Suusakoolis

Käisime Ü-ga Pavo Rausepa suusakoolis.
Oli kindlasti kasulik, muljed on küll mitmesugused:
- info sync Kõrvemaa keskuse sees lonkab kõvasti
- kool käis staadioni ülaotsas, radade alguses. Samal ajal samas kohas pandi TallinnaMaratoni kola üles ja käis üldse äge sagimine. Palju segajaid, vilets rajajupp.
+ koolitus kestis kõvasti kauem kui plaanis :)
+ inimesi väga vähe, sisuliselt saime priva-trenni ühe Eesti kõvema suusamehe käest.
+ räägiti-näidati-tehti  hoopis teisi asju kui ma arvasin (ja see on hea)
- Sain tiitli "aasta kõige andetum suusaõpilane" ja "magav karu".

Sain ka kõvasti mõtlemist. Klassikaks rohkem kui uisuks. Mu libisemis-asend ei ole tasakaalus, mu samm on liiga pikk, ma plaksutan, ma ei tõuse libisedes puhkama, ma jätan tagajala "maha" ja ei tõsta teda esimesest korralikult mööda.

Uisus tõstan jalga liiga kõrgele (sellest ka vajadus suusa asendit sääre lihastega kompenseerida, sellest omakorda krambid). Ja pean suuska rohkem ettepoole asetama. A muidu saime Ü-ga mõlemad uisu eest kiita. Ja öeldi, et uisus arenemiseks on meil eelkõige uut suusa-saapa paari vaja.

Raviks eelkõige keppideta sõit, mõlemas stiilis. Kepid annavad liiga palju andeks, peidavad vigu, ja annavad kiirust ka täiesti hukas jalgade töö korral.

P'ärast tegime veel 19 km ringi, oi kui hea sai. Kokku üle 5 tunni suuskadel.

Ma soovitan kooli kõigile, kel pole mahti regulaarses suusa-trennis käia. Vaevalt et see kedagi laksust kiiremaks teeb, ei. Aga iga äranähtud ja lahtimõeldud viga on kasulik. (Saaks veel mõnest lahti ka!) Lisaks annab see põhjuse võtta endale terve päev suusarajal!

Tartu Maraton

Olen väga-väga rahul!!!

Stardi-nr 5582. Kõige-kõige lõpust, mu selja taga oli vaid betoonsein.
Finišis 5:28:58, nr 2964
GPS track.

Protokolli lugedes tundub, et kõik sõbrad on eespool. Pärast lugemist saan aga aru, et enamikku sõpru protokollis lihtsalt pole. :)
TM rada on suht lauge. Harimäe tõus on sihuke rahulik ülespoole kerimine. Suusk pidas, tõuse võtta oli puhas rõõm. Hilisemad künkad on järsemad, a madalad.
Tulemus kajastab mu vormi hästi. Keskmine kiirus liikumisel tuli 5:05 min / km. Kui stardi-pusa maha lahuta, siis alla 5 min / km. Minu kohta on see väga-väga hea. Finišis olin väsinud, ehkki mitte päris surnud. Päev hiljem on nii jalad kui selg (paaristõuked!) väsinud. Nagu peabki!

Mis hästi:
- Riietus - suht napp ja täpselt õige. Ei kordagi külm, enne maski peastvõttu veidi palav.
- Suusk - raja keskel ei libisend eriti, alul ja lõpus küll.
- Makaroni-õgimine päev enne - kuna nälga polnud, peatusin TP-des vaid hetkeks. Isegi pärast sõitu polnud kõht tühi.
- 2 geeli - kulusid marjaks, sai esimestest TP-dest veel kärmemalt läbi.
- Stopperi suusa-määrimise korraldus.
- Otsus "auto finišisse".
- proovi-sõit rajal enne starti, korrigeeris veidi riietust.
- rada oli ka lõpuotsa sõitjate jaoks täiesti OK. (mitte igal pool, aga.)

Halvasti:
- start. Esimesel paaril meetril panin pepu maha. Ja otse stardi-areeni ees uuesti. :(
- start viimasest grupist.

Järgmiseks aastaks:
- dieedile.
- tehnika-trenni.

Suusavorm ja Tartu Maraton

TM eelsed trennid on läbi. Kui viimasel hetkel mingit jama ei sünni, lähen oma elu teise suusavõistluse starti.
Kuidas siis on?

Eesmärk:
Maraton nii läbida, et midagi ära ei külmu.
Eelmise - 2010 Tartu Maratoni - jätsin kõhutõve pärast 35 km peal pooleli.

Suusa-kilometraaži: täpselt 400 km
November: 27 km
Detsember: 174 km
Jaanuar: 92 km
Veebruar: 107 km (enne maratoni)
Seda on vähem kui nii heal talvels võiks. Jaanuar jäi nõrgaks - laste haigused ja ise olin ka üsna piiri peal.
Teine vaade asjale: suuska on piisavalt, aga vahele oleks pidanud ka jooksma või ujuma.
Üldfüüsiline pole aga sest hoolimata hea. Kaalu on palju, pulss püsib kõrgel.

Suusatehnika:
On selle talvega märgatavalt paranenud. Enne jäin klassikat sõites kogu aeg selle taha, et jõudu oli, aga kiirusesse ümber seda panna ei saanud - hakkasin laperdama nagu haige tiivaga lind. Nüüd tundun endale nii paaris- kui vahelduvtõukes palju efektiivsem.
Tehnika parandamine on olnud teadlik töö, mitte lihtsalt kilomeetrite kõrvalefekt. Lugesin läbi kõik Zilmeri materjalid, mida sain. Vaatasin Tääri päevikud (seal on palju vahtu, a on kasulikku ka). Vaatasin teisi sõitjaid. Tulemus, tundub, on olemas.
Norm suusa ja rajaga tuleb klassika kiirus 4 min/km kandis. Aasta tagasi tähendas see kõva rabelemist, nüüd lihtsalt rahulikku pingutust.
See kõik ei tähenda, et ma plaaniksingi TM "kiiresti" läbi sõita. A ma loodan, et parem tehnika säästab rohkem jõudu ja ma ei kustu poole raja peal ära.

Probleemid:
Kuu aega tagasi kukkusin ja väänasin mõlemad randmed välja. On siiamaani valusad. Näiteks ronida ei saa ma veel niipea. Kätele toetuda ei saa, lapsi ühe käega tõsta ei saa...
Õnneks tundub, et suusatamisele see suuremat ei mõju.

Proovisõidud:
Lühike rada: kiirus 4 min/km
Pikk rada: kiirus 5 min/km (Harkus) ja 6 min/km (Kõrvemaal).
Riietus - sõitsime ligi 2 tundi -16C juures, kõik tundus OK.

Võrdlus teistega:
Alutaguse maratoni ajal sõitsin mina Kõrvemaal. Eeldatavasti olid rada, ilm, libisemine üsna sarnased. Mu Kõrvemaa kiirusega oleks ma Alutagusel jäänud viimase paari protsendi sisse.
Kõik, keda Nõmmel või mujal kohtan, sõidavad must kui postist mööda.

TM stardikoht: 5582 / 6000
Ehk siis, kõige-kõige-kõige lõpus. Ma võiks rajale minna ka pool tundi pärast stardipauku, mu tulemus sellest ei muutuks. Muidu oleks kama, aga sõita jäljes, kus on 6k suusatajat juba peal olnud...

Pirita vs Harku suusarada

Pirita rada on kodust autoga 5 min, Harku rada - 25 min. Suusatan miskipärast Harkus. Eile käisin aga mõlemal - hommik 8 km Harkus, õhtu 13 km Pirital. Võrdleme siis.

Pirita rada:
+ klassikajälg selgelt parem kui Harkus
- laskumised jääs ja tõsiselt ohtlikud
- uisurada puudrist ja kuidagi pehme
- tõusud ürgorust üles on nii järsud, et kõnnin, mitte ei sõida
- Pidev "Puhh ja Pusad" tunne - ring on väike ja kohtub iseenda kogu aeg
- linnatuled ja autoteed on pidevalt näha-kuulda

Harku-Nõmme rada:
- klassikajälg sõidetakse õhtuks sodiks
+ rada on laugem (va Trummi tõusud, mida ma üldiselt ei tee)
+ ring on palju suurem ( 8, 10 või 12 km )
+ Harkus on ikka päris mets, mitte linnapark

Sõita tuleks muidugi mõlemal. Ka järskude tõusude / languste võtmist peab treenima! Kuid praeguse jääga... Eile viskasin Lükati tee äärses kurviga laskumises pepuli - mu klassikasuusk ei pidanud sealse jää peal vähimatki, ja oma niigi katkiste käte peale ma uut kukkumist lubada ei saa. Ning Kloostrimetsa tee äärsest laskumisest läksin metsa kaudu ülevalt mööda. Mis oli ka jube tüütu - varem on "üleval" olnud ka normaalne rada, sel aastal mitte.

Seega - eelistan iga kell Harkut Piritale.
Kui nad vaid klassikajälge tihemini sisse vajutaks!