Rogaini Euroopa meistrikad toimusid sel aastal Põlvamaal. Piusa ja Meenikunno vahel, keskusega Oraval. Kuna eelmine 24h rogain - MM Karulas - on mu elu kõige ägedam spordi-üritus üldse, siis regasin end Veikoga ära ja olin laupäeval stardis.
Tavalised rogainid on 8 tundi, tiitlivõistlused - 24.
Start laupäeval kell 12:00.
Finišis olime pühapäeval 11:40.
Kogu vahepealse aja müttasime metsas, võsas ja rabas.
Läbisime umbes 100 km.
Linnulennult 76.6 km. (Oletan koefitsienti 1.3, GPS-i meil ei olnud.)
Saime 212 punkti,
112. koht 285 lõpetanud võistkonna seas.
Plaan
Vedasime 260 cm niidi uhkelt ümber kaardi. Päripäeva ring, et hommik oleks finišile lähemal ja saaks vajadusel koju ära. Sisse said kaardi kõik nurgad - Meenikunno raba loodes, raudtee-tagune idas, Piusa mäed lõunas.
Tundus aferistlik.
Aga tegelikult käisime kõike enam-vähem ära ka!!
Tagantjärele oleks võinud paar kulukat KPd muu vastu vahetada, aga üldiselt sai hea plaan.
Sooritus
Algul sörk, lõpus jooks, kuid suurem osa kõnd. Veiko on must kiirem ja vastupidavam ja lisaks on ta ka hästi orienteeruma hakanud. Kui siledal teel olin ma sama kiire või enamgi, siis metsas ja rabas läks ta kogu aeg eest. Nii et Veiko lippas ja leidis punkte, mina sörkisin sabas. Kuid kaardis püsisin ja kontrollisin ma kogu aeg.
Orienteerusime hästi, vigu tuli tõeliselt vähe. Mitu korda leidis V asimuudiga minu arust väga raske KP, aga üldiselt oligi tehniliselt kerge rada, punktid sirasid mäe otsast kaugele kätte. O-vigadest hullemad olid paar väga läbimatut etappi kaardi keskel, kus kaotasime jaburalt palju aega. Aga no kes see oskab ette öelda, milline siht on võsas ja milline ei! Suurema kogemusega mehed ehk...
Võtsime teadlikult sisse kogu Meenikunno. Noh et kui on Lõuna-Eesti rogain, siis ei saa seda tegemata jätta! Veiko oli rabas nagu kala vees, puhkas. Mina aga vaevlesin... Samas tee peal kõndisin ma tal endiselt eest ära. Selgelt on tema element maastik ja minu oma - sile tee.
Öö läks hästi, aga punkte saime vähe, kuna võtsime vastikut maastikku. Lampe oli meil palju, külm ei hakanud. Riideid vahetades tahtsid kihulased nahka panna, WP on kihulaste-rohkem koht, mida üldse näinud olen. Ja tänud taevaisale, et ilm oli selge, valge ja kuiv!
Kuna kõndisime, oli aega ringi vaadata. Nägime kitse. Päikeseloojang Meenikunno rabas, päikesetõus Kõvera järve juures, Ilumetsa meteoriidikraater, Piusa liivakarjäärid. Aga üldiselt ikka võsa, ja raba, ja võsa.
Käisime mitmes talus vett küsimas. See võttis muidugi aega. Kõige rohkem KP 333 juures, kus laupäeva-õhtuses tujus peremees hakkas meile rada planeerima. Meenikunno, jaa-jaa, küll tema juba teab, kuidas sinna kõige otsem saab!!!
Vead - suuremad:
- 333, otsisime kaardimeistri fanaasiast sündinud sihte
- 601, kuhu läksime ohutu ringiga piki teed, aga sattusime valesse rist - ei teagi kuidas
- 507, otsisime punkti lagedalt, oli puha metsas
- raudtee, mille äärsest tarast jooksime ümber ja sai jube halb
- 203, kus kaart oli vale, mitu teed puudu
O-vigu oli meie kohta uskumatult vähe, päris ära ei eksind kordagi ja üle 10 min vigu polnud vist ühtegi.
Head:
- 508, jätsime minemata - sõbrad öös ei leinduki seda üles ja kulutasid palju aega
- 604, kuhu Veiko meetripealt kohale astus
- 704, sama
- 331, mida võtsime koos Hirv-Sootsiga, tegime teise rajavaliku ja neist kiirema
- 318, mille ma öösel lambiga vehikides kergelt kätte sain
Viimasel kolmandikul kukkusin ma üsna ära. Süda ei töötanud, pulss ei läinud üles, olin tühi mis tühi. Veiko toitis mind oma varudest ja see aitas. Päris lõpp, Piusalt Oravale koos KP501 põikega, tuli aga taas joostes. Kodu poole minnes oli äkitselt jõudu küll!
Lõpp 11:40, ehk väikese varuga. Aga see tuli ainult tänu jooksule.
Pärast finišit
... sain tossud jalast, kukkusin murule ja jäin magama.
Villid olid korralikult - finišis lonkasin, ja järgmised kolm päeva samuti lonkasin.
Ühtegi liigese- ega lihasevalu aga polnud!
Millalgi saabus rängim rahe, mida elus näinud olen.
Õhtul läksime O&T poole sauna.
Analüüs
Esimese 10 tunniga saime 121 punkti.
Ülejäänd 14 tunniga saime juurde vaid 91 punkti.
Oleks me öösel võtnud paar tundi puhata, süüa, kuivad jalatsid jalga.. Usun, et et kaotatud aeg oleks tulnud kuhjaga tasa. Eriti just läbi kuivade jalgade - valu kurnab ja segab liikumist.
Kaardi lõuna-ääre Piusa raudtee ääres oleks pidanud ära tegema. Veiko tahtiski, mina jonnisin vastu - ei jaksa, mäed ei meeldi.
Sihte oleks pidanud veel rohkem vältima, nende läbitavus kuusemetsas oli täiesti jube.
Oleks sadanud, oleks mul hakanud rängalt külm.
Tunne on kokkuvõttes uhke.
Oleme tulemustes kindlalt esimeses pooles.
Euroopa meistrikatel!
Ja pidasime 24 tundi liikumist vastu.
Jee!
Järgmiseks korraks
- rohkem süüa kaasa!
- öösel paksemalt riidesse
- või magama.
Lingid
http://www.erc2014.com/erc2014-results/
http://www.erc2014.com/erc2014est/wp-content/uploads/2014/06/competition/EMRogain_web_eng/web/teamresult_74.htm
