Käisin enne matka 13 sessiooni hüpoksias,
http://sportingmed.ee/
Esimesed testid ütlesid, et olen täiesti lootusetu. Keha reaktsioon hapnikuvõlale on välkkiire ja sügav.
Lõpuks elasin 78% SpO2 / 10% O2 peal üsna mõnusalt.
"Trenni" sisu: lamad, hapnikumask näos ja pulss-oksümeeter näpus. Aparaat annab sulle vaheldumisi väga vähe ja väga palju hapnikku. Mõõdab samal ajal vere hapnikusisaldust (-küllastust) ja tagasiside pealt reguleerib, kui palju. Loeb punkte, kui palju sa "kasulikus" tsoonis oled. Tsüklid on ntx "6 min / 2 min ja target SpO2 = 78%". Sina lama ja jälgid graafikuid (SpO2, pulss, hingamissagedus) ja mõtled elu üle järele. Tüütu, kallis (~10 EUR seanss), tundub nii mõttetu. Aga...
PÄRAST REISI:
Efekt oli tohutu.
Olin ainus, kel mäehaigust ei saanud.
Olin ainus, kel kogu aja ühtlaselt hea olla oli.
Polnud hingeldamist liikumisel, peavalu, uimasust, kõhutõbe ega oksendamist.
Paar korda oli kerge tuikamine kuklas: aklimati-tõusud (3900 ja 5050m), Kala Pattar (5600), ja mõni kord järsult pingutades. Aga üldiselt olin ma ülejäänud matka-seltskonnast palju paremas seisus.
Eelaklimatiks seega väga, väga efektiivne meetod.
... vähemalt minu jaoks. Kaks teist grupiliiget käisid ka - tõsi, vähem kordi - ja neil oli ikka kõrgusega probleeme.