Koroona vs instinktid
Inimene on karjaloom.
Tal on loomulik instinkt teha seda, mida teised ees ja ümber teevad.
See on evolutsiooniliselt normaalne ja vajalik. See hoiab elus.
Kõik jooksevad vasakule? -- jooksen ka. Ju tuleb paremalt lõvi.
Kõik ostavad kempsupaberit? -- ostan ka. Ju saab muidu otsa.
Kõik on Stroomi rannas? -- lähen olen ka.
Praegused juhised käivad sellele risti vastu:
"Hoia eraldi, teistest eemale. Ära mine sinna, kus on su sõbrad või teised inimesed."
Ärge imestage, et inimesed neid juhiseid ei täida.
Meie loomalik instinkt käib sellele vastu - ja instinkt on tugevam kui mõistus või mõtlemine.
Tal on loomulik instinkt teha seda, mida teised ees ja ümber teevad.
See on evolutsiooniliselt normaalne ja vajalik. See hoiab elus.
Kõik jooksevad vasakule? -- jooksen ka. Ju tuleb paremalt lõvi.
Kõik ostavad kempsupaberit? -- ostan ka. Ju saab muidu otsa.
Kõik on Stroomi rannas? -- lähen olen ka.
Praegused juhised käivad sellele risti vastu:
"Hoia eraldi, teistest eemale. Ära mine sinna, kus on su sõbrad või teised inimesed."
Ärge imestage, et inimesed neid juhiseid ei täida.
Meie loomalik instinkt käib sellele vastu - ja instinkt on tugevam kui mõistus või mõtlemine.
5 comments:
Ma arvan ka nii. Hoiame ikka kokku, üheskoos saame kõigest võitu! Võib-olla peaks isegi koroonalaulupeo korraldama. Või koroonabaltiketi. St. ma mitte ei arva, ma tunnen nii.
ps. kuidagi petise tunne on "ma ei ole robot" linnukest teha.
Kempsupaberi paanika tundub ideaalne ventiil.
Stockmani hulludel päevadel müüdi wc paberit, odavalt ja väga suurtes pakkides, mitte family pack vaid pigem 2x suurem. Võtad suure paki ja tunned, et said palju ja odavalt, kuigi tegelikult võitsid mõne euro ning ka parima tahtmise juures kaht ei võta. Hea diil, krabaks veel midagi, võidaks veel midagi.
WC paberi virn jääb inimestele meenutama, et (kodune) seis on turvaline, iga päev kätt rulli järgi sirutades meenub. See on väga hea.
Pealegi, kui meil on luksus halada WC paberi järele, siis ei ole tegemist erilise kriisiga, NL ajal oli wc paberi seis keeruline, 100a tagasi veel keerulisem. Kriis on siis, kui poes ei ole ei makarone, leiba, jahu, kuivikuid, kartulit ja muidugi ka tatart.
Aga algsest teemast. Karja instinkt tundub ühiskonna toimimiseks hädavajalik komponent. Ilma karjata, ilma ühiskonna, koostöö ja kaubavahetuseta on inimene väga õrn.
Ma pakuks karjainstinkti asemel teemaks harjumused, kognitiivset dissonantsi, maailma tajumise läbi lihtsustatud mudeli jne. Harjumuste vastane käitumine vajab pingutust. Laevas olid autojuhid ja köögitädid, kes liikusid ainult vastavalt harjumustele. Anekdoodi järgi, "что тут думать, прыгать нaдо".
Karjakäitumisega kaasneb veel see kindlustunne, et kui tegingi valesti siis vähemalt tegid teised ka. Kampas kõik koos kaotada pole nii hull kui üksinda. Üksinda võitminegi on riskantne, kari vaatab sind kui teiste koorijat ja reeturit aga mitte imetleva pilguga, et näe kui taibukas oli.
Jaa. Aastaid tagasi ühel Eestis toimunud koeravõistlusel (jäljeajamine+kuulekus+kaitse) kukkusid pea kõik osalejad läbi, kaasa arvatud mina ja mu peni. Kohtunikuks oli maailmakuulus treener ja koolitada Helmut Raiser. Tema võistlusjärgne kommentaar: “It’s easier to suffer as a group”.
Üksiolemine/jäàmine nõuab vast rohkem selgroogu.
Post a Comment