Patsient R "Rattaäss" Virunurm

Põhidiagnoos:
Põlveliigese ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon, põlve (eesmise; tagumise) ristatisideme distorsioon ja distensioon S83.5

Kaasuv haigus:
Pindmine säärevigastus, põlvekontusioon (põrutus) S80.0

Välispõhjus:
Kokkupõrketa sõidukiõnnetuses vigastatud jalgrattur, liiklusvälises õnnetuses vigastatud juht, puhke- ja vaba aja tegevus V18.01

Inimkeeles:
Läksin Alole näitama, kuidas ei tohi sadulast maha tulla.
Laps istus (käsu peale) ja vaatas, kuidas lapsevanem rattaga seisma jäi, külili vajus ja oma jala välja väänas.

Kolm nädalat hiljem:

Paraneb, aga aegalaselt. Turse, valu. Kui koormust saab, siis eriti. Koormust muidugi ei tohiks saada. Aga no kuidas sa jätad Roomas ringi käimata või Alo sünnipäeval tittedega võidu jooksmata?

Tuleb taastusravi ja värk.

Aasta ja paar kuud hiljem:

Parem (ehk haige) põlv on kuidagi terveks saanud. S.t. TUNDUB terve, päriselt on ilmselt ikka katki.
Paranemise käigus läks aga teine põlv katki - täpselt samad sümptomid!
Valutab, käimise peale valutab veel rohkem (lonkamiseni välja), põlvele toetuda ei saa, jne, sitt.
Käisin arstidel, röntgenis, UH-s - targemaks ei saanud.
Loodame, et läheb ise üle... eksju?

Vahepealse ajaga olen 5 korda mägedes käinud.
Hämmstaval kombel on siis kõik ok!
20kg seljakotiga kivilt kivile hüppamine - hea.
Linnas kõndimine - halb.
Imelik, eksju..

PG killud

Lihtsalt märgin ära, et lõpuks juhtus ära.

Süstamatk Põltsamaalt Võrtsjärve

Põltsamaa - Võrtsjärv, 43 + 17 km.
30 aprill & 1 mai.
Jätk eelmise aasta Piibe maantee - Põltsamaa matkale.
Pildid: Raivo.

Pidime matkama kolm päeva, sest 1. mai oli esmaspäev. Kahe päevaga Võrtsuni ja kolmandal ring
järve peal. Aga ilmataat ei andnud armu. 29. aprillil peksis üle Eesti lund ja lörtsi, oli kõikide aegade kõige jäledam aprilli lõpp. Seega panime süstad vette pühapäeva hommikul.

Start Põltsamaalt, paisu alt. Jõgi on seal hästi lihtne. Kiire vooluga, vähe takistusi. Kui midagi ei tee, siis jõgi lihtsalt kannab. Ainus takistus oli Kamari paisjärv 5 km Põltsamaalt allavoolu. Pidime süstasid 200m kandma ja paisu all oli huvitav astmeline kärestik. Aga kambaga kandes on ka lastis süst kerge ning ümber ei läinud ka keegi.

Küll aga lõbustas meid ilm. Saime vaheldumisi päikest ja lund, päikest ja lund. Aprilli lõpus! Aga sel aastal ongi külm ja hiline kevad - lund-lörtsi sadas ka mai alguses pea igal päeval, Saaremaal sai maikuus suusatada ja veel 11. mail tuli päev läbi tihedaid lumehooge, nii et maa valge. Viimast lund (mitte lörtsi ega rahet, vaid täiesti lund) nägin 12. mail.

Pool päeva sõitsime kultuurmaastikel, siis jõudsime Alam-Pedja looduskaitsealla. Jõgi hakkas looklema, kaldad läksid sooks. Koprad olid kõva tööd teinud, kohti hirmsuuri puid maha võtnud. Võimsad elukad! Ja nägime kotkast. Ja luiki. Ja parte niipalju, et eluks ajaks on küllalt.

Vasakul Põltsamaa, paremal Pedja

Põltsamaa ühineb paar km enne Emajõge Pedja jõega. Ajalooliselt on peetud küll Pedjat Põltsamaa, küll Põltsamaad Pedja lisajõeks. Kompromissina kannab jõe lõik ühinemisest Emajõega Pede jõe nime.

Vaade Pedelt Rastile

Pidime ööbima Pede ääres RMK Rasti lõkkekohal.
Seal oli aga kanuu-matkajate punt ees.
Liikusime siis paar km edasi RMK Naela majani.

Õhtu oli kuiv ja vaikne.
Lõke oli suur ja soe.
Magasin hästi, nagu matkal ikka.

Järgmisel päeval sumasime Emajõeni ja ülesvoolu Võrtsjärveni.
Jõesuu asula paistab jõe poolt tulles suure uue kaarsillana.
Tegime tiiru Võrtsjärvel,
käisime Jõesuu vaatetornis,
sõime viimase supi.

Teise päeva selge ilm

Süstamatkal on võlu, mida ma ei oska hästi sõnadesse panna. Maailma vaatamine madalalt, veepiirilt, on kuidagi teistsugune. Rahustav. Hõljud vooluga kaasa või teed tublilt tööd - vahet pole - ikka on mõnus.

Aitäh!!!:
Ain - korraldaja
E. - süsta- ja telginaaber
L. - logistik, gastronoomiatiimi pealik

Rada:

Lugemist:
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/okt98/pedja.htm
http://kurinurm.blogspot.com.ee/2016/05/poltsamaa-joe-sustamatk.html
http://kurinurm.blogspot.com.ee/2016/08/sustamatk-black-canyonis.html

Demokraatia vs big data

Kunstihoone-Taaniel ja Goethe instituut korraldasid:
a) näituse: Globaalne võim ja tsensuur. http://www.kunstihoone.ee/events/globaalne-voim-ja-tsensuur/
b) filmiõhtu: Demokraatia ja andmeudu. http://www.imdb.com/title/tt5053042/

Näitus
on hea ja soovitan kõigile.
Tsensuur on vaid üks ala-teema.
Kunsti vormi on valatud jälgimine, privaatsus, üksikisik vs võim.

Film 
 jälgib Euroopa uue andmekaitse-määruse tegemist.
Määrus (GDPR) on suur ja vastuoluline tükk. Aga andmekaitsest endast olid filmis vaid lendlaused. Näidatakse eeskätt Euroopa juriidilist vorstivabrikut. Kuidas eri organid koos töötavad, kuidas lehma kaubeldakse ja milline sasipusa see kõik on. Noorjuristidele peaks see olema kohustuslik materjal!

Arutelu 
filmi järel oli ootamatult huvitav. Miskipärast olid inimesed meid kuulama jäänud, ehkki kell oli ligi kaheksa ja pärast filmi oli viisakas 10m paus põgenemiseks. Panelleerisid kaks sakslast, SK-Kalev ja mina, modereeris UrveE. Rahvale vist meeldis.

Info, selle omandus, liikumine, kasutamine mõjutavad ühiskonda aina rohkem. Inimesena ei viitsi me selle üle mõelda. Mul on nutiseade, mis on korraga pärit Koreast (OEM), USA-st (OS ja soft), Hiinast (riistvara) ja kus käib pidevalt üks Jaapani (Nianticu) äpp. Need neli riiki teavad minust kõike - kus ma olen või olin, kellega suhtlen, kellele kirjutan, mida-keda laigin.
Kas see teeb mulle muret?
Ei.
Aga kas see peaks tegema muret meile kui ühiskonnale?
Palun jah.

Lugemist:
https://www.theguardian.com/technology/2017/may/07/the-great-british-brexit-robbery-hijacked-democracy

Valitud anagramme

Anagramm on: https://et.wikipedia.org/wiki/Anagramm
Sõnade allikas: EKI lemmad https://www.eki.ee/tarkvara/wordlist/lemmad2013.txt
Inspiratsioon: tavainimese blogi

katsealune katusenael kutsealane
kultuurmaa maakultuur makulatuur
eestindama teisendama
ametinimetus taimenimetus
mustlaseit seltsimatu
nuumorikas suuromanik
teadmisjanune teenindusmaja
päevakleit talvepäike väliapteek
idaeestlane teiselaadne
moraalitus simulaator
pisiremont sportimine
laevakapten talvepakane
kulinaarne ukrainlane
kinnisvara ninasarvik
melonisort minoorselt
paberinutsak staabipunker
aatomielektrijaam reklaamitoimetaja
ainulaadne laudanaine
aneemiline laienemine
raketindus tunderikas
meessanitar rasestamine
krevetisalat takseerivalt
kapitalism matsiplika
ebarütmiline ületarbimine
lasteasutus taaselustus
intiimteenus tiinestumine
eksamilaud kudemisala
lauatennis naastuline
merelaevastu varemetelasu
meestekari merekaitse
arusaamine naerumaias
kikivarbail vabariiklik
asjatundlik kindlustaja
ruineerima urineerima
antisemiit itsitamine
maiustamine uimastamine
ahvikiirus hiirvaikus
pilpakatus tapluspaik
erektsioon stereokino
ergutamine muretaigen
piiniamets sinepitaim
poisiklutt utopistlik
naaksumine saunaminek
protestilaul trollipeatus
hekilõikur kirikulõhe
andmekaitse kadestamine

NIS - help!

Kas
"Võrgu- ja infosüsteemidel ning -teenustel"
tähendab:
- võrgusüsteemidel, infosüsteemidel ja infoteenustel
- võrguteenustel, infosüsteemidel ja infoteenustel
- võrgusüsteemidel, infosüsteemidel, võrguteenustel ja infoteenustel
- midagi muud
?

Allikas:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016L1148

Sain Pede-Rastilt halva haiguse

Olen talv läbi pingutanud.
Olen käinud T-särgiga õues tuule, vihma ja miinuskraadidega.
Olen sõitnud jalgrattaga ilma kinnaste ja peakatteta.
Olen sumanud päevade kaupa jalgupidi jääs ja vees.
Asjata!!!!!
Püsin terve nagu purikas. 

Aga eile tuli ära.
Käisime süstamatkal.
Pede jõel (lõik Põltsamaa ja Pedja jõgede ristist Emajõeni).
Ööbisime RMK Rasti lõkkekoha lähedal.

Tulemus - räme nohu, pea on vatti ja tatti täis, mõte ei tööta, ajud jooksevad nina kaudu välja.
Jäle!

Võtke õppust,
ärge tehke,
hoiduge Pede-Rasti eest!