Kalmeoja - Võhma, rattaga

Nõmmeveski kevadel

RMK matkatee Lahemaa osa on mul käidud vaid jupiti.
Sõitsin siis käimata lõigu rattaga läbi.

Kohati on RMK raja jalgsi- ja ratta-tee eraldi. Aga just need "maha lõigatud" kohad on kõige ilusamad! Seega läksin ikka jalgrada pidi, vajadusel tulin sadulast. Hästi tegin, sest tagasi tulles panin rattateed pidi otse ja no üsna igav oli :)

Nii Kalmeoja - Pärlijõgi kui Vasaristi - Nõmmeveski - Joaveski lõigul käib matkarada järsu jõeoru serval. Need orud on täiesti hämmastavad, nagu meie oma Suur Kanjon. Lähed mööda malbet lamedat männimetsa ja siis ühel hetkel avaneb maa ja sinu ees on pime ürgne auk. Augu põhjas voolab jõgi. Ootamatu ja võimas! Rada keerutab nende kanjonite ääri pidi. Sõita ma seal serval eriti ei julgenud, aga parem ongi - jäi vahtimiseks rohkem aega.

Ülejäänud lõikudel on ratas aga väga abiks. Ja just maastikuratas. Kivisel kruusakal või metsateel "sööb" MTB konarused, augud ja juurikad ise ära, ehk "töötab". Sõitja ei pea kullisilmaga teed vahtima, vaid saab loodust imetleda. Ning rattaga on kerge teha põikeid "kas seal raiesmikul maasikaid on?" ja "vaatan veel seda sillakest ka".

Lahemaa mets on mõnusalt vaheldusrikas:
On pimedat lehtpuu-võsa.
On pliiatsitest männimetsa.
On hämarat kuusikut.
On kivikülve ja rändrahne.
On sälkorge, kust üles-alla ronida, ratas hambus.

Metsade vahel on kultuurmaastik, mis linnavurle jaoks veel veidram kui mets. Mets, noh, on. Seal elab karu ja las ta elab. Aga kultuurmaastikul elab inimene. Miks ta siin elab? Millest ta elab ja mida teeb? Kuidas saab olla, et iga talu õu on niidetud, maja ees on lilled, vardas lehvib lipp?
Ehk - vurle jaoks on Eesti "maa" ootamatult viks ja viisakas, korras.

Kahe tunniga jõudsin Võhmale.
Võtsin Erka poest kohvi ja küpsist,
ja veeresin kruusateid pidi Kalmeojale tagasi.
Seal tegin veel paar tiiru metsa all.
Kokku ligi 50 km ja 3.5 tundi.
Endomondo.

RMK-d tuleb siin kiita!
Tähistus oli kõikjal väga hea, puna-valgeid märke mets täis. Vaid Nõmmeveskis oli kerge "auk".

Kurb oli aga see, et rada oli tühi.
RMK laagrites olid autoga jaanilised ja Viru rabas oli rahvast.
Aga mujal!
Nõmmeveskis lugesid kaks sakslast kõheldes infotahvlit.
Enne Joaveskit nägin kolmest gruppi kahe koeraga.
Kõik!
24 km peale viis inimest, puhkepäeval - napilt nagu?

Kas kõik päris-matkajad on RMK raja läbi käinud?
Ja mitte-päris-matkajad ei lähe sellele üldse?
Või mis?
Kurb igatahes...

Nii et kõtt matkama, kes veel ei ole!!!

Lahemaa - Hara ja Käsmu

Meie selle kevade "koht" on Lahemaa.
Mais käisime lastega jugasid avastamas,
juunis rattaga Oandu-Ikla matkatee alguses.
Täna (24 juuni) - sealsamas rattaga.

Pildid:
https://www.facebook.com/kurinurm/media_set?set=a.2250430864996909.1073741854.100000900521382&type=3

Eile (23 juuni) tegime ekskursiooni.
6 last, 7 täiskasvanut, sekka neli jaapanlast.

Viru raba - rahvast täis nagu puhkepäeval ikka. Välismaalastele oli huvitav, eestlastele lihtsalt tore jalutuskäik. Lapsed õpivad midagi uut muidugi igal korral. Murakaid tuleb sel aastal nii et mustab! Ja mina nägin esimest korda teadlikult huulheina. Üks oli just sipelgaga skoorinud!!

Palmse kõrtsis söömas. Kiidan kööki!, ja kassipojad!

Käsmus. 
Meremuuseum - ajalugu punnis täis, sõbralik ja huvitav.
Kabel.
Ronimistorn - venekeelse ohutus-juhendiga, mis alustuseks käskis relva "na spinu" poosi panna. Jaapanlased imestasid, nii eluohtlikku torni neil lahti olla ei saaks.

Hara sadamas. 
Vene allveelaevade de-magneetimise jaam. Ajalugu laguneval, aga ehedal kujul. Nii äge koht!!! "
Ametlikul" sissesõidul on seal telliskivi ees. Me tublide kodanikena läksime siis põhja poolt ringi - teed pidi peaaegu mereni, mere äärt pidi sadamasse (kallasrada eks). Kõik normaalsed inimesed sõitsid muidugi tellise alt sadamasse.. Tulemuseks jäi meil kohtamata Reet, millest on muidugi kahju.

Kuid sadam on super äge. Õnneks oli meil rohkem täiskasvanuid kui jõmpsikaid, muidu oleks seal kõhedavõitu - augud igal pool, kuku sisse ja sure ära. Aga - äge!!
Lugege ja minge ka!

Kui jaanipäeval külm ära ei võta

Siin ma olen, elu kõige hullema seljavaluga.
Loodan, väga, et on vaid külmetus.
Pipraplaaster avita :(

Kostivere - Jõelähtme rattamatk

Algus ja lõpp Jõelähtme Olerexist

- Kostivere karstiala
- Kostivere mõis
- Rebala kalmete muuseum
- Jägala juga
- Linnamäe paisjärv
- Linnamäe hüdroelektrijaam (tamm)
- Jõesuu rippsild
- Ellandvahe rändrahn
- Jõelähtme kirik

Karstialal 4 km / 1 tund jalgsi.
20+ km / 2 tundi rattal.
Agaramad said hea hulga geopeituse aardeid.

Linnamäe paisjärv on väga hea ujumiskoht!!

Endomondo: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/1143923834

Kostivere karst

1978, lõpetan I klassi.
Või oli see 1979 ja juba II klass?
Igatahes on meil kevadel klassi lõpuekskursioon.
Käime - Kostiveres. Seal on karstiala. Mäletan seda tunnet, et seisin mingis üüratus augus ja sain aru, et siin neelab maa vee endasse ja jõgi voolab maa-aluses peidikus.

2018.
40 aastat on möödas.
Kutsun sõbrad ja omaenda lapse ja läheme kaeme selle imeasja uuesti üle.
Ja on jätkuvalt äge!

Kostivere karstiala on maastiku-kaitse-ala otse Tallinna külje all, Jõelähtmest üle Narva maantee.
Seal on:
- maa-alune jõgi.
- maapealse jõe säng, mis on paeni puhtaks kraabitud. Kõnnid puhtal paepinnal, näed haljast kivi - murrulist, pragulist, ajast järatut. Eestimaa oleks nagu end su ees alasti võtnud.
- paepangad, vertikaalsed paekivist järsakud "jõe" sängis.
- "seen"
- karsti vormid - avalõhed, karrid, pangased, langatuslehtrid, karstikoopad..

Kogu süsteem on üsna keerukas ja väga huvitav.
Maanteest Kostivere asulani on jõe sängi pidi 4 km ja kogu aeg on midagi avastada.

Lisainfo:
http://www.kostivere.ee/kostiverest/vaatamisvaarsused/karstiala/
http://www.eestiloodus.ee/artikkel797_787.html
http://www.ut.ee/BGGM/yldine_geoloogia/karst.pdf
Kaart:
http://pilleriinilood.blogspot.com/2017/05/loodusjutud-3-pohja-eesti-ekskursioon.html

Soovitan!
Põnev koht, nii lähedal ja nii vähe tuntud!

Poolteist tundi kanni

Käisin Hawaii Expressi Hommikuveeremisel.
Poolteist tundi ja 40 km "MNT jaoks rahulikus tempos".
Vabaduse plats - Leppneeme ring, koos Pirita-Kose ja Kelvingiga.
Kell 6:30 - 8:00.

Oligi MNT pidu. Ma olin ainsana:
- maastikurattaga või üldse mitte-MNT-ga
- pakiraamiga, rattalukuga, vahetusriiete kotiga (sest pärast ju tööle)
- tavaliste pükstega (kõigil teistel olid ratta-pampersid)
Tegelikult pole ka maastikurattaga MNT grupi sees tiksuda mingi häda.
Maha ei jäänud, ära ei väsinud, kedagi kuidagi ei seganud (ma loodan).

Aga see MNT grupisõit pole ikka mulle.
Tiksud pundis nagu üks hammasratas paljudest.
Hoiad tuulde, jälgid ja annad käemärke, oled masina osa.
Ja vahid kogu aja eessõitja kanni.

Kuid kui sa tahad koos prominentidega maanteeratta trenni teha, siis soovitan küll. :)

Ring ümber Türisalu

Tegin kahel õhtul sõbra / sõpradega ringi ümber Naage ja Türisalu.

Rada sai (variatsioonidega) selline:
- algus Väänast / Vääna-Jõesuult

- Vääna mõis
- Jahilossi teed pidi Naagele

- Naagel Peeter Suure merekindluse rooduvarjend

- Naage pangast üles, merekindluse pangapealsed ehitised

- maanteed pidi Türisalu / Keila-Joa raketibaasi (suur .pdf)
- nõukogude militaar-ehituskunsti imetlemine, eriti tuumarakettide (S200) hoidla

- üle maantee Türisalu pangale
- panga äärt pidi Keila-Joa maastiku alguseni
- Keila-Joa männimetsa aluseid teid pidi Keila-Joa pargini
- üle rippsilla Keila jõe teisele kaldale

- jäätise- või õlle-paus Keila-Joa poe ees
- Vääna maanteed pidi tagasi Väänasse / Vääna-Jõesuhu

Ring tuli mõlemal korral veidi üle 30 km, sellest enamik metsateedel või maastikul. 

Teisel korral sõitsin lisaks Tallinn - Vääna - Tallinn, +55 km.

Kultuurilooliselt huvitav kant!

Sõja-ajaloo huvilisele eriti, aga niisama ka.

Ja maastikuratta-rajana on ka päris hea. 

Träkk: https://drive.google.com/open?id=1sQpGYfods_xbDhR-EPOdSgmbpp5CW31l&usp=sharing

Sama, nädal hiljem, veidi teise seltskonnaga:

1964 / 1966 USA luuresatelliidi foto samast kohast.
Kvaliteet on parem kui Google Mapsil.
Uskumatu tehnoloogia!!!

Oandu - Võhma sildipusa

Oandu-Ikla matkatee algus.

Mis matkarada siit siis algab, ah?

Matkaraja alguse loodus on ilus!
Aga loodusest rohkem jäi meelde radade ja märkide rägastik.
Oandus on korraga koos:
- RMK raja algus,
- Oandu-Võsu matkarada,
- Oandu matkarada (mis on hoopis teine asi, ehkki samas kohas!)m
- Kõrve rada,
- Koprarada,
- Oandu küla ajaloo-rada,
- "Sõnamets".

Täielik segadus!
Üldse ei saa aru, mis on kus.
Kõige suurem silt on "Sõnametsa" oma. Selle mõttest me kohapeal aru ei saanud. 2017 sügisel EAS toel tehtud veebikeskkond on juba surnud... Ühe-päeva- või ühe-pressiteate-projekt?
RMK infopunkti me ei leidnudki (oli nurga taga ära ja silti polnud või me ei märgand.) Ehkki see oli täna vist suisa lahti.
RMK raja algus on sihuke "meh". Kas siin ongi? Mingit null-punkti pole märgitud. On KÕRVE MATKARAJA alguse värav.

Mets ise on silte ja tähistusi ja infotahvleid täis. Oled mingi raja punktis 5, saja meetri pärast mingi teise raja punktis 12... Rajad kattuvad ja ristuvad ja lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Kusagil lähevad RMK ratta- ja jalgsi-rada lahku. Meie seda hargnemist ei leidnud.

=== === === === === === === ===

Ühelt poolt saab matkaja muidugi hakkama.
Tal on telefon, gps, küll ta kohale jõuab... Kuhugi.
Aga sisuliselt on see siiski räme praak.

Teiselt poolt on meil tekkimas matka-pärandkultuur. Eri aegadel on eri inimesed eri raha eest teinud eri projekte. Saadi KIK-i või EAS-i käest raha, valiti ja märgiti rada, pandi mõni silt ja infotahvlid. Projekt sai läbi, inimesed läksid teisele tööle, tulid uued. Uus raha, uued sildid.. Ja mida peabki uue matkaraja juht vanaga tegema? Las ta olla... eks?

Kolmandalt poolt- vahet pole. Rahvas tahab juua ja grillida -- ja selleks on RMK lõkkeplatsid. Mõni üksik loll matkab ka, kuid tema saab tõesti hakkama, olgu silt või ärgu olgu.

Oandu-Võsu raja ametlik PDF

=== === === === === === === ===

Tänane päev:
Auto Võsule, sealt jalgrattaga Pedassaare-Vergi-Altja kaudu Oandule.
RMK rada pidi Oandu-Võsu-Võhma, 18 km.
Võhmal Erka poes (soovitame!!!) õlu ja saiake.
Ilumäe kaudu tagasi.
Kokku 50 km.
Tempo oli aeglane, sest esiteks oli ilus, teiseks tuli kogu aeg infosilte lugeda.

RMK rada on kindlasti parem sõita maastikurattal. Juurikased metsateed ja liiv. Linnarattal vahid pingsalt rada ja manööverdad end kividest mööda; maastikurattal saad ringi vahtida ja näed ka, kus käid.
Tänane rada Endomondos

Peraküla raadiojaam ja Briti krüptoluure

Mõtlen mina, kus võiks rattaga sõita, ja tahan taustainfot Peraküla raadiojaama tee kohta.

Kõigepealt leian:
http://foorum.erau.ee/viewtopic.php?t=4756&f=32
"Esimene maailasõda oli vaevalt alanud, kui Osmussaare lähedal sõitis ööl vastu 26. augustit 1914 madalikule Saksa ristleja SMS Magdeburg. Laeva ei õnnestunud madalikult lahti tõmmata ja kapten otsustas laeva hävitada ning appirutanud saksa kaatriga meeskonna minema toimetada.
Enne Magdeburgi mahajätmist pidid sakslased hävitama kõik koodiraamatud, mille abil keiserlik laevastik sidet pidas, aga kiirustamisega unustati osa salajast materjali hävitamata.
Kohalesaabunud venelased leidsid kaks koodiraamatut, millest ühe koopia saatsid eksklusiivse kingitusena oma liitlastele inglastele.
Tänu Osmussaare juures kättesaadud koodiraamatutele sündiski Briti salaluure krüptograafiateenistus."

Googeldan siis "british secret service +Magdeburg" ja saan:
https://en.wikipedia.org/wiki/Room_40#Capture_of_the_SKM_codebook
Ja nii on!

Lisaks:
https://www.gchq.gov.uk/features/story-signals-intelligence-1914-2014
"Room 40's work to break encrypted communications was also kick-started into success by an ally: the Russian Navy found copies of the German High Sea Fleet codebook on a German Light Cruiser, the Magdeburg, and sent one to London.  After a few days' work, the system used by the Germans to re-encipher the messages was worked out and Room 40 began to provide a quick turnaround service of decrypted messages."

Põrgu päralt, see sõjanduse / mehhaanika / elektroonika / andmeside ajalugu on ikka nii huvitav!

Tänud ERAU foorumile ja ajaloo-fännidele, kes selle kõik välja on kaevanud!

Kolmnurk rabarbrivarrel

Mida teha? Kaua neil veel läheb?

Noored on (fotograafi arvestamata) lõpuks kahekesi.

 

Sipelgate söögilaud

Rabarber õitseb

GDPR, naeratusega

Tulin bloggerisse, et panna üles paar fotot.
Selle asemel lõugab Blogger, ehk siis Google, mulle:

European Union laws require you to give European Union visitors information 
about cookies used and data collected on your blog. In many cases, 
these laws also require you to obtain consent.
...
Learn more about your responsibilities. 

Kerige pimedasse haisvasse õõnsusesse, värdjad!!!

Mina, Kaur, ei paiguta kasutaja arvutisse ühtegi küpsist ega asja!!
Mina kirjutan päevikut - ja see on absoluutselt KÕIK.
Igasugu cookied ja sitt on teie platvormi väljamõeldis.
Nii et mis YOUR RESPONSIBILITIES?
Kõik on teie - platvorm, teostus ja kohustused.

===============

GDPR on palju asju korraga.
Google kollasest plärakast paistab üks aspekt: see on hierarhiline delegeerimis-mehhanism.

Privaatsus-otsused on kuramuse keerulised.
Eriti seepärast, et päris elu ja formaalsed reeglid on omavahel täiega vastuolus. (Sama seis või häda on veel autorikaitsega.)
EU ei lahenda seda vastuolu meie eest ära.
GDPR tekst on suuresti vaid tingimuslike soovituste jada.
Aga EU vähemalt annab (delegeerib) riikidele ja riikide andmekaitse-organitele õiguse seda teksti interpreteerida ja oma reeglid seada.
Aga ka riigid ega nende ametid ei suuda võimatut.
Seega delegeeritakse otsus edasi ettevõtte või asutuseni.
Kui ettevõte ise ei oska, delegeerib ta otsuse oma kliendi või alltöövõtja suunas edasi.
Ja nii ütleb suur Google mulle, et blah.blogspot.com cookied on kuidagi MINU mure ja vastutus.

Te kõik näete neid blogide "accept mingiasi eksju" dialooge eks?
Ja küsite endalt, miks ei võiks kogu blogspoti või wordpressi peale olla üks ja ainus?
Vot sellepärast.
Google / Wordpress loovad muljet, et need on lehe autori, mitte nende kui platvormi asi.

===============

Endomondo tegi enesetapu. Minu jaoks.

Ma olen seda aastaid kasutanud. 

Endo on mulle aastaid oma teenuse tasulist varianti pakkunud ja ma olen mitu korda mõtelnud, et võtaks.

Aga nüüd ei lähe Endomondo enam käima. 

Nõuab minged lisa-andmeid.

Kui ta lihtsalt "uued andmekaitse reeglid click ok" ütleks, siis ma saaks aru. 

EU nõuded noh, mis teha. 

Aga kasutada GDPR-i ettekäändena kliendilt ROHKEM isikuandmeid välja pommida?

Käige, eks.

Juristid 1 : 0 Sales.

===============

Ma olen GDPR teksti kahes keeles läbi lugenud.

Seadusena tundub ta - täiesti okei.

Riigi seisukohast on GDPR lihtsalt uus EU antud kang, mille abil riik saab enda jurisdiktsioonis olevaid ettevõtteid paremini mõjutada.

Lisaks on GDPR mõistlikult riskipõhine. Sisuliselt ütleb ta, et rakenda andmekaitset siis, kui sinu tegevus puudutab paljusid inimesi või et su vead on väga kallid. 

Aga:

Interpreteerimine on hetkel juristide ja konsultantide käes. Ja nende maailm on jäledalt must-valge. IGA risk on suur, IGA viga on fataalne ja vajab vältimist. Nii tõmmatakse GDPR müts pähe sirgelt KÕIGILE. Facebooki GDPR grupp pole leidnud veel ühtegi ettevõtet, kellele uued reeglid EI rakenduks. Ole või ühe kliendiga mikroettevõte - vahet pole - ikka rakendub. 

Seega võtame me meile antud kangi, aga kasutame seda kangi asemel kärbsepiitsana. 

Peksame kõiki, eriti kõige väiksemaid.

===============

Mis edasi?

Kardan, et kellegi sisulist käitumist GDPR niipea ei muuda.

Facebook ja Google, maailma reaalsed andme-hiiglased, panevad lepingutesse õiged punktid sisse ja delegeerivad kogu, KOGU vastutuse endalt ära - loe sissekande algust.

Väiksemad vennad on hetkel veidi ehmunud, aga see läheb kärmelt üle.

Audiitorid ja konsultandid lähevad rasva.

Ilmselt saavad keskmise suurusega ettevõtete infosüsteemid veidi paremaks: tekib pääsukontroll, logi, normaalne change management jne. 

Võimalik, et andmelekkeid jääb vähemaks. (Aga neid võib vähemaks jääda ka GDPR-ist sõltumatult, ja põhjuslikkuse mõõtmine on üks raske töö.)

Muud... ei juhtu.
Kliendi vaatest ei juhtu seega üldse midagi.

===============

Pikas plaanis on tegu aga ideoloogia muutusega: privaatsus on põhiõigus, kodaniku andmed on tema enda omad.

See muutus meeldib mulle ja peaks meeldima kõigile.

Ehk, maailm saab - loodetavasti - parem.

Kas ma olen kauge heaolu nimel nõus mõnda aega igast suunast suhu võtma?

Muidugi!
Seega.

Neelan Google kollase jälkuse alla.
Naeratan.