Kõnnu järv ja Lohu küla

Hankisin mõlemale poisile sõbra ja paigutasin nad päevaks Vembu-Tembumaale.
Kiidan!!!, hea koht on, palju müramist ja tegevust.
Ise tegin rattaga ringi:
Kurtna - Kohila - Urge kurisu - Lohu küla - Kõnnu järv - Kohila - Kurtna.

Urge kurisu / kuristik / urge on karstiline nähtus. Keset metsa on madalam ala, mille ääres paest paljandid ja põhjaosas kivine jõe.. org? asi. Pole suurem asi vaatamisväärsus, aga no sai nähtud.

Lohu maalinn. Tegelikult on neid seal kaks. Maalinnani viib uhke sild.

Keila jõgi. Käisin ujumas, samas silla juures. Kitsas, mudane ja külm - ei soovita.

Lohu mõis. Väga omapärane teravate dekoratiiv-elementidega suur kompleks. Kahjuks tundus, et eraomanik on ala sulgenud - väravad olid kinni ja nii sain mõisa vaid maanteelt imetleda.

Kõnnu raba. (Mitte segi ajada Kõrvemaal oleva Kõnnu Suursooga.) Üks väga metsane raba. Mustikaid - oli. Läbi raba viib selge, tugev matkarada Kõnnu järveni. Rada läheb tegelikult veel edasi. Sõitsin rattaga pool ringi ümber järve, siis sai küllalt (linnarattaga juurikatel väga pikalt ei taha), aga aerofotol läheb mingi haru veel läbi raba.

Kõnnu järv. Imetore tume metsane rabajärv. Järvel on ujumis-sild. Vesi oli mõnusalt soe - palju soojem kui paar päeva varem Kurtna järvedes. Ujusin üle, edasi-tagasi kokku üle 500 meetri.

Tohisoo mõis. Seal toimetas rootsi-balti avantürist ja gurmaan-grafomaan Carl Mothander.

Kohila asula tundub väga tore olema. Seal on pood, burksiputka ja kohvik, millest ma kahjuks mööda põrutasin. Ja palju tööstust, osa vana ja lagunemist ootav, osa uus ja virgalt toimetav.

Kogu ringi jaoks sain infot ja innustust siit:
https://minurajad.wordpress.com/2018/09/30/konnu-jarv-vihmas-ja-paikeses-lohu-vaatamisvaarsused/

Rattaga sõitsin 40 km, umbes pooleks asfalt / kruus. Lisaks sain männijuurikaid (rabas) ja niisama võsa (Urgel). Ühes kohas läksin üle raudtee selleks mitte ette nähtud kohas.

Sealkandis on vahtimist veel küllalt! Veel karsti (Nõmme kuristik), veel rabasid ja rabajärvi, veel mõisu (Hõreda)... 

Ida-Viru: Kurtna järvedel ja Aidus

Tegime kahepäevase tuuri Ida-Virumaale.
Plaanid olid uhked, aga tegelikult tegime väga vähe ja rahulikult - ja sai väga hea.
Sõbrad olid seal juba ees, nii et võtsime nende sappa ja tegime samu asju.

Aidu sõudekarjäär ja lõunaserva maastik

Kohtla kaevandusmuuseum. "All" käis vaid Ove, Alo oli kevadel klassiga käinud ja mina varem mitu korda. Poisid said ronida hiiglasliku kopa peale (mina ronisin muidugi ka!) ja Belazi otsa ja üldse oli äge.

Aidu karjäär. Alo + mina. Ida-Viru kaevandusmaastik on äge. Mäetööstusse võib suhtuda nii ja naa, aga ägedust see ei muuda. Inimene on ruutkilomeetrite kaupa maad ümber pööranud, et õhukest kihti selle alt kätte saada. "Tuhamäed", kuumaastik, tranšeed ja kanalid - see kõik on põnev. Kuna olin kevadel samas süstamatkal käinud, oskasin rääkida - ja Alo tahtis kuulata.

Nõmme järv hommikul

Kurtna järvestikul. Ööbisime RMK platsil Nõmme järve ääres. Seal oli muud rahvast ka, aga muidu väga privaatne olemine. Õhtul käisime jooksmas, ujumas ja grillimas. Hommikul pugesin enne päikest telgist välja - järvel oli udu, see liikus tasapisi, muidu täielik vaikus, kalamees tiksus paadiga järvel... imeilus!

Järgmisel hommikul tahtsime kümne järve matkaraja kärmelt ära teha, aga lõpetasime alles kell viis õhtul :)

Kuradijärv

Rada oli lihtsalt nii mõnus! Igasugust metsa sai näha. Järvi on suisa üksteist, ja ma käisin kaheksas neist ujumas: Särgjärv, Haugjärv, Ahnejärv, Martiska järv, Kuradijärv, Suurjärv / Peenjärv, Väike-Laugasjärv, Nõmme järv. Saime pohli, mustikaid, virgemad ka kukeseeni... Poisid käisid Pumbajaama kivi otsas. (Sealset veevärki mõjutas väga palju see, kui hakati põhjavett linnadesse pumpama.) Väga lahe!

Käisime Jõhvis (pommiauk, hoiduge) ja Varja kohvikus (super tore, soovitan) ja korjasime Purtses arooniad ära ja viskasime mere ääres lutsu.

Aidu karjääris veealuse metsa vahel ujumas

Imetore nädalavahe!

Mugavustsoonist välja

Sattusin Internetis tervise-gruppi. Grupp on a) ainult naised b) tugeva toidufoto-fetišiga, aga muidu väga tore. Ma iga õhtu mõtisklen, et peaks toidule vastukaaluks sinna joodud õlle pilte panema. Seni pole julgenud. (Õlut joome sõpradega ja vähe, aga see eest hästi imelikke.)

Aga - nagu öeldud - tore grupp on.

"Mine mugavustsoonist välja", käskis kuri treener ükspäev. "Ja reedel raporteeri!"

Mõtlesin kohe mitu asja välja, mis mu tsoonist väga välja viivad. Aga alustasin sellega, et jooksin 10 km. Kõik mu viimased jooksud on olnud mingi sohiga, umbes et pärituult / allamäge / pausidega. Ebamugavus seisnes siis selle, et panin end jooksma järjest ja ühtlaselt. Algus-lõpp samas kohas, kell käis kogu aja.

Tuli välja küll. Kilomeetri ajad 5:35 ja 5:52 vahele, 10 km netoaeg 57:20. Aga oli raske, ausalt.

Tegelt peaks hakkama tervisepäevikut pidama. Põhiliselt tuleks arvet pidada puhkuse üle. Ma rabelen kogu aeg ja puhkan liiga väge. Eelmine nädal: L-P käisime kanuuga Jägala jõel, kanuus lisaks minule Alo ja Ove, sõudsin ja tüürisin ja rabasin kolme eest ja lisaks kõik ületassimised ja kanuu kõrval sumamised ja muu sahmimine. Ja nii iga päev. Reedel enne matka käisin rattaga Kõrvemaal, neljapäeval enne seda lastega orienteerumis-päevakul, kolmapäeval enne seda rattaga Kõrvemaal, saate aru küll. Aga no on suvi, kuidas ma istun ilusa ilmaga toas? Ikka lähen rattaga sõitma või teen midagi. 

Soodla / Mähuste järve rattaring nr 2

Suvine Eestimaa on ühtlaselt roheline, igav, isegi kole.
Nõges kõrvetab, põdrakärbes pureb.
Eks?

EI OLE TEAD!!!

Eilne südasuvine Kõrvemaa oli imeilus. Hurmav! Lummav! Kanarbikumee lõhn, lillad ja kuldsed kõrred madalas õhtuvalguses, imepeene vaibaga kaetud maa. Pilti ma ei teinud ja kirjeldada ei oska, nii et kes näha tahab, mingu sinnasamma. Või mujale - küllap on ilus kõikjal, mitte vaid Kõrvemaal.

Ring tuli selline:
- algus Soodla veehoidla nurgast
- ring Linajärve soost põhja poolt
- imelik konks ümber Kõvera-Käspri talu karjamaa
- hiilime okastraadi alt karjamaale (ratastega), aga lehmade närvide säästuks lõikame läbi metsa
- kaotame raiesmikel raja
- raiume 2 km läbi raba ja soo ja padriku ja kuusevõsa
- vahepeal leiame imeliseee sinikakoha, kasvavad kobaras, pole elus sees sellist näinud
- näeme kahte suurt lindu hämaruses lendu tõusmas. tedred? kotkad? ei tea
- käime Mähuste järves ujumas, soe!
- sõidame pimedas piki Soodla veehoidla põhjakülge autoni tagasi

Mõlemal on telefonid kohe-kohe täiesti tühjaks saamas.
Aga (paber) kaart on, kompass on, lambid on - päris eksimise ohtu seega pole.

Tahan veel!!!!