Viimsi päevak + palju ratast

Plaan oli selline:
rahulikult rattaga tööle, siis  
rahulikult koju, sealt
rahulikult rattaga Viimsisse, siis
kiire orienteerumis-laks, ja
rahulikult koju tagasi.
Tegelikkuses juurutus eelneva täpne vastand.
Rattaga ainult kimasin, orienteerusin aga kui purjus tigu.


Rahulikult tööle sai otsa, kui poolel teel meenus kojujäänud läpakas ja siis tuli koosolekule jõudmiseks täiega lennata.

Rahulikult koju kukkus läbi, kui selgus vajadus ratta kiir-hoolduseks ja samas ootasid mind Statoilis K&E. Lendasin taas täiega. Aeg 25 min koos miljoni fooripeatusega - pmst hea tulemus, aga üldse mitte see, mis plaanis.

Rahulikult Viimsisse läks üle, kui meenusid kojujäänud tossud. Ja N-päevakul rattaorienti ju pole. Lisatiir tagasi koju ja jälle kiirus peale, et K&E-ga koos starti jõuda.

Orienteerumises võtsin muidugi kõige pikema raja - et kui juba siia on tuldud, siis olgu täie raha eest, eks! 7 km piki Randvere soid ja võpsikuid.

Tavaliselt hakkan ma O-jaburdusi tegema tund pärast starti. Aga nüüd oli see tund stardi hetkeks juba läbi! Ja rämedad kalad algasidki hetkest null. Kõige esimene teevalik oli täiega vale. Teisel etapil võtsin vale KP. (Ja siis muidugi õige kah.) Kolmandal etapil eksisin juba kergelt ära. Ja sealt edasi ei taha isegi meenutada mitte. Raja teises pooles püüdsin lihtsalt kramplikult oma asukohast aru saada. Oh õnne, kui mõnel helgel hetkel kaart ja maastik klappima said! Aga muidu oli tunne nagu labürinti lastud zombil, mõtlemine ja O-võime olid täiesti välja lülitatud. Korra jooksin kaardist välja. KP-d sain kätte ainult väljajooksulohade abil... Nii väsinud kui raja lõpuosas polnud ma isegi öisel xdreamil mitte!

Kõige krooniks selgus, et ei stardis ega finišis pole mingit jooki, ei niisama ega raha eest.

Rattaetapil koju külastasin aga Mähe poodi. 2 viineripirukat ja 2 pudelit jooki ajasid elu taas sisse. Sõit koju - kõvas küljetuules - oli palju ärksam kui kardetud.

Tulemustes olen muidugi päris lõpus. 1:50, mu elu pikim päevak. Aga sitt võistlus on hea trenn (S.A.) ja teeb tugevaks ja üldse, eks!

Õnnitlused E-le, kes käis elus esimest korda orienteerumas ja tegi peaaegu pika raja ja peaaegu sama kiiresti ajaga mina. Ja ka tema tegi ju ratast ette ja taha.

Ratas & kukkumine

Sitsi-Sõle rist, suunaga Sitsist Stroomi ranna poole. Tahan sõita Karisse - vastu lubatud liiklust - ei tohiks küll, aga on sügav öö (0:30) ja üldse. Hõikan V-le üle õla "tule!" ja sõidan laksuga äärekivvi. Nagu aegluubis viskab ratas mind üle lenksu, maandun paremale käele.

Ratas - terve. Pea - terve. Käsi - valus. Ja neljas sõrm on 45-kraadise nurga all liigesest väljas. Vaatan omaenda moondunud kätt ja ei saa aru, kuidas selline asi üldse võimalik on.

Kerge naks ja sõrm on tagasi oma kohal. Tundun endale nagu lego.

Veeren Ravi tänava traumapunkti, röntgen: murdu ega mõra pole, võite minna.

Hetkel on käsi nii valus, et sisuliselt olen vasakukäeline. Mis edasi saab - ei tea - kas ma kunagi veel näiteks ronida saan?

Moraal? Õnnetuse põhjus on selge - oma ülbus & ettevaatamatus. Ja vedas, oleks võinud palju hullemalt kukkuda. Hea, et olid kindad, teine käsi pääses puhtalt. Hea, et oli kiiver - pea küll maas ei käinud, aga kaugel ka ei olnud. Hea, et oli telefon - kui poleks sõrme "paika" saanud, oleks pidand auto järele kutsuma. Aga kui nüüd uuesti sõitma saab, siis kas peaks veidi rahulikumalt võtma? Ei, ometigi, eks?

+ 1 nädal: 
Sõrm on väga valus ja paistes.
Aga sõitmist ei sega üldse. 27 km öist linna & Pääsküla & Harku rabu möödus täie mõnuga.

+ kolm nädalat:
Sõrm on valus ja paistes ja ei liigu.
Perearst tegi lahase ja käskis rahu anda.
Ja ütles, et kindlasti kindlasti ei teki selle liigesega liikuvuse probleeme.

+ 1 kuu: 
Sõrm on valus ja paistes ja ei liigu.
Lahast ei kannatand kanda, tegi asja veel hullemaks.
Sõrm läks igale poole vastu ja sai veel palju rohkem haiget kui ilma.
Igatahes on pilt täpselt sama mis pärast kukkumist - paistetus, valu, vähene liikuvus.
Jama :((((

+ poolteist kuud: 
Sõrm on valus ja  paistes ja ei liigu.
Paberitega füsioterapeut prl R. käsib hakata kärmelt harjutusi tegema, muidu jääb sõrm ülejäänud eluks kangeks.
Vrdl perearsti jutt kaks nädalat tagasi :(
Harjutused siis siin.

+ poolteist kuud + paar päeva: 
Sõrm on valus ja paistes, aga liigub veidi rohkem.
Kiirabi - seesama Keskhaigla traumapunkt - tunnistas, et "selle oleks pidanud ikka lahasesse panema küll".
Saadab mu Mustamäe haiglasse endale lahast ostma.
Saan pisikese nahakarva vidina, mis käib sõrme ümber ja hoiab liigese paigal.

Xdream - tehnika & varustus

Seljas:
õhuke liibuv püks
spordisärk + pikk jooksusärk
kohati ka koorikjope
pika sõrmega kinnas (crafti jooksukad)
oli väga OK.

Ratas:
V-pidurid kulusid olematuks, aga muidu töötas laitmatult.
Rehvivalik - mustrilisem kui muidu - oli hea.

Lambid:
Rattal B&M Ixon IQ
Peas Black Diamond Spot, 2012
Valgust oli küll ja veel. Muidugi oli metsa all ka minust palju heledamaid tulesid, o-rahval on raha palju kätte tekkinud, aga mulle piisas nii jooksuks kui sõiduks kui KP-de leidmiseks igal juhul.

Söök-jook:
Sõin - veidi šokolaade ja 1 geeli
Jõin - rattal väike pudel spordijooki
Nii sööki kui jooki jäi üle.

Rattapedenduse teemaline sissekanne

Järgneb ENESETERAAPILINE SISSEKANNE. Kui keegi loeb, siis palun mitte tõsiselt võtta. Mitte et ma üldse arvaks, nagu peaks keegi mu veebilogi lugema.

Ma peaaegu et ei sõidagi rattaga, ja kui, siis vähe ja aeglaselt.
See, et me xdreamis rattaetapi järel superkohal olime, ei loe.
See-eest mõtlen ma jalgratastest kogu aeg ja eelkõige "maksaks kellelegi millegi eest" võtmes.

Mul tekis idee osta Alole parem / kergem ratas. Pmst ainus variant on poest 200€ eest Specialized Hot Rock, kõik muud lasterattad on kasutu pahn. Õnneks läks see mõte üle.

Siis tekkis mul tahtmine panna Alo tõuksitrenni. Õnneks sellist asja suvel pole. :) Sügisel vaatame, gruuvi.ee tõuksikoolist siis.

Nüüd ma kiimlen selle üle, et tahaks ilma esiamordita ratast. Miks? Krtsedateab. MTB (Merida 500 TFS) amort on ostmisest saadik olnud nadi: ei lukustu korralikult. Aga lukus on ta mul 95% ajast, ka maastikul. Aga kui amort on niigi lukus, siis miks mitte sinna lihtsalt kahvlike panna? Või vähemalt proovida, mis tunne oleks sellisega sõita?

Variante on tegelt mitu.

1) MTB normaalse vastu välja vahetada. Merida ongi mulle liiga väikese raamiga. Ja raske.
+ uusi asju osta on lahe!!!
- kallis

2) Osta mõni odav maanteekas. Clubbersist saaks 300-400 € eest täiesti pandava velo.
+ uusi asju osta on lahe!!!
- mis ma teeks sellega? käiks tööl? sõidaks niisama? ei usu.

3) Panna MTB-le kõva kahvel alla. 
Kuidas sellisega linnas, maastikul, TRM-il olla oleks?
Aga kõik ütlevad, et "alu harki ära proovigi, pärast ei saa pissil ka käia, ilma et." Seega tuleb panna süsihark. Aga need on poes kallid (200+ eur) ja kasutatuna müüakse selliseid, mis on a) vaid ketaspidurile b) 80mm amordile, st mulle liiga madalad. Ühesõnaga, jama.

Igatahes olen veebis surfanud ja asjade üle üle mõeldnud nii kaua, et kui sama aja oleks pannud ise või lapsega rattaga sõitmisse, oleks juba ilge äss valmis.

Tegelt teen siis nii, et ei osta midagi, vaid hoopis kirjutan oma totrad ihad internetti ausalt ära. Ja püüan olemasoleva(te) velodega rohkem sõita. Ja kui tõesti sõidan, siis võib endale preemiaks uusi asju lubada küll. Aga kui ikka ei sõida - ei ole ka midagi osta vaja.

Uuendus aastast 2022:

Merida MTB-le paningi söest kahvli alla ja sõitsin sellega palju aastaid. Mulle meeldis see kombo - maastikuratta sõiduasend, kõva kahvel - väga.

Aga selle kõrvale ostsin päris maastikuratta ka. Alguses Scott Spark - väga edeva speciga kallis pill, ostsin kasutatult. Siis Canyon - odav, aga hea süsinik-kiust hardtail. 

Seejärel vahetus Merida välja linnaratta vastu. Sellega annab maanteel ka sõita. 

Jäiga rattaga on TRM-il väga halb. Ei soovita (kui just ise väga proff pole). Elu parima TRM tulemuse sain Sparkiga. Laskumistel lased täie rauaga, ratas sööb kõik raja konarused ära. Kruusal lükkad amordid lukku. 

Ma olen komboga "maastikuratas ja linnaratas" väga väga rahul. Esimene on mänguasi, lustimiseks. Teine on tarberatas ja maanteel ja matkamiseks. 

Öine Xdream: juhm pea & tönts silm

Olge kaardilt rajalegendi lugemisel ülimalt tähelepanelikud!, 
kirjutab Valga Xdreami juhend, kohe alguses ja paksus kirjas ja hüüumärgiga.
Aga mida tegime meie!!!!

1) Jooks, metsa, alfa-beeta-gamma järele. 
Legend: "punkt on raiesmikul".
Meie: müttame paksus Läti metsas, imestades, miks siin kedagi peale meie pole ja miks me siit mitte midagi ei leia.

2) Arvutusülesanne. 
??? = CDXLIV - CCLIX - CLXXX.
??? on järgmises valikus võetavate KP-de arv.
Vahime rooma numbreid, pikalt ja väga juhmilt. Lõpuks saan tulemuseks NULLI. See tähendaks, et ei tuleks võtta mitte ühtegi punkti ja võiks kogu etapi ära jätta!!! Hetkeks loodan, et ehk tõesti... Aga ei, see oleks liiga hea, et olla tõsi. Õige tulemuseni on veel mitu-mitu väga ähmast minutit...

3) Valik-orienteerumine, jooks. 
Kaardil on vaid valge laik KP-dega. Jookseme pimesi ja teeme viga ja kirume. Alles pärast finišit leiame kaarti uurides, et jooksu-O jaoks on eraldi kaardike, korralik, reljeefi ja joonorientiiridega...

4) Kummipaadiralli algus. 
Kiri: "paadid on siit 250m allavoolu". Loeme, noogutame ja hakkame jõge mööda üles sörkima.

5) Morse-ülesanne.
Vahime vilkuvat ekraani ligi 15 min, enne kui kaks kolmetähelist sõna kätte saime.

Ja kõige kunn:

6) RISTSÕNA FEIL.
Kuigi
6a) ristsõna oli legendis algusest peale meie silme ees,
6b) juhend palus selgelt kõigile pastakad kaasa võtta, mida me hoolikalt ka tegime,
6c) juhend soovitas ristsõna lahendamisel "välist abi" (loe: rahvusvahelist koostööd),
jõudsime ristsõna-punkti ilma pastakata.

Seal valisid meie täiesti segi joostud ajud lahendamise asemel... uue jooksu. Tegelt oli meil vastus koostöös sõbraliku Läti tiimiga suht kohe peale L lahkumist käes. Ja siis me ootasime 35 min, kuni meie jooksuäss saabub Valga suburbist lahendusega, mida me juba ammu teadsime.

Pärast autos lahendas L ristsõna ilma läti abita 10 minutiga ära.

7) Viimase KP jätsime lihtsalt võtmata, lippasime eelviimasest finišisse. Ristsõna oli moraali täiega hävitand, keegi ei lugend ei kaarti ega legendi, lihtsalt "läksime koju ära". Õnneks märkas L viga enne tulemuste registreerimist ja käisime KP-s ikka ära. Kaotus tulemustes - mitu kohta.

Kõige krooniks saime 4 tundi trahvi ja pole aimugi, mille eest.
SI väljatrükid on korras, kõik punktid oleks nagu võetud, liikusime kogu aeg koos...


Tegelikult kaotasime vigade tõttu vaid tunni. GPS paneb metsas saadud "oo fakk kus me nüüd alles panime tala" emotsioonidele reaalsed ajad külge.
Alfa-punkti kaotus paar minutit.
Jooksu-O valges kobamine 7 minutit - olime koos saja inimesega pimedas metsas just selle künka otsas, kus punkti #57 parajasti polnud, ülejäänud KP-d võtsime täiesti puhtalt.
Kõige totram oligi ristsõna, kus saime lolluse tõttu a) oodata b) külma c) sabas seista ja -40 minutit. 



Muidu võtsime kõik puhtalt, o-vigu ei teinud ja rajavalikud olid head enam-vähem. Aga finišis & pärast koju sõites oli ikkagi tunne, nagu oleks me Lätis käinud lolli mängimas, mitte võistlemas.
PÄRAST TULEMUSTE SELGUMIST:
Meie 4h trahv on kadunud, aga see-eest on 30 min. Korraldajad saatsid mingi faili ka. Üks trahv on puuduv SI viimase silla all - müstika, sest nägin ise, kuidas ML oma SI sinna sisse pani (ja siis rippuva jaama mulle ulatas). Teine on "jooksu-valiku lõpp #60", legendis seda pole, on ratta algus... mis meil kindlasti võetud sai - tegime veel ekstra haagi selle pärast... Ühesõnaga, arusaamatu.
Koos trahvidega 58. koht 150 lõpetanust, rahul sellega just ei ole, aga noh.

Diivan

Saabus tagasi meie uus-vana diivan.
Koos sellega ka raadiotoolid.
On, kus olla :)