Monday, June 15, 2020

Loll vana valge mees

Läksin Viitna Pikkjärve ujuma. Vesi tundus soe. Aga sisse minna oli halb. Ikka kohe nii halb, et ajas oksele. Oleks üksi olnud, olekski välja tulnud. Kuid mul oli kolm last kaasas, üks neist "küla pealt". Ei tohi näida nõrk!!! Läksin vastikustundest võbisedes vette ja sumasin natuke. Seejärel hakkas hea. Ujusin pool tundi järjest, põhjapoolsest rannast kahe saareni ja tagasi.

Kodus autost välja tulles hakkas külm. Mida????!?!?!

Kodus selgus diagnoos. Ma olin lastele kenasti päikesekreemi kätte andnud. Aga endale ei pannud. Misasja, ma ju õues olnud ja päikest saanud küllalt... Kuid päev otsa ilma särgita muruniitmist maksis kätte. Keha on sisuliselt põletikus. Sellest siis külmatunne ja paha olemine.

Loll jääb ikka lolliks. Ma olen tõesti sel aastal õues olnud - väga väga palju. Kuid keha on valge. Ja vana pea on vana pea.

12 comments:

Morgie said...

Ilus lugu :D
Mul on nende päikesekaitsefaktoriga kreemide suhtes alati mitmesegased tunded olnud ja viimasel ajal kipub peale jääma mõte, et need on loodusele, eriti vee-elustikule, mürgised ning et alati võib ju särki kanda.Ags jah. Päikesepõletus pole naljaasi.

Epp said...

Mul on päikesekaitsekreemidesse sama suhtumine mis Morgiel. Lisaks loodusele mõtlen ma muide ka endale, sest päikeseblokkide kasutamisel on ju suht lühike ajalugu, pole kindel, kuidas nad inimorganismilegi mõjuvad.
Hawaiil muide on nn. tavalised päikeseblokid mittesoovitavad/keelatud, kuna tapavad vee-elukaid ja korallriffe.
https://www.npr.org/sections/thetwo-way/2018/05/02/607765760/hawaii-approves-bill-banning-sunscreen-believed-to-kill-coral-reefs

Anonymous said...

Päikesekreemi aktiivsed komponendid võivad olla lihtsad, näiteks ZnO ja TiO2. Sõber puuderdas mägedes ja mina tahtsin ka osta päikesekreemi asemel pulbrit. Milleks kreem, ma võin näha välja nagu valge ahv, peaasi, et töötab hästi, on kerge kanda, ei ole lennujaamas vaidlust ja on erinevalt 50-st kreemist normaalse hinnaga. TiO2 on vist ise segatava puudri koostisosa, baas. ZnO võiks olla ka ohutu. Ehk päikesekreem on selline inimeste soovist näha head välja, mitte valged ahvid. Kui kellelgi on kogemust, kust saab osta puudri jaoks ZnO, siis see oleks minule huvitav.

K, head paranemist.
Panen siia viite ühele leitud pildile Aafrika valgetest näomaalingutest .

Kaur said...

Ma tahan muru niites või matkates ellu jääda ja praktika ütleb, et faktor 50 reaalselt aitab. Ma kasutan igasugu kreeme ja asju nii vähe, et minu öko-jälg vähemalt sellest aspektist on ligi null niikuinii.

ZnO - hm. "Ravitud loomade sõnniku laotamisel peab rangelt kinni pidama riiklike või kohalike eeskirjadega määratud tsingi maksimaalsest keskkonnakoormusest." Tsinksalvi kasutamine päikesekreemi asemel on muidugi idee.

Päeval olin igatahes palavikus. :(

Epp said...

Sorry, ma vist kõlasin ülemäära öko. Ma tegelikult kasutan ise ka vahel harva, faktor 70 isegi.
Aga sulle head paranemist! Sun fever on vastik asi, olen põdenud.

Kaur said...

Läks juba üle! Käisime Jaapani aias rododendroneid vaatamas ja mere ääres päikest ja pärast sõime A toodud suussulavat ploomikooki. Suvi on ikka lahe.

Kaur said...

Ja aitäh, Epp!

TT said...

Ma ikka kasutan kreeme kui vaja ja väga ei põe keskkonna pärast kuna võrreldes keemiatööstusega saastab minu personaalne kreemikasutus ümbrust alla igasuguse vea piire. Silmakirjalikkuse poolest võrreldav Hollywoodi staaridega, kes vee kokkuhoiu mõttes dushi all pissivad aga eralennukitega maailma mööda ringi tuuritavad. Nii nagu vaktsiiniga tuleb päikesekreemiga kaaluda kumb suurem, kasu või kahju - minu puhul kasu pikalt olulisem.

Eesti oludes üldiselt pole mul kreemi vaja kui just esimese korraga poolt päeva ei prae. Tavaoludes kannan laia äärega kaabut päikese kaitseks. Troopikas määrin end religioosselt sisse - õieti lasen mõnel naisolevusel seda teha, sest igasuguste rasvaste asjade käega katsumine ajab iiveldama, lumehelbeke nagu ma olen ;)

notsu said...

Ma rakendan õhukeste, aga katvate riiete ja peakatte nõksu. Kui peakate on piisavalt lai, kaitseb ka näo ära. Tunne on isegi selline, et piisavalt avarad riided hoiavad palava ilmaga justkui palavuse minust eemal, mitte ei tee olemist umbseks.

Kaur said...

Palav hakkab tööd tehes paratamatult. Ja mitte ainult "palav", vaid "higi voolab". Aga lai peakate on muidugi abiks, seda rakendavad paljud lõunamaade kultuurid - vt Mehhiko v Vietnami mütsid jne.

notsu said...

jaa, ja kui just naha loomulik pigmentatsioon ei kaitse, siis katavad soojade maade kodanikud end tavaliselt päikese käes ka riietega kinni, rääkimata sellest, et kõige kõrgema päikese ajal ollakse toas peidus ja peetakse siestat.

ma tean küll, kuidas palavaga higi voolab, ma olen 35+ kraadise ilmaga tantsukursusel olnud, 6 tundi kõva tantsu päevas. Aga linased riided on kuldaväärt kraam, need oskavad niiskuse kuidagi kehast eemale juhtida.

ja siis mingil hetkel on muidugi see moment, kus on väga hea, et higi voolab, sest vesijahutus, ja siis hakkavad kõik endale vett pähe ja krae vahele kallama.

(notsu, öö läbi tööd teinud, praeguseks läheneb jõudsalt maniakaalsele faasile.)

notsu said...

vist ep. rääkis, et Hispaanias tunneb põhjamaade turistid eelkõige selle järgi ära, et nad on poole paljamad kui kohalikud, roosa nahk välkumas, ja käivad sellise kõrge päikesega väljas, kui ükski täie aruga inimene jalga kodust välja ei tõsta.