Kulgejate Klubiõhtu

Käisin Kulgejate Klubi üritusel.
Kultuuriköök 82.
Soome grupp + muud Kulgejatega seotud isikud.
Ainult õrnem sugu!
Toimus ka viktoriin!
Ja Margit õpetas meid šokolaadi tegema. Ise - seebist ja mitutsugu pulbritest. Tuli täitsa korralik, kange šokolaad.

Täitsa tore oli.
Aga mehed, miks te ometigi ei matka, ahhhh?

Raamat: Sillamäe passioon

Soome sõidul oli palju aega, nii sain läbi Hovostovi "Sillamäe passiooni".

1) Meeldis. Hvostov muudab ajaloo mõnusalt elavaks.
2) Kohati veniv ja punnitatud.
3) Kohati selgelt liialdatud.
4) Tihti niiii äratuntav. Eriti need "Kentauri" tsitaadid :)

Mu lapsepõlv juhtus Kadriorus (2a-8a vanuses) ja Lasnamäel (8+ kuni ülikool). Aga Tallinn on ikkagi hoopis teistsugune. Ja minu mälu on miljon korda nõrgem kui Hvostovil. Ma ei mäleta värvikaid kujusid, joodikuid ega joomist, jne. Samas - ka meil oli tööstuskeskkond. Kondasime pooleli ehitustel, pätsasime mingitest ladudest metalli, kogusime raudteelt väävlit ja tegime tossupomme. Ja Lasnamäe on samuti panga ääre peal, mere lähedal.

Igatahes oli tore lugemine, soovitan teilegi!

Linnarogain Lasnamäel

"Mõru tõru", Katrin Marika mina.
SK100 linnarogain, 3 tundi.

 Kati on ära ja mina sahmin lastega. Sain nad napilt rogaini ajaks T. emme juurde viia (aitäh!!), nii jäi igatsugu planeerimisvärk must puutumata. Õnneks oli M träna ise kaasa võtnud ja niidigi valmis mõõtnud. Kahjuks on ta oma hinnangutes... eee.. tütarlapselikult tagasihoidlik. Arvestas, et jookseme linnulennult 10 km. 10 km niit ulatus Laagna koolist (Lasnamäe spordihoone juures) Ülemiste keskuseni ja piki raudteed tagasi. Üsna väike ring.

Kaart oli PÄRIS LASNAMÄEL. Minu kodus!!!! 1 KP oli konkreetselt mu kodumaja ees :) Nii sai joosta seal, kus ma lapsena bussi ootasin või poes käisin või teiste lastega mängisin. Silmale ja hingele tuttav maastik. Üht-teist on muutunud, mõni koolimaja maha lõhutud ja keldripoed kinni pandud ja autosid on rohkem, aga muidu on kõik tuttav, tuttav. Ainult et kui mu lapsepõlve-Lasnamäe oli kuidagi suur, siis nüüd tegime mu lapsepõlvele loetud minutitega ringi peale.

Kaardi teine maasikas oli PILPAKÜLA. Algsest planeeringust jäi see välja, aga sellest kohe.

Alguse sörk 1. ja 2. mikrorajooni majade vahel oli ootuspäraselt lihtne.
Pae pargist läbi, Ülemiste jaama tunnelist läbi.

Planeeritud poole maa peal vaatan kella.
45 minutit.
Saate aru?
Meil on 1/2 rada tehtud, aega on kulunud 1/4.
Oleme POOLE kiiremad kui peaks.
Polari kella track: https://flow.polar.com/training/analysis/482906579#

Kiire ridisain plaanile - läheme-jõuame ka Pilpakülla!
Kas see orienteerumistehniliselt õige otsus on, ei viitsi keegi mõelda.

Aga raudtee-äärsed punktid on aeglased. Ja Pilpaküla ise on veel aeglasem. Sumame poris ja võsas. Mina püüan veel Pilpaküla kõige lõunapoolsemat KPd ära teha, M&K panevad mulle mõistuse pähe: me ei jõua. Ja ei jõuagi!!! Sest Pilpakülast vudime OTSE FINIŠISSE ühtegi KP-d võtmata. Ja ikkagi jääme 2 minutit hiljaks.

Pilpakülas kaotasime veel K ära.
Oli otse KP ees ojja komistanud.
Ja me - vist! - pidasime KPs kedagi teist temaks ja järeldasime, et oleme kõik koos.
5 minutit sihitut sahmimist :(

Rogain arvudes:
- linnulennult 15 km
- GPS 20.72 km
(eelmisel aastal jooksime samal üritusel sama võistkonnaga 20.67 km - vahe on VIISKÜMMEND MEETRIT. Täpsus ennekõike!)
- 91 punkti miinus trahv

Hilisem analüüs:
Pmst oligi valida kaardi lääneosa punktipilve ja Pilpaküla vahel; meie jaksuga mõlemat ei jõudnud. Optimaalne plaan oleks olnud teha algset rada ja võtta kaardi keskelt punkte juurde.

Aga tegelikult olen ma hirmus rahul:
Sai käidud Pilpakülas. Maikuus lükatakse see kant kokku. See oli suhtkoht viimane võimalus seda asumit näha. Mul on ausalt öeldes kahju. See on heale hulgale rahvale rõõmu toonud - sest võimalus näpp mulda ajada on kahtlemata rõõm. Sai käidud oma lapsepõlve kodukandis. 
Sai näha sõpru ja tuttavaid.
Sokutasin rogainima esiteks T (õega) ja teiseks V (Neemega) ja mõlemad olid pärast ürri täitsa rihmad :)

Ettevalmistus suusamatkaks

Suusamatkal on liikumise keskmine kiirus umbes 2 km/h.
Kuidas nii?, küsivad sõbrad päris-suusatajad.
Siin paar selgitavat harjutust.

1) Sõida läbi oma lemmik-suusaring. Ütleme Kõrvemaa 19 km.
2) Korda eelmist, aga püsi kogu aeg suusarajast 20 meetrit eemal metsa sees.
3) Korda eelmist, aga seljakotiga. Meestel 20, daamidel 15 kg.
4) Korda eelmist, aga võta kaasa viis sõpra. Sõpradel olgu kõigil mingi väiksemat sorti häda. Ühel võiks näiteks olla kõht lahti. Teisel jalg välja väänatud. Kolmas võiks iga puu taga pilti teha. Neljas nõuaks kogu aeg söögipeatust. Viies vaielgu, et minnakse vales suunas ning et tuleks kohe ots ringi keerata, muidu ootab eksimine ja surm.
5) Kui suusarada läbitud, pane püsti telk, tekita lõke, hangi lähimast jõest vett või sulata see lumest ning valmista õhtusöök.
6) Korda nädal aega järjest.

Ja saadki teada :)

Suusamatk Võhma rabas

Võhma raba on rabake Põhja-Kõrvemaal, Juss järvedest idas.
Kulgejate klubi korraldas sinna lühikese suusamatka.
Käisin minagi ja oli väga mõnus.

Start Koersilla parklast.
Üle Soodla jõe Jussi nõmmele,
sealt läbi mõne metsakese rabasse,
rabast laugaste vahel vingerdades risti läbi,
metsasel rabaserval lõunapaus,
Jussi Suurjärveni,
ümber Suur- ja Väinjärve tagasi nõmmele,
koju.
4 tundi, 13 km.

Ilm soe, lumi paks ja pehme ja sula; kevadisest koorikust polnud jälgegi, kõigi suusad vajusid paksult lumme. Õnneks tegi virk grupijuht kogu töö ise ära ja tallas raja sisse, mina käisin kõige sabas ja nii oli mul kõige kergem. Järvedel oli vesi peal; otsetee üle Jussi Suurjärve jäi seetõttu ära. Ka laukaid vältisime.

Endomondo track: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/679062348
Kõik pildid: https://kaur.smugmug.com/Eestis/Võhma-raba-ja-Kulgejate-Klubi/ 

 

Cabaret Rhizome, Kuningas Oidiopus

Kulturnik Kati pistis pileti nina alla ja käskis ära vaadata.
Seoses sellega teatan, et
1) Cabaret Rhizome on äge.
2) Erinevate Tubade Klubi on äge.
3) Kreeka tragöödiad kui kontseptsioon on äge.
4) Lavastuse idee - tegevus korraga laval ja ekraanidel - on äge.
5) Tehniline teostus ja näitlus olid igavesti tasemel.

Mindagu vaatama!!!!

Suusatalv 2016

Kõigepealt polnd lund.
Siis tuli lumi, aga mina sain Lumeilvese matkal selja haigeks ja ei suusatand.
Seejärel sain bronhiidi ja olin kuu aega sisuliselt liikumata.
Siis polnd jälle lund.
Nii on suusatamine sel talvel väga napp olnud.
Mõned korrad Pirital, üks ring Harkus, üks suusamatk Kõrvemaal.

Täna käisime Kõrvemaal rada sõitmas.
Seal on alati hea!
End suusarajal hästi tundmiseks peavad vorm ja stiil olema paremad kui mul praegu. Ähkisin ja rapsisin ja tundsin end nagu kogemata laudadele sattund karupoeg Puhh. Laskumistel pidurdasin, üks jalg soonest väljas. Osad tõusud jalutasin. AGA! 19 km ringi aeg tuli 1:25, mis on vaid 10 min rohkem kui mu elu kõige kiirem Kõrvemaa-19-km. Ja see kõige-kiirem oli tol toredal talvel, kus ma suusatasin kokku 1000 km.

Jama on aga sellega, et selg on jälle valus. Tunda andis juba poole maa pealt. Lõpus ei kannatanud enam laskumistel kükki lasta. Ja nüüd kodus on ka valus. Vanadus? Miski muu? Ei tea ega ei tahagi teada, aga midagi peab ilmselt tegema...