Väike-Maarja rattamatk
Rattamatkasime Väike-Maarja ümber.
Kaks päeva, paarteist inimest, hulk lapsi.
Nähtud asjad:
- Väike-Maarja
- Äntu järved ja matkarada - Sinijärv, Vahejärv, Valgejärv. Tegime juurikarohkest rajast vaid lühike osa järvede ümber.
- Äntu Punamägi - vana linnamägi
- Kiltsi mõis / loss
- Kiltsi külalislahke pood
- Sünnitav hobune Vao külas (kellele K. kohe inimesed appi kutsus)
- Vao tornlinnus / kindluselamu
- Porkuni loss, paemuuseum, järv, park
- Valgejõe algus Porkuni järve väljavoolu juures - mürisev koseke
- Põltsamaa jõe algus sealsamas. No seda me päriselt ei näinud, sõitsime mööda. Aga Porkuni ja Tamsalu-Väike-Maarja maanteede vahel, Vao ürgorus on veelahe. Põhja pool voolab Valgejõgi Lahemaa ja Soome lahe suunas. Maantee lõunaküljel on allikad, millest algab Võrtsjärve voolav Põltsamaa jõgi.
- Võivere tuulik
- Struve kaare punkt tuuliku kõrval
- Simuna Katkuallikas ja Pedja jõe algus
- Mällo vesiveski ja paisjärv Pedja jõel
- Käru vesiveski Pedja jõel, kalatiigid
- Emumägi - mägi ise, vaatetorn, puukujud ja puust rajatised
- Lasinurme mõis ja park
- Mõisamaa mõis, eriti selle Eesti suurim (vist) mantelkorsten
- Rakke linnamägi, suusalift ja suusanõlv, Rakke lauluväljak
https://et.wikipedia.org/wiki/Rakke_linnus - Rakke uus ja vana lubjatehas - Nordkalk ja "Kadaka korsten"
"Karl Kadak jõudis Eesti 20 rikkaima inimese hulka, olles ilmselt kõigi aegade madalaima haridusega miljonär Eestimaal. Paar talve koolis käinud, kuid seal ei lugema ega kirjutama õppinud karjapoisist, kes alles oma elu lõpuaastatel allkirja kirjutamise selgeks õppis, sai lubjakuningas." - Liigvalla mõis - Rein Kilgile kuuluv suur ja lagunev barokk-mõis. Käisime sees. Kurb pilt.
- Varangu mõis - peahoone, viinavabriku vare
Varangu vesiveski-elektrijaam on kõige koledam vesiveski, mida ma elus näinud olen.
Varangul on veel allikad, kuhu me päriselt ei jõudnud. - Aavere rüütlimõis
See on kõige veidram mõis, mida ma elus näinud olen. Keset võsa on vapustava fassaadiga lagunev koloss. Sees ja katusel kasvavad suured puud. Mõned mõisakompleksi hooned on heas korras. Kuid peahoone on super sürr!!! - Liiduri lubjaahi - jälle täiesti sürr ehitis metsas
- Kellavere radarijaama - https://et.wikipedia.org/wiki/Kellavere_radarijaam
NATO kõige idapoolsem radar!
Maa-ameti ortofotol kenasti olemas, ehkki reljeefi- ja põhikaardi peal maskitud:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/yYjofZUO - Koeru telemasti - https://et.wikipedia.org/wiki/Koeru_telemast
Eesti kõrgeim ehitis!
Matka kõige ilusam osa oli minu jaoks õhtune sõit Väike-Maarjast läbi Simuna Imukverre. Madala päikese mahe valgus, põllul jooksev rebane ja raiesmikul hüppav kits, hea tee ja taganttuul.
Varakevad on üldse suurepärane aeg. Metsade all on rohetav vaip valgete, kollaste ja siniste lilledega. Ilus noh. Loodus paistab läbi. Rakke mäe vormid on suveks kõik kadunud, Aavere mõisa asemel on roheline müür. Aga nüüd on kõik näha, ehkki nagu läbi tärkavate pungade kerge loori.
Öö olime Kõrvelaane turismitalus - soovitan väga!!!
Sõitsime umbes 80 ja 60 km.
Esimesel päeval saime lund, rahet, vihma ja külma tuult. Kuid õhtuks tuli päike välja! Teine päev oli aga päikseline, kuigi tuuline.
Raja mõtles välja ja giidiks oli Jaak, söögi ja tehnilise toe korraldas Liina - super tänud mõlemale!!
Eraldi tuleks kiita kaasa sõitnud lapsi / noori.
Fotod.. kunagi hiljem :)
Seniks vaadake edevamate sõprade Facebooki albumeid.
3 comments:
Pühapäeva keskpäev või pisut hiljem, soe lõunatuul, päike.
Rakke-Liigvalla vaheline tee, pikk sirge - teid oli näha😀
Tore, et nähti :)
Sellel lõigul oli räme vastutuul - edelast, mitte lõunast. Soe hahaha :)
Ao vesiveskit ega paisjärve me kahjuks vaatama ei tulnud.
Hirmus kultuurne kant on teil seal!!!
Ma olin vähemalt kilomeeter kaugemal, istutasin maasikaid ja tõepoolest - edelatuul, eksisin. Maasikamaa on lihtsalt ses mõttes tuulevarjus, et näis, nagu oleks olnud soe lõunatuuleke. Ratturite omavaheline jutumõmin kostis kõrvu (akustiline anomaalia sel teelõigul, sõnu loomulikult ei kuule), siis tõstsin pilgu ja nägin ära. Palju neid jalgrattamatkajaid ikka ühte varakevadisse pühapäeva mahub.
Kultuuriga on nii nagu ta on - kes ise koha peal elab, selle jeoks on see olme, kohati segav, kohati igav. Tihti üllatun kui vähe kodukanti tuntakse. Tore on lugeda, et kasvõi kaugemalt, kuid huvilisi siiski liigub.
Post a Comment