Napikad
Laupäeval vahtisin roolis olles telefonist kaarti ja sõitsin teelt välja, teepervele. Kiirus oli ligi null, aga tee ääres oli järsk kraav. Veel pool meetrit ja auto oleks sellest alla vajunud.
Samal õhtul tegin Vesivärava kõnniteel sammu kõrvale, prügikasti poole. Minust lendas mööda tõuks, nii et tundsin riide puudutust vastu ennast. Rahvas ümber ahhetas - inimesi oli tänaval palju, kõik kõndisid valgusfestivali poole.
Labels:
auto
33 comments:
Ära kaitseinglit väga ära väsita (kergem öelda kui teha).
Ma nagu ei tunne, et ma väga ohtlikku elu elaks; poest koju jalutamine ei peaks kaitseinglit väga elevile ajama, aga näe, seekord oli temast abi.
Kõige eluohtlikm tegevus on mul vist unise peaga autoga sõitmine. Seda olen ma sel aastal hoolega vältinud. Lisaks sõidan ma rattaga linnas - nädahavahetusel korra ka üsna napsuse peaga. Seda ma ei väldi :) Vee peal käin ma ka, aga seal on meil päästevestid ja muu ohutus vist enam-vähem.
Päälinn on isegi põliselanikule ohtlik, ma ei kulge sinna iial soomukist väiksema sõidukiga.
Sõitsin täna Järve Selveri juures Vabakal, heitsin pilgu spidomeetrile ja ehmusin - üle saja!!! Raske on see kaitseingli töö, nõus. :(
Minust saab varsti tõukside vihkaja. Siin on kõnniteed ja kergliiklusteed, aga ega inimesed vahet väga ei tee (no ei peagi, jalakäia on mõlemas prioriteet minu meelest seaduse järgi ja kõnniteel täiskasvanu ei sõida üldse, kui last ei saada või vea) ja paljudel on nüüd tõuksid.
Võidu! Pimedas! Jeee, nii äge! Ja annaks siis nad kella või hõikaks? Mkm, mul vanurloom rihmas, vahel on imehea lebra üle tee kraavis, jalutame ja ta paneb haaki vasakule. Must loom maadligi ka veel. Mina ei kuule, kes mul selja taga sahiseb, sajaga. Nagu oleks raske märku anda... urrr.
Sharan tehti terveks või millega sa kihutad?
Sharan on taas terve jah. Eile sai 230kkm läbisõit täis. Ma üldse ei kihuta!!!! See sada.. ise tuli!!! Võib-olla on ka mõõtmisviga (nagu anekdoodis, ma olen ju see füüsik sealt).
KK - nõus. Jalakäija jaoks on tee nagu kodu. Jalakäijal ei ole vaja ohu- ega olukorratunnetust, ta ei tohi olla oma ümbruse pärast mures. Jalgsi käivad ka lapsed / vanurid / purjus kodanikud. Kõik teised (kiiremad) liikujad peavad sellega arvestama.
Jalgaratturite gruppides on ving, kuidas jalakäijad kõnniteel nii või naa. Jama! Jalakäia võib ka keset jalutamist maha istuda või pikali heita ja magama jääda, see ongi tema õigus, selleks ongi talle loodud turvaline ruum keset linna. Jalgrattur, kes sellega hakkama ei saa, koligu oma õiguspärasele territooriumile tagasi.
Tõuksid... mulle nad olemuslikult meeldivad. On hea, et liikumine läheb kergemaks ja kiiremaks. Aga praktikas on aeg-ajalt jama jah.
tegelikult on asi lihtsalt selles, et igasugustele ratturitele on vaja oma õiguspärast ruumi, sest neil on autodega läbisegi sõita sama mõnus nagu jalakäijal rattakiirusega rataste vahel käia.
imetlesin vahepeal ühes twitterilõimes jagatud pilti Hollandi maanteest - sellisest mõõdukat sorti maanteest, mis ei ole kiirtee, suurusjärgu põhjal pakuks võrdluseks nt Piibe maanteed -, kus kummalgi pool oli vastava suuna jalgrattarada ja keskel oli üks autorada. See maantee oli sealjuures ka autodele kahesuunaline, neil on lubatud teisest autost möödamahtumiseks rattarajale põigata, eeldusel et nad seal rattureid ei sega.
Kui meie sõiduteed oleks valdavalt sellised, siis ei tahaks ratturid kõnniteel sõita, arvan ma.
Vana-Kalamaja tn on linnaline näide millestki sellisest.
Lugesin täna artiklit ja statistikat Hollandi rattasurmadest. Ligi 300 ratta seljas hukkunut aastas. Neist 2022. aastal pooled vanuses 75+.
Maailmas on hästi eri lähenemisi jalakäija, kergliikluse ja autoliikluse jagamiseks või eraldamiseks. Ma olen jalgattaga sõitnud Londoni kesklinnas kahekorruseliste busside vahel (ootamatult okei oli), Dallase pilvelõhkujate vahele tehtud uhiuut rattateed pidi (linn proovib aktiivselt oma ajaloost lahti ütelda), Helsingi suurepärast ratta-infrat pidi, Balkani pealinnade täiesti ratta-vaenulikus keskkonnas, Kathmandus koos rikšadega... Igal pool on oma head ja vead.
Vana-Kalamajas kuulub pool minu sümpaatiat ja kaastunnet autojuhtidele. Nende (meie) jaoks see oli transiit-tänav Kalaranna poolt Pelgulinna. Jajah, jube armas, et on kogukonnatänav ja linnaline keskkond ja värk. Aga autoliiklus peab ka kuidagi toimima.
Kalamajas on toimunud kiire gentrifikatsioon koos tohutu kohalike autode hulga kasvuga. Sinna lähedale on tehtud keskmise väikelinna jagu uut asutust - kõndige Linnahallist Noblessnerisse ja sealt läbi Arsenali ala Koplisse. Ja Põhja-Tallinn areneb mühinal edasi. Autodele kõike lihtsalt kinni pannes ei ole ka keegi rahul.
Piibe maantee on rattale ebamugav. Sõitsin hiljuti seda pidi rattaga Tallinn - Aegviidu, sai hakkama, aga tüütu :)
ma peangi silmas, et Piibe maantee näeb teistsugune välja ja on sellisena tüütum, aga see hollandi oma paistis kaliibrilt samasugune.
nägin seal Vana-Kalamajas ka autosid sõitmas, kuidagi nad sealt läbi ikka saavad, lihtsalt rahulikus tempos peab kulgema (puusalt tulistades pakun, et see tempo oli liikluseeskirjadega ennegi ette kirjutatud, lihtsalt nüüd keskkond soosib selle hoidmist, täpselt nagu Tartus Ülikooli tänaval - enne tänavadisaini muutmist ei järginud keegi kiiruspiirangut).
mis rattasurmadesse puutub, sis mind huvitaks võrrelda eri liikluskorraldusega riikide liiklussurmade määra tervikuna. nt kas rattasurmade arvu kasvades langeb autosurmade arv.
Kas need rattasurmad olidki puhtalt rattasurmad, st ilma auto osaluseta?
apropoo, vahin hetkel tln kaarti ja mõistatan, kuidas Vana-Kalamaja tn saab Kalarannast Pelgulinna viia, kui ta lõpeb trammitee juures ära ja üle raudtee ei lähe. või noh, ma saan aru, et seal on ristuvaid tänavaid, kuhu põigata, aga ta ise on Pelgulinna suhtes ju täitsa vales suunas ja seal oleks nagu parema suunaga tänavaid.
V-K viib Telliskivi otsa, ja see on seal ainus võimalus üle raudtee saada. Pmst käib sedapidi kogu liiklus, mis läheb Kalaranna poolt Telliskivvi, Kristiinesse, Mustamäele jne jne jne jne. Telliskivi on pidevalt umbes.
Kogu Kalamaja tänavate võrk on ühesuunaline, autojuhil on seal väga vähe võimalusi üldse kuidagi kuhugi saada.
Aga üldisemalt, Tallinnas on veel ja veel kohti, kus kohtuvad kaks vaadet
"SEE ON MEIE KODU, EI KIHUTA SIIN, VÄRDJAD"
ja
"SEE ON LINNAOSADE VAHELINE ÜHENDUSTEE, KERIGE KURADILE OMA PIIRANGUTEGA JA TITEKÄRUDEGA"
ja mõlemal on õigus.
Ja muidugi on see linna valitsuse tegemata töö. Planeeringud peavad ütlema, et see on magistraal ja too ei ole. Aga Tallinn ei planeeri. Kõige lihtsam ongi lasta eri liiklejad omavahel kaklema, ja ise kaugelt pealt vaadata.
Tänane uudis Tallinna ehitusest - Terviseamet ei kooskõlasta projekte, sest müra:
https://www.err.ee/1609105823/terviseamet-keelas-murale-viidates-tallinna-kesklinnas-majaehituse
Samasugune keskkonnale esitavate ootuste konflikt.
guugelmäps soovitas Tööstuse ja Ristiku kaudu, aga vbla ta ei tea tänavate suunalisust.
ma aga mõtlesin sedapuhku isegi vähem elukeskkonnale ja pigem just nimelt ühendusteedele ja maggistraalidele selles vaates, et see Vana-Kalamaja on nüüd üks - ÜKS tänav, kus autojuhid on samas olukorras nagu jalgratturid kõigil muudel tänavatel, kus eraldi rattateid ei ole: sõidutee on vaikimisi neist erineva kiirusega sõidukite päralt, aga neil lubatakse seal ka sõita.
ÜKS tänav on selline ja kohe oleks nagu katastroof. Samas kui jalgratturitel on selline olukord igal pool üle linna, väheste eranditega. Kõik need ühendustee ja magistraali argumendid pädevad ju nende kohta ka.
ma olen peast väga eurooplane, ma tahan, et linnas oleks autoga liiklemine erand mitmesuguste erivajaduste jaoks (puue, suurte koguste transa, või nii palju rahva transa, et ta on juba mini-ühistransa). Sellises koguses autod mahuks ka üsna pisikestest tänavatest läbi.
Tõsi, selleks on vaja, et kõik muud liiklusvõimalused oleks olemas ja töökorras. Aga oma osa on ikkagi ka harjumuste muutmisel, ja selleks on üks võimalus seesama - et tasapisi hakatakse teistsuguste liiklejate võimalusi autode arvelt kasvatama, täpselt nagu see protsess kunagi autode kasuks käis.
pluss muidugi selline linnaplaneering, et ei oleks üldse vaja iga viimase kui asja pärast linnaosade vahet seegata. kooli- ja lasteaiavõrgustik jne.
mul on eredalt meeles, kuidas ma vist kümmekond aastat tagasi Stockholmist tulin ja mind tabas kontrastina siinse kalda autorohkus sellise jõuga, et oli kohe oma kodumaa pärast piinlik. Stockholm on igas mõttes suurem linn (laiendatud mõistes Stockholm (linnastu, metropolitan area) on sealjuures ka hõredamalt rahvastatud) ja ometi saavad vähemate autodega hakkama.
vahepeal kiikasin Hollandi vs Eesti liiklussurmade statistikat. Laias laastus on absoluutarvude vahe kümnekordne, samas kui rahvaaarvu vahe on üle 13-kordne.
Jah, noh, kõik need arutelud on tuhat korda olnud kusagil, "linnad ja liikuvus" grupis eriti.
Kalamajas on kenasti näha, et linn eksperimenteerib, viimase paari aasta jooksul on liiklusskeemi mitu korda ümber tehtud.
Tallinlane üldiselt arvab, et autosõit on põhiõigus. Ma ei tee siin nalja, ma ise arvan ka nii. Et kui ma tahan sõita Kadriorust Paljassaarde ujuma, siis ma sõidan. Või et kui ma elan Viimsis, siis on okei panna laps Õismäele tennisetrenni ja teda sinna-tagasi transada.
"see Vana-Kalamaja on nüüd üks - ÜKS tänav"
Nojust, aga see on seesama ÜKS tänav, kustkaudu sealt läbi pääseb.
Sattusin just FB-s vestluse peale, kus küsiti, et mispidi plaanitud Põhja-Tallinna uusarendused siis liikuma peaks saama. Ka ühistransport vajab ju koridore, koos asumiga tuleb teenindus-sektor ja nii edasi. Kontekst polnud ainult V-K, vaid üldisem, et hakkame üldse Tallinna autodele kinni keerama. Vastuseid väga pole.
Ma üldiselt pean Tallinna liiklust selliseks keskmiselt heaks. Ma ise sõidan auto ja jalgrattaga, lapsed käivad jala ja ühistranspordiga. Äärelinnastumisele töötab linnasüdame tihenemine. Kogu mereäär on uusi elamurajoone täis, kesklinnale järgmine "ring" ka - Lauluväljaku ümbrus, Veerenni, Merimetsa. Ehitatakse igale poole ja väga palju. Kõik enam-vähem töötab. Linn on hakanud laiemalt mõtlema. Rattateede alla pannakse raha, tõsi, suht lollakalt ja imelikesse kohtadesse, aga vähemalt on midagi muutunud.
sealt Ristiku kaudu siis päriselt ei saa?
kõik oleneb muidugi, millega võrrelda. Kui ma mõni aasta tagasi Budapestis käisin, sain jälle aru, et võib ka hullem olla kui meil.
aga milleks võrrelda end kehvematega.
Ühistranspordist - praegu meenub positiivse näitena Wrocławi vanalinn (tunde järgi ütleks, et suurema territooriumiga kui Tln oma), kus üldiselt käivad igal pool jalakäijad keset teed, aga mõnes kohas on sealsamas ka trammitee.
Ja mõnest tänavast saavad ka autod läbi, lihtsalt tuleb arvestada, et jalakäijad on seal kah igal pool. Mõnikord tundus, et need autode läbipääsud on kellaajalised, aga sellesse ma väga ei süvenenud.
Ringi ümber vanalinna on sellised bulvarid, kus sõidab rohkem autosid ja kõvasti mitmesugust ühistransporti, ühtlasi on ka kõnniteed igavesti laiad lahmakad. Tookord ma kahjuks jalgrattapilguga ei vaadanud. Ühistransa oli superhea, Linn ise Tallinnast suurem (jälle igas mõttes), sh hõredama asustusega ning paksult jõgesid ja kanaleid täis, mis võiks teoreetiliselt mõnevõrra liikumisvõimalusi piirata, aga kuidagi mugav oli.
ühistransaga oli seal nii, et trammiga pääses kesklinnas sellistesse kohtadesse, kuhu muidu motoriseeritult mitte, bussid täitsid pigem seda rolli, et kaugemaid servi kesklinnaga ühendada.
muidu ma fantaseerin vahel, et sealt üle raudtee võiks Tallinnas mingi õhutramm käia.
Minu jaoks on jalakäija õrn nagu ilus haruldane liblikas, keda ma oma koleda rauast kirstuga ei tohi katki teha. Elusolendi katkitegemine on väga suur õnnetus. Tõuksid on aga segased loomad, kipuvad kylge sõitma isegi siis, kui sina olid ENNE ylekäigukohas kohal. Nii et hoolimata kehtivatest paradigmadest ja narratiividest olen ma Jalakäijaid nähes ettevaatlik nagu teadlane orhideepõõsa juures. Nooremad, puuduliku väljaõppega kytid...autojuuid ei oska mu ettevaatlikkust hinnata, aga iga liikuv elusolend ei ole jahisaak, kes võimalikult ruttu rajalt maha saada, mina jälle ei oska oma jõu ja võimu esitlemist hinnata. Ma ei käi juba pikki aastaid mitte kunagi linnades jala, seega jalakäijad ONGI nagu täiesti teine eluvorm.
oi oleks mustkaarna taolisi autojuhte rohkem! aga tglt see asi järjest paraneb ka.
Sa notsu pead seda "linnas sõidan ainult soomukiga" väidet või mis :)
" koleda rauast kirstuga ei tohi katki teha"
Soomukiga (või elunäinud sharaniga pikka puitu v kergkruusa bigbägi täis pärakäru vedades, you name it) sõidan driftivate tattnokkade vahel, ja meelega lasen enne ylekäigukohta aegsasti kiiruse maha, et seal kygelevad inimesed saaksid yle joosta. Sihuke võimuhierarhiaid mitte tunnistav siga olen. Ja noored automehed ON närvilised.
Närvilised on Tallinnas kõikm aga ainult siis, kui nad näevad süsteemivälist liiklejat, kes ei tunne linna peast. Mõtleb ristmikel, reastub imelikult, sõidab aeglaelt seal, kus on kombeks kiirust ületada, pidurdab peateel olles, on veidra kehakeelega.
Tavaline võõraviha. Või siis loodetakse, et liiklus tiksub üleskaevatud kesklinnast eemal nagu hästi õlitatud kellavärk, aga siis on selles mingi liivatera või teisest muinasjutust pärit hammasratas sees.
Bolt Drive natuke ravib seda närvilisust, sest toob liiklusesse rohkem juhte, kes ei sõida igapäevaselt. Selles ka pahameel Boldi suunas: tekitab mullistusi.
Post a Comment