Künnap 1. loeng

Künnapi avaloeng oli jube enese-haip. Eks ta meelega, et vähem järjekindlaid ära ajada. Mina nahistasin end Ainika kõrvale ja itsitasin terve loengu, Kati aga igavles hirmsasti. Ise süüdi - mis ta siis istub eraldi ja esimesse ritta, nagu oleks esimest korda loengus!

Kõrva jäid aga:
- parim trenn on KOHANEMINE KÜLMAGA, eriti külma õhu sisseahmimisega.
- mägedes tuleb SÜÜA KÕIKE, mitte nii, et konserv ei maitse ja lehmapiim teeb kõhu lahti.

Laipade pilte ei näidatud, mustast alpinistist ei räägitud. Malbe!

Haigused ja vaevused

Sain kõhugripi. Palavik, oksendamine, paha. Kas Libahundil jõest joomise pärast? Ei tea. Aga läks ühe päevaga üle.

Libahundi jaoks õppisin rulluisutama. Ühe õhtuga :) Laenasin Jürilt uisud, panin jalga, sõitsin 11 km. Kordagi ei kukkunud. Liigun ja pidurdan, kobalt muidugi, aga piisavalt.

Uisud aga hõõrusid mu mõlemad sääred ära. Nüüd on juba nädal möödas, vasak paraneb, aga parem läheb aina hullemaks, vaat et suisa mädaneb.

Libahundi jälg: 6 tundi rogaini

Libahundi jälg Laulasmaal, ehk lühike rogain seiklusspordi elementidega. Lühike = kuuetunnine; rogain = valikorienteerumine erineva kaaluga punktidega; seiklussport = kanuu, ronimine, rulluisk, köiega üle Keila jõe minek, jne.

Kartsin, et tuleb väga koolinoorte võistlus, aga ei ühti, oli vanainimesi kah.

Kuus tundi läksid kui lennates, ronimised kanuud rulluisud... tulid hästi välja, saime 94 punkti ja umbes 29. koha. Umbes, sest finishiprotokoll on vigane - meiega sama palju punkte saanud, aga hiljem finisheerunud võistkond on seal meist ees - kas me lõpus nalja pärast jooksime siis vä?!? Ma juba finishis rõõmustasin, järgmistel lõpetajatel oli ka 94p, sai asja pärast viimasel sirgel rabeletud....

HD klassis 8. koht 28 võistkonna seast.

Ligi poolteist tundi jooksime puha üksi, ühtegi teist võistkonda nägemata. Keila jõe äärses köiega-laskumise lisapunktis olime kõige esimesed. Imelik rajavalik? Ju vist.

Olime ka väga fotogeenilised - rajameistri 59 pildist oleme meie sattunud kuuele.

Eks korralduslikke prohmakaid oli veel, rulluisu-etapp oli tegelt ajaraisk, joogipunktid olid kaardil valesti (osad puudu, osad üle) jne - aga kokku oli üritus väga väga lahe. Järgmine aasta jälle. Ja nad teevad vist kevadel kah!

Viirus koduarvutis

Ostsin fotokala kuulutuse peale uue mälukaardi ja sain kaasa viiruse. Kuna me koduarvutis ei ole mitte mingit turvasofti (ei antiviirust, ei tulemüüri, windows on arvuti ostmisest lappimata...) - siis installis see elukas end meile kenasti peale. Nüüd tuleb nuputada, et kuidas tast lahti saada. Esimesed kaks puhastajat andsid igatahes saba. Windowsi install?

Viirusetõrjujata elu pidigi millalgi tagasilöögi andma. Aga praegu olen süüdi ikkagi loll lohakus, mitte puuduv soft. Oleks kaardi fotokas ära formaatinud, oleks kõik korras olnud.

Klapid

imevad.
laazikult.

Idamaine dieet

Eile hommikul: kauss müslit kontoris.
Eile lõunal: karbitäis take-out sushit koos muu idamaise kraamiga.
Eile õhtul: Jüriga Busaba Eathai's, ilmselt parim Tai toit mu elus. Tänud
Täna hommikul: kauss müslit kontoris.
Täna lõunal: jälle Busaba, seekord vedasime Teemu ka sinna.
Täna õhtul: 3-naelane Tai "rootsi laua" take-out karbikene (kuidas krt seda eesti keeles väljendama peaks?)

London rokib, vähemalt söögi osas, täiega.

Pulss 170, 185, 195

Kandsin rogainil esimest korda elus pulsikella.
Vastik piiksuv elukas.
Kui oletada, et kandsin õigesti ja numbrid olid õiged, siis:
- sörkides! on mul pulss keskmiselt 180-185.
- punkte võttes (lühike jooks sinna & tagasi) 190-195.
- maksimum tuli 197.
- kuue tunni keskmine 170.

See "keskmine" sisaldab ühte pikka söögipausi, mõtlemispause "kuhu nüüd minna...?", vahepeal käimist, ühte jõeületust koos jalanõude eemaldamise ja jalgapanekuga... kus kell kogu aeg käis.

Oma teada olin kogu aeg aeroobses rezhiimis, hingeldama ei hakanud, ära ei väsinud. Lõpuks ei viitsinud enam joosta, aga jõudu oli tegelikult veel.

Kolleegid vaatasid kella ja käskisid joonelt arstile minna. Selliste numbritega kaua ei ela.

Rogain: 70p, 45km, 8h

Rogainil käidud, moodustasime koos Tiri ja Kaisaga Kuriloomade võistkonna.

Kaisa joonistas meile plaani - alguses üle jõe ja tagasi, siis randa mööda Neemele, siis Kaberneemele, siis teed mööda tagasi. Mõõtsime selle raja pikkuseks kurvimeetriga 35 km ja mõõtsime ilmselt valesti.

Algus oli hea, jooksime rahulikult, kp 26 juures läksime paljajalu läbi jõe, saime nelja tunniga 45 arvestuspunkti - super! Aga pärast lõunapausi sai jaks otsa, nii Tiril kui minul hakkas vasak põlv valutama, lisaks jätsime SI-pulga 56. punkti maha. Jooksime tagasi ja saime pulga kätte, aga moraali lõi see alla. Lisaks hakkas aeg otsa saama - olime liiga suure ringi plaaninud, ka ilma pulgakaotuseta ei oleks me tagumise otsa punkte võetud saanud. Lõpuks jooksime punktist 43 otse finishisse - 8 km sörkides ja kiirkõndides - ja jõudsime kohale 3 minutit enne kontrollaega.

70 punkti on selle jama kohta väga hästi. Lõpus jooksime lihtsalt punktidest mööda. Õigema (reaalse) plaani ja ärapätserdamata pulga korral oleks aga 85 punkti täiesti võimalik olnud.

A mis sellest! Ilm oli ilus, maastik huvitav, tüdrukud jooksid hirmus hästi, minugi vanad jalad pidasid enam-vähem vastu. Tuttavaid oli palju, pärast sai sauna ja õhtul pirukat ja veini ja Gruusia pilte, pmst rogainiks nüüd veel ja veel.

Tehnilised andmed:
Jägala Joa rogain,
6. oktoobril 2007,
meie aeg 7:56:54,
211. koht 432 ametlikult lõpetaja seas,
85. koht 209 härrad-daamid võistkonna seas,
läbisime ~45 km, sellest umbes pool sörkides.
Kaasavõetud süüa jäi veidi üle, juua veidi puudu.
Teise joogipunkti ei jõudnud, jooksime sellest lihtsalt mööda.
Võistkond nr 3102, Kaisa Rebane, Terje Roht, Kaur Virunurm.
Tulemused rogain.ee lehel.

Lükkasin punkti võttes ühte vastasvõistkonna jooksjat ebaviisakalt hüppe pealt - nii ei tohi! Palun vabandust! Luban, et enam ei tee.
Meie kadunud SI-pulga oli keegi kenasti jaama peale tõstnud. Aitäh!