Öine Karksi-Nuia Xdream

Terje, Merili, mina.
Võtsime KÕIK punktid.
Rajal olime alla 13 tunni.
Finishiprotokollis (kus mõned etapid maha lahutatud) aeg 11:02.
Koht üldarvestuses 71 / 153, segavõistkonnis 18 / 55.

Enne starti:
Eelmisel õhtul leidsin, et mul pole enam ratast. Mu päevinäind, aga armas Marin Bear Valley on varastatud! Koos kiivri, kinnaste, pumba ja muuga. Häda! Laenasin siis sõbralt ratta (aitäh, Alvar!), aga sebimist oli sellega palju.

Etapiti:
1 - 2 jooks: Terje lühemale, Merili keskmisele, mina pikale etapile.
3 ujumine võtsime riidest lahti (kes päris, kes peaaegu) - hea otsus. Riietumine kaotas aega, aga märjalt sõita oleks olnud tüütu ja külm.
4 ratas otsus minna rada mööda Mäeküla järveni oli vale, sest rada polnud, oli võsane raiesmik. Ratast üle murdunud-kuivanud kuuskede sikutades läks aega palju. Lõpuks tegime ikka ringi mööda teed. Väääga vale rajavalik. Aga seal kaotasid aega ka paljud teised. Kompassi kaotasin ka sinna ära :(((
5 ratas: mööda teed. Vahepeal kerge segadus, kuna Karksis oli kaardi olev suur tee kinni pandud, aga sinna kaotasime vähe.
6 lisaülesanne krossirajal: pigem jalutasime, aga kaugusega saime tänu Terje spidokale pihta.
7 ratas: mööda teed
8 reljeefkaardil: sidusime ratta- ja jooksukaardi hästi ära, läksime teid ja sihte pidi otse punkti.
9 "riba" o-kaardil: jälle sidusime ratta- ja jooksukaardi hästi ära, lugesime sihte ja kauguseid õigesti, läksime neid pidi loha algusesse (sihil punktist kirdes) ja sealt otse punkti. Mõtlemise peale läks muidugi aega, aga muidu täiesti puhtalt võetud punkt.
10 peegelkaart: taluni ja sealt teed mööda edasi ja siis "kaardistamata" suure teeni. See lõi pildi taskusse. Ekslesime võsas punktist kaugel põhja pool ja vaidlesime, mida teha. Siis tulime tagasi lõuna poole ja lõpuks leidis Murjamite Janno punkti võsast üles.
11 suunaga: jooksime suure kambaga (kes kõik täpselt teadsid, kuhu minna) kuhugi ja siis eksisid kõik ära. Sõime veidi maasikaid ja olime üsna löödud. Lõpuks mõtlesime koos Allaniga välja, kus punkt kaardil olema peab - küngas, "kolmnurgast" 350 kraadi põhjas, enne sihti ja teed - ja seal ta oli kah! Taas suure ja väikese kaardi sidumine!
12 suunaga:Allani sabas, nagu kõik teisedki.
13 kastis:Pikk otsimine umbes viie tiimiga, kõik tuttavad :) Raimond leidis lõpuks üles. Mina ei tulnud selle peale, et 1:15k (tegelikult 1:10k) kaardil võib metsa ja lageda piir nii mööda olla. Punkt oli künkal, maastikul selle ümber puhas lage, kaardil puhas mets.
14 jooksuetapi lõpp, otse karjääriseinast alla
15 rattaga kanuu algusesse, mööda teid
16, 17, 18 kanuupunktid: sõitsime väga hästi, Merili tüüris ja võttis punkte ja sai väga märjaks. Aga p17 läksime koos teistega alt ja otsisime alguses valest kohast.
19 rattaga finishisse, sealt murelik uudis ja veidi helistamist.
20 palliülesanne: võtsin Terje kukile ja tema pani palli korvi :)

Füüsilised hädad ja vaevused:
Puuduvad! Midagi ei valuta, ei ole villis, ära hõõrutud ega jookse verd. Päev pärast xdreami ei anna ükski lihas end tunda. Huh!

Kokku:
Hindele viis miinus. Üks tagantjärele halb rajavalik (p4), kaks suure kambaga valesti kaasajooksu (p11 ja p17), üks ise-päris-ära-eksimine (p10) - nii pika raja kohta normaalne! Sõitsime ja jooksime normaalselt. Ei ühtegi suurt traumat, keegi ei kadunud metsa ära, ja KÕIK PUNKTID LEIDSIME ÜLES. (clap)!!!

Tagantjärele: muidugi oli liiga keeruline rada. Xdream ei ole orienteerumistehnika võistlus! Ja nipikas orienteerumine (peegelkaart, siht/riba, reljeefkaart, üksikute elementide eemaldamine) segamini viletsa/vana/vale kaardiga (p13 ümber) ja korraldajate kaladega (vale kaardimõõt, valed legendid, punktid seeläbi vales kohas) oli ikka liig mis liig. Samas meile sobis paremini kui teistele, nagu näha, saime kõik kätte. Vahepeal (10. ja 11. punktide juures) jättis küll mõtlemine meid maha, aga tuli tagasi jälle.

Taas sai kinnitust, et rattaga tuleb alati suuri teid mööda kihutada. Ja et xdreami kaardid on nii valed, et alati tuleb mitme tehnika järgi korraga orienteeruda. Ja et teiste sabas vigu teha on eriti tobe :)

Mu kompass leiti ka võsast üles. Selle üle on eriti hea meel. Leidja saab vist tasuks minu spidoka - tal läks see kaduma, aga mul on just üle - ratas varastati ära, aga spido jäi alles - seega puhas võit mõlemale.

Snobiil-ID

Lihtsalt selline sõna.

ID-kaart taas aktiivne

Olin sunnitud :) oma ID-kaardi serdid ja PIN/PUK ära uuendama. SEB kontor pusis tükk aega, saatis mu ühe leti tagant teise ja sealt kolmanda taha ("oi... see seade ikka ei tööta teie kaardiga..."). PIN1 pidin sisestama kümme korda vähemalt. PIN klaviatuuride ekraan oli pea loetamatu, klahvistikul nuppe millegipärast hirmus palju...

Sellised tehnilised vead tapavad protseduur turvalisuse täiesti ära. Kasutaja ei tee vahet, kas jama on tingitud tehnikast, või teeb ta ise midagi valesti, või proovib teenindaja mingit pättust. Oleks mult PIN2 ka küsitud, või palutud PIN1 pangatädi kätte anda ("las ma proovin ise!") - vabalt et oleks andnud.

Kasutajatingimusi ei taibanud lugemiseks küsida :)

....

ID kaardi softi install, soft ise ja digidoci klient (win all) toimivad esimesel kasutamisel ootamatult hästi. Veidi ebamugav, et kõik pannakse eri kataloogidesse ja programmimenüüs eri harudesse, aga noh. Kõnepruuk on ka veidi hirmus - "dekrüpteeri konteiner" - aga saab ehk hakkama.

FF plugin küll ei toimi, vähemalt esimese proovimise peale mitte.

Opera 9.5

Puhverdamine (caching) on katki. Opera on teistest brauseritest kiirem, kuna hoiab juba nähtud lehti renderdatuna mälus, history's liikudes ei hakata lehte uuesti tõmbama ega joonistama (* ei peagi). Aga 9.5 liialdab sellega, puhverdades juba submititud vormide sisu vanu versioone. blogger.com läheb sellest katki, ja muud kohad kindlasti ka.

Muidu hea brauser :)

* rfc 2616 ütleb, et ajaloo näitamisel ei pea lehte uuesti tõmbama ega renderdama isegi siis, kui lehe headerid nõuavad: ... History mechanism is meant to show exactly what the user saw at the time when the resource was retrieved. By default, an expiration time does not apply to history mechanisms. If the entity is still in storage, a history mechanism SHOULD display it even if the entity has expired...

Tigu ja Saaremaa Maheköök

Käisime õhtuses Tigukohvikus ja olime täies vaimustuses. Tikku minekuks tuleb lapsed hoiule saada ja koht nädal ette kinni panna, nii et ei ole kerge ülesanne, aga küll me tagasi läheme.

Käisime esimest korda pühapäevases Saaremaa Maheköögis ja vist ei lähe tagasi. Ilmetu toit, suur tühi ruum... Inimesed on seal sõbralikud, aga sellest ei piisa.

Crypto-spam

On juunikuu? On.
Oli 15. kuupäev? Oli.
Tuli crypto-gram? ...ei. EI?

Jah, gmail on crypto-grami spämmiks märkinud.

Saast lugu ja märk sellest, et e-mail kui perioodilise ühepoolse suhtluse vorm (saadame kasutajale / subscriberile korra kuus / nädalas mingi kirja) hakkab ära väsima. Crypto-gram ei paku RSS-i kah - ehkki schneier.com/blog/ pakub.

T- ja N-päevakud

Olen käind sel aastal pea igal o-teisipäevakul. Ja nüüd ka kahel neljapäevakul.

Teisipäevakud on mõnusalt väikesed. Vähe inimesi, enamik nägusid on juba tuttavad, korraldajad kah. Nõmme OK taktika teha kevadised päevakud kas linnas sees või hästi lähedal on mulle Nõmme ja Mustamäe ümbruse selgeks õpetanud: veel paari aasta eest oli kogu Kristiine keskusest lääne poole jääv ala mu jaoks üks suur valge auk, Mustakal tööl käimine on liiklusskeemi selgeks õpetanud, nüüd saab päevakutega ka teedevahelise võsa selgeks.

Küll aga on teisipäevakud koledad ses mõttes, et a) kõik teised jooksevad must tuimalt kiiremini ja b) kõik teavad maastikku, kaarti ja rada peast. Ehk siis on vanad kalad.

Neljapäevakud on hoopis teist masti. SUUUUUR RAHVAÜRITUS. Ei mingit kiirustamist - jooksuetappidel olen ma isegi M21A rajal esimeses pooles. (Orienteerumis-etappidel see eest põrun.) Mets täis inimesi, kes teevad "ma olen siin täiega kogemata ja selle värvilise ringidega paberitüki leidsin just teeäärest ja kompassi mul ei ole ja SI-pulga keeran ka peopesa poole peitu" näo. "Oi, see pole minu punkt" kuulsin eile vähemalt kaks korda. Ajad protokollis on valdavalt üle 10 min kilomeetrile.

Et siis neljapäevak = rahvalik jalutuskäik looduses, teisipäevak = väheste lollide jooksuüritus. Aga mulle sobib ikka teisipäevak rohkem, mis siis, et ma seal väga sabaossa jään.

Routegadgetit uurisin. Tore, et on võimalus tippude rajavalikuid uurida. Ja korraldajate operatiivsus - nii T- kui N-päevakul on tulemused netis samal õhtul - on ääretult kiiduväärt.

Vääna päevak oli samas kohas kus eelmine Vääna päevak kolme nädala eest. Tuttav maastik aitas, tegin suht vähe vigu, nii umbes 5 minutit ehk. Muidugi - mis on viga? Minu taktika on pikad ümberjooksud mööda teid - orienteeruda ma ei oska ja metsa minna kardan :) - hea orienteeruja peaks pooli mu rajavalikuid napakaks ja veaks. Aga ma tõepoolest ei oska võsas suunda hoida ja usun, et töötan jalgadega paremini kui peaga. Areng eelmise suvega võrreldes on aga siiski olemas.

Põtra seekord ei näinud (eelmine kord samas kohas aga küll), jalga märjaks ei saanud, oksa näkku kinni ei jooksnud, midagi välja ei väänanud ega ära ei löönud, sündmustevaene.

Sport, juuni

1. juuni: rattaga 20 km kerget ukerdamist - läksin Stroomi rannast otse Rocca-al-Maresse. Korraks pidin jalad paljaks võtma, muidu kannatas sõita. Roppmust liiv on seal!

2. juuni: ujumas, 1 km. Tegelikult käisime Iidaga Kalevis niisama hullamas, aga ma tegin vahepeal kaks 500m ringi päris ujumist kah.

3. juuni: Jõelähtme päevak, 8.3 km, 1:18.

5. juuni: Ihasalu päevak, jalutasin 5km raja maha, sisuliselt vabaklassis. Tulemust kirja ei pannud, aega ei tea.

10. juuni: Vääna-Jõesuu päevak, 8.3 km, 1:17.

11. juuni: ujumas, 1 km Kalevis, Iida ja Mia-Erika ja Triinuga.

12. juuni: Vääna päevak, 8.8 km, 1:21.

19. juuni: Aegviidu päevak. Oeh! Joonorientiirideta maastik, ohtra mikroreljeefiga, jäin täiesti jänni. Jooksin ligi 2 tundi ja võtsin ära 2/3 punktidest. Suudan kompassiga soos liikudes endiselt 90 kraadi viltu minna, või kohati ka rohkem. Vist esimene kord sel aastal, kus ma kaardil päris ära eksisin, ja nii mitu korda järjest.

Aga teised olid seal ka hädas, pärast finishi sulgemist oli ka kaugemate punktide ümber sibajaid palju.

22. juuni: Pirital jooksmas, 8.5 km ja 39:30. Oleks veidi kiiremini ka saanud, võtsin lõpus kiiruse alla.

24. juuni: Männiku teisipäevak, 8.1 km ja 1:20. Lihtne maastik, ära ei eksinud, aga joosta ka eriti ei jaksanud ja tegin palju pisikesi (minut) vigu. Hommikupoolikul sadas, esimene päris märg päevak sel aastal. Ehkki pärast keegi foorumis kirjutas, et ei olnud märg - ma ei tea, kus tema küll jooksis siis...