Sunday, February 23, 2020

Kogenud kooli! - aga mitte õpetama, vaid õppima

Selline kuulutus:
https://opetaja.ut.ee/kogenud-kooli/

Mida arvate sellest programmist teie?

Või mida arvaks meie HR pealik, kui ma talle teisipäeval soovitaks, et nõuaks uutelt töötajatelt järgmise kahe aasta kogu vaba aja kulutamist kohustuslikule koolitusprogrammile?

7 comments:

Lendav said...

Su pealkiri ei ole päris õige. Kogenud kooli, nii õpetama kui õppima! Mul nende artiklis mainitud matemaatikute hulgas on üks tuttav, kes karjääripöörde tegi, õpetajaks hakkas ja seetõttu ise ka haridust täiendab.

Lendav said...

See on üsna levinud skeem, praegu lihtsalt programmina vormistatud. Mind on ka paaril korral õpetajaks kutsutud, aga mul pole vastavat haridust. Alati on pakutud, et saaksin õpetajatööga paralleelselt puuduvat haridust omandada. Mul on need tööd jäänud vastu võtmata ja ka ise koolipingis käimata, kuna ma lihtsalt ei taha õpetaja olla.

Unknown said...


Viidatud lehel on sisukas info:
... ning iga neljas füüsikaõpetaja on 60+. Vanusest tingitud asendusvajadus on 60 + 60 õpetajat aastas. Tööturule tuleb aastas keskmiselt ainult 13 + 18.

Siit tuleb HMi alko aktsiisi sarnane laks, aga kahjuks aeglasemalt, veel ei saada aru ja isegi alko aktsiisi laekumist kui objektiivset numbrit mätsiti ja hämati. Samas füüsika õppekava juba lühendati sisuliselt 2 aasta jagu. Vähemalt keegi on vaadanud Yes Minister, mis tundub Repsi puhul ka möödapääsmatu. Näiteks https://youtu.be/7hsNfNM0SvE?t=48

Loetust märkasin veel, et
a) nõue, õppimise ajal töötada õpetajana;
b) eeldatakse palju, vastuvõtu eeltingimus on magistrikraad või 4+ nominaalajaga baka;
c) programmi toetab... ja Statistikaamet;
d) NL mentaliteediga suunamine, "pärast 20. maid 2019 anname igale kandidaadile tema elukohta arvestades teada valikud, millised üldhariduskoolid ootavad „Kogenud kooli“ raames endale uut matemaatikaõpetajat."

Pildil on 9 tudengit/õpetajat. Võib arvata, et vähemalt mõned pildil olevatest ja keskmise vanusega 35+ juba töötasid õpetajana. Pildil peaks olema 11 inimest.

Muidugi on üllatus, et inimesed, näiteks käelisi katseid teinud füüsikud ei õpi juurde ja ei lähegi kooli õpetajaks. Siis saavad lisaks kõigele bürokraatiale ja kirjelduse järgi kõikide õigustega õpilastele ka üle 40h töönädalad ja alla Eesti keskmise palga (1250, keskmine oli vist 1400?).
Imelik, et inimesed ei tahagi õppida 6+a ja siis teha päris rasket tööd ning saada alla keskmise palka.
Palju õnne. Raha vmt pole, siis üritame manipuleerida inimesi pehmete väärtustega.
Vastus sinu küsimusele, kui sina soovitaks HR juhile, et ta peaks üritama leida sinna firmasse ja tööd hästi teha oskavaid kõrgharidusega inimesi alla keskmise palga eest, siis ta jätaks meelde, et sellel inimesel on mõtlemises mingid probleemid, tal võib olla Antisocial Personality Disorder. Seega ta tõenäoliselt vallandaks sinu paari kuu jooksul, no a-holes.

Võrdluseks, rääkisin ehituspoes vannitubade ehitajaga, kes tundus, et saab aru, mida teeb. Ta saab iga kuu kätte 4000 ja tema järjekord on üle poole aasta. Ma usun tema väidet, sest rikkamatel on raske leida ka raha eest korralikku tööd tegevaid inimesi, kellega ei ole jama.

Aktsiisi alalaekumine oli Eestile väga hea, selgitas poliitikute mõtlemist reaalse elu jõulise tagasisidega ning päästis Eestit väga palju, see oli põhi. Ma võrdlen maksuameti töömeetodit maffiaga. Sitsiilia stiilis uus maks: bossil on uus noor armuke, ehk jõuga ja piiramatult võtmine, see ei tööta ja sai lõplikult selgeks.
Kahjuks saab näiteks füüsikaõpetajate puudust peita hämamisega, muudame õppekava ja viskame aasta (+teine on pigem sissejuhatus) välja vmt.

Tulemus on nagu Hispaania, kus näiteks Comares koolis ei õpetata keskkooli lõpetajale mitte ühtegi tundi füüsikat ega keemiat.

Morgie said...

Eks ta selline meeleheitlik karje näib olevat.

Kaur said...

Mulle paistab siit vastuolu probleemi ja lahenduse vahel.
Probleem - õpetajaid on juurde vaja.
Lahendus - paneme inimesed kandideerima, motivatsioonikirju ja magistritööd kirjutama.
No ei klapi omavahel.

Lisaks, et ülikooli probleem ei ole kooliõpetajate, vaid üliõpilaste puudus.
S.t. ülikoolil on omad eesmärgid ja need jooksevad hetkel ühiskonna vajadustega natuke risti.

notsu said...

oleneb, kui pikas perspektiivis mõelda. Kui piisavalt kaua on kooliõpetajatest puudus, ei tule teatava ajalise lõtku järel enam üliõpilasi ka.

Kaur said...

Loomulikult, see on tagasisidestusega süsteem - nagu ühiskond ikka.