Film: "The Revenant"

A revenant is a visible ghost or animated corpse that is believed to have returned from the grave to terrorize the living.

Lumi, veri, koledad habetunud mehed.
Sellised filmid pole üldse mulle.
Aga kui Mart FBs soovitas, siis leidsin, et lähen vaatan ära.
Ja sain elamuse!

Lugu on lihtne. USA Põhja-kesk-lääs 182x, "frontier", trapperid ja indiaanlased ja sõdurid. Üks mees saab karu käest kotti ja jäetakse surema, aga ta jääb kuidagi ellu ja roomab tagasi tsivilisatsiooni ja maksab kätte. Üle mägede, läbi indiaanlaste, talvel. Lisaks mingi värk ta indiaani pojaga. Kõlab jäle ja igav, eks.

Olekski igav, kui poleks:
Leonardo DiCapriot, peategelast, kes teeb imelise rolli. Tegevusi on tal vähe: roomab ja kähiseb. Aga ta on seejuures nii kuradi fotogeeniline!!! Ja kuna ta on 90% ajast ekraanil, siis see loeb.
Emmanuel Lubezkit, operaatorit, kes teeb uskumatu töö. Kui kinokunst huvitab, tuleb seda filmi vaadata puhtalt kaameratöö pärast. Natuke meenutab Martti Helde filmi "Ristuules". Läbi kaadrite liikuv kaamera, ülilainurgad ja huvitavad rakursid. Läbiva efekina on tunda kaamera KOHALOLU - küll on objektiiv täis DiCaprio hingeauru, küll lumehelbeid, küll verepritsmeid.
Kanada loodust. Filmi aluseks oleva raamatu aluseks olev päris-lugu toimus küll Montanas ja Lõuna-Dakotas ja Wyomingis (USA), aga filmiti Kanadas ja Argentiinas (kui Kanadas ootamatult lumi ära sulas). Loodusvaated on uskumatult kaunid ja tekitavad mus tahtmise minna ratsa-mägimatkale.
?
Mida veel?

• Richard Rohul on jutustus nagu "Kass Otu".
  Kass jäätakse metsas omapäid ja ta peab seal ise hakkama saama.
  See jutuke tuli filmi jooksul mitu korda meelde.
• Filmi võtted tehti "päriselt" - külmas, lumes, jões, metsas, looduslikus valguses.
• Filmi võib võtta ka loodus-dokina.
  Aga matka-dokk ta kindlasti pole. Päriselt oleks peategelane külma kätte sada korda ära surnud. IMDB "goofs" ütleb selle ära ka. Aga no mis ikka, kunsti-tõde on ikka tähtsam kui realism.
• Filmis olnud "pawnee" indiaanlased on eesti keeli "poniid" või "poonid".
  Kallis tõlk, kui eesti keeles on sõna olemas, siis ei ole vaja uut inglise toorlaenu!!!
  Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kado_keeled või siis raamat "Indiaanlased ilma tomahookideta", kus poniidest juttu.
• Filmis oli saun!

Mis siis ikkagi elamuse lõi?
Lihtne lugu + head näitlejad + tipptasemel operaatoritöö.
Midagi pole teha, kinokunst lihtsalt töötab :)
See film on hetke kinematograafia tipp, sellisena väga nauditav ja vaatamist igati väärt.

Linke
Lubezki intervjuud
The Revenant @ Wikipedia
The Revenant user reviews @ IMDB
Arvustus - Sanda Hint

Kas Tallinna mäed on getod?

See kirjatükk on vastuseks sissekandele Kruusatee blogis.
Kuna viidatud kommentaar oli minu oma, siis tuleb vastata.

Esiteks. Igasugune viide getole on Eesti kontekstis loomulikult liialdus, hüperbool. Getosid Eestis pole ega tule. (Lugesin "geto" definitsioon mitmest kohast üle, et ikka päris kindel olla.) Liialdusena oli ta ka kommentaaris mõeldud - kuna ma lugesin sissekandest välja soovi saada kirjanduslikke ideid, siis tundus liialdamine hetkel kohane. Tegelikult küsis Eliisabet vist hoopis seda, et kuidas me teema püstitust mõistame.

Teiseks. Mu taust on Lasnamäe, elasin seal 1978-1988 ja 1994-2000. Lisaks olin paari aasta eest mõnda aega Mustamäel. Mul ei ole ei ei Lasna- ega Mustamäele elukeskkonnana midagi ette heita, kõrghoonestus vaheldumisi haljastuse ja mänguväljakutega töötab hästi. Nii et mul ei ole mingit põlgust Tallinna "mäegede" vastu ei isiklikust kogemuse ega selle puudumise tõttu.

Aga seesama isiklik kogemus ütleb ikkagi järgmist.
- Eestlaste keskklass kolib mägedelt ära üldiselt kohe kui võimalik.
- Tänavapilt mägedel erineb oluliselt kesklinnast.
- Eriti teravalt paistab erinevus välja kohalikes poodides käies.
- Keelekeskkond mägedel on selgelt venekeelsem.

Aga kuna tõe kriteerium on ikkagi statistika, siis võtsin ja sirvisin läbi mõned ametlikud materjalid.

Kõige põhjalikum trükis on "Eesti piirkondlik areng", 2014.
http://www.stat.ee/72580 (info)
http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=36388 (.pdf).
Seal on peatükk "Tallinn".

Graafikud lk 115 - 123 on hästi tehtud ja kõnekad ja soovitan kõigil vaadata.

Lk 116 on rahvastikupüramiidid (vanuseline jagunemine) asumite lõikes. Võrrelge Mustamäed ja Tiskret! Või Paed ja Vanalinna!

Lk 118 on rahvuste jagunemine asumites 2011.

Lk 119 on aga eestlaste asukohaindeksid 2000 ja 2011. Selgelt on näha, et 11 aastaga on eestlaste osakaal Lasnamäel tugevalt vähenenud.

Stat-ametil on kaart Tallinna rahvastiku muutumise kohta 1989-2011.
Valglinnastumine on ilmselge ja kõige suuremad kaotajad on "mäed":
https://statistikaamet.files.wordpress.com/2015/06/tallinn_ruut_1989_2011.png

Lasnamäe arengukava 2015-2020
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4230/5201/5022/1110131033.attachment.pdf (.pdf)

Sealt saab kätte Lasnamäe soolise jaotuse.
Naised: mehed on 55:44.
Ja lk 7 ütleb, et eestlasi on 27%.

Lk 7 on Lasnamäe rahvastikupüramiid. Selle kuju on väga ebaloomulik ja arengukava märgib selle ära ka. Võrdluseks stat-ameti kogu Eesti püramiid http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid. Kommentaar on siis, et kuigi vanureid on palju, on noorte ja laste arv viimasel ajal kasvamas. Aga sealt ei selgu, kas kasvab eesti või vene või mõlemast rahvusest laste arv...

Ehk.
Võib solvuda minu ebaviisaka sõnakasutuse üle, võib teha oma kodu ümbruses vaatlusi, võib emotsionaalseid väiteid loopida, aga demograafiat see ei muuda. Tallinn valglinnastub ägedalt ja see protsess töötab eelkõige lastega keskklassi perede peal. Kuna eestlaste majanduslik olukord on venelaste omast statistiliselt parem, siis tulemuseks jooksevad mäed noortest ja eriti eesti noortest tühjaks. Mulle valglinnastumine ei meeldi ja oleks väga tore, kui see kuidagi pidurduks, aga hetke seis on nagu on.