O-päevakud 2019

Rattaga:
Astangu - http://kurinurm.blogspot.com/2019/04/astangu-ratta-orienteerumine.html
Muraste

Jalgsi:
Alustasin ettevaatlikult - tegin pool rada, paar km, või käisin lastega.
28. mai - Jõelähtme
30. mai - Keila-Joa
xx. juuni - Kaberla
3. juuli - Järve / Männiku
5. juuli - Pikknõmm (Kõrvemaal), koos M-ga
Mõlemal läbisin ligi 11 km.

Hinne - kolm.
Raja saan läbitud, väga ära ei eksi.
Vastupidavust on palju.
Kuid orienteerun jube ebakindlalt Vahin väga palju kaarti (mitte maastikku), ei näe õigeid rajavalikuid, sagin. Jõelähtmel kaotan kahe järjestikuse KP-ga 15 min puhtalt rajavaliku vea tõttu. (Moraal - raja lõpus eelista ümberjookse, sest pea ei tööta enam nii hästi.) Keerukal maastikul teen vea umbes igal teisel etapil. Kurb!!!

Suve tulles on rajad aina raskemad.
Alustaimestik varjab objektid ja KP tähised ära.

Aidu karjääri süstamatk

1. mail oli hulk rahvast süstaga Aidu karjääril, mina ka. Algus RMK Aidu-Liiva lõkkekohal. Sealt tegime 23 km ringi piki sinise kammi "piisid". Plaan Ojamaa ja Purtse jõed üle vaadata jäi järgmiseks korraks. Kolmel korral pidime süstad ühest kanalist teise ümber tassima. Hea trenn!

Aidu maastik on omapärane. Tööstuspärand, ümbertöötatud "maapõu". Ühelt poolt... õõvastav. Inimene on looduse pahurpidi keeranud ja osa ahjus ära põletanud. Järel jääb retsitud, ebaloomulik maastik. Ning seda jäätmaad on Ida-Virus väga palju, vaadake mõne sati-kaardi pealt.

Teiselt poolt võtab loodus oma tagasi. Puu kasvab, lind lendab. Inimene aitab kaasa ka, haljastusprojektid toimivad seal hästi. Aidus elavad või liiguvad kõik meie loomad, ka hunt ja karu. Kas tuhande aasta pärast on tranšeed kinni vajunud ja küngastik sile? Näis... kui on kedagi, kes vaataks.

Kõige veidram koht oli Sipelgamägi:

Sipelgamägi kuhjati kokku 1979.aastal tolle aja Euroopa suurima mammutekskavaatori ESKU 1 noole remondiks. Kuna noolt ei olnud võimalik maapinnale lasta, siis ekskavaator ise kuhjas kokku mäe, sõitis noolega selle vastu ja alles siis ulatuti kraanade ning muu tehnika abil mäele sõites noolt remontima.
Sipelgamäeks hakati Aidu vaateplatvormi kutsuma seetõttu, et kaevandajad päästsid raielangilt sipelgpesa, mille toimetasid kartulikotiga vaatemäe jalamile. Nüüd, aastakümneid hiljem on sipelgad endiselt mäe kindlad asukad.

Nägime ka kurikuulsaid "sõnajala tuulikuid", karjääri lõunakülje paeseina, vees kasvavat metsa.

Hea seltskond ja imetore päev!

2014 käisin samas Xdreamil. Oli väga meeleolukas:
https://kurinurm.blogspot.com/2014/06/aidu-xdream.html

Piltide autorid: P. ja R.

Mulgi rattamaraton

Sõber kirjutab reedel, et läheb Mulgi maratonile. Mul kihvatab - tahan ka! Pole küll ammu võistlenud, aga no... prooviks? Otsin sahvrist klipid ja olen pühapäeva hommikul stardis. Kõige tagaotsas, muidugi. Eesmärk - ilma "ära kustumata" lõpuni sõita.

Ratas: hardtail, kruusa-rehviga - madal muster, 2 at rõhku.

Rada on tore. 50 km. Kruus, mets, metsatee, kruus, mets, metsatee. Tõusu on 600 meetrit (rajameister arvab 900+, aga see on liialdus). On muda, liiva, juurikaid, rööpas põldu... aga kõik on mõnusalt tasakaalus.

Veeren enda ümber olevate sõitjatega üsna samas rütmis:
- Tehnilistel lõikudel olen suhteliselt aeglane.
- Kruusal olen pigem kiirem ja võtan järgi / mööda.
- Tõuse võtan ootamatult hästi (s.t. jõudu on).
- Kõik järsud laskumised ja mitu järsku tõusu kõnnin.
- Ühe juurikase ja ühe mudase lõigu kõnnin. Hea valik - olen jalgsi kiirem kui rahvas minu ümber ja jõudu läheb palju vähem.
- TP-des pean kinni, söön ja joon korralikult. Mul enda pole rajal isegi pudelit kaasas.
- Kõige vastikum lõik: Pombre karjääri kitsas serv. Ma ei JULGE siin sõita!!!

Laskumistel pidurdan. Esiteks ei usalda amorti. FS oli laskudes ikka täiesti teisest klassist, lihtsalt lasid rattal minna ja amort "sõi" kõik kivid-kännud-konarused ära. Teiseks ei usalda ma rehvi - laskumiste põhjad on mudas ja no ei pea see siledapoolne rehvike.

Kõige nõrgem tehniline element on mul jalastumiste järel uuesti ratta peale minek. Pusin klippidega alati pikalt, kaotan kokku päris palju aega.

Sõidan ettevaatlikult ja kardan väsimusest tulevat haamrit või krampe, aga nood ei saabugi. Püsin lõpuni päris värske. Raja viimasel kolmandikul olen isegi juurikatel kiirem kui teised (kuid laskumistel ikka aeglasem). On näha, et teised kangutavad, minul oli lõpuni mõnus. Kuid Pika tänava tõusu ikkagi kõnnin.

Aeg: 3:13 (lootsin alla 3 tunni)
Koht: 498 / 550

Lõim clubbersis:
http://velo.clubbers.ee/foorum/viewtopic.php?f=215&t=76761
Kaart:
http://tiny.cc/a0a84y
Etapi kirjeldus:
https://www.rattamaratonid.ee/et/etapid?competition_id=37

Üldine tunne - super hea.
Lähen järgmisel aastal jälle.
Tule ka!