Kukkusin jääauku,

ronisin välja, kukkusin uuesti, ja siis veel uuesti.

Ehk siis "Haabersti Linnaosa Valitsus koostöös Pirita Vabatahtliku Merepäästega" (läbiv suurtäht) korraldas jäält päästmise õppuse. Harku järve ranna taliujumise-augus. Käisin vees kaks korda kuivülikonnaga, kolmas kord ilma. Tahtsin proovida, kuidas päris külmašokk kehale mõjub.

Muljed:
- Ka naasklitega on välja saamine raskem kui ma arvasin. Jalgade veega tasa saamine vajab tööd.
- Kergem on ronida kohast, kus jää serv ei ole päris sirge, vaid on nurk või sopp - nii saab põlve kõrvalt jää peale panna.
- Vette sattumise külmašokk läheb paari sekundi ootamisega üle.
- Kõht segab :(

Hea harjutus. Loodan, et päris looduses ei lähe vaja.

Pärast sai saunas üles soojeneda, ja tegin suuskadega jää peal 2 km ringi.

Materjalid.
Enesepääste: https://veeohutus.ee/talv/enesepaastmine-jaaaugust/

Teise inimese aitamine: https://veeohutus.ee/talv/teise-paastmine-jaaaugust/

Roomab vist linnaosa vanem isiklikult

Näha kriivasid ja surra (*)

Kriivad on müstilised pinnavormid Alutaguse soodes. Olen ammu tahtnud neid näha, kuid kuidas? Nüüd korraldas Jarek Jõepera seal suusamatka. Muidugi tuli minna!!!

Ulmeäge tuli.

 
Esimesel päeval sõitsime Muraka rabas. Alustasime Varessaare matkamaja poolt - lahe koht!!! Edasi liikusime mööda keeluala piiri lõunasse, rabasaarte ja suure lageda ala poole. (Keeluala on seal alates veebruari algusest, ilmselt tulevad siis lumeinimese pojad koopast välja või miskit. Ja ma teen kas sinna või naaber-rappa 26.01.2025 suusamatka, algusega Virunurme külast, tule ka!) Raba oli jääs ja jää peal vesi. Lund oli vähevõitu, a no mis sest, mulle meeldib jää peal ka sõita :) Tagasiteel läbi metsa oli lund külluses, 40 cm. Vihma, sulalume ja vesise jää läbi said kõik mingitpidi märjaks. Matkakallakuga seltskond tundus olukorda väga nautivat.

Õhtu ja öö olime Iisaku Tamme Teemajas. Kiluvõikud, saun ja vabariigi aastapäev.

Teine päev - Valgesoo kriivad. Metsatee oli vesises kiilasjääs. Metsas aga jälle 40 cm lund. Päike paistis - täielik kontrast eilsega. Kriivad on rabast 5-15 meetrit kõrgemad pikad "soolikad" ja neilt oli lumi ära sulanid. Sai suuskadega samblal liikuda, sai kõndida. Raba kriivade vahel oli väga vesine.

Õhtul käisime veel Iisaku vaatetornis, Iisaku vene-itaalia pitsaurkas seljankat söömas ja Peipsi peal uisutamas.

Jarek on suurepärane matkajuht. Tempo on paras - reibas, aga paljude pausidega. Pauside ajal on harivad mikroloengud. Õppisime ära hulga uusi "Luua kooli sõnu"; jõudsin ise lisamaterjali juurde lugedes just lauseni "Pikemate vahemaade korral toimub auksiinide transport passiivselt floeemis mööda kontsentratsioonigradienti". Nägime sea pesa - pillirooga vooderdatud, tundus super mõnus. Saime teada metsaaluste suitsukoni-kuhjade ja stritsli-pätside autorid. Kogu aeg oli huvitav.

Imeline veebruari lõpu nädalavahetus!!!

Olen nüüd sellel talvel teinud tuhat enda jaoks uut asja. Uisutanud merel, jõel ja rabas, käinud aerulauaga jäätuval jõel, käinud uisutrennis. Lõpuks nägin ära ka Eesti vist kõige peidetuma pinnavormi. Nüüd võib küll rahuga suusad varna ja kõrvad suveks pea alla panna :) 

Mai alguses käisin tegin samas rattaga ringi. Valgesoo, Imatu järv, kriiva harjal sõitmine. Oli tore! Ja rattaga jõuab rohkem. Aga talv on põnevam aeg kui kevad.
https://www.strava.com/activities/11372380496

* The phrase "to see Paris and die" was the Soviet Union's version of Johann Wolfgang von Goethe's famous idiom "Vedi Napoli e poi muori," meaning that seeing Paris was "the ultimate fulfillment of life's aspirations, with nothing else left to experience".