Lastega kanuus
Kaks aastat tagasi käisime poistega Jägala jõe kanuumatkal ja oli hirmus tore.
Kõige rohkem jäi mulle meelde Alo töö kaptenina.
Eile sõitsime päeva Loobu jõe peal ja see kõik kordus.
Ainult Alo asemel oli Ove.
 |
| Kanuu nina on juba puu peal, kuid ülejäänu tuleb ka üle saada. |
Kanuu tööjaotus - kes ei tea - jaguneb kolmeks. Kõige viimane on "tüür" - tema mõla suunab kanuud. Keskmine on "mootor". Ja esimene on kapten, ilma jutumärkideta. Kapten näeb jõge enda ees, näeb takistusi ja peab tegema otsuseid, kust kuidas minna. Laial ja lihtsal jõel pole see mingi töö. Kuid Eesti jõed pole ei laiad ega lihtsad. Seal on kukkunud puud, kivid, saarekesed, käänakud. Kõige rohkem aga ikkagi puud, mis on kas vees põiki üle jõe või jõe kohal. Mõnest saab ümbert, mõnest saab alt ja mõnest saab üle. Ning ainult kõige esimene - kapten - näeb täpselt, mis ees on. Nii et tema otsutab, jooksvalt ja kiirelt, mida teha. Ning ta peab tagumisi, eriti tüüri, kursis hoidma ja juhtima.
Nii et keerukal jõel voolab kaptenilt taha pidev käskude jada:
- natuke vasemale!
- järsult paremale!
- kivi ees, läheme vasakult mööda.
- puu vees üle jõe, sõidame täie hooga peale.
- hoida vasakule, siis kohe pidurdus ja järsult vasakule!
See kõik peab käima kiiresti. Jõe peal uimerdada ei saa. Kanuu peab vee suhtes kogu aeg liikuma, muidu ei ole ta juhtiv. Mõned takistused nõuavad täie hooga ja õige nurga alt peal sõitmist -- eile Loobul oli selliseid üksjagu. Nii et kapten peab hindama, kas see puu on piisavalt sügaval, et tast üle sõita, või kõrgel, et alt läbi saab. Ja kui ei ole, et mis siis teha.
Hoiatusi tuleb anda varakult - jõel on vool, kanuul on inerts, tüüril olev inimene reageerib viitega. Isegi otse sõites on hea, kui kapten ütleb "takistusi pole, läheme otse, sirge lõpus on lauge käänak paremale".
Laste tagant näeb tüüril olev täiskasvanu jõge enam-vähem ise ka. Aga mitte täielikult. Väiksemad, kuid ikkagi ohtlikud takistused - üksikud tüvenotid ja kivid - on eessõitjate kehade varjus. Nii et kapteni töö on tähtis!
Ja Ove tegi seda hästi ja mõnuga!
Alo sõitis teises kanuus (mis läks enne lõppu veel ümber), Kati kolmandas.
Suurepärane päev!
Kõik, kel võimalik - kasutage ära kevadine kõrge vee aeg ja käige jõgedel! Kanuuga, süstaga, lastega, sõpradega! Koroona ajal täisteenust ei saa, sest ei tohi, kuid kanuude laenutajaid on palju - Nelson Matkad, mitu "Seiklus-" ja "Hiking-" nimelist ettevõtet.
8 comments:
Oo, ajasid kanuumatka isu peale!!
Hästi kirjeldad.
Märgin uhkusega, et olen kogenud kanuumatkaja, Eesti jõgesid küntud nii et vähe pole, ja viies aastaaeg Soomaal oli pea iga-aastane ettevõtmine. Ainult et minu kogemus on 2 inimest kanuus. Eesistuja on kapten/mootor, tagapingil tüürimees/mootor.
Muidugi võib ka kahekesi.
Tüür juhib mõlaga, kapten - mölaga.
Aga kolmekesi on lõbusam.
Mul näiteks oli vaja, et lapsed oleks kahekesi :)
Hahaa, mõlaga ja mölaga :-)
No seepärast mul kahene kogemus, et palju kordi sai ainult kahekesi matkatudki, polnudki suuremat seltskonda.
Ma arvan, et matkamisest üle poole moodustab seltskond, kanuu puhul eriti. Muidugi on võimalik mingi Eriti Armas või Äge Kaaslane leida. Aga üldiselt - sõbrad, sõbrad, sõbrad. Nii et aitäh kõigile, kes kaasa tulid.
Meil oli plaan hästi väike ja vaikne sõit teha ja mitte kellelegi öelda, aga ikkagi tuli 19 inimest kokku...
Mul kah veidi kanuukogemust, isegi endal sihuke alus garaazhi lae all süstade kõrval rippumas. Olen sõitnud kanuus nii üksi kui kahe, kolme ja neljakesi, pluss koer või kaks. Kõige keerulisem on üksi ja tuulega, sest kanuu kerge ja kõrge pardaga (suur tuuletakistus) ning üksi olles tasakaalu kese nihkes - mõlaga tuleb eriliselt tõmmata, et enam-vähem otse liiguks.
Suurel järvel ja kärestikul sõitmine muidugi ise ooperid, normaalselt kasutatakse täiesti erinevaid kanuusid. Tegelt meeldib süst rohkem, sest merekindlam ja kergemini juhitav ning kiirem. Samas pole sihukest mugavat nädalamatka varustuse mahutavust nagu kanuus.
Tööjaotus esimene kapten-mootor, tagumine tüürimees-mootor - keskmised lõbureisijad. Asjalikumad tüübid põlvitavad kanuus ja toetavad tagaotsa istme vastu. Ma olen viimasel ajal laisem olnud täiega istudes - pika sõidu puhul ei jää nii kere kangeks.
Ei, muidugi, seltskonnamatkad ka ikka, kuidas siis muidu. Aga ma olen suuremate seltskondadega kah põhiliselt nii käinud, et 2 inimest kanuus. Kusjuures nii kummaline kui see ka pole, ma pole kordagi kanuuga ümber käinud. Sõbrad-matkakaaslased küll, ja mitte kord või kaks, vaid ikka rohkem :)
P.S. Nagu TT-l, on meil kah isiklik kanuu, aga seda on harva vee peale saanud viimasel ajal, kajakid on meie puhul käepärasemad transportida.
Nii süstasid kui kanuusid on jube erinevaid, päris sportsüstas läheb treenimata inimene ka seisvas vees hetkega ümber (räägitakse lugusid vähemalt).
Loobus oli süstaga sõitjatel keerulisem. Kanuuga sõidad puule peale ja siis "kiigutad" ta üle. Kuid süstaga see tehnika ei tööta, sest selleks peavad kõik sõitjad paadi etteotsa nihkuma. Nii et süstajad pidid tihemini jõest välja ronima ja süsta ümber takistuste tassima. Sisse minek on põllega samuti keerulisem.
Kas lugeja tohiks esitada tagasihoidliku soovi. Palun korralikku otsingut + märksõnad.
Nigu hull loe terve blogi läbi, et häid rajaideid leida :)
Post a Comment