Käisime perega Rucolas.
Läksime sisse,
vaatasime ringi,
võtsime istet.
Ettekandjad jalutasid mööda
ja üldse tundus, et restoran nagu töötaks.
Ootasime 20 minutit lauas,
aga kuna keegi meile tähelepanu ei pööranud,
siis tulime jälle koju ära.
Ostsin rattalambi. Busch and Müller's Ixon IQ blah.
Siis postitas kuri käsi velo.clubbersisse selle artikli.
"Middle-aged men in lycra".
Ai!
Jooksin Harku rada, kui kilomeeter enne lõppu hakkas parem jalg valutama.
Mitte päris valutama, aga nii põlv kui puus andsid märku.
WTF?
Vaatlus tuvastas, et astun VILTU.
Parem jalg on normaalse sammu puhul suunatud väljapoole - mitte veidi, vaid palju. Seega ei ole põlv suunatud ette, vaid sissepoole. Jooksmisel tekib sinna külgsuunaline koormus, see väänab omakorda puusa...
Tundub, et ka kõndides on mul samm lombak, aga koormust on siis vähem.
Tulemus pärast jooksu - põlv ongi valus, mitte hullusti, aga annab tunda.
1) Ma ei ole sellist asümmeetrilist valu varem tundnud.
2) Oma jooksusammu olen jälginud, varem pole seda viltusust märganud.
3) Millest see tuleb? "Kaalun liiga palju" ja "jooksin liiga kiiresti" on valed vastused. Kaalust olen viimasel ajal vaid alla võtnud, ja 15 km ühtlaselt 5:30/km pole mingi enneolematu koormus. Aasta tagune poolmaraton (21 km asfadil alla 5 min/km) ei toonud mingeid valusid.
4) Sama rada laupäeval ei näidanud mingeid probleeme.
Ja mida nüüd edasi teha?
1) Spetsialisti juurde jooksusammu parandama?
2) Teha ülehomme uus jooks, hoida hoolikal jala asendit ja vaadata, kas valu on välditav?
3) ...?
Üks on selge. Kui ma tänaseni mõtlesn, et EHK siiski läheks Sügisjooksule, siis nüüd mitte. Saiavorm saiavormiks (170 bpm selle kiiruse juures on haiglaselt nõrk, s.t. mingit arukat tulemust ma üheltki jooksuvõistluselt ei saaks) - võib ju ka aeglaselt joosta, eks. Aga kui juba 15 km teeb jala valusaks, siis 42 teeks mu sandiks. Seda pole vaja!
Teiseks. Jooksupartneri trenn peaks just sedasorti hädasid vältima. Sinna PEAB kuidagi jõudma.
Linke:
- http://www.drbookspan.com/KneePainArticle.html
- http://www.emalapsekeskus.ee/index.php?page=155
- http://www.youtube.com/watch?v=nIuO3KAx6TA
- http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=87&language=estonian
Nädal hiljem:
- 25 km Harku rajal ei teinud jalale liiga.
- aga väike rattaots 2 päeva pärast seda jälle tegi.
Mine võta nüüd kinni.
Huvitav on esimese otsa virvendus.
Kuna satikas ise lendab ilmselt otse, on see statiivi + kaamera värin. Pildistasin 2s viiteajaga - ilmselt on seda vähe. (Mul on kusagil trosspäästik kah... ja normaalne oleks muidugi raws pildistada..)
KAKS satelliiti praktiliselt kõrvuti.
Mõlemad pildid on 85mm / f5.6 / 8s / ISO800 / jpg.
Manfrotto vanem püstolpeaga statiiv.
Ülemine foto on Luige, alumine Lüüra tähtkujus.
Vahtisin ja pildistasin Sõrve õuel natuke taevast.
Nägin
- kolme metoori. Üks väga hilinend perseiid, üks kapa-tsügniid ja üks tundmatu elukas.
- palju satelliite, mõned jäid pildile ka
- üksikut välku, mis nägemise korraks täiesti ära pimestas
Taevas on endiselt üsna hästi meeles, see on tore. :)
Pildid: mingit imetulemust minu komplektiga (450d + 85mm fix + statiiv) muidugi ei saa. Mu vilets nägemine ei luba silma järgi teravustada, tuli AF abil Jupiterile teravustada ja loota, et on täpne. Sõrves on Tallinna kuma üsna tugev, Kuu ka paistis, aga Linnutee oli siiski näha - sellised "keskmised" tingimused siis.
- Jupiter + kuud
- M31 (Andromeeda)
- M45 (Plejaadid)
- satelliidid
- Luik, Lüüra, Kefeus (et näha, kas μ Cephei pildil ka punane tuleb)
Kõige huvitavam pilt sai kahe kõrvuti sati-jäljega. Säri oli kahjuks lühike (6s), nii algas ühe jälg sealt, kus teise oma algas, aga väga lähestikku on nad ikka.
Seoses
- töökaaslasega, kellega vahetasime sõnu pilves nimekirjadest,
- memokraadiga, kes väärt linke jagab,
tuleb "tahan endale" nimekiri.
1) N00ka.
Käisin Randvere / Viimsi MTB kolmapäevakul.
Katkestasin pärast esimest ringi.
Olin poole aeglasem kui teised, tolknesin kõigil rajal ees ja see oli liiga tüütu, et veel kaks ringi piinelda.
Vastamist tahtnud küsimused ja vastused olid:
1) kas oskan-julgen maastikul sõita? - EI.
2) kas suudan mitte kukkuda? - EI. 3 km peale sain umbes 10 korda käe maha.
3) kas saan kukkudes jalad pedaali küljest lahti? - EI.
4) kas suudan raja läbi sõita? - EI.
Enamik rada oli mättane-juurikane-kivine singel ja seal ma tõesti ei suuda sõita. Ei oska lihtsalt! Korra proovisin joosta, sain edasi kiiremini kui teised mehed rattaga :), kogu distants nii läbida tundus siiski liiga tobe.
Positiivset:
5) Kordagi ei saanud haiget. Minu kiiruselt pehmesse samblasse kukkumine on... noh... pehme. :)
6) Suhtumine rajal ukerdajasse oli mõistev ja toetav. (Või vähemalt tundus nii)
7) Stardis oli Pii!
8) Rajal oli fotograaf - kohas, kus ma ainsa üle lenksu kukkumise tegin. Ehk saab pilti :)
Kogemusena oli muidugi ülikasulik üritus.
Lisaks sain sinna-tagasi sõites 50 km "tavalist" rattatrenni.
Järgmine kord:
- võtan slikid alt. (eile polnud selleks lihtsalt aega)
- võtan klipid alt. (või siis ei?)
- teen enne võistlema kippumist paar aastat trenni - maastikul, mitte Sõpruse puiesteel.
Avastasin Facebookist oma laste pildid.
Ma ei ole suurem asi privaatsuse-fänn. Blogin endast (natukene), blogin lastest, panen ise ka pilte 'netti. Nii et ei peaks ehmatama. Aga mõtlema paneb siiski:
1) Tegin kevadel lasteaia lõpetajatest pildid - portreed - ja panin veebi - peidetult, parooli alla, ühegi lingita sellele kontole. Saatsin teistele vanematele lingi+parooli ja rõhutasin, et on privaatne ja värk.
AINUS tagasiside oli "palun võta minu lapse pildid netist ära, olgu parool või misiganes, mulle ei sobi."
2) Käisin sõbral külas ja tegin tema õuel oma lastest pilti. Ja küsisin naljapärast, et kas võib netti panna.
Vastus - kindel EI: meie õues tehtud pildid paluks avalikust neti-ruumist eemal hoida.
3) Iida veel ei loe vabalt, aga varsti hakkab. Tema sõbrad-tuttavad samuti. See võiks olla viimne hetk, mil lõpetada teda puudutava "materjali" ise netti panemine. Küsimus on vaid, mida teha vanade sissekannete ja piltidega...
Ostsin maale uue teleka - digiaeg!
Teleka sain, aga ostmine jättis kakase maitse suhu.
1) Käisin läbi kõik Tln suuremad elektroonikapoed ja mõned väiksemad. Tulutu töö ja ajaraisk. Järgmine kord sean sammud lihtsalt RaM Viva & Euronicsi poole ja mujale ei vaata. Sest mujal (ka teistes Euronicsites, ammugi pisipoodides) on sarnane, aga väiksem valik ja _veel_ sitem teenindus.
2) Väiksemaid poode on võimatu üles leida. Ostukeskused ei viitsi poe kaarte (ega poodide nimekirja) välja panna - seega, kui ma konkreetselt EI TEA, kus on pood, siis ma sinna ka ei jõua.
3) Eriliselt imevad Selverid, kes vihastavad-peletavad klienti tasulise WC-ga.
4) Klient, kes astub poodi jutuga "vajan telekat, raha on, müüge mulle midagi" peaks olema ideaalne ohver. Talle saab lisaks telekale maha müüa antenni-antennivõimendi-milleveel. Eesti poed ütlevad sellise võimaluse peale "telekad on seal, minge valige endale midagi". Kui ESIMESES poes oleks müüa mulle öelnud paar julgustavat sõna "ma arvan, et teile on parim valik vot see" -, oleks mu raha SINNA jäänud. Kui VIIMASES poes oleks küsitud "kas teil on maal hea signaal? kui ei, siis ostke veel see-see-see", oleks nad mult ROHKEM raha saanud. Aga meie elektroonikapoed lihtsalt ei taha müüa.
5) Ostsin teleri, mis on üks Samsungi 26" LCD-TV seeriast. Sama kesta sees müüakse viit-kuut sarnast telekat: tootekoodid LE26B350F1WXBT, LE26C350D1WXBT, LE26B450C4WXBT jne. Hoolikalt internetti lugedes selgub, et neil on mingid erinevused (sisendid, parandusalgoritmid jne). Ka poes on need riiulil kõrvuti. Kahe sama suure teleka hind võib erineda üle kahe korra. Poest pilli ostes ootaks, et keegi neid erinevusi selgitaks. Sest kui ei selgita, siis kes ja miks peaks ostma kallima mudeli? Aga ainus nõu, mis mulle anti, oli stiilis "see on hea odav, võtke see"...
Ma arvasin seni, et füüsilist kauplust pidav poemüüja on väärt seda lisa-raha, mida ta neti-kaupmehega võrreldes saab. Pärast eilset... ei.
P 1 - jooks - 16 km lauget Harku metsa - 1:26, ehk umbes 5:30 min/km
E 2 - ratas - 55 km - aeglaselt, umbes nagu puhkuseks. Pääsküla-Tabasalu ringike
T 3 - jooks - Mustamäe päevak. M21B rada (6.3 km) joostes, M21C rada (4 km) kõndides, 25 km ratast ette ja taha.
E 9 - jooks - 11 km Harkus - 0:57, ehk umbes 5 min/km.
T 10 - jooks - Pirita päevak, 6.8 km. Lisaks 30 km ratast
K 11 - ratas - Randvere päevak 5km :( + 50 km linnas. Päevak läks nihu.
L 14 - ujumas - 1.5 km - Rüütli spa-s :)
T 17 - ratas - 43 km, 3 tundi - Harku metsas ja linnas
K 18 - jooks - 9km Harkus, kiirendustega
N 19 - ratas - 60 km - Sütiste ja Harku metsas ja linnas, Elega
R 20 - sörk - 3 km Harku metsas, taastumiseks
L 21 - sörk - 15 km - 2:00, 8 min/km. 15 km Harku rajal, Üllega, väga hea
P 22 - ratas - 10 km Kadrioru pargis, uue edeva lambiga
E 23 - ratas - 12 km Randveres, "päevaku radadel"
K 25 - jooks - 15 km Harkus, 1:22, 5:30 min/km. Pulss 168 bpm, jälgilt kõrge. Lisaks jala-jama.
N 26 - ratas - 40 km - sellest osa Harku tagumise otsa juurikatel
L 28 - ratas - 21 km - öösel Pirita metsas. Pime. Aga uue lambiga saab tõesti sõita kus iganes.
P 29 - jooks - 25 km! - Harkus. 23.5 km 2:12, ja 1.5 km lõdvestuseks otsa.
P 1 - jooks - 16 km lauget Harku metsa
Kaks Harku 8 km ringi. Puhas nauding:
- teine ring oli kiirem kui esimene (45 ja 41 min)
- oluliselt ära ei väsinud
- miski (lihased, liigesed) ai ei ütelnud
Järgmine kord veel pikemalt.
Kes kaasa tahab joosta?
T 3 Mustamäe päevak
Päevak, ilmselt Eesti kõige kergema maastiku peal.
Alustuseks tegin M21B raja ja sain teada:
- Vanakast üles joosta ma ei jaksa. eelmine aasta vabalt jaksasin. -> nõrk!
- Vanakast üles joosta ei tasu!, sest kõrvalt saab kergemini. -> loll
- viimaste punktidega tegin 2:30 viga, väsimus
- aga üldiselt polnud häda. jooksu/mõtlemise vahekord sai enam-vähem õige.
Sadas vihma, olin läbimärg.
Siis tuli J. ja temaga koos jalutasime läbi M21C. Huvitav oli. Ses mõttes, et no mida seda rada jooksvad tüübid seal leiavad? Algajad, saame aru. Aga ülejäänud? Lugupeetud K Postimehest, ma ei mõista teid!
Ja muidugi oli huvitav näha, kuidas inimene seisab jaama kõrval, SI piiksud kajavad kõrvus, ja ta EI SAA ARU, kus on punkt. (Sry J.! :) )
Sõitsin veel rattaga sinna ja tagasi ka. Selgub, et tava-botased sobivad time klipp-pedaalidega (?) suht hästi.
T 10 Pirita päevak
Kaotasin kohe kahes imelihtsas punktis 5-6 minutit. KP 2 (34) ja KP 4 (37), mõlemad imelihtsad, otse suure kruusatee kõrval. Praegu kaardile vaadates on mõlema võtmine imelihtne, jookse lihtsalt kohale. Aga mina tuiasin Pirita metsas ringi nagu tola.
Üsnagi peksaks-pead-vastu-lauda tunne on.
No mida ma seal metsas tegin, NO MIDA???
Lisaks leidsin üles kaardi ainsa soo ja sain jalad mudaseks. Ilmselt ka ainsa võistlejana. Sest vajadust seal käia küll ei olnud.
Raja teine pool - lame Kloostrimets, jooks diagonaalis üle sihtide - läks aga üsna hästi.
T 17 - ratas - 43 km, 3 tundi - Harku metsas ja linnas
MTB-le nagaline rehv alla ja metsa.
Alustuseks kukkusin Trummi kõige laugema tõusu peal ümber. Diagnoos - madalatel käikudel viskab kett üle ja 1:1 peal käib lihtsalt vabalt ringi. Nii juba mäest üles ei sõida. Edasi pidin tagakasseti suuri hammakaid lihtsalt vältima. (Ja ratas tuleb uuesti regulli viia.)
Siis ukerdasin piki Harku raba singlikesi. Neid on kerge leida, sissesõidud on TT käänaku parklast paremal ja vasakul. Sõita ma ei oska (ja ei ole isegi mõtet kirjutada, MIDA ma kõike ei oska), aga ehk oli kasulik. Vahepeal tegin pikki lõike, ratas käekõrval - tuleb tunnistada, et oli tore raba ka seestpoolt vaadata, hoopis teistsugune kui kruusatee pealt :)
Kodutee peal paar ülesmäge kiirendust. Pulss lendas üles, aga jalad protestisid: ei ole rattasõidu lihaseid, ei ole.
Pärast ratast - 15 min sörki ja korralik venitus.
E 23 - ratas - 12 km Randveres, "päevaku radadel"
Normaalne rehv alla, kaart hambu ja metsa. Sõitsin päevaku raja enam-vähem läbi. Ja:
- HOOPIS TEINE TUNNE OLI. Kas vahe rehvis, või selles, et olin üksi ja ei kartnud taganttulijaid - ei tea. Aga suuremal osal singlist, kus "kolmapäeval" täies hädas olin, nüüd.. sõitsin ja no lihtsalt sõitsin.
- Osa eriti mättalist või juuriklikku metsa-alust jäi siiski sõitmata.
- Suurema osa ajast oli vasak jalg klipist lahti. Järgmine kord ilmselt enam mitte.
- Jalga klipist kätte ikka ei saa. Aga seegi paraneb.
- Kohast, kus eelmine kord nipli panin: 1. kord panin jala maha, 2. kord sõitsin üle. On jah vastik. Nagu KaupoR foorumist ütles: "tegelt olid need juurikad strateegiliselt õigesti positsioneeritud. Siis kui esimene ratas oli 2. juurika taga oli tagumine ratas 1. juurika peal (ehk saba oli kõrgel). Kui nüüd ei taibanud raskust taha viia, siis oli üle lenksu lihtne käia. Rajaga tutvumise ajal oleksin isegi peaaegu seda teinud."
- Kraave / sildu kardan.
- Kukkusin kah, aga vähe.
Järgmiseks korraks
- sadul madalale (parem tasakaal)
- käigud korda! praegune tagakasseti jama segab
Aga pmst oli väga hea ja vahe eelmise korraga oli väga suur.
P 29 - jooks - 25 km! - Harkus.
Ammu olen tahtnud ühe pikema otsa teha. Täna siis sai. Eesmärgid...
- kas jalg hakkab valutama? Kui jah, siis katki jätta.
- kui ei, siis teha vastavalt enesetundele 1, 2 või 3 Harku 8 km ringi.
- saada aimu oma jooksupulsist.
1) JALGA hoidsin otse nagu oskasin, valutama ei hakanud. Ka nüüd, õhtul pärast jooksu, on kõik OK.
2) Tegin 1 ringi aeglaselt (46 min), teise kiiremini (41 min), viimase pooleks. 41 min on veidi üle 5 min/km. Lõppu 1.5 km lõdvestus-sörki ja väga korralik venitus (20 minutit).
3) Pulss.
1. ringil hoidsin 160- pulssi. Tulemuseks kiirus 5:30 .. 5:40 min/km. Nukker, eks.
2. ringil lasin nii, et oleks mõnus. 5:05 min/km pulss tuli 170 kanti.
3. ringil tegin paar 180+ pulsiga lõiku. Pikalt nii ei jaksa. Aga mis oluline - need ei tapnud.
Mu mugavus-jooksu kiirus on seega endiselt 5 min/km ja 170 bpm kanti. Aeglasemalt on igav ja tüütab, kiiremalt on raske ja väsitab.
Lisaks mõõtsin ära oma kadentsi, see on 80-85 (ehk 160-170) ja pigem sinna madalama otsa poole. Autoriteetide arvates selgelt liiga vähe.
Ma nüüd mõtlen, mis ma selle teadmisega peale hakkan.
