Friday, February 26, 2010

Karmavõlg

Avarii.
Eile oli Vesivärava tänaval väike avarii - otse meie värava juures - ja ma siis mõtlesin: "on alles jobud".
Täna panin vastutulnud autoga peeglid kokku - meetripealt samas kohas.
Midagi katki ei ole. Kui oleks, oleks päris nõme, peegel on tutikas ja täpselt seitse päeva auto küljes olnud; 3500 krooni maksis ja puha.
Aga siiski.

Trepp.
Naaber kurtis, et maja välistrepp on libe ja seda peaks ka keset päeva jääst puhastama. Ma lõin trepi kohal tilkund purikad alla (aknast ulatasin udima), aga samal ajal mõtlesin, et mis krt, talv ometigi ja libedus käib asja juurde.
Paar päeva hiljem tulin kiirustasin trepist alla, libisesin, kukkusin. Otse selilil. Kukkusin korralikult; hinge lõi kinni, selg paistetas nimmelülide kohalt suurelt üles.
Kiirabi ütles, et luud on seekord terved.
Aga siiski.

Püüan edaspidi vähem mõtelda.
Tundub ohutum!

Wednesday, February 24, 2010

Film: "Hoodwinked"

Üks paremaid multikaid, mida ma üldse näinud olen.
Nupukas, tempokas, naljakas, põnev, väga haarav.
Pigem täiskasvanu- kui lastefilm. Sisult puhas krimi-põnevik.
Tahaks kohe uuesti vaadata :)

hoodwinked - to be deceived. It actually derives from the practice of placing a hood over the head of a falcon in the Middle Ages when engaged in the sport of falconry. This was done in order to trick the falcon into believing it was nighttime, thus calming the bird down so that one could recover the prey from the bird's talons.

Hoodwinked ametlik sait
Hoodwinked @ imdb
Hoodwinked @ Wikipedia

Monday, February 22, 2010

Tartu Maraton - jäi katki

Jäi tervislikel põhjustel pooleli.
Kõhutõbi oli kuri juba mitu päeva enne starti. Sisuliselt lõpetasin ettevalmistuse ägeda dieediga, ka hommikul ei söönud.
A poole distantsi peal võttis kõht hoopis karmid tuurid üles.
Sõitsin 36 km, siis istusin veerand tundi kuuse taga lumes (palja pepuga; krdi külm oli) ja siis hääletasin end + saanile.

Muidu - väga, väga tore üritus! Kõik mu hirmud teemal "grupisõit", "lõuna-eesti mäed" jne said pühitud. Grupisõit viisakas, ruumi möödumiseks igal pool, mäed on rajal lauged ja madalad. Kui nüüd mõni aasta veel lund saab, siis raudselt uuesti starti!

Pikemalt:

Ettevalmistus ~280 km, enamjaolt klassikat. Testiks 38km Kõrvemaal nädal tagasi, 10.5 km/h ja lõpus oli tunne täiesti hea, vabalt sõidaks veel. Ehk siis 10 km/h tempo tundub pikale rajale paras. Suusad lasin Tallinnas ära määrida, stardiasjad sain Tartust kätte, kõik oleks nagu OK -
ainult see kõht.

Start - olen 2000-2500 grupis, enda jaoks liiga ees.

Start - 12 km Matu - Imehea lipe, a vilets pidamine. Trügimist pole, grupisõit on väga viisakas-rahulik, a tempo on mu jaoks veidi kõrge. 9. km peal tuleb mõistus koju ja panen pidamist juurde; läheb paremaks.

Matu - 23 km Ande - nüüd suusk peab, libiseb muidugi vähem. Harimäe tõus on kukepea, a laskumistel tuleb kõigil tööd teha. Hakkab väsimus tulema.

Ande - 32 km Kuutse - haamer. Keha on tühi. Jaksan vaid aeglaselt suuskadel kõndida, klassika suusatamisest on see väga kaugel.

Kuutse - teen pika pausi, söön-joon korralikult. Ehk aitab? Puljong, soe mustikasupp...

~35 km - Põõsasse, ja kohe, ja kauaks! Väheseeditud mustikasupi magus lehk hõljub metsa vahel.
Edasi ei ole mõtet minna - söömata ei jaksa lõpuni ka roomata mitte, ja süüa ei saa, ja uus põõsalaks on pakitsemas. Seega, katkestus.
Õnneks saabub meedikute lumesaan, hääletan, mind viiakse TP-sse ja kiirabiautoga finishisse. Kiirabi peatub otse tühja kempsu kõrval, mmmmm!!!

Õhtul loen 37.1 palavikku, ilmselt samast kõhujamast.

Järgmisel lumega aastal olen igal juhul stardis!!!

Tuesday, February 16, 2010

Üllar ja Tiina Muztagatast

Üllar ja Tiina käisid suvel Muztagh Ata (7546m) tipus. Täna sai JK koolis muljeid kuulda.
- kõrgmäed on lihtsad, kerged ja odavad käia
- aga nõuavad nüri sihikindlust plaanimisel, treenimisel ja kohapeal
- ka Ü&T kogemusega saab teha lihtsaid, lolle, valusaid vigu

Väga õpetlik ja motiveeriv.

Sügisel siis seljakotiga Patkuli trepile?

Wednesday, February 10, 2010

Põmmutamas

Käisime Kopli tiirus seina põmmutamas.
- Glock, väike praktiline püstol, punase kiirekesega
- Magnum, väike praktiline revolver
- pumppüss
- AK-47 poolautomaa
- M4, optilise sihikuga karabiin
- Desert Eagle 0.5 Action Express, raske ja pirakas mängupüstol
- Ruger .454 Magnum, raske ja pirakas mängu-revolver

Päris tore oli. Ma pole elus varem relva käes hoidnud (kooli AK-konstruktorid ja õhkpüssid ainult), algul võttis natuke kõhedaks küll.

Tuesday, February 9, 2010

Digiretsept....

Eile seisin taas apteegis ja sain teada, et SEDA rohtu nemad digiretseptiga EI MÜÜ. Pole üldse ette nähtud!

Seekord ootan enne sõimama hakkamist vastused ära.
Kirjutasin http://www.haigekassa.ee/digiretsept/kysi peale mitu küsimust.

P2P urgitsemine on aga juba teada andnud, et:
- ekstemporaalsete ravimite retseptid on süsteemis täiesti "sees".
- aga on _vist_ kokkulepe, et enne suve neid ei rakendata.

Aga kuidas saab olla võimalik, et arst saab retsepti "süsteemi" sisestada, aga apteek ei saa seda täita (realiseerida)?

Friday, February 5, 2010

Houellebecq & "Elementaarosakesed"

Tõved andsid aega lugeda. Muuhulgas said läbi kaks Houellebecqi taiest, "Elementaarosakesed" ja "Whatever".

Houellebecq on a) nii tähtis b) nii ärritav, et tema arvustusi on eestikeelne nett täis.

"Prantsuse kolekirjanduse lipulaeva Michel Houellebecqi kurb maailm", Hannes Varblane
"Kaksikkirves: Primitiivne kommunism", Hasso Krull
"Väikeste naudingute aegu", Jan Kaus
"Ja kaaned ikka ei põle", Heli Allik
"Michel Houellebecqi õuduste sümfoonia", Peeter Helme
Põhimõtteliselt koosneb valdav osa raamatu 263st leheküljest eneserahuldamis- ja seksistseenidest ning alles teose lõpus põimub kõik kokku loogiliseks ning tabavaks kriitikaks tänapäeva ühiskonna ja inimliigi kui sellise aadressil.
"Houllebecq", Kadri Kõusaar
"Seksuaalse kommunismi poole", Kadri Kõusaar

Lisaks veel:
Sehkendaja
Wikipedia
Amazon

Raamatut lugedes saad aru, kui kiiresti elu liigub. Ühelt poolt - kirjeldatud arengud juhtusid ju "alles nüüd", 1970 ja edasi. Teiselt poolt - raamatu ilmumisest kulund kümme aastat on elu täiesti teiseks pööranud. Suhtlus, suhete otsimine-leidmine, ekshibitsionism ja vuajerism on msni / rate / facebooki / blogide ajal täiega muutunud. (Ja ärge ütelge, et ei ole.) Tänapäeva Bruno oleks ilmselt... eiei, ma ei hakka seda siia kirja panema. Ma ei hakka seda isegi mõtlema. Aga ma usun, et ta oleks õnnelikum kui kümne aasta tagune Bruno.

Thursday, February 4, 2010

Picasa 3.6 - imeb aina vähem

Proovisin taas Picasat.
Kõik eelmised korrad olen ta jälestusega arvutist välja visanud,
samas on ta iga korraga natuke paremaks saanud.
Aga nüüd jätsin alles.
Picasast on saanud töötav - või vähemalt mõnel juhul töötav - riist.

1) Esimesed Picasad (1.x) said kirve juba installi ajal.
Programm, mis väevõimuga indekseerib ära terve kõvaketta ja muid valikud ei paku, ei ole mulle.
3.6 on ok: ta majandab vaid neid katalooge, mida tahan.

2) P hoiab topelt-struktuuri: kataloogid (folders) ja albumid.
Töötlusi hoitakse algfailist eraldi - ka see on sümpaatne.
See kõik sobib ja meeldib.

3) Folderite ja albumitega toimetamine on katkine ja peavalu.
* P ei näita katalooge, milles pole pilte. Kui eemaldad kataloogist viimase pildi, kaob kataloog ka Picasast, ja tagasi ei saa.
* Uue folderi tegemise võimalust pole. (Õigemini on selleks sada ümbernurga võimalust, kõik kuidagi keerukad.)
* Piltide ühest albumist teise nihutamise võimalust pole. Jälle peab ümbernurga tegema.
Pikem kasutamine ja neti lugemine ütlesid, et see folderite-albumite-jama ongi nii ja ma pole ainus, kel see hambus.

4) Featuritis.
UI on täis interneti-nupukesi (share / blog / upload this).
Lisaks mingi keerukas collaborative tagging süsteem.
Ma tahaks need vidinad kõik korraga välja lülida; aga muidugi pole see võimalik.

Aga muidu harjusin riistaga ühe õhtu jooksul üsna ära.
Jätsin arvutisse ka alles.

Picasa foorumist:
Picassa is a great program marred by a couple of stunningly bad UI design choices. Deciding to reinvent methods for the most basic file-management functions like "create a new folder", rather than just the Windows methods that every user already knows, are at the head of the list. C'mon Google, lose the hubris and fix this!

Wednesday, February 3, 2010

Kehalisi harjutusi, veebruar

- K 3 suusatamas - 15 km, 1:20. Harku suur ring, klassikat. Pulss - kõrge. Libisemine - polnud.
- Sama kolmapäev. Kukkusin trepilt ja põrutasin selja ära. Jää, libe, hooletus. Käisin kiirabis röntgenis. Murde-mõrasid ei ole, aga valus on üsna igalt poolt.
- R 5 suusatamas - 16 km, 1:17, 172 bpm. Harku väike ring x 2, klassikat. Libisemine - ideaalne. Pimedas; rajale 23:00, tähed paistsid täiega. Mitte ühtegi teist suusatajat ei näinud :)
- L 6 - uisutamas, Iidaga, Premias.
- P 7 - suusatamas. 37 km (18.5 x 2), Kõrvemaal, klassikat. Kaidiga. hirmus hea oli.
- K 10 suusatamas - 16 km, 1:17. Harku väike ring x 2, klassikat. Libisemine - nõrk. Pimedas; rajale 22:50.
- L 13 - uisutamas, Iidaga, Harju mäel.
- P 14 - suusatamas. 38 km (19 x 2), Kõrvemaal, klassikat. Anu ja Üllega.
- K 17 - suusatamas - 10 km Harkus
- P 21 - Tartu maraton - 36 km, katkestasin
- L 27 - ronimas, Rannamõisa jääl
- (millalgi) ujumas, veel uisutamas, ...

P 7 - suusatamas. 37 km, Kõrvemaa 19 km ring x 2
Mu elu seni pikim suusatrenn väärib pikemat juttu.
Eesmärgid olid:
- hinnata angiini mõju vormile (vist puudub)
- otsustada, kas TM-ile tasub minna (jah)
- teha pikk sõit kiirenevas tempos (õnnestus väga hästi)
- saada teada pikema sõidu varustus-tehnilised jamad (sain teada; saapad hõõrusid kannad väga ära)
- testida määrimist, õigemini määrde kulumist ja selle mõju (hmmm.)
- testida söömist (1 müslibatoon + 1 geel hoidsid elu sees, aga külmund batooni söömine oli raske)

Tegin:
- esimesed 4 km pulsiga 130-140
- järgmised 10 km pulsiga 150-160
- järgmised 5 km pulsiga 160
- söögipaus, paar minutit (tee + müslibatoon)
- järgmised 19 km pulsiga 175-185, vahele 2 pausi (telefonikõne & saapakohendus)

Esimese ringi aeg ~ 2 tundi (või vähem), teise ringi aeg 1:37 (miinus pausid).
Keskmine pulss 162, max 187.

Kõige keerulisem on määrimisest aru saada. Vaatasin kahe ringi vahel suusapõhja: pidamist nagu polnudki alla jäänud, kõik oli puhtaks kulnud. Sellest hoolimata oli reaalne pidamine teisel ringil sama mis esimesel, aga libisemine oli parem. WTF?

Samasugune WTF tabas mind eelmisel Harku korral (kus libisemine oli 5+). Klassikasuusa määrimine on ikka puhas mustkunst.

P 14 - suusatamas. 38 km, Kõrvemaa 19 km ring x 2
Lasin Sportlandil suuski määrida ja nad unustasid pidamist panna. Sain keset rada võhivõõrastelt abi, onud võtsid ja määrisid!!! mu suusad ära. Suusad võttis sportlandist ära Kati, ma ise ei vaadanud neile alla ja esimesed paar km sõitsin lootuses, et kohe hakkab pidama...

A muidu oli OK. Esimene ring ~1:52, teine 1:42.

L 27 - Rannamõisas ronimas
Esimene ots oli hirmus, edasi läks kõik kergemaks ja üldse paremaks.