Friday, February 24, 2012

Põlev Mercedes

Sõitsin sadama poole, kui nägin Lootsi Statoilis põlevat autot. Masin põles nagu tõrvik - leek kõikidest akendest meeter maad väljas, kogu sisemus oli tules.

Pidasin kinni ja jäin vaatama. Üks daam nuttis telefoni - ilmselt juht. Jaama teenindaja ütles, et "tema siit seest ei näe midagi" ja ta ei tea, kas pääste on kutsutud. Noormees kõrvalt ütles, et on. Daam oli telefoni ära pand ja lihtsalt vaatas, kuidas ta auto põleb.

Päästjad tulid üsna kiiresti ja lasid tule vahuga surnuks. See omakorda kustus ootamatult kergelt. Aga autost on järgi vaid põlenud romu.

Veendusin, et juht on OK - tal oli nutt endiselt kurgus, aga põletada polnud ta saanud - ja tulin tulema.

Delfi.ee tekst:

Tallinna kesklinnas Lootsi tänaval süttis täna sõidu pealt sõiduauto Mercedes, mille kahe minutiga kohale saabunud päästjad kustutasid.

Põja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul tuli kell 8.38 teade, et Tallinnas Lootsi tänaval Statoili tankla lähedal põleb sõiduauto.

Sõiduauto juhi sõnul tungis sõidu ajal auto salongi suitsu. Juht pidas auto esimeses võimalikus kohas kinni ning pääses sõidukist enne välja kui salong leekidesse lahvatas. Autojuht tulekahjus viga ei saanud.

Päästjad jõudsid kohale kahe minutiga, selleks ajaks põles sõiduauto Mercedes salong lausleegiga. Päästjad kustutasid põlengu.

Ümberringi teisi sõidukeid ei olnud ning tulekahju tõttu muid kahjusid ei tekkinud, kinitas pressiesindaja.

Monday, February 20, 2012

Tartu Maraton 2012

63 km, 5:12.
Eelmise aasta aeg oli 5:28.
Kuigi rada oli raskem, libisemine viletsam ja trenni-kilomeetreid 3x vähem, sain parema aja.
Seega tuleb olla rahul.

Sõit ise

Start
Seadsin end 2500+ grupi etteotsa & sisekurvi. VIGA! Tekkis tropp - väliskurvist pani mööda nii 3k kui 4k rahvas - kaotasin mitu minutit ja palju-palju kohti.
Siis KUKKUSIN otse stardiväravas. Kes nägi tribüünide ees siputamas oranžis dressis tüüpi, neli käppa taeva poole - see olin mina! Ei saanud rahvavoos püsti ka, kaotasin jälle palju kohti, valus.
2 km peal kukkus keegi otse mu ees, ise sain mööda & jäin püsti.
Vabamalt liikuma sain umbes 10 min pärast starti.
Omas tempos sõitma alles pärast Matu TP-d.

Raja esimene pool
Sõitsin numbrite 3000-4000 seas. Kõige suurem oht oli kepp näkku saada: tagumise otsa rahvas vehib kaigastega väga laias kaares. TPdest sain kiiresti läbi, laugeid tõuse võtsin mõnuga, aga laskumistel oli raske: pidevalt pidi allamäge tööd tegema.
15 km kandis hakkas selg valutama. (Kolleeg täna kommis, et seljavalu tuleb hea pidamisega: saad tõugata nii intensiivselt, et alaselg ei pea vastu.)
Raske oli ka. Kui Elbruse-V rajal lõbusalt lobiseda tahtis, siis jaksasin vaid "möhh" vastu öelda.

Raja teine pool
Mida edasi, seda paremaks läks. Selg enam ei valutanud (kolleegi: "järelikult oli pidamine vilets või jalg tõukeks liiga nõrk"), külm polnud, nälga polnud, väsimus oli kontrolli all - teadsin, et sõidan ühtlase tempoga lõpuni. Aeg lubas tulla parem kui aasta tagasi. Minust mindi mööda aina vähem.
Rada oli pudrune, aga seda oli ta kõigile, mitte vaid mulle.
Tuul segas, aga samuti - segas kõiki.
Libisemine oli aga endiselt nadi.

Finiš
Viimase paari km peal võitsin kohti, finišisirgel võitsin veel.

Ettevalmistus 


Trenn
210 km, sellest pool uisku & pool klassikat. 

Eelmisel aastal suusatasin enne maratoni ligi 600 km.

Suusk / määre / libisemine
Stopperi täispakett (== pulber).
Pidas, aga EI LIBISENUD, kuigi kinnitati, et küll libiseb. Enne starti proovisin - libises nadilt, ja pehmes värskes lumes ei liikund kohe üldse. Mägedest pidin end alla lükkama.. Tõsi, teistel ka ei libisenud. A mul ometi oleks võinud :)
Variant, et mul ongi vale suusk.

Söök
Puukisin end päev enne makarone täis. Töötas. Rajal sõin kolmes esimeses TP-s vaid omaenda geeli (ja jõin peale) ja võitsin sellega ilmselt palju kohti. Nälga ei jäänud, ka pärast finišit polnud kõht tühi.
Kui järgmine kord 200ml jooki kaasa võtta, pääseks Matult otse läbi ja võidaks veelgi.

Riietus
Ei lasknd end tuisust segada ja panin end riidesse nagu tavalise -5 jaoks, st hästi napilt:
Jalga 1 kiht: õhuke dress (ilma pika pesuta)
Selga kihti: pesusärk + dressikas
Õhuke ISC müts, jooksukindad.
Oli paras.

Tuesday, February 14, 2012

Pealambi valik - Black Diamond Spot

Tahtsin uut pealampi. Vana Petzl Tikka on olnud tubli, aga uued lambid on heledamad, ja Tikkal kipub karp lahti & patareid välja tulema. (Lapsed on teda liiga palju haamrina kasutanud.)
Aga millist osta? Poes on kõik. Alumine ots on paar eurot, ülemine 800€ kanti (Lupine Betty).

Ostsin siis kohe mitu:
Jarkii Lutš - 10€ - ehituspoest
Petzl Tikka XP 2 - 41€ - REI
Black Diamond Spot - 30€ - REI

Jarkii Lutš 3W.
Valgust annab palju. Aga. See valgus läheb kas alla suusaninadele, või üles kuuseokstele. Vahepealset varianti pole. Nii valgustab teed / rada vaid halo, ja sellel pole nagu suurt mõtet.
Kui tahtsin lampi teistega võrrelda, ei võtnud ta enam pilti ette - pime. Ei hakand uurima ka, et mis tal katki läks - pealamp olgu vastupidav! - ja kui pole, ei ole teda vaja. Prükkarisse.

Tikka XP 2, 80 luumenit.
Korralik lüliti, lihtne lülimis-loogika, mõnus ühtlane ja teravate varjudeta halo, hajutus-režiim telgis kasutuseks, väga mugav asendi muutmine/fikseerimine. Metsas selgus küll, et valgusvoog ei ole päris ühtlane, moodustades keskele liiga heleda laigu. Laik tõmbab tähelepanu endale ja ümbrus jääb hämaraks. Aga see on juba norimine. Hea lamp!

Black Diamond Spot, 90 luumenit.
Sel lambil on palju miinuseid. Lüliti on vilets - isegi näpuga on raske leida, paksu kindaga seda kasutada ei saa. Režiime on nii palju, et kogu aeg läheb segamini. (Tootjad on veendund, et palju featuure = hea, nii on kõikidel "parematel" lampidel punane valgus, vilkuv punane valgus, Spotil veel kaks eraldi LEDi hajusvalguse jaoks.) Halo äär on järsk, nii et jalge ette tekib terav vari. Et noh...

Aga metsas osutus lamp täiega mõnusaks. Nii et kasutusse jääb just see.

Võrdluses vana Tikkaga näitasid kõik uued lambid (peale Lutši, mis kooles) üles ohtrat valgusjõudu. Ka uued odavad Tikka Plus-id (21€) on väga head.

Spot-ist järgmine lamp on Black Diamond Storm, mis on +10 luumenit, +1 AAA patarei, +23 grammi ja veekindlus. Tagantjärele mõtlen, et oleks võinud hoopis selle võtta. Aga no ei võtt. Mõtlesin, et kuidagi kobakas... Tegelt on Spot peas nii kerge, et ei tajugi teist, 23g juurde poleks ka midagi muutnud.

Monday, February 6, 2012

Seattle Underground show/tour

Seattles otsustasime turisti panna ja läksime Seattle Undergroundi. Ma arvasin, et sinna saab lihtsalt minna, aga ei, tuli võtta guided tour. Enne kui ma põgeneda jõudsin, olin $16 võrra vaesem ja ootasin puust pingil istudes pooleteist tunni pikkust heietust mingi USA linna kloaagi teemal.

Show aga oli - HEA. Tädi rebis nii kildu, et kogu meie seltskond oli täiega vaimustuses. Ma päris kindlasti pole nii head ajaloo-loengut varem kuulnud. Bill Bryson, Ärapanija ja Hillar Palamets üheskoos. Seattle (ja Tacoma) on mul nüüd vesiselge. Wikipedia artikli Seattle kohta lugesin ma nüüd üle - täiesti uue pilguga!

Soovitan tuuri igatahes väga!!! Ilma selleta oleks maa all käimine olnud lihtsalt... käik. Nüüd oli show.

Muuhulgas käis just meie touri ajal Super Bowl.

http://www.undergroundtour.com/
http://en.wikipedia.org/wiki/Seattle_Underground

Sunday, February 5, 2012

Suusatamas - Kaskaadides

Vahelduseks Harku ringile sattusin suusatama Kaskaadidesse.
Stevens Pass suusakeskus Washingtoni osariigis.
Kõrgused 1200 - 1700 m.

Ma olen korra elus mäesuusad alla saanud - Kuutsemäel. Aga see oli ammu. Pmst oli tänane mu esimene kord päris-mägedes. Kaks tiiru lastemäel - sain laugest nõlvast alla küll. Ülejäänud päeva tiirutasin sinistel radadel. Skid Road, millest esimesel vaid ukerdades alla sain, oli päeva lõpuks mõnuga sõidetav.

Käisin ka "teisel pool mäge" ehk Backside'l. Vähem rahvast, kenamad vaated, aga sõita oli seal raske.

Suusakeskuse kaart
Kaskaadid

Lisaks sportlikule mõnule oli väga ilus. Lumised mäetipud igal pool ümberringi!