Mulle meeldivad kirjavead

Google:
Results 1 - 10 of about 49,800 for conponent
Results 1 - 10 of about 25,400 for compoment
Results 1 - 10 of about 16,300 for componemt
jne.

Arvutikaitse viidad

Klikime läbi arvutikaitse.ee avalehe viited.

Aare valik turvauudistest - mingi RSS-voog. Kust ja mis, pole kirjas. Tavainimesele kasutu.

Digitark - õige, sponsoreid tuleb meeles pidada. Turvasse eriti küll ei puutu.

Elioni arvutikaitseteenus - kasulik kõigile.

Enn Tõugu küberkuritegevusest - miski raadiosaade. Akadeemik? See ei saa olla huvitav.

EU Kids Online Eestis - "Ülioluline on luua tõsiseltvõetav, pidevalt uuendatav ja konteksti-põhine uuringute andmebaas, mille alusel oleks võimalik suunata paindliku poliitilise võrgustiku ja akadeemiliste uuringute arengut." - kuidas sai kantseliit internett? aga ükskõik, las asjatundjad uurivad

Googli spämmikalkulaator - "Google Message Security" reklaam. Google pole ju sponsor? Milleks see link siis? Imelik.

ID kaart - taas sponsorivärk, normaalne.

ID-kaardi lugejad Viit markit.ee poele, mis ei avane.

Infosecurity.ee ehk venekeelne Arvutikaitse. Abiks.

laste.arvutikaitse.ee - "Ühendatud Kuningriigi esimene Internetiturvalisuse teavituskampaania Get Safe Online on valitsuse, riikliku kõrgtehnoloogiakuritegude vastu võitlemise keskuse ja erasektorit esindavate sponsorite, sealhulgas ettevõtete nagu Dell, eBay, HSBC, LloydsTSB, MessageLabs, Microsoft, securetrading.com ja Yell.com, ühisprojekt." --- aaaah, põgeneme siit.

minuraha.ee - Finantsinspektsiooni leheke. Pmst pole paha. Kui veel raamatupidajatele omasest kujundusest ka lahti saaks...

securenet.ee - sait suletud, "müüa terve andmebaas 15000.- EEKi eest".

Tarbijakaitse - asjalik ja konkreetne neti-turbe kokkuvõte.

Tõnu Samuel - Tõnu on OK, aga miks ta endale siia reklaami on ostnud?

Tehnokratt - alati tore ja umbes 30% ulatuses teemasse.

Nii.

consumer.ee (Tarbijakaitse), minuraha.ee (Finantsinspektsioon), infosecurity.ee, elion.ee/arvutikaitse - kasulikud lingid.

Digitark, id.ee - sponsorite lingid, otsapidi ka turva-huvitavad.

Tehnokratt - pmst asjalik, otsapidi ka turva-huvitavad.

Aare RSS, Tõugu, EU-kids-online, laste.arvutikaitse.ee - liiga segased, et neist kasu oleks.

Google kalkulaator, Tõnu Samuel - täiesti arusaamatu.

markit.ee, securenet.ee - surnud lingid.

Ma ei tea, mida ma selle teadmisega nüüd teen.

Mida teevad lapsevanemad öösiti?

Kell on 0:15. Meie väikelaps on äärmiselt üleval, kudrutab emmega ja teeb imalatest beebireklaamidest kuuldud õnneliku beebi häält.

Viimased kolm tundi olen tegelend ta tuttupanekuga. Laps läks 9:05 voodisse, vaikselt ja õnnelikult. Ärkas kell 10 millegagi üles, emme käis tegi pai ja laps jäi taas tuttu. Siis ärkas taas - algul omaette voodis seletades, siis "emme kule / tule" hüüdes. Süles leebus kohe, jäi pimedas toas nohisedes vait, tagasi voodisse. Õnnis vaikus kestis 10 minutit, siis algas seletamine taas. Ootasime, kuni see jonninutuks üle läks; taas sülle, taas kohe rahulikuks, taas voodisse. Laps nagu teeskleks magamist: padi kaisus, tekk peal, vaikne, pimedas toas. Aga ei... ärkas taas. Siis võttis Kati ta välja ja läks müraks.

Nii me aeg siis läheb.

0:20. Nüüd on laps diivanil, maadleb oma kalli padja ja karumõmmiga, vaatab mulle õnnelikult otsa. Õige kah - TEMA VÕIT!

LG in RL

Ma kunagi jagasin tuttavad blogijad mõttes alignmendi kaupa ära ja leidsin, et Sofie on see kõige kõige lawful goodim tüüp siin maamuna peal üldse. A no see jooksutab isegi minul juhtme kokku.

Respect, mis muud.

Spordist?

Ma mõtlesin, et ei kirjuta enam spordist. "Eile käisin ujumas, aga täna ei käinud" - no milleks?

A siis sattusin lugema iseenda kevadisi kirjutisi ja selgus, et vähemalt iseendale on huvitav küll. Nii et läheb edasi.

Vahepeal oli nädal või kaks pausi, olin veidi tõbine ja olen endiselt. Kurk valus, kerge köha. Vähemalt õue jooksma ei lähe sellise tervisega mitte.

"Ergav kõrbepäike"

Kati sünna puhul käisime Boccas ja pärast vaatasime filmi.

Vähekultuurse matsina jäi see mul lapsepõlves vaatamata. Meeldis, eriti, kui sinna selle tegemise aeg ja ajalugu juurde panna.

Peaks veel korra vaatama ja ilma subtiitriteta.

Juurikapirukas, lahtine

Kati on Anni Arro retsepte tegema hakand. Need algavad enamasti "kevadel kaeva peenar ja istuta pastinaaki täis", aga kui selle osa outsource'd, siis ülejäänd töö on enamasti suht kerge.

Marjane Satrapi, "Persepolis"

Marjane Satrapi, Prantsusmaal elav Iraani kunstnik-kirjanik, on joonistanud autobiograafilise koomiksi Persepolis. Tänu formaadile on raamat kerge, tänu sisule aga valus. Setting on Islamirevolutsioon ja Iraagi-Iraani sõda, Marjane elus aastad 10+. Laps näeb nende abusrdi ja inimvaenulikkust siiramalt kui täiskasvanu ning MS koomiks annab selle imehästi edasi. Teine osa - MS noorus Euroopas ja pärast taas Iraanis - oli minu jaoks igavam, teismelise küüniku narko- ja identiteediprobleemid pole nii haaravad kui võõra suurriigi eepiline ajalugu. Samas annavad aja ka koha eripära edasi ikka.

Hea raamat, teeb Iraani südamlikuks ja lähedaseks.

"Marjane Satrapi lööb idioodid uksest välja" - Maris Meiessaare intervjuu Päevalehes
"Persepolis" Apollo poes

Looduskaitse KKK

Dumb eco-questions you were afraid to ask
New Scientist offers the definitive guide to everything you wanted to know about being green but were too embarrassed to ask.

Q: Kas kaalust alla võtmine - et söön ja tarbin vähem - on öko?
A: Ei. Paksud inimesed surevad varem kui kõhnad ja on palju ökomad.

Q: Kuidas saan meie planeedile kõige kasulikum olla?
A: Ära paljune.

Vähemalt üks ajakiri, mis asjadest õigesti aru saab.

M3 ronimiskursus

"Sa oled kuidagi higine?", märgib Ainika. Olen tõesti! Lisaks ma veel hingeldan ja käed on krampis. Aga ma sain just üle kohast, millest eelmises ega üleelmises trennis ei saanud. Ja kus enamik M3 kursuslasi jänni jäi. Ja seda veel altjulgestuses.

M3 - ehk Kaljuronimisklubi ronimiskoolituse moodul nr 3 oli jälle hea. Andis Erkki Vihula. Ka see on hea, et eri mooduleid andsid eri inimesed: igaühelt õpid midagi teistmoodi uut. Erkki on teinud palju pikki marsruute päris-mägedes ja tema õpetused olid samuti sellest vallast. Igatahes sai jälle tüki maad targemaks, mis sest, et ma olen oma freedom-of-the-hills raamatukest igast otsast puurinud ja teema peaks tuttav olema.

Ka ronimine tuli enam-vähem välja, ehkki ma ise alles pooleldi tõbine ja peaks puhkama, mitte sportima. Klikkisin kõik õiget pidi ja palju kiiremini kui varem, sõlmi oskasin ja järjekordne hinnang mu Twistlock'ile oli "jah, sobib julgestamiseks".

Mõned uued asjad:
- Altjulgestuse vöö olgu kahe aasaga (nii jalgade- kui vöö omaga). Sellised nagu see ei sobi.
- Kaheksaga (vahend) ei julgesta! UIAA sõlm on ok ja pikkadel radadel kola vähendamiseks isegi soovitatav.
- Ka üleseotud (?) surmasõlm tuleb lahti! Pikkadel trassidel - big wall, päev järjest vöös ronimist - ikkagi topeltkaheksa! Aga "klubis" surmakas, tuleb pärast kukkumisi kergemini lahti.
- Kaheksa (sõlm) kipub pärast vöö lahtisidumist köiele jääma ja köit alla tõmmates tuleb jama.
- Oma isiklikul köiel loe f > 1 kukkumisi ja võrdle köie passis lubatuga ja kui saab rohkem, siis viska ära.
- Klikk olgu ka lõdvestus!
- Kukkumise asend: pea rinnale, käed-jalad ees, laiali ja kõverad, käeseljad ees.
- Julgestuspunktide kõrgused maapinnast: 4, +2, +3, +3, +5, +5... m. Kui teeks 3, 3, .., siis teises punktis klikkides kukkudes sajaks ronija 6m pealt vastu maapinda.
- Ronides sling + karabiin kaasa! Sellega saab end alla tulles julgestusköie "küljes" hoida. Muidu on karniisidel jama, ei saa julgestust maha.

M3-lased olid kõik vanad tuttavad näod.
Eksam on millalgi 2009. alguses.

Vidin: Garmin Forerunner 405

GPS ja pulsikell koos.
UI on liiga noortepärane, aga saab hakkama.
Mõõdab pulssi, teepikkust, tavalised pulsikella funktsioonid on.
Tegin sellega meie mereäärse otsa ja sain teada, et:
- rada on tegelt 8.0, mitte 8.4 km
- rahulikult joostes on mu pulss 175..180 bpm
- keskmine tuli 173 bpm
Tempo oli keskmine, ajaks 44 minutit (5:30 / km), aga jooksin murul ja tagasiteel oli korralik tuul.

Ma ei tea, kas tahta seda Garminit või ei.
Jooksmiseks hea.
Rattasõiduks hea.
Orienteerumiseks... kui on õige, et ta vett kardab, siis sobimatu.
Pikkade võistluste jaoks ei kõlba (patareid on GPS rezhiimis 8h või vähem).
Aga milleks mulle jooksmisel GPS või üldse pulsikell?

Ära roni - jääd rumalaks!

Into Thin Air: Mountain Climbing Kills Brain Cells
The neural cost of high-altitude mountaineering
Teaduslikust Ameeriklasest.

Suhted Järve selveriga ühel pool

Sealne ülakorruse pizzakoht - Brezza della Laguna - oli kunagi mu lemmik, Iidaga käisime seal palju.

Aga täna sain seal sellest wok'i, et ainult Alo suutis seda süüa, mina jätsin enda osa sirgelt järele. Proovimisest on siiamaani paha maitse suus. Pesen hambad ära ja enam sinna ei lähe. Ja kuna mänguväljaku kõrval asuv kohvik oli J.S. põhiline "magnet", siis ilmselt viivad sammud edaspidi sinna palju harvem kui varem.

Muidu on Alo nagu Iida omal ajal: ei püsi mänguväljakul, vaid uudistab igal pool mujal ringi.

(Tegelt pidi see Iida-Alo blokki minema. Sry.)

Null :)

Paneme eelmise Astangu-postituse õigesse perspektiivi:
Olen nüüd aasta otsa usinalt harjutanud - me ronimis-hobi sai alguse täpselt aasta eest, Künnapi eelmise sügise esimeses trennis. Ja eile jõudsin lõpuks sinna, kuhu normaalsed inimesed jõuavad esimese korraga: sain Astangu seina kõige lihtsamast kohast üles. Jee!

See tõestab, et mitmekülgne füüsiline andetus ON RAVITAV.

Astangul

November. Pühapäeva hommik. Külm, sajab. Kas minna ronima Lasnamäele (sisehall, soe, muusika, napis riides neiud) või Astangule (külm, märg, pori ja kole)?

Valisin muidugi Astangu ja:

- Siseseina-trenn on mõjunud!!! Sain kahest kohast üles - esiteks sussidega, siis saabastega. Sussidega oli... üpris lihtne.
- Märjal-mudasel kivil on raske ronida. Ei peaks üllatus olema, aga ikka on. Jalad ei pea, käed said korralikult koormust.
- Künnapi köied tõesti ei mahu shellist läbi. Ronimisköied mahuvad, staatilised laskumisköied mitte. Spec lubab kuni 11mm köit, Künnap aga ütleb, et tal paksemaid polegi.
- Naljakas oli end "vana kalana" tunda. Algajad laskuvad ja õpivad surmasõlme, sina ronid uljalt "suure" seina peal ja aeg-ajalt aitad kedagi.

Jalanõud on teema. Mu saapad on nadid. Liiga suured, liiga pehmed, minu imestuseks libedad. Proovisin ka botaseid (üks vana paar, mis veidi väike ja tihedalt ümber jala), aga märjal kivil ei pea nad vähimatki. Sussiga ronib imetabaselt paremini ning põhivahe on see, et suss ei libise.
Ilmselt on õige taktika uued rajad / kohad enne sussiga ära proovida ning siis saapaga peale minna.