Raamatutest

Mu blogrollis on järel ainult minuealised humanitaarid. No mõni on veidi noorem ja mõni veidi vanem, aga kõik on küpsed inimesed, naised, haridusega, seavad sõnu ritta hästi. Ja nad kõik loevad. Nii et viimane nädal on kulgend teiste inimeste lugemiselamuste lugemise rütmis. Ja see on ütlemata tore ja samas ka imelik. Sest.

Kõikide lemmikud on niiiii erinevad. OK, see ütleb, et maitseid on palju ja raamatuid on palju ja uusi raamatuid on ka palju. Aga siiski. Kui on järjest top-10 listid, millest ma mitte midagi ei tea, tundub ju naljakas?

Põhjused, MIKS raamatud meeldivad, on nii erinevad. Inimesed nagu päriselt leiavad, et raamatud v tegelased on nende elu v nende moodi? Identifitseeruvad? Ja see meeldib? Ma tean, et kirjanike (ja veel rohkem stsenaristide) eesmärk on leida lugejale-vaatajale vastav identiteet, aga et see tegelikult töötab kah? Ee. Ää. Mmm. Ei saa ometi olla!!

Siis leidub inimesi, kes loevad kümneid tuhandeid lehekülgi aastas. See on, nagu, 100 lk päevas. Hei! Kas teil elu pole? Aga ei, nende ülejäänud blogi ütleb, et neil selgelt ON elu!! Kuidas nii saab? Äkki ei ole neil facebooki kontot? (judin)

Rõõm on näha, et mõnedel on samad hädad mis mul. Kas Goodreadsis hinnata obje- või subjektiivselt? Mida teha pooleli jäänud raamatutega?

Mu oma kaks 2017 "tippu" on mõlemad samast teemast: II Maailmasõja koledused järelvaates.
"Jaht Eichmannile", Neal Bascomb
"Õhtuste udude aed", Tan Twan Eng
Esimene on dok-põnevik. Iisraeli salateenistus leiab ja püüab holokausti peamise korraldaja.
Teine on tagasivaade Jaapani okupatsioonile Kagu-Aasias.

Lugesin kokku 10000-11000 lehekülge. Enamik kirjandust oli üsna kerge. Hulk "Minu xxx" raamatuid, mõned Iida kõrvalt napsatud noortekad, natuke Varraku "Moodne aeg" sarja. Enamik loetust on pärit Kadrioru raamatukogust - aitäh neile!

Andris Feldmanis, "Viimased tuhat aastat"

"Feldmanise tugevus, teose intelligentsuse märk on tema rõhk hedonismi abitusel. Tihti pakub sarnane spekulatsioon nägemust, kus lõviosa inimkonnast rahuldub ajaviitega, igapäevase jalgpalli, jalgrattasõidu, toidu, seksi ja videomängudega. Niko maailmas ei rahuldu sellega keegi. Ja tegelikult mõjub see väga veenvalt. "

Sisuliselt on see Eesti oma Houellebecq. Sama teema, sama stiil, veidi kergem ja lühem, intensiivsem.

https://www.goodreads.com/book/show/32705605-viimased-tuhat-aastat

5/5

Hiljem: 
Iida luges ka läbi ja talle ka meeldis.
On üsna... veider.. oma lapsega sama raamatut lugeda.

Brüssel vol sada

11-12-13 detsember 2017.
Siin on lumi. Suisa tuisk!
Taksosaba oli pool tundi.
10 km sõitmisele kulus tund.
Liiklus venis nagu tigu. Maanteel max 20-30 kmh.
Ristmikud täiesti kinni.
Korra hüppas taksist välja ja lükkas ristmikul eelmise auto liikuma.
Küngastest üles ei saanud keegi, autod olid tänaval risti.
Takso ise ka ujus nagu lehm libedal jääl...

Lennujaam pandi kinni, enamik lende tühistati, vastu võeti vaid pikki Aasia ja Ameerika lende.

Muu...
Usk demokraatiasse kaob siinlinnas kiiresti.
Samas on võimalik, et õnnestub maailma veidi sirgemaks kirjutada.

Lenovo 520S Ideapad

Ostsime arvuti. 

Tavaline W10 läpakas. OS installisin ise üle.

Ootus, et see lambist tööle hakkaks, osutus aga asjatuks. 

Wifi imeb nagu.. maiteamis. Speedtest.net näitab download = 0.1 Mbps. Otse wifi ruuteri kõrval.

Lahendus: google, ideapad blah wifi slow. 

Probleem on levinud, eri arvutite ja sama chipsetiga. 

Lahendusi pakutakse palju ja erinevaid. 

Konfigureerisin järjest igasugu asju küll UI-st, küll käsurealt.

Päriselt aitas vist wifi ruuterist WMM=OFF seadmine. 

Nüüd töötab - vähemalt koduvõrgus. 

Mis saab suva välises võrgus, kus mind ruuterit seadma ei lubata? Ei tea.

Miks ei või inimene osta arvutit ja nõuda, et see lihtsalt töötaks?

Miks peab maailm olema nii keeruline?

Kas me ikka tahtsime sellist?

Sest ise me teda selliseks ju ei teinud, egaju???