Mina, Eesti rattaliikluse lipulaev

ECC raames logisin üles kõik oma rattasõidud.
Piinliku hoolega kasutasin jalgratast nii palju kui vähegi sain.
Tulemus: KUU AJA JOOKSUL sõitsin jalgrattaga VIIS KORDA.

Mägimatka foto ABC

Ma olen nii palju reisipilte vahtinud, et julgen nüüd üldistada ja iseendale edasiseks nõu anda.

1) Kaamera olgu väike ja alati kättesaadav.
2) Pildistada vahelduvalt! Eri plaanid, eri rakursid. Sada imeilusat pilti lumisest mäest = igav. Pigem 10 mäest, 10 laagrielust, 10 kaaslastest, ...
3) Vähemalt korra päevas vaata fotokas üle. Kas objektiiv on puhas, ega pole mingi imelik seade kogemata peale läinud... Kinnastega tuisus pildistades juhtub.
4) Pildista ka raskel hetkel! Kui rassid / ronid / püüad ellu jääda, läheb pildistamine meelest. Seega jäävad matka / tõusu kõige põnevamad hetked pildilt välja. Sunni end pildistama ka siis, kui on raske, keeruline või mingi jama!
4a) Selleks peab pildistamine olema lihtne, vt punkt 1. Jaamas rippudes peeglit seljakotist kätte ei saa. Kui pead pildistamiseks seisma ja pusima, saab grupijuht su peale kärmelt pahaseks.
5) Inimestele meeldivad teised inimesed. Maastik inimesega on alati parem kui lihtsalt maastik.
6) Tee igast laagrikohast vähemalt üks ülevaate-pilt.
7) Pildista tavalist! Kiputakse pildistama erakordset. Pärast reisi aga tahad, et peal oleks "tavaline". Sest just see tavaline on reisi jaoks päriselt iseloomulik!
8) Reisi esimesel päeval pildista üles kõik kaaslased. Hiljem on mehed habemes, naistel näod punased, mõni on haiglas või surnud.
9) Pildista ka siis, kui reis on juba läbi, oled taas maismaal ja kõik tundub nii kole, nii igav.

Tehnilistest oskustest - kasuta särikompensatsiooni, muuda vajadusel tundlikkust, unusta tele.

Eelnev eeldab, et eesmärk on reportaaž. Kui tahad konkurssi kinni panna, pead pildistama teisiti, aga sellest ma enam ei tea ja ilmselt ei loe konkursi-fotograafid mu blogi ka.

MTBO feil Jõelähtmel

Võtsin 17 KP asemel 3 (kolm), kaotasin kompassi ja kogu eneseusu.

Jõelähtme O-päevakul lubati ägedat rattarada. Soovitusega "ainult spetsialistidele".
"Häh", mõtlesin. Mis seal siis ikka olla saab. Elu esimeseks maastiku-ratta-orienteerumiseks sobib küll.

Kaart. Ei miskit hullu. Planeerin raja - tundub normaalne.
KP1. No ei suuda ma sõites seda sigrimigri kaarti lugeda :( Ehkki mul on kaardihoidja ja puha. Igaks kaardi vaatamiseks pean seisma jääma ja mõtlema. Nii navigeerin esimesse lihtsasse KP-sse üsna tükk aega.
KP2. Metsas, singlil. Sõidan ettevaatlikult. Korra siiski kukun, mu taga olnd neiu kommenteerib "see pidi küll väga valus olema". Tegelikult ei saanud ma kriimugi, maastiku-ratta kukkumised on kuidagi.. valutud.
KP3. Eksin enduro-baigi-radadel lootusetult ära. Tee peab olema tee, mitte mingi sinkavonka nikerdus!!! Ekslen metsas, kõnnin väga vormikal maastikul, kulutan ligi pool tundi...
KPs leian, et kompass on kadunud.
--- ongi kogu päevak. --- 
TAGASITEE. Otsin kompassi ja püüan kõik ekseldud siksakid tagurpidi järele teha. Kompassi muidugi ei leia. Lisaks sajab. Mets on täis rõõmsaid tava-orienteerujaid. Mul aga tuleb nutt kurku. Pidin ma siin sõitma! Oleks võind joosta nagu kõik normaalsed inimesed! Sest maastik on Jõelähtmel tõesti täiega äge!!!

Vead:
- pole harjunud rattakaarti lugema
- kaardimõõtu ega kaugusi ei tunneta üldse. (spido oleks vist abiks?)
- püüdsin kramplikult teid mööda liikuda. Tegelikult tuleb olla valikutes vabam. KP53 tulnuks võtta sirgelt läbi metsa ja üle põllu, nagu jalgsi-O KP. Tegin enda elu ise keerukaks.

Hiljem:
- kompass leitakse üles!!
- nii ma ise kui ratas jäid terveks
- sain poolteist tundi aeroobset tehnilist trenni
Kokkuvõttes on kõik väga hästi. 
Ja hammas, raisk, sai jälle verele.
Ja xdreamile lähen uue rattaga.

Järgmisel päeval käisin samal maastikul, kaardi sõitmata jäänud poolel. Sõit tuli kohati veidi paremini välja. Kaardi lugemine kah. Aga olen kaugel sellest, et neid künkakesi seal teglikult võtta oskaks. Kohati saaks joostes raudselt kiiremini edasi kui ratta seljas... 

"Noorkuu"

Iida viis Videviku ära ja sai teise osa vastu.
Kui mina ta õhtul tabasin, oli ta leheküljel 351.
Õhtuks veel kaugemal.
Ja samal päeval jõudis ta veel 2 tundi trennis käia ja 2 tundi rattaga sõita!!!

Võtsin ise ka raamatu ja lugesin enam-vähem läbi.
Tegelased, nominaalselt 17-18-19 või mitusada aastat vanad, käituvad vaimselt ja emotsionaalselt nagu puhtad tiinekad. Midagi siivutut ei sünni, keel on vanainimeselik ja vandesõnadeta ja naljavaene.
"Ohutu soigumine" on minu diagnoos.

Männikul ujumas

Mul on sada aastat olnud plaan käia rattaga mingis linnalähedases soojas augus ujumas. Lõpuks sai tehtud ka. Kaasa tuli J., aitäh talle selle eest. Käisime Männiku karjääris - selles väikeses, mis on teest paremal, Trapi tänava juures. Seal on suplus-sillake ja valgustus ja BMX rada. Ja ka pärast keskööd oli seal rahvast. Ujumiskohana kevadel täiesti okei.

Järveke oli meeldivalt soe. Sisse minnes külm, aga sees oli soojem kui välises õhus.

Kadriorg => kesklinn => Männiku => Ülemiste => Kopli => Kadriorg.
40 km.
Start umbes kell 11, tagasi umbes kell 2 öösel.

Odav kohvikukülastus

10:34 Sisenen kohvikusse. Loen silti: "teenindame lauast".
10:35 Istun lauda. Olen ainus klient.
10.36 Miskipärast ei leia kusagilt menüüd. Aga Wifi töötab.
10:40 Minust jalutab mööda tädi, kes võiks olla teenindaja. Võtab naaberlauast mustad nõud. Teeb näo, et mind pole siin.
10:44 Sama tädi möödub ja heidab mulle korraks pilgu.

10:45 Töömeilid on loetud, Facebooki kiigatud.
10:46 vajutan "publish", pakin end kokku ja lähen ära.

Kohvik "Narva", Tallinn, 23. mai 2014

Tore, kui leiad kellegi, kes sinusse usub

[15:24:02] Kaur Virunurm: ja ma TEAN, mis on bechdeli test!!!!!!
[15:24:50] Kaur Virunurm: said nüüd

[15:24:54] X Y Z: tubli :)
[15:25:03] X Y Z: ma ei kahtlustanud hetkekski, et sa EI tea

Raudalu mini-rogain

Tegime Raudalu päevakust rogaini. Vaba raja kaart, kõik punktid sisse. Kuna Veiko hilines, plaanisin raja mina. Jooksime kahekesi, kordamööda orienteerudes.

V jooksis mu täiesti rihmaks. Mõtlemise halvamiseni siiski ei jõudnud, orienteerusime üsna okeilt. Nähtavus on metsas endiselt hea, ja nõgest pole, ja sääski pole, ja kuiv on, sihuke mugavus-sport.

Harjutus ise tundus mulle kasulik. Sisuliselt oli see mu selle hooaja esimene o-trenn. Libahundil ega rogainidel pole käinud, parkmetsa-päevakud ja xdream ei loe. Orienteeruda ei oska, joosta ei jaksa. Ja on umbes T-20. Brr, õõk!!

Roheliste rattamatk - Märjamaa

Katiga käisime koos rattamatkal viimati saja aasta eest Bosnias. Seekord siis pretensioonitu  Märjamaa. Lauana lauge maastik, kruus ja võsa. Aga Kati arvas, et varakevadine mets annab ise vaatamisväärsuse mõõdu välja. Või vähemalt, et ettekäändeks käib küll.

Reede. 
Hilinemine jättis meid ilma järtade (ajutised karstilised järved) jutust. Õnneks annavad Eesti Loodus ja keskkonnainfo.ee hea ülevaate. Muhamedi kabelis saime kohajutul napilt sabast, ürgmaantee-Praust tuli juba täiega kätte. Maastik oli nagu lubatud: õrnroheline võsa, võilill ja raps, sekka kenad ja heas korras külad. Ja kolhoosi-arhitektuuri laokil jäänukid.

Varbola maalinn on müstiline. Mis ime-inimesed selle küll kokku tassisid! Kui suur pidi sellise töö jaoks olema olema hirm ja tahe end kaitsta!!!

Curly Strings üllatas. Pidasin neid lõuna-eesti ullikesteks, kel omi lugusid vaid paar. Nii vist ongi, aga kontserdi andsid nad hea. Nii Vabarna kui Talsid naudivad mängimist, see paistab välja ja nakatab. Klappidest tundub "Kauges külas" uimasena, aga kohapeal oli kõik väga särtsakas, ja kontserdi edenedes aina enam, kokkuvõtteks hea tuju.

Laupäev.
Plaan oli 100 km lihtsalt läbi uhada, kultuuri võimaluste piires eirates. Ei tulnud välja. Elo vihje suunas meid 16:30 Kasari vanale sillale, kus laulis Kalevi kammerkoor. See oli selle matka maasikas!!!! Istusin sillal, kuulasin "Homset" ja tuletasin meelde, kuidas me seda Dvoinoi kurust üles punnides hingeldamise vahele laulsime. Uhh!!!!

Edasi läks kõik väga aeglaselt. Jäälinnu-peatuses tšillisime ornitoloogide ja külakiige seltsis terve tunnikese. Saime teada, miks süüa laulurästast, mina rabasin linnuteadust uue põrutava teooriaga linnunimetuste etümoloogiast. Ka edasi polnud meil kiiret. Sildadel peatusime. Rattal laisklesime. Vana-Vigala laagrisse jõudsime alles RailBaltica palaveri alguseks. Õhtul oli Audru Jõelaevanduse Pundi simman, et jalg ikka päris pehmeks saaks.

Pühapäev. 
Arvasin, 57 km udime me paari tunniga ära, aga ei miskit. Kõigepealt nautlesime Vigala raudteejaamas. Siis ühe teise Vigala kirikus. (Vigalaid on sealkandis nimelt rohkesti.) Siis Velise õigeusu kirikus. Selle päeva maasikas oli aga Sillaotsa talumuuseum. Erinevalt ülejäänud Märjamaast oli see kaelasadand ratturiteks ette valmistunud. Kiluvõileivad! Rabarbrikook! Kama! Karask! Kui odav ja KUI MAITSEV! Kõik pugisid kahe suupoolega. Muuseum ise on aga täiesti ulme. Koduleht http://www.velise.ee/saurus/ ei anna sellest mingit aimu. Kohalikud fännid on nimelt kogunud MASSSSIIIVSES koguses vana tehnikat. Neil on küünide kaupu ürgaegseid põllumasinaid, isetehtud traktoreid, saane vankreid mootoreid... minge ja imestage ja laske end harida!!!!

Seekordne matk pidi olema sildade matk, seega vaatasime ekstra hoolikalt Konuvere silda, eriti altpoolt - Kati pesi pead ja mina jalgu. Enne Matvere kontserti tegime Märjamaa keskplatsil veel paar 0% õlut, jäime neist purju ja eksisime linna peale ära. Ega nalja ei saa, kui ise ei tee!

Isiklikus plaanis oli pühap muidugi huvitav, sest otsisin kogu aeg silmadega tšikki, kes end mulle eelmisel öösel kaela riputas ja kempsu eskortida käskis. Lühikese teekonna jooksul toimus intensiivne infovahetus, nii et ta kutile sain hiljem teadjalt öelda "sa pole selle daami mees, vaid ainult tema laste isa".

Pudipadi
- Maastik. Läänemaa on tõesti igav. Samas hea ikka, et nähtud sai!
- Programm. Minu arust täitsa piisav.
- Kilometraaž. 230 km, päevade kaupa: 70 + 100 + 60.
- Sport. Kolm päeva aeroobset trenni, kiiremad sutsud vahepeale - rohelised ftw!
- Sõbrad. Neid oli, ja häid, aga võinuks olla rohkem.
- Lapsed. Matkapeerud on vanaks jäänud, aga uus põlvkond kasvab peale. Matk oli täis tittesid, 10a kanti, kes sõitsid kogu distantsi läbi. Respekt, lapsevanemad ja lapsed, mina nii ei oska!
- Korraldus. Kõik sujus suuuuuuurepäraselt!!!!
- Roheline huinamuina. Seda oli parajas koguses ja sellest sai end eemale hoida. Strandbergi polnud, mis on uskumatu ja arusaamatu ühekorraga.
- Alko, prügi jne. Laagriplats oli PUHAS. Matkaliste käitumine üldiselt adekvaatne, hiiepuu otsas ronimine välja arvata. Joodikute jaoks oli mõlemas laagris lõke. Väga viks värk; soovijad said jorutada, kedagi otseselt ei segatud. 

Soovitused
Käige Konuvere vanal sillal!!! Pärnu maantee 78. kilomeetril.
Käige Sillaotsa talumuuseumis!
Käige Curly Stringsi kontserdil! Või siis ükskõik kus, kus Vabarna-kutt esineb.
Minge järgmisel kevadel Haanjasse!

Aitäh
Tiiule-Matile, kes lapsi / lapselapsi hoidsid!!!

Akadeemia - Kadriorg

0 @töö
3 Tammsaare rist
5 Järvevana tee rdt
7 pööre Filtrisse
9 Vilmsi ots
10:50 @kodu

Kiiremini ei oska.
Tundub, et vana tee läbi linna oli ikkagi kiirem.

Raamat: "Videvik"

Lugesin, mitte päris läbi ja diagonaalis.
Esimesed 200 lk - ülesehitus ja tegelaste tutvustus - on täiesti okei. Haarav ja huvitav.
Raamatu teine pool on puhas soigumine. Autor tegeleb põhiliselt seksist hoidumisega - tegelased on 17-18-19, aga piinlikult hoolikalt EI aja üksteisele kätt püksi ja isegi ei mõtle sellest. Mida kuradit!
Samas on hea, Iidale paras ja ohutu lugemine.

Arvustus:
https://www.goodreads.com/review/show/26448271?book_show_action=true&page=1
Seletab lahedalt lahti, miks see raamat on selline, nagu on.

https://www.goodreads.com/review/show/2137485?book_show_action=true&page=1
on ka armas.

Eurovisioon 2014

Mu lemmikud: Sloveenia, Rootsi, Island.
Sloveenia, sest klassikaline šlaager. Hakkab ühe laksuga pähe, ilus, sõnum olemas, ja algkeeles. Laulja pole kõige värskem, aga noh.
https://www.youtube.com/watch?v=6J2OtoNyQD4

Lava & saal - taanlastelt üle mõistuse hea töö.
Laulud - päris head!!! Showd on muidugi ka, aga ka musa mõttes on täiesti kauneid etteasteid.

Vaatasime lastega. Kell on hetkel 1:04 öösel, hääletus käib, kõik lapsed on täiega üleval ja elevil.

Ove (3a) käib ja puurib ekraani ja küsib minult:
Mis maa on slove-niia?
Kas ital-igrek on ka üks maa?
Näe, ar-arme-armeniia!!!
Ehk, meie kolmene kodanik loeb.

Vanakas 1

Mai on käes. Tähendab, et on tagumine aeg uuendada oma sõprust liivase nõlvaga Sütiste metsas. Kolmap istusin seal kännujuurika peal ja imetlesin KES jõudsat sammu. Täna peatusin pikemalt ja viibisin minutit kakskümmend. Tulemuseks selline pilt:

Esimene tõus on poolik.
Seljakott oli kerge - läpakas ja riided - paar kilo.
Nagu näha, pakub kell, et kiirus tõusul on null, õigemini konstantselt "18.38 min/km", mis on mingi imelik Garmini null. 
Pulssi ei mõõtnud.

Vanakas peaks olema veidi üle 20m, nii et 110..120 m tõusu.

Fe / Raua tänava sauna kohvik

Käisin üle pika aja hommikul kohviks.
Raua saun on uueks saanud ja näeb kena välja nii seest kui väljast.
Ja kohviku nimi - Fe - on hea leid.

Hommikusöök oli maitsev, ja ülejäänud menüü tundus huvitav. Ainult lastele ei pakutud suurt midagi. Kuid 8.30 avatav kodulähedane kohvik on pmst meeldiv nähtus.

https://www.facebook.com/KohvikFe
http://rauasaun.ee/?page_id=276

Kevadjooks Liiapeksi - Aegviidu

Igal 1. mail jooksevad mägedega seotud inimesed Liiapeksist Aegviitu. Piki riiklikku matkarada, üle ooside ja rabade ja männijuurikate, kuusevõsas põigeldes ja järskudel nõlvadel turnides. Tee pikkus 30 - 32 km. Kevadjooks ei ole võistlus, aga ikkagi tahab enamik joosta nii kiirelt kui saab.

Seekord ei eksinud ma rajalt, rada ise väga kuiv, ilm jooksmiseks ideaalne.
3:09, kaotus KES põhigrupile (2:58) 11 minutit - olin palju kiirem kui ootasin. 

Buss oli täis liibuvas riides, joogisüsteemide ja gps-anduritega alpiniste. Loendus Liiapeksis andis 21 nägu.
Start. Võtsin end KES kamba sappa. Joosta oli ootamatult kerge, aga ma teadsin, et kaua selles tempos püsida ei tohi, tapab. Umbes poole tunni pärast jätsin punnimise ja jäin kokku Arvi ja Madisega. Järvi järvedel tegid kalamehed meist pilti. Kõnnu suursoo laudteed nautisin, Paukjärve vaatetorni all olime ~1:10. Järgnenud ooside tõusud kõndisin, Jussi järvedel kell 1:30. Seal oli juba raske, küngastel anna mu kõhuke end rohkem tunda kui siledal maal.

Jooksu teise poole vedasime Madisega kordamööda, vahepeal kippus ta maha jääma, aga lõpus oli just tema värskem ja kiirem. Ja tänu talle ei eksinud ma rajalt ära, üksi oleks kindlasti kusagil võssa või vastupidi - otse kihutanud. Arvi läks eest. Kramp ähvardas, aga päris külla ei tulnud. Jaksasin lõpuni joosta ja just selle üle on kõige parem meel üldse.

Väike pesu Mustjões, poetiir, õlu, Vana Tallinn.
Rongiga koju.
Ja 2 km jalutuskäiku Ülemistelt Kadriorgu.

Õhtul - jalad valutavad, väsimus on suur, Tour d'ÖÖ avasõidule minna ei jaksa.
Aga meel on selle eest hea.
Järgmisel 1. mail jälle!

Ürr fesaris https://www.facebook.com/events/572050482893784/
Kuulutus alpinism.ee-s http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?p=4429
Kevajooks 2009 http://kurinurm.blogspot.com/2009/05/liiapeksi-aegviidu-kevadjooks.html
Rada Endomondos http://www.endomondo.com/workouts/332279882/7768241