Raamat: "Varaste tänav"

2015 => 2016 aasta vahetusel käisime perega Barcelonas. Öömaja saime AirBnB kaudu Ravali linnaossa. Host pidas vajalikuks meid hoiatada, et tänav näeb kahtlane välja, aga on täiesti ja absoluutselt turvaline ja ärgu me muretsegu. Kehitasime õlgu ja ei muretsenud.

Tänav... tõesti oli. Koju minnes nõjatus välisuksele ikka lits või kaks. Kontingent - pagulaslik. Ma ei tee Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika suguharudel vahet, aga neid oli seal kõiksuguseid ja sekka veel tumedamat rahvast kah. Meie maja vastas oli kõrts, kõrval kah, pmst oli igas majas kas poekene või idamaine restoran.

Me maja taga oli mänguväljak, kus pearätiga emmed oma mustasilmseid lapsukesi kiigutasid. (Muidugi mürasid seal ka meie kolm.) Selle taga - Filmoteca. Kitsas tänava-soolikas viis Haigla tänavale; üks uks sellel soolikal oli alatasa lahti ja seal vooris kogu aeg rahvast.

Kodu otsides arvasin, et Carrer d'en Robador on "trubaduuride tänav".
Tegelikult on "robaduur" aga varas.

Suur oli mu imestus, kui lugesin Sirbist, et sellel tänava-jupil on omanimeline raamat.
Ja kui siis Marca võttis seda arvustada ja kiita, oli selge, et tuleb lugeda.

Oligi hea. Valgustas maailma minu jaoks täiesti uue nurga alt.
Maroko teismeline kutt, tema keskkond Tangeris ja hiljem Barcelonas.
Raamatu arvustusi on nett täis, ma ei hakka, aga lugeda soovitan - igal juhul.

Tänav ise? Raamatu kirjeldus on adekvaatne. Litsid ja sutenöörid, politseipatrullid, kahtlast kraami pakkuv jõlkujate seltskond. Kitsa soolika avali uks oli mošee. Aga turvaline tundus küll kogu aeg, ka koos kolme lapsega. Ja korter oli aus. Ja imeheas kohas. Kes Barcelonasse läheb - soovitan!