Pudelid pildile

Proovisin eile veinipudeleid pildistada ja sain aru, et see on lootusetult raske töö. Vaja oli siis korraga mitmest pudelist pilt teha - osad valge, osad punase veiniga. Nõudmised polnud kõrged, aga ikkagi:
- Pudelid PEEGELDAVAD. Ja kui üks pudel peegeldab vaid valgusallikaid, siis mitu pudelit peegeldavad ka üksteist. Tulemusena on nende pind peegeldustest täiega triibuline.
- Valge vein nõuab tagantvalgustust (muidu ei ole üldse aru saada, et ta on valge), see aga "määrib" pudelite enda ümara vormi ära.
- Üritus põrandalambist paberi abil softboxi teha ei tulnd välja (ei andnd tulemust)
- Üksiku pudeli jaoks oleks saanud paberiga valguskasti ehitada, aga terve rea jaoks polnud piisavalt suurt paberit.
- Valgustasakaalu unustasin täiesti ära...

Peegeldustega sain hakkama (valgustite kõrgusega mängides), aga vormiga mitte. Mäletan fotokala foorumist TiitVeermäe väidet, et ümarat vormi ongi raske välja joonistada. Lisaks veel läbipaistvus... Uhh!

Tegelt oli huvitav proovida. Kahjuks tegi katsetustele lõpu Alo, kes keset ööd üles ärkas ja nutma hakkas.

Tulemus sai praeguseks korraks piisav, aga pmst andis mingi aimu kätte, kui vähe ma valgusest jagan.

Parim päev jääronimiseks

Tänane jääronimine oli puhas rõõm.
- Ükski mu jäse ei külmetanud ära ega saanud haiget.
- Jalad (kassid) pidasid normaalselt ja enamasti oli keha raskus neil,
- mistõttu käed ei väsinud üldse ära.
- Ronisin palju kiiremini kui eelmine kord,
- ja palju rohkem - üles umbes 13 korda, alla 1x vähem
- ja jäi tunne, et võiks vabalt veel ronida.
- Alumist lauget nõlva, kus nädala eest kramplikult koperdasin, kõndisin nüüd kassidega... lihtsalt kõndisin.
Seinaronimine on tasakaalule selgelt hästi mõjunud. Ja käte vastupidavusele ka.
Künnap oli väga nunnu, õpetas meile kassidega liikumist ja kepsles jäisel nõlval kui noor mägikitseke.

Lisaks imeilus ilm - päike, paar kraadi külma - ja mõnus seltskond - täiesti perfektne pühapäev!

Ronimisest - killukesi

Julgestamisest, 1:
Kolmapäev. Andsin julgestajale "ametliku" shelli asemel enda oma. Klubil on tavaline ATC - ümarad servad, suht vilets pidamine, enesest raskemat ronijat julgestada IMHO kahtlane. Mul on ATC XP, mis fikseerib köit palju paremini.
Ronides andis üks nukk andis jala all järele. Tegin lühikese, kuid ootamatu ja järsu lennu. Kukkumine nagu ikka...
Aga julgestaja jaoks oli löök korralik. Ütles, et ümara shelliga oleks tal käed shelli kindlasti sisse jooksnud ja oleks olnud valus, kui mitte halvem. Nüüd tõusis ta lihtsalt meetrikese maast lahti.
Vedas.

Õppetund:
- Oliveri jutt "klubi shellid on head küllalt" käigu kassi saba alla.

Julgestamisest:
Teisipäev. Ronisin üles ja tulin köide. Julgestaja lasi mu seepeale sisuliselt kukkuma, arvates, et olen valmis kiireks laskumiseks. EI OLNUD! Lendasin ülevalt (10m) umbes 1/3 seina peale, jalad läksid üles ja selg käis vastu seina. See oleks võinud suht hullusti lõppeda - oleks võinud peaga seina kukkuda, või selgrooga, või vööst välja. Õnneks oli vöö korralikult puusadel ja pidas, piss ka püksi ei tulnud. Ainult selg on valus - ja nüüd, kolm päeva hiljem, on veel rohkem valus.

Õppetunnid:
- Ei tohi ise julgestamisel lollusi teha ega eeldada, et küll ronija kiire laskumisega harjunud on. Sest kui ei ole, on jama.
- Vöö asendi puusadel kontrollin nüüd palju hoolikamalt üle.
- Pea-alaspidi vöös rippumist tuleb proovida.

Paarisronimise ABC

Ronisime A-ga paaris üles.
Poolteist tundi pusimist.
Järjekord siis selline:
- varustuse komplekteerimine - 6 + 4 karabiini, linte, mõlemal repsakas & julgestus/laskumisvahend (shell). mõlemal vöös ronimisköis + enesejulgestise (EJ) ots.
- A ronib altjulgestustes poole seina peale, EJ
- A teeb jaama (2 punktiga)
- A paneb jaama julgestusvahendi, lappab köie üles
- K ronib A ülaltjulgestuses jaamani, EJ.
- K korjab jaama üles, pakib sisse ja võtab kaasa.
- K jääb A julgestusse (nüüd juba vööst), võtab EJ maha
- K ronib A altjulgestuses üles, EJ
- K teeb 2 punktiga jaama. Rein ronib vaatama, et mida ma teen.
- K paneb jaama julgestusvahendi, lappab köie üles
- A ronib K ülaltjulgestuses jaamani, EJ.
Nüüd oleme mõlemad üleval ja EJ-s, Rein on ka siin, ja tuleb kuidagi alla saada:
- K kinnitab köie ühe otsa jaama (surmakaga)
- K paneb haarava ja shelli laskumisköiele, saab kuidagi EJ maha, laskub
- A paneb haarava ja shelli laskumisköiele, saab kuidagi EJ maha, laskub
- Rein paneb üles topeltköie (teeb punkti juurde vahemehesõlme ja kinnitab selle karabiiniga köie lahtise otsa külge)
- Rein võtab jaama maha ja kaasa
- Rein laskub topeltköie ühte otsa pidi alla
- Rein tõmbab köie teist otsa pidi alla.

Tegelt oli see kõik palju keerukam. Ntx üleval tegin ma vähemalt 3 EJ järjest: alguses valesse punkti (pool-lahtine karabiin), siis liiga lühikese otsaga (jäin jaamast eemale ja kõrgemale), siis õige. Iga uuestitegemine on paras pusimine - karabiinid ei taha mitmekesi punkti mahtuda ega punktist ära tulla, liikudes kukub jalgele lapatud köis alla, küll kaotad negatiivi all töllates tasakaalu...

Rasked kohad:
- kas teha julgestus endale vöösse või jaama?
- seinal julgestamine ise on vägaväga kahtlane tegevus. Tõmbe suund on imelik (üles), EJ ots segab, kogu kupatus liigub koos jaamaga... Mul on siiralt hea meel, et A ronides tegelikult ei kukkunud.
- Üleminek EJ -> laskumisasend tuli mul küll väga ohtlikult välja.
- Ülal rippudes suri mul 1 jalg täiega ära
Kõige, kõige kergem tegevus on ronimine ise.

Tartus tegime pmst sarnast asja, aga nõlval. Vahe on SUUR. Kas seisad kahe jala peal ja oled asjapärast otsaga jaama küljes - või oled vertikaalsel seinal ja RIPUD - kaks eri asja. Kui A üles ronima hakkas ja mina teda jaamast julgestasin, oli tunne täiesti kõhe.

Nüüd teha seda kõike õues, külmas, kasside ja kinnastega, 10m asemel 100m seinal, rauast "kõrvade" asemel päris protection'it pannes... Ei tea, ei usu.

Jääd ronimas

Kui normaalsed inimesed maratonil higistasid, käisin mina mere ääres külmetamas. Rannamõisa pangal olid täna nii Künnap kui Firn ja mõned sõltumatud sportlased kah veel.

Elu esimene jääronimine siis.

Esimene proov oli masendav. Sain (laugest) nõlvast üles ja alla ka, aga pärast:
- üks käsi külmetas pööraselt
- näpud olid vastu jääd valusaks taotud
- sääred kah
- pöiavõlv (labajalg) valutas nagu ei tea mis
Kukkusin mitu korda köide, oli hirmus raske ja vastik, jalad värisesid all ja üldse. Mõtlesin, et tulen kohe koju ära ja enam kunagi ei proovi. Aga...

Teine kord oli juba parem.
Kolmas oli palju parem.
Neljandaks soovitas Andres mulle järsumat rada, mille kohta teine Andres ütles, et tema seda esimesel päeval küll ei prooviks. Kehitasin õlgu, ronisin üles, ronisin alla ja ronisin veel kord üles. (Tõsi, julgestusköis oli ülalt keerdus ja allaronimise muutis see tükk maad kergemaks.)

Et siis:
- saan hakkama küll.
- esihammastel seismine ei tule mul välja mitte. Saabaste viga, arvan.
- a kui jalgadel vähegi tuge on, on tasakaal täiesti normis.
- usin kükkide tegemine on abiks olnud. Saan võtta pikki samme ja raskust normaalselt jalalt jalale kanda.

Kogenumad tegijad jooksid pangast üles, mitte ei ronind. Müstiline!

Xdream registration fail win

Eelmine aasta regati B-rada täis 3 tunniga, seekord - 5 minutiga.
Mina jäin (ka) ilma.

Segaduste tõttu (kodanikel kukkus baas maha, misjärel _tundus_, et B-rada on täis) sain end kirja topelt: nii A- kui B-rajale.

Tahaks ikkagi B-d ja põhjus on puhtalt uisutamine. Ei taha veel ühte hobi / spordiala endale lisaks saada. A-raja pikkust ma ei kardaks ja köieülesanded, neid kohe ootaks ju.

"Teie võistkond on lisatud osalejate nimekirja. Registreerimise lõpetamiseks palume üle kanda kõigi kolme liikme nelja osavõistluse stardimaks, kokku 6360 krooni, Seiklusklubi Xdream arveldusarvele 221026320226 (Swedbank)."

Company meeting

... eiei, Firni välitrenn ikka.
Toomemäe nõlva peal, Musumäe ja Kassitoome vahel.
3.5 tundi.
Ja hirmus õpetlik:

- Alustuseks kerge naisetassimise ülesanne. Musumägi, ma vihkan sind!
- Siis sain teada, kui vähe ma köietööst tegelikult tean.
- Olime neljases seongus. Tegime jaamu ja vahejaamu, julgestasime üles ja alla ja otse ja läbi jaama, ehk - mõnus pusimine.
- Põhiliseks ülesandeks oli pidev julgestus nii endale kui ronijale. Mina küll päriselt hakkama ei saanud. Paar korda läks kogu köievärk vöö juures nii segi, et...
- Mul jääb nüüd eluks ajaks meelde, kuidas põhiköiest jaama teha!
- Sai näha, mismoodi UIAA sõlm köit keerutab. Uskumatu!
- Esimest korda sain tegelikult (kogemuse, mitte mõistuse läbi) aru, misasjaks need paelakesed head on.
- Kaotasin kaheksa. No tegelt sain ta nõlva alt uuesti kätte, a tehnilises mõttes kaotasin.
- Ma ei oska jumari köielt maha saada.
- Ma ei oska vahemehesõlme teha. Või siis - lameda maa peal oskan, reaalses olukorras mitte.
- Tartus tehakse koledaid sõlmi :)
- Vähemalt korra olin (enda arust) julgestuses, karabiini muhv lahti.

Kokkuvõttes on tunne, et köiemajandusest sai rohkem teada kui kogu eelmise Künnapi-talve jooksul. (Tegelt on see muidugi jama - eelmise aasta baasteadmisteta poleks ma täna miskit teinud.)

Mingitpidi on tänane trenn ka hinnang Künnapi eelmise talve kursusele: suht mannetu. Miks ei proovinud me samu harjutusi Astangul? JK enda vastus oleks ilmselt "a kes teid keelas?". Nojah. Eelmisest aastast võikski pikemalt kirjutada, praegu on just hea aeg tagasi vaadata - suht värskelt meeles, samas olen küllaga uusi teadmisi peale saanud.

Järgmine kord Lasnamäel proovin siis paaris ronida - ehk sarnased trikid kahekesi seongus ja vertikaalse seina peal.

Cooperi test ehk 12 minutit jooksmist

Jooksin 12 minutit järjest ja läbisin 2910m.
Selle asja nimi on Cooperi test.

Tegelt tahtsin vaid hinnata, kas jaksan Cooperit joosta 3000m kanti. Ilmselt jaksan. Tänane pole kindlasti mu parim võimalik - olin vähe magand, palju söönud-joonud, rajal sibas mustmiljon aeglasemat jooksjat ja ma ei võtnud üldse eesmärgiks endast maksimumi välja pigistada.
Pulss oli lõpetades kenasti 190.

Ideaalis (maganud, kõht tühi, teised jalanõud, max pingutus...) joostes saaks samal staadionil 3km kindlasti täis.

2910m annab mu vo2_max väärtuseks antud tingimustel 53.7 mls/kg/min. Uurin homme sporditeoreetikute käest järgi, mis see tähendab.

Võrdluseks:
Inimese suurim võimalik vo2_max on 100 ml/kg/min, ratsahobustel kuni 180, koertel kuni 240.

Polar imeb

Ostsin umbes aasta eest Polari kella. Kasutatud. Edev mudel, aga.
- aastaga olen vahetanud 2x vöö patareid ja 3x kella enda oma.
- olen vahetanud rihma, mille kohta öeldi "sisemiselt korrodeerunud"
- kaks korda on kell täiesti "kinni jooksnud". Õnneks oskan ma nüüd teda ise restartida (kõik 5 nuppu korraga alla).

Arvates, et nüüd lõpuks on kõik täiega korras ja kogu süsteem (kell, rihm, andur) töötab, panin kella suusatades peale. Ja siis nägin keset rada:
205.
Reaalne pulss oli sel hetkel umbes 150.
Olin üksi keset metsa, kellegi teise kell / signaal mind segada ei võinud. Kell oli lihtsalt lolliks läinud.
Natukese aja pärast oli ta jälle normis tagasi.

Aga:
- kui kell valetas korra, võis ta valetada ka enne või pärast. Ega ma teda kogu aeg jälginud, jäi kindaserva alla ja signaalid on mul maha keeratud.
- seega on valed - ja ma ei tea, kui valed - ka kõik tagantjärele-aruanded: keskmine, kalorid, ...

Ühesõnaga, jama.

Samas - ostmisel oli mul konkreetne eesmärk: näha, mida mu pulss üldse liikumisel teeb. Ja seda ma muidugi näen.

Järgmisel päeval näitas kellake trennis max pulsiks 211, mis on kindlasti vale (sest õige oli 190). Pähh.

Uusmaa spämm

Hardi Alliksaar, hardi.alliksaar@uusmaa.ee võttis http://www.rahvafoto.ee/u2/click.php pealt paarsada meili-aadressi ja saatis neile kõigile kirja "Pakkumine".

(mul pole aimugi, kuidas minu kaur@obs.ee e-mail rahvafoto lehele sai. olen ma seal kasutaja? enda teada mitte....)

Natuke hiljem: kirjutas ja vabandas.

Esmaspäeval kordas sama trikki Lauri Luide, lauri.luide@uusmaa.ee. Möh?

Sport, veebruar

1, pühapäev: Kurtna xdream. 6:30 lumes jooksmist ja sumamist.

2, esmaspäev: 20 km suuska. Nõmmel / Harkus, tänu Allari propagandale. Jäine, a ikkagi mõnus.

Mõõtsin, et suusatan suht sama kiiresti kui jooksen: pingutades ja ideaalsetest tingimustes (lauge uisurada) tuleb 4:30 kilomeetrile. Aint kui joostes ei saa kiiremini, sest ei jaksa, siis suusatades ei saa, kuna kiiremini sõites kukuks.

(Raja esimesed 5 km tegime hästi rahulikult; lahe oli vaadata, kuidas pulsikellal tiksusid numbrid allpool 140 bpm piiri. Joosta ma nii ei viitsiks, a aeglaselt suusatada võib küll.)

4, kolmapäev: 2 km ujumist. Tahtsin ronima minna, a hall oli kinni, seega käisime Katiga Haabersti basseinis. Krool tuleb päris hästi välja :) Ujusin 1km 30 min ja siis ukerdasin tasemas tempos peale.

5, neljapäev: Iidaga uisutamas. Kõõlusime 10 min platsil, siis tulime tulema.

6, reede: ronimas. Trenni lõpus jooksin 1500m 5:45.

7, laupäev: niisama. Ehk siis, Iida trenni ajal vudisin natuke ja võimlesin. Ühe kiirema jooksuringi pealt hakkas halb. Seepeale jätsin jooksu katki ja läksin panin pulsivöö peale.

Kõige hirmsamad harjutused on, nagu selgub, kükid. 30 kükki (3 viiest seeriat kummalegi jalale), kerged puhkused vahel - pulss 169.

8, pühapäev: 24 km suuska Kõrvemaal. Tallinnas oli +4, sadas vihma ja vesi voolas, aga Kõrvemaal oli täiesti suusatatav lumi. Suusk küll ei libisenud eriti, Aegviidu "pauna" pehme lumi oli suht tüütu rassimine. 24 km ring tuli 2:10. Alguses hoidsin veidi tagasi ja ei rassinud hirmsasti, see-eest oli jõudu lõpuni välja.

9, esmaspäev: 3 tundi ronimist ja jooksmist ja võimlemist Lasnamäel. Ronisin kahte rada altjulgestuses. Mõnus; kui esimesed altjulgestuse proovid olid sama raja top-ropega võrreldes hirmus rasked, siis nüüd... nagu polekski vahet. Vähemalt kergetel radadel, raskeid pole proovinud :) Proovisin 12 punast ka, muidu imekerge, aga üleval on üks jõudu nõudev liigutus ja sellega ei saand hakkama. Järgmine kord teen ära. Ja kükke tegin juba 4 x 2 x 5... kell ütles seepeale "173". A ja lõpus proovisin all pikalt (st 3 x 5 min) ronida ja nüüd tahavad käed küljest ära kukkuda. Mõnus!!!!

10, teisipäev: Firni välitrenn Tartus. Väga õpetlik! 3 tundi peamurdmist köite ja slingide ja karabiinide seas.

11, kolmapäev: ronimas Tartus. Ainult paha mälestus jääb sellest korrast. Ronisin veel nõrgemini kui eelmine kord (kuu tagasi) samast kohast, sain üles täpselt _ühe_ korra, ehkki proovisin vaid kõige kergemaid radasid. Masendav! Mis sellest ronimistrennist niiviisi üldse kasu on?

12, neljapäev: ujumas. 1 km konna / 27 min.

13, reede: sisehallis. Jõlkusin tunni seinal ja võimlesin; päris efektiivne trenn, käed andsid pärast kenasti tunda.

15, pühap: jääronimine Rannamõisa pangal. Päris hea sai, tahaks veel.

16, esmasp: ujumas. 1 km Iida kõrvalt, ehk siis 2 x 500m. Trenn on selle kohta liiga hästi öeldud, pigem sulistamine. Samas - tuleb tasuta kätte, natuke ikka parem kui lihtsalt mullivannis istumine.

16, teisip: ronimas, aga ainult natukene, saalis täpselt 60 minutit. Üksi ja süstemaatiliselt oleks sellest ehk mingit tolku, aga koos teistega seina all jõlkudes ei jõua midagi ära teha. Saad just soojaks, kui tuled kustuvad. Samas - parem kui ei midagi, eks.

Sain haiget ja oleks võinud hulleminigi minna. Ronisin üles ja tulin köide. Julgestaja lasi mu seepeale sisuliselt kukkuma, arvates, et olen selleks valmis. EI OLNUD! Lendasin ülevalt (10m) umbes 1/3 seina peale, jalad läksid üles ja selg käis vastu seina. See oleks võinud suht hullusti lõppeda - oleks võinud peaga seina kukkuda, või selgrooga, või vööst välja. Õnneks oli vöö korralikult puusadel ja pidas, piss ka püksi ei tulnud. Ainult selg on valus.

Siit muidugi mitu õppetundi:
- Ei tohi ise julgestamisel lollusi teha ega eeldada, et küll ronija kiire laskumisega harjunud on. Sest kui ei ole, on jama.
- Vöö asendi puusadel kontrollin nüüd palju hoolikamalt üle.
- Pea-alaspidi vöös rippumist tuleb proovida.

17, kolmap: ronimas, kõigepealt teen 12 punase puhtalt ära (clap!) ja siis pusin 1.5 tundi paarisronimist.

23, pühap: jääd ronimas

27, reede: ujumas, 1.5 km, enamjaolt krooli.

Siia vahele mahtus veel paar päeva vastikut kõhutõbe ja palavikku.

Kurtna Xdream

Talvine Xdream - tehtud! ja hästi. Kuus-pool tundi lumel jooksmist, sumamist ja ronimist mõjus imehästi. Kurtnas oli korralik talv, paks lumi, külma 18 (stardis) -- 11 (finishis) kraadi, järved kenasti jääs. Üks mõnusamaid xdreame üldse! Pärast lõppu oli ülevoolavalt hea olla.

Toimus: Kurtnas. Tuli ära võtta kõik järvistu 44 järve. Juba idee ise on kulda väärt!
Ilm: stardis umbes -18, päeval -10 .. -8. Selge, natuke päikest, tuult ei olnud, soe :)
Kontrollaeg: 7 tundi. Me jooksime 6:27.
Lund: lõpmatult. A koorik oli peal ja kandis.
Lisaülesanne: esimest korda xdreamil ülesanne, mida oleks tahtnud teha mitu korda järjest :) Kummiga liumäest alla laskmine.
Tulemus: kolm punkti võtmata. V hea! Kõiki punkte ei saanud, ehkki võimalus oleks olnud.
Koht: 45 / 166, segadest 14 / 61. Enamik tuttavaid, kes muidu tabeli eesotsas, olid seekord tagapool. Ehk siis, hirmus hea tulemus.

Võtmata jäid:
- 46 - rajavaliku kala,
- 52 - plaanisime raja sellest mööda,
- 31 - arvasime, et ei jõua.

46 oleks parema mõtlemise teel kätte saanud.
31 oleks jõudnud - a mul tekkisid taas kaardimõõdu luulud (eelmine kord juhtus sama Karula MM-il), lugesin 1:20000 kaardil 10 cm = 5 km ja nii jõudsime 33 min enne kontrollaega finishisse.
Aga 52 kohta ei suutnud ma välja mõelda, kuidas me oleks sinna jõudnud ja milline me rada siis välja oleks näinud.

Tulemused:
http://xdream.ee/tulemused/09_wx_kurtna/tulemused.htm

Järgmiseks aastaks:
Enne starti käis suur sebimine, et mis jalga ja mis selga panna. Mitte meil, vaid suht kõigil. Rahvas kandis 1s jalas botast ja 2s saabast ja nuputas, kumb parem. Et järgmine kord kergem oleks, siis logime ära, mis on paras riietus päev otsa -18 kraadi käes olemiseks :)
- botased (suvised, auklikud), sokid
- bahillid (abiks!)
- pikk pesupüks + lodev dressipüks
- spordisärk, odlo pikk pesusärk, crafti pikk pesusärk
- crafti mikrofliis
- isc õhuke müts
- õhukesed kindad + paksud (stardi järel kandmiseks)
Koorikjope oli kaasas, a selga ei pannud.

Jalad läksid kohe märjaks - sood ja järvekaldad olid ikkagi märjad. Aga sest polnd midagi. Külm ei hakanud, riietus oli väga paras.

Kaasas:
- 2 võileiba
- 100g shokolaadi
- paar õllesigarit
- 1 geel
- 600 ml jooki
Süüa oli liiast. Jooki jäi ka üle, miskipärast.