Oktoober
Töö. Esimene kuu Starshipist ära, esimene töö-kuu Veriffis. Palju on mõtlemist - kas tegin töökohta vahetades hea otsuse? Kahetseda ei ole muidugi mõtet, mõlemad ettevõtted on väga toredad. Küllap leiab Starship minu asemele kellegi noorema ja parema. Veedan kuu uut ametit ja inimesi tundma õppides ja see on muidugi mõnus.
Liikumise mõttes on hästi aktiivne kuu. TAOK jalgsi-rogain Kilingi-Nõmmes ja Bike Xdream Paldiskis, lisaks mitu väiksemat matka. Kahjuks hakkab parem põlv jälle haiget tegema. Kuu alguses jooksen pikki otsi lõdvalt alla 6 min/km tempos, aga ülejäänud kuu ei jookse üldse.
Kuu algus on hirmus aktiivne, lõpp ka.
 |
| Õhtud on väga pimedad! Tipikad, kusagil. |
1 - Viimane tööpäev Starshipis. Viimane koolitus. Joogid tööl ja Pudelis. Õhtul K-N suunas ära. Ööbime rogaini eel sõpradega Vango puhketalus, väga tore.
2 - Kilingi-Nõmme TAOK rogain. Võistlus läheb nii keskmiselt. Kuid kaheksa tundi orienteerumist!
Sama päeva õhtuks sõidame Keelutsooni Jaan Künnapi alpiklubi kokkutulekule. Loengud, siis saun kella viieni hommikul. Ma ei mäletanud, et mul on nii palju alpinistidest sõpru. Ülitore!!!!
4 - Esimene tööpäev @ Veriff.
6 - Ove klassi spordipäev kooli staadionil. Pärast jookseme M-ga 9 km.
7 - BSides Tallinn. Andmeturbekonverents. Super lahe. Sisu ja suhtlemine parajas tasakaalus. Head loengud. Turva-mälumängul saime finaali, kuid kaotasime viimase küsimusega (mingi mulle teadmata häkkeri-teemaline film). Tutvustasin inimesi üksteisega ja esitasin loengutes küsimusi, loodetavasti mitte liiga palju.
8 - Tutvustan end tööl all-hands koosolekul ja ajan ettevõtte nime sassi, lahe, vähemalt jään sellega meelde.
9 - Paldiski Bike Xdream, ratta-orienteerumine. Läheb samuti keskmiselt.
10 - Esimene pikem ujumine Kalevis. 1 km 30:30. Konna ei saa meetrit ka ujuda, kohe on põlvel valus.
12 - Saan Ovelt (11a) males pähe. Matt kahe ratsuga. Pärast saan veel.
13 - Ostan uue linna-jalgratta.
14 - CR14 cyber-brunch, nagu lasteaia rühma kokkutulek oleks.
15 - Käin Iidaga kinos "Düüni" vaatamas. Ei meeldi eriti, labasevõitu, kogu raamatu peenus ja intriig on kadunud. Visuaal on ilus, kuid minu jätab see üsna külmaks.
16 - esimene pikem sõit uue rattaga - Sõrve ja tagasi
17 - teine pikem sõit uue rattaga - Kallaverre
19 - kolmas pikem sõit uue rattaga - tipikate rattaklubi, jälle Kallaverre
20 - Jabur teelaudkond @ Liisa, rohke maitsva toidu ja kunsti ja mustsõstra džinniga
23 - Suurpuhastus meie F45 "pööningul". Klaaspurgid ja pappkastid eekätt.
24 - Purtses, saen ja puhastan. Lapsed samal ajal: Alo ja Ove - külas, Iida - Helsingis.
26 - Gruusia õhtu meie juures, räägin sõpradele oma Kazbegist.
28 - Käin mingi Eesti teleseriaali esikal Apollo kinos ja tulen poole pealt ära, sest maotu.
30 - Kaberla - Kaberneeme rattamatk, poolepäevane, aga ilus. Samal õhtul - J juubel.
31 - Soomaa päev. Ingatsi raba jalgsi, siis lõik Raudna / Halliste jõge kanuuga. Imeline ilm!!! Siis Jaanihanso siidritalu külastus. Lõpuks mängin M juures ööni bridži. Kanuutan koos Alo ja Ovega, neist on väga asjalikud kanuu-kaaslased saanud.
Koroonast ka.
Kui eelnev kokku lugeda, saab 16-18 eri üritust koos inimestega väljastpoolt oma pere. Pooled neist õues (rattasõidud jne), pooled sees. Lisaks käin kogu aeg kontoris tööl. Lisaks käin kogu aeg kellegagi koos söömas - hommiku- ja lõunasöögid endiste ja uute kolleegidega, teravmägedes koju käiva K-iga. Aga samal ajal on meil pandeemia ja Eesti jõuab mingi statistikaga maailma tippu. Kas ma peaksin häbenema? Seda kirjutist siin mitte kirjutama? Järgmisel kuul vaiksemalt võtma? Ei tea...
Mu aktiived sõbrad on _kõik_ ja _ammu_ vaktsineeritud, kolleegid ka. (Tööl pmst ei saa uksest sisse, kui vaktsineeritud ei ole.) Mul on mõned vaktsineerimata sõbrad, aga nemad hoiavad omaette, ma ei ole neid väga ammu näinud. Mul on sellest väga kahju. Nad on ju sõbrad!! Aga need inimesed, kellega ma reaalselt kokku saan, on 100% vaktsineeritud.
Samas ei näe me peaaegu üldse vanemaid inimesi. Nõmmel olen ma sügise jooksul käinud ühe korra. Lasnamäel - umbes sama. Mul on kahju ja häbi ja imelik. Ja millal ma viimati suhtlesin kellegagi, kes oleks üle 60 ja poleks lähisugulane...? Ei tule üldse ette. Vanem põlvkond - mitte meie enda vanemad, vaid kõik - on meie jaoks elust väljas, ühiskonnast väljas. Igapäevaselt ma muidugi ei mõtle selle peale, aga praegu, kirjutades, adun, kui vale see kõik on. Kuid mida teha - ei tea.
19 comments:
Ole ikkagi ettevaatlik. Mul on praegu lähiringkonnas 2x süstiga massiliselt haigestunuid. Põevad kodus ja kergelt, aga paha ju ikkagi.
Aga mul on ammu üks küsimus, millele oskad ehk vastata. Miks need pakirobotid nii väikesed/madalad on. Kui nad oleks kõrgemad/suuremad- nii inimesele vöökohani, oleks nad ju paremini nähtavad ja kasutegur ka suurem?
No just, ja vanemad vaktsineeritud saavad pihta vist päris rängalt. Aga kui ettevaatlik siis olla ja kuidas...?
Pakirobotid.. hmm.
Jah, vaktsineeritud on haiged. Osad pole millegipärast testima läinudki, kui on teine lähikondne diagnoosi juba saanud. Ja ei teata, kust saadi (poest, kinost).
Imelik, et pole uuringuid tehtud Eestis antikehade testitulemuste dünaamika kohta enne/pärast vaktsineerimist. Ja kas antikehade suurem arv tagab mittehaigestumise? Kas on nii, et vaktsineerimine annab 20x nõrgema immuunsuse kui läbipõdemine? Läbipõdejal antikehad (SARS-CoV-2 IgG QN) 5000 vs 6 kuud vaktsineerimisest 300.
Eesti on väga väike riik. Pole mõtet loota, et me suudame kõike võimalikku "uurida". Me ei tee ka kõiki vähi- või jalaluumurr-uuringuid ise.
Kas kusagil mujal on seda uuritud ja mis tulemus on - ei tea ja ei huvita ka. Kuidas see peaks minu käitumis või tegemisi mõjutama, kui ma teaks?
hiljuti oli ERR portaalis väga head graafikud ( vaktsiinide tõhusus), aga sealt oli puudu väga oluline näitaja. Vaktsiini saamise aeg ja saaja demograafiline profiil.
Kuna esimestena vaktsineeriti eakaid ja eesliini, siis vaktsiini tõhususe mõõtmisel oleks seda hea teada.
Minu tuttavad on kõik saanud oma haiguse lapselt st koolist.
Käitumist muutma?
Kas kiirustada kolmanda süsti saamisega või oodata, kuni tuleb uuem versioon, mis paremini on mõeldud deltatüvede vastu. Kas sinu antikehade tase on piirides või ehk on su keha erand ja oleks tarvis 5x vaktsineerida, et saavutada keskmine tase.
Sellest vist on aru saadud, et haiguse kulg on vaktsineeritutel kergem. Aga see pole vahel kohale jõudnud, et vaktsineerimine pole mingi võluvits, et tegelikult on vaktsineeritute nakatumise/nakatamise võimalus reaalne.
Päris huvitav oleks eri Eesti osadest teada, kuidas vanemate inimeste kaasatust tajutakse. Ma Viljandis ei saa küll aru, et nad kuidagi niiväga eraldi oleks. Võib-olla töö KOVis ka mõjutab.
Aga ma olen oma eelmise töökoha telefoni vastu võttes välja öelnud ka aasta-kaks peale sealt lahkumist :D
Antikehad ei ole ainus, mis määrab kaitsevõime. Ja vastupidi.
Sõber sattus uuringusse, antikehade hulk 5000 AU/ml ehk siis "palju". Vaktsineerimisest alla 6 kuu möödas (Pfizer). Ometi jäi ta ikkagi covidisse, oma koolilapse käest sai. Tundub mõttetu antikehasid määrata, siiski huvi pärast on see mul endal kavas.
ma just eile m6tklesin, et ma ainult vanainimesi n2engi viimasel ajal :) k2in ujumas - enamus prouasid riietumisalades kindlalt yle 60. k2isin kontserdil - olin terve Royal Albert Halli peale raudselt k6ige alumises vanusedetsiilis. m2gedes v6i mere 22res matkarajal tulevad vastu muudkui hallpead ja kulupead. poes, raamatukogus, kohvikus - ikka pigem pension2ridel on aega h2ngida seal, tundub. noh, t88l meil v2ga vanu inimesi ei ole ja gaidikoondustel n2en ka pigem lapsi. aga siin ma igatahes ei taju, et vanad inimesed kuskil eraldi v6i peidus oleks.
See on ühelt poolt tore, et vanemad inimesed aktiivsed või kultuursed on, aga... Kas nooremad siis ei uju? Tallinna ujulates on noored ja lapsed lisaks veel täiskasvanute trennid. Või kas nooremad ei käi kontserdil, kinos, raamatukogus ja kohvikus..? Ja kõrtsis..? Ma ei kujuta ette, et lähen Barlovasse (neljap õhtul käisin) või Pudelisse ja seal ei oleks noori inimesi.
Matkamas ei käi siin üldse keegi, kahe nädalavahetuse päeva peale ei näinud ühtegi teist matkajat peale iseenda grupi. Kuid mu alternatiivne üritus oleks olnud Ruu küla heategevuslik rattasõit. Fotodelt näen, et seal on kõik noored sportlikud inimesed koos.
ma arvan, et nooremad ujuvad kuskil k8etud basseinides :D nagu sina, noh! aga see "hyppan novembrikuus hommikul kell 7 10-kraadisesse vette" on ikka t6esti pigem selline vanainimese hobi. ja mis trennid? me ei tee siin sporti, me k2ime ujumas!
ei, eks on ikka teisi t88ealisi ka peale minu, aga pension2ride jutust j2lle kuulen, et nende p6himass tuleb alles kella 10 ajal. hiljuti kuulsin pealt dialoogi: "isn't Jane coming here any more?" - "she is but she never gets out of bed before ten these days. she just retired and she's taking it very seriously!"
aga k6rtside kohta ma ei tea, seal ei k2i j2lle mina eriti. ma k2in kohvikutes ja mis on yks kohvik ilma kybaraga vanaprouadeta?
klassikakontserdil noored inimesed jah pigem ei k2i ja ma ka kontserdi alguses arutasin kaaslasega (minust vanem), miks, aga l6pus juba vaikselt hakkasin aru saama. detailid blogipostituses.
kinos k2isin viimati koolivaheajal Addams Family 2 vaatamas. olin t6esti k6ige vanem! nii et jaa, ikka k2ivad lapsed ja noored ka, lihtsalt... mina k2in pigem seal, kus vanad k2ivad (v6i sel ajal, kui nad k2ivad?), ja seega ma saan kinnitada, et nad ei ole oma kodudes l6ksus.
Eesti prouadel pole kohvikus käimiseks üldiselt raha, aga nüüd nad lisaks veel kardavad ka veel.
Indigoaalane, sinu kas kommentaari on omavahel vastuolus.
"Ole ikkagi ettevaatlik."
"Minu tuttavad on kõik saanud oma haiguse lapselt st koolist."
Kui haigus tuleb üldiselt läbi lapse, siis ei sõltu minu ettevaatlikkusest ju midagi.
Või siis sõltub ainult see, kui palju mina seda enne ise põdemist laiali levitan.
Et siis... vahet pole?
Pandeemia kulgu jälgides olen jõudnud veendumusele, et koroona viirusega nakatume varem või hiljem praktiliselt kõik. Kuna momendil on ainus suht head kaitset (nii endale kui teistele) pakkuv vahend vaktsineerimine oleks võimaluse korral rumal ja hoolimatu seda mitte kasutada. Väide: mina elan nii ettevaatlikult ja eraldatuna, et ei saa viirust ei pea kuskilt otsast vett kui sa just elu lõpuni ei kavatse üksikul saarel elada. Ühiskonnas elades lihtsalt pole võimalik end nii palju isoleerida, et see eriti kõrge nakatuvusastmega viirus mõnest praost millalgi läbi ei poeks.
Minu elu ja tegemisi on pandeemia suht vähe mõjutanud. Ise pole enda käimisi kuidagi piiranud, kuid seadused on seda siiski teinud. Grupitrenn tuli asendada individuaalsega. Reisida pole saanud nii palju kui tavaliselt ja avalikes söögikohtades saab alles nüüd käima hakata. USA piir tehti just nüüd ainult vaktsineeritutele lahti. Sõpradega kokkusaamisi on siinmaal minimaalselt olnud, samas Eestis viibimise ajal polnud mingeid piiranguid.
Matkamas pole mitu aastat nii palju käinud, eks kompenseerin sellega reisimise vähesust. Vanuse koha pealt ei ole miskit märkimisväärset silma jäänud, mu arust ringi liikuv seltskond laias laastus sama vanuselise koosseisuga mis enne.
See vanuse teema on huvitav – mulle jäi su postituse koroona-osast eelkõige silma, et erinevad põlvkonnad hoiavad (Eestis) eraldi. Siinse kogemuse põhjal ütlen sama mis kitty ja TT: meil säärast eraldatust ei kohta.
Minu suhtlusringkonnas on hulk peresid, kus 4 põlvkonda omavahel igapäevaselt suhtlevad. Ma ise lävin samuti nii laste kui vanakestega, ja kui üldist pilti vaadata, siis ringi liikuv seltskond on sama vanuselise koosseisuga kui enne koroonat.
Võimalik muidugi, et see on minu enda suhtlus- ja tutvusringkonna häda.
Aga koroona algusest on korratud, et hoidke riskigruppidest - ehk siis vanematest - eemale. Eestis see on mõjunud suurepäraselt. Isegi matustel ei käida, ei julgeta.
Mul oli vanatädi sünnipäev. Sai, parampampaa, 102 aastat vanaks. Mitte keegi peale ta oma laste kohal ei käinud.
Sada kaks?! Vägev.
Ma jumala eest ei taha kõlada "meil on parem kui teil", aga see vanurite eraldamine viiruse praeguses staadiumis on kurb, ei? Mis kasu siis vaxximisest üleüldse on, kui veidikegi normaalsust tagasi ei saa/ei teki?
Epp - on küll kurb.
Kuid mul on tunne, et põlvkondade vaheline vahe oli juba enne Eestis suurem kui mujal (midatahes selle muja all siis mõelda). Ja võimalik on ikkagi ka see, et mu oma suguvõsa käib omavahel ebanormaalselt vähe läbi.
Kuid enne mistahes pandeemiat. Kes on need vanemad inimesed väljaspool mu enda sugulasi, kellega ma suhtlesin...? Mm... mm. Ma pean end üldiselt üsna aktiivseks suhtlejaks. Kuid seda vaid mingi väga kitsa grupi piirides. Paneb mõtlema.
Käisin ujumas pühapäeval kl 12, lapsi ei olnud, aga naised kõigist vanuseklassidest alates 20ndatest olid kohal. Vanemaid pigem vähem, nii et need ikka on varajase ärkamisega ja käisid enne ära (või on neil pühapäeviti muud tegemised?)
Väga vapper :) Meil siin on talv lõpuks kätte jõudnud ja mõte õues ujumisest tekitab õudu. Veelkord kiidan ja kadesta :)
Post a Comment