Urmasega käisin ma 2004. aastal Nepaalis. See on ja jääb olema mu elu kõige parem, kõige teravamalt meeles püsiv matk üldse.
Siis 2007 kevadel Koola poolsaarel.
Ja mitmel-setmel rattamatkal Balkanis. Minu grupijuht pole ta kunagi olnud, alati sokutati mind kas Kati või Margiti tiiva alla... aga bussijumal Urmas oli nii- või naapidi kogu aeg meie kõikide jaoks olemas ja lähedal.
Eve, Kristiina, mina.
6:34, 94 koht 132 lõpetanud võistkonna seas. Võitja aeg oli 4:08.
Läks hästi. Suuri orienteerumis-vigu ei teinud, kulgesime algusest lõpuni ühtlases tempos, lisaülesanded tegime hästi. Mina võtsin punkte, aga tegelikult olime kogu aeg koos, eelmise xdreami "punkt on kanuust pool kilomeetrit eemal - üks jookseb ja kaks ootavad" hetki ei tekkinud.
Kus kaotasime:
Kanuu juhtimine etapi esimesel poolel maksis meile päris palju - käisime servast serva ja kaotasime pidurdamise & kokkupõrgete peale palju aega. Siis võtsin mina tüüri endale ja kanuu hakkas kohe liikuma :)
Orienteerudes tegime paar paariminutilist kala.
Rattaetapi lõpus kukkusin - pedaal käis vastu teerööbast. Lendasin risti teele. Aga kruvisin tagajooksu uuesti alla ja sõitsin edasi.
Lisaülesanded - Krissu lõi hästi jalgpalli, mina lahendasin maleülesande ära. Oleks võinud rohkem olla neid.
- USA lennukisse alati kaasa sinine pastakas!
- ja mitu paari sokke.
- aknaalune koht tuleb ära bronnida PILETI TELLIMISEL.
- aga seekordne 9A oli super, parim võimalik, esimeses reas, jalaruumi 3 meetrit, vaade imeline.
LasVegas tundub teistkordsel külastamisel üpris totter. Misasja, nad IKKA VEEL mängivad nende automaatidega?
KLM AMS-SFO lend hilines 3 tundi mootoririkke tõttu, aga mul vedas: kuna ka SFO-LAS lend hilines ja piiril läksid kõik asjad imekärmelt, jõudsin siiski peale.
