Tartu Xdream

Ma olen Tartus elanud ja õppinud, aga sellegipoolest ei tunne ma seda linna üldse. Kohe üleüldse mitte! Olin põhjalik nohik, kulgesin pmst trassil kodu - füüsikahoone - Tähetorn ja sealt välja jäävast polnud suurt aimu. Rattad polnud moes - üks sõber liikus jalgrattaga ja ta tundus ikka täiesti friik seetõttu.

Pärast ülikooli hakkasin autoga Tartus käima ja sellega said mõned tükid linna veidi tuttavamaks.

Tänane Xdream täitis vähemalt ühe laigu mu Tartu kaardil - Raadi.

Meil läks üldiselt hästi. Nagu Lauri kirjutas - suuri vigu ei teinud. Lisaülesanded meeldisid. Ratta-BMX-kross - jaa! Rehvimägi - jaa! Kanuuslaalom - jaa! Monumentide LÜ lahendasime reeglite piiril, kanuuslallis kulutasime aega pliiatsi otsimisele ja joonistamisele, mina ei oska endiselt rattaga maastikul sõita ega mäest üles joosta. Aga no üldiselt - üsna hea.
Finišis 2:38, 24. koht, JEE!!!
Protokollis küll +15 min puuduva märke eest ja 42. koht.
Võitja aeg 2:06, kaotus võitjale seega 25% - vähe.

Iseasi, kas ka minul oli mingi osa või ei. L&M on sedavõrd kiiremad, et tõmbavad mu punasesse ära ja nii ma ei orienteeru, ei mõtle. Ma isegi üllatusin, et jaksasin enam-vähem tempos püsida, aga kas must oli ka kasu? Vist mitte väga.

Ilm oli +19C, tuuletu ja päike. Säh sulle 27. aprilli!
Sai Raekoja platsis päevitada, hästi süüa ja toredaid inimesi näha.
Linna-xdreamid ftw!

Pirita ratta-test-xdream

Sõitsime ratastel läbi Pirita xdreami testraja. Väga kasulik harjutus; soovitan kõigile. Ehkki võib muidugi joosta ka.
- ratas + kaardihoidja enam-vähem töötab. Ära ei vaju, põlvi ega randmeid ei sega.
- käikudega olen jätkuvalt hädas. Käiguvahetus võtab sekundeid mõtlemist. Pmst üritan kasutada nagu meestekat, ühe (raske) käigu peal.
- pidurid löövad laulu
- sadul on kitsas
- ratta inertsiga harjub ära. No kui ei saa kiiresti kohalt ära, siis ei saa.
- läbivus on muidugi nagu tankil
- asfaldil sõidab pärast hooldust (amortidesse õhku juurde) üsna okeilt

Orienteerumine on muidugi kivine-kännune.

Pehme ratas

(kirjutatud umbes kuu aega tagasi)
Ostsin kasutatud FS ratta, et proovida, kuidas sellisega on.

Esimene katse - Pirita mets.
Ratas on nagu laev. Pehme, ka amordi kõige kangemas seades. Mul on tunne, et ma olen liiga raske tema jaoks, vajutan tagumise amordi läbi ja keskjooks vajub vastu maad. Aga noh, vaatame, vaatame...

Samal õhtul võtsin enda vana ratta. Amordita MTB, raam mulle veidi väike. Nagu siga ja kägu on need rattad, ja vana on tänaval kahtlemata sümpaatsem. Kerge, vilgas ja tundlik - kui vajutad, siis liigub.

Uuele pillile tuleb klipid alla ja laiem sadul peale panna, eks siis näis, kas hakkab meeldima.

Positiivse poole pealt: maastikuratas ajab maastikule. Kohe esimene sõit viis mind Pirital jõe ja Kose tee vahele, kus ma pole iial käinud. Seal on miskid mahajäetud majad, varjend ????, hulk keerulist maastikku. Isegi päevakud pole seda puutunud. Sinna tuleks uuesti minna, ja kohe - suveks on sihuke võss ees, et midagi ei näe.

Rootsi suusamatk

https://sites.google.com/site/kurinurm/home/kungsleden-2014

 

 

Kas minust saab MTB äss?

Betteridge'i seadus ütleb muidugi, et ei, aga eksperiment on ikka parem kui Vikipeedia ja lõbusam ka.
Seega, Kakumäe metsas.
1) Kas ma suudan maastikul sõita? - ei.
2) Mis mind segab? - argus. Mis on osalt objektiivne (tuleb ratta valitsemise puudusest), osalt lihtsalt argus.
3) Millega xdreamile? - ei tea veel.
4) Saab must kunagi päris maastikurattur? - selles elus küll mitte.

Kogu selle segaduse põhjus on uus, pehmemat sorti ratas. Katsetused mu vana rattaga maastikul sõita osutusid nii lootusetuks, et ostsin päris MTB. Kasutatud - et kui ikka üldse ei meeldi, saan ehk suurema kahjuta lahti. Ratas veider, tundub rohkem laev kui jalgratas, pehme, suur. Hirmud FS ebaefektiivsusest mitte-maastikul on kõik õiged, vajutamise järel läheb hulk aega, enne kui kiirust tulema hakkab. Mu vana amordita linna-mtb on ikka väle kui välk selle kõrval. Käikudega on samuti jama, esiteks on neid vähe (vist 20) ja vahetamisel läheb mitu sekundit mõtlemisele, et mis hooba mis suunas.

Aga maastikul ukerdada on lahe.
Kasvõi seepärast, et satub urgastesse, kus muidu ei käi.
Eile siis - Astangu ja Kakumäe.
Nii et eks ma harjutan veidi ja siis otsustan.