Ratta-asjad

Mul on kaks jalgratast:
- maastikuratas (Merida 500 tfs-d)
- linnaratas (Corratec miskiasi)
Ausalt öeldes pole kahe nii sarnase ratta omamisel suurt mõtet - hoolduskulud ja jupid tulevad topelt, aga olulist sõiduerinevust neil ei ole. Kaks ratast ongi vaid seepärast, et kõigepealt ostsin töölkäimiseks linnaka ja siis tuli varastatud Marini asemele uus maastikuratas hankida.

Nüüd:
- panin Meridale alla universaal-rehvid (laiad, keskelt siledad). Nii sai norm maastikurattast mingi imelik hübriid.
- 150 km järel on Merida amort (rock shox dart-3) taas pehme. Nõme, ausalt.
- kruvisin rattale klipid alla ja sõidan ainult nendega. lihtsalt harjumise mõttes.
_ leidsin üles oma rattapüksid.
- leidsin üles oma Tallinna ümbruse rattateede kaardi :)

Kutsusin siis eile Juhani ja Kaidi sõitma. Selgus aga, et nende rattasõit on minu arusaamisest väga erinev. Kõigepealt nikerdasime Lilleküla ja Pelguranna tagahoove pidi, siis kõndisime Bekkeri sadama raudteel (rattad käekõrval) ja lõpuks passisime Kopli liinidel mere ääres. Huvitav, aga mitte see, mida ma ootasin.

Õhtul sõitsin ringi ümber Ülemiste järve: Kadriorg - Lasnamäe - Laagri - Jüri - Kangru - Järve - kesklinn - Pirita - sadam - Kadriorg. Maanteel tuli keskmine kiirus tiba alla 30.

Koos päevase hoovinikerdamisega 82 km.

Mäed

17. juulil sai aasta minu õnnelikust kukkumisest Elbruse suusaliftil.
Sünnipäeva ei pidanud, ehkki arstid arvasid, et oleks põhjust.

Rääkisin sõbraga, kes käis sel aastal seal & tipus. Ütles, et nägi sama lifti juures sarnast olukorda - sõitjale anti kinnine iste. Tüüp pääses tooli küljest napilt lahti. Ehk, midagi pole muutunud.
Ütles ka, et JK luges kõigile liftide osas sõnad ekstra peale ja tõi mind (anonüümselt) näiteks. Ehk on mu õnnetusest siis niipidi kasu, et keegi teine jätab kukkumata.

Mägedesse kisub endiselt. Loen kiibitsedes siipeli, alpinism.ee, ilmaringi piikse. Sattusin kogemata lennujaama, kui Heleni kamp Matterhornilt tuli. Korra kaalusin Kasahhi matka, aga ei, sel suvel siiski ei.

Olen endiselt terve

Regulaarne sundülevaatus Medicoveris oli päris meeldiv.
- veresuhkur, kolesterool ja (vist) cpr - korras
- EKG - korras
- silmapõhjad - korras. eriti arvestades mu 15a läätse-staazhi
- nägemine - korras. s.t. näen läätsedega nii nagu normaalne inimene peab, tabeli alumist rida.

Rühiga on muidugi jama.
Ja soovitati proovida silindrilisi läätsi.

Suvepäev

Hommik.
Küürin kaks tundi järjest kodu. Aja peale, et saaks enne Ove-Iida kojutulekut valmis. Palav; higi lendab laias kaares; panen korraks pulsoka peale, lootuses, et läheb trenni eest kirja; max 95 bpm pole seda siiski. Aga küüritud saab.

Päev.
Iidaga Harku metsa rattaga sõitmas. Teeme parmudega võidu kiire 8 km ringi, Iida on väga tubli.
Iidaga Tugamanni metsas mustikal.
Iidaga Keila-Joa rannas.

Õhtu.
Korraldan Veikole ja Elele Järve selveri pubis välkkohtamise.
Toon V koju ja annan oma alpivarustuse talle.

Öö.
Veikoga 52 km ratast - Viimsi pimedatel väiketeedel.
Pirital ujumas - võimsad lained!
Koju kell neli öösel.

Triatlon

Sportlane 1: "sõidan teist pärast tsikliga mööda, 160ga, värdjad"
Sportlane 2: "luban ähh et ähh lähen ähh järgmisel ähh aastal ähh trenni ähh söön ähh vähem ähh õpin ähh rattaga ähh sõitma ähh värdjad."

Kuna tulemustes on s1 koht kümme KORDA parem kui s2 oma, siis on magus kättemaks selgelt parem kui lihasuretuse oklik tee. Aga järjekorras:

Ujumine - konn/krool, lõpetan tagaotsas, kuid kaotus parematele suht väike, rahul.
Vahetusala - pusin 2 min, jään sellega _kõige_ viimaseks.
Ratas - ei jõua, noh!!! Tagaotsa koht muidugi objektiivselt ära teenitud, mitu korda on siin blogis 2010 kirjas olnud "sõitsin rattaga"? Paar ehk. Mitme-tuhande-km meestega ei saagi sellega võistelda.
Jooks - ämber/haamer/misveel. Ratas on kõrge pulsiga nii ära tapnd, et lihtsalt ei suuda! Süda hüppab siledal maal kõndides rinnust ja tõusul pigem seisan kui jooksen. Kolmandaks ringiks on tunne, et võib lõpuks jooksma hakata, siis saab võistlus läbi.

Kokku võtsin ratta & jooksuga paar selli siiski kätte. Nii et päris viimaseks ei jäänd. Kodanikud, kellega arvasin end samas klassis olema, olid must aga ajas 10% eespool. Nii et objektiivne hinnang sportlikule vormile on ikkagi lähen-trenni-söön-vähem.

Korraldus oli super, rada kah; Kartsin ratast, a viimasel hetkel võeti 1 tehniline koht välja ja muuga sain hakkama. Laskumised tulid iga ring aina kiiremad. Jooksuraja kohta ütles 1 osaline pärast küll "mägironimine"...

Kokkuvõtteks - hea, asju paika panev võistlus.

Rattahooldus

Ratas käis Veloplus-is hoolduses.
- üldhooldus ja regull
- amordi hooldus (kõige vajalikum, kuna pehme amort käib tõsiselt pinda)
- uus kett (xtr)
- uus spido, aastat tagasi varastatu asemel. VDO A8+ juhtmetu
- uued piduriklotsid ette
- uued porikad (õigemini vaid tagumine, aga just seda oligi vaja)

1998 krooni.

Proovisin - ratas sõidab nagu õlitatud :)