Lõuna-Eesti teeninduse eripäru
Tartu - Elva - Tartu.
Haava kõrts Kambjas. Google kaardi järgi reedeti õhtul lahti kuni 11. Kell 16 kinni mis kinni.
Restoran Wabrik Elvas. Google ja kodulehe järgi avatud õhtul kümneni. Kell 20.30 kinni mis kinni.
Tuleb ära õppida, et provintsis TULEB alati ette helistada, internetis oleva libainfo alusel kusagilt midagi ei saa. (Ma muide lisan ja parandan ise Google kaartidel infot, olen mingi "local guide" level sada, nii et loodetavasti on Haava kõrtsi avatuse andmed seal varsti õiged.)
Tõravere observatooriumi muuseum. Olen targem :) ja helistan ette. Helistan, helistan, helistan - keegi ei vasta. Muuseum on siiski lahti. Ähh. Nii muuseum kui ekskursioon-tuur on suht meh.
Elva Verevi järve SUP-laua laenutus ja seikluspark. Ma ei leia neid üles! Küsin ja selgub, et mõlemad on Verevi hotellis sees. Mingit viidet ega kirja selle kohta pole - kohalik teab ja võõrastele pole vaja. (Reklaam on all järve ääres, aga ühegi viiteta, et kust siis päriselt saab.)
SUP-laudu antakse mäe otsast, järvest üsna kaugelt. Kliendi asi on need järve ja tagasi saada, kusjuures loetakse sõnad peale, et olge laua tassimisel hästi ettevaatlikud. Nagu mida perset? Raske on oma peened lauad ise järveni viia, kus neid ehk ka mõni teine klient laenata saaks?
Käin Verevis ujumas, misjärel mulle läheneb viisakas ja veidi häbelik G5S prelili. Ja ütleb vabandades, et nende tööajal kaldast eemale ujuda ei tohi, ei ole lubatud. (Poide liin on kaldast 20 meetrit.) Ma ujusin eelmisel õhtul risti üle järve ja tagasi, samuti sumasid poisid SUP-laudade pealt vette.. noh igal pool. Aga nüüd "tööajal" ei tohi :) Olen kena ja teen nagu palutud ja ütlen poistele ka. Aga nagu misasja ikkagi. Ma saaks aru, et väikelapsi ei lasta sügavasse vette, aga milleks see järv neil siin on, kui sel ujuda ei saa?
Nõo Coop-is läksime poe töötajaga vaidlema selle üle, kas "Toote otsingu" nupp nutikassas tööle saada on minu või nende asi. Nupp on ekraanil olemas, toote nime laseb sisestada, üles seda ei leia. Ei peagi leidma, ütleb poetädi, see ei töötagi. Aga süsteemi haldab keegi teine, nii et meie pole süüdi. Kirjutage palun Elva Tarbijate Ühistule, meie juba kirjutasime, aga meile nad ei vasta.
Conway seadus - "IT-süsteem vastab organisatsiooni struktuurile" - töötab tõesti ka niipidi. Kui ettevõtte üksused omavahel läbi ei saa, siis ei saa ka kasutajaliides korralik olla.
Head ka.
Seikluspargi ohutus on tõsiselt tasemel ja väärib kiitust. Instruktor või poolteist tegelevad lastega täiel hoolel, jälgivad ja juhendavad. Kusagil mujal pole ma sellist viitsimist kohanud. Kiidan neid, tegelt oleks pidanud vist jootraha andma. Park - Verevi ääres - on igatahes tore ja õhusõit üle järve veel eriti.
Verevi vettehüppetorn ja ujusild on ka toredad.
Wabriku pizzasse läheme järgmisel päeval uuesti. On avatud. Teenindus - suurepärane, toit samuti.
Teine Elva söögkoht - Keegel. Suurepärane toit, suurepärane teenindus. (Olen koos viie teismelisega eksju.)
Öömaja Elva ääres - Tartumaa Tervisespordikeskus - täiesti suurepärane koht. Kämpingumajad. 30 eurot / maja / öö, mahutab 4 inimest. Kõik on korralik. Mu ootused olid selle hinna eest väga madalad, aga ausalt, väga okei oli. Külm õlu kämpa letis oli 2 eurot pudel ja seda müüdi keskööni.
Kõige maasikam oli aga Lennundusmuuseum Tartu külje all. Seal on hämmastav hulk tehnikat kokku saadud ja kenasti välja eksponeeritud. Minge ka!
Üldiselt varuge lõunamaal reisides aga kannatlikku meelt ja varuplaan igaks olukorraks.
Labels:
hala
33 comments:
Läks mõni minut ja sain kirja :)
Thank you for contributing
Your edit to Haava Kõrts has been accepted. Note that some changes might take up to 24 hours before appearing on Google.
Thank you for improving Google Maps! Your insights make it a better, more useful map for everyone.
Tere tulemast! Ma ise enam Elvas ei ela, olen nüüd Lennundusmuuseumi külje all, aga Tartumaa Tervisespordikeskus on olnud üks mu parimaid töökohti (senikaua, kuni ma jaksasin öövahetusi teha ja ülemus polnud vahetunud). Ja nüüd käin seal tiirudes laskmas. Mõnigi sealsetest puuslikest on minu sae alt tulnud :)
Ma neid puuslikke imetlesin seal igatepidi ja tegelikult mõtlesin sinu peale, et kas on sinu käe alt tulnud. Väga kenad ja sobivad sinnakanti nagu valatult!
Coop Irw!
Ma kaklen maal aeg-ajalt ühe väga suure tädiga (igas mõttes, ego eriti). Ta ei viitsi kassast välja tulla, et mingit kergemat asja iseteeninduses üle kinnitada. Aga see on nende kohustus. Kui ma valid pika järtsu ja tühja iseteeninduse vahel ning lähen viimasesse ja kui nende süsteem ei tunne kerget piprapakki, siis on see tema asi tulla ja kinnitada.
Kõigepealt saan sõimata, et kui on kerged asjad, siis tulge kohe kassasse. Ei tule, kas tead. Ja siis läks kord kassasüsteem lappama, tuli restart teha. "oi nüüd me peame helistama peamajja". Ei pea, ekraanil on juhendid. Lahendasin ära ja maksin. Nüüd ta juba teab mind ja jõllitab :D
No ma seal pikalt ei vaielnud, mis ma ikka vaest töötajat kiusan.
Ma üldse hoidun Coopist mitmel eri põhjusel. Nüüd on siis üks veel. Ettevõte, mis on sisemiselt nii puntras, et hakkab omaenda saamatuses klienti süüdistama - sure välja!
KK - ei no see on veel hea variant, kui teenindajaga kakeldagi saad. Minu kodulinna Maximas ükskord juhtus mul nii, et iseteeninduskassas oli mingi error, ei saanud maksta. Hulga aja pärast ilmus siis välja üks kassapidaja, kes oli noor neiu, ei rääkinud sõnagi eesti keelt, vaatas iseteeninduskassa ekraani, ütles "ne znaju" ja läks minema. Kõik. Kogu ooper. Kuna ta oli ainuke nähtav teenindaja terve poe peale, siis ma jätsin lihtsalt oma asjad sinna ja läksin ka minema.
Teine pood mu kodulinnas on Coop, seal oskavad teenindajad vähemasti eesti keelt, kuigi jah, suhtumine on sama, mis sinu kirjeldatud.
Rohkem poode mu kodulinnas pole.
Kusjuures mu kodu-Coop on väga OK. Teretavad ja müüjad on suures osas kohalikud, tunnevad inimesi. Kunagi pole probleeme olnud. Aga 12km maa poole on juba fruktid :))
Elva (Turuplatsi) Coop on väga OK. Sellega võrredes on 95% teisi Coope rämps. Nii kaubavaliku kui töötajate ja suhtumise poolest. Ma ei ole seal iial näinud nii pikki järjekordi, kui näiteks Tartu poodides tavaline on - alati kutsutakse mõni kassapidaja juurde ja kõik saab toimima. Küllap on asi selles, et Elva Coopiga samas majas asub Elva Tarbijate Ühistu kontor ning see on n-ö. kodupood, mille töökorralduse sujuvust rohkem jälgitakse.
Järjekord? Toidupoes? Aastal 2022? See on ikka tõesti mingi teine maailm siin lõunas :)
ma olen oma kodu-Coopidega (mõlemad Tartus Ülejõel) üsna rahul - automaatkassades pole pea kunagi saba ja mõnikord tõmbavad automaatkassad isegi inimesega kassa tühjaks, ja teenindajad on toredad ja mõni tunneb mind ära ja lobiseb -, aga olen samuti kogenud, et igal pool pole elu nii ilus. Coopid pidavatki üksteisest rohkem erinema kui teiste kettide poed, mul on ka mulje, et nad ei ole tavamõistes kett (ongi eri kooperatiivide liit), aga vbla olen ma millestki valesti aru saanud või ajast maha jäänud.
Kõige suurem üllatus oli see, kui nad üks aasta mulle kliendikonto omamise eest dividendi maksid.
Maximas on reeglina kehvem ja Selveris käib mulle see puldimaksmise süsteem nii närvidele (ei sobi üldse minu poeharjumustega, nt "võtan kauba, avastan paar minutit hiljem parema ekvivalendi, panen esimese kauba riiulisse tagasi"), et ei taha seal automaatkassat kasutada.
Aga nii või teisiti ei saa ainult ühe ketiga piirduda, sest ükski kett ei müü kõiki minu lemmikkaupu. Ongi nii, et juustu järel käin ketis A ja B, välismaa puuvilja järel B ja C, huvitavate magustoitude järel ketis D, kodumaise puuvilja ja gemüüse järel ketis E, taimetoidu-erikraami järel ketis F ja nõnda edasi. Kapriisse inimese hädad.
Eee... kas siis Tallinnas ei ole toidupoodides järjekordi?
Pärnus on absoluutselt alati absoluutselt igas poes. Rimis on tavaliselt isegi iseteeninduskassadel järjekord ja lisaks olen seal seisnud isegi puldikassade järjekorras (seal on tavakassad, iseteeninduskassad ja puldikassad eraldi).
Muidugi Lidli sabade vastu ei saa mitte keegi. Lugesin kunagi ühest foorumist enne Lidli avamist, et Lidli kassapidajad olevat ülikiired, mingeid sabasid ei ei ole kunagi, aga no ma ei tea... meil on tegemist siiski eestlastega :D
Notsu - Selveri puldikassat saab ju kasutada ka nii, et võtad kõik asjad ära ja alles siis piiksutad korraga kõik puldiga läbi vahetult enne maksmist.
> kas siis Tallinnas ei ole toidupoodides järjekordi?
Ei. Ei ole. Tädi-kassas võib-olla mõnikord on. Iseteeninduses ei mäleta ma küll, et viimaste aastate jooksul oleks ma pidanud sekunditki ootama. Ehk siis, alati on mõni vaba kassa ja mitte iial ei pea ootama, et need vabaneks või midagi.
Mõnikord harva on nii, et alkoholi vanuse-kontrolli peab mõned (kümned) sekundid ootama.
Ma käin küll ainult Selveris, võib-olla mujal on :)
Klari, ma tean, ma olen nii teinud, aga kui on rohkem asju, on ka see jõle tüütu, sest seal pole nagu õiget kohta, kuhu korv toetada JA oma kott toetada, kuni ma piiksutajaga jandin ja asju korvist kotti laon. Ja nii on Selveri "tädikassad" (ma nüüd ei tea tglt, Tartus on seal ka jumala sageli noori mehi, on tööd vajavaid tudengeid ilmselt) pikemate sabadega kui teistes poodides.
Teine tüütu asi on see, et puldi kasutamiseks peab kõigepealt end n.ö sisse logima ja pärast makstes uuesti. Peab nagu topelt jändama.
Ma arvan, et Selveri iseteeninduses sellepärast ei olegi järjekorda, et suurem osa neist, kes muidu kasutaks iseteenindust, ei armasta puldiga jamada. Coopi iseteeninduses on see selgelt näha: puldikassad on tühjad, kassiiriga kassad sageli ka, tavalise iseteeninduse omad kogu aeg kasutuses.
Seda usun ma muidu küll, et Selveris on väledam kliendiabi, ta on keskmisest kallim pood ka. Mis on üks põhjus, miks ma seal kogu aeg ei käi (teine põhjus on see, et talvel on seal puu- ja köögiviljad kuidagi kehvemad kui nt Rimis või Maximas).
a see-eest õnnestus mul Lidlis korra ära käia nii, et saba praktiliselt polnud! st mu ees küll OLI paar inimest, aga nad olid selleks ajaks ära teenindatud, kui ma oma asjad lindile ladusin ja rahakoti välja otsisin.
ahjaa, eri kettidega kogemustest: Maximas on nii, et vähemalt õhtuti kassiiriga kassad üldse ei tööta. Halvemas Maximas pole ka mingit kliendituge, kui jääd kassaga jänni, siis kõnni minema, kedagi ei huvita. Paremas Maximas (mu kodu lähedal nt) tuleb keegi appi.
Ja sellisel õhtusel ajal on nii, et on saba, aga see ei ole reeglina päris saba - kaardi-automaatkassade järele reeglina saba ei ole, suurem osa ootab sularahamaksega automaatide taga, ja teenindaja muudkui käib ja hõigub seal saba kõrval, kas keegi tahab kaardiga maksta.
Puldi kasutamine nõuab, et sa ei jonni, vaid muudad oma ostlemis-harjumusi. Mu käitumine poes paar aastat tagasi ja täna on täiesti erinevad.
Ma ei saa aru ega vist tahagi aru saada, miks peaks keegi veel sularaha kasutama.
Tartu, täna, lõuna, restoran. Teenindaja tuleb ja sõna lausumata võtab laualt taldriku kõrvalt mu telefoni ja asetab selle kaugemale. Midagi muud ta sinna asemele ei pannud. Nagu... mäh?
Aga poekettidest. Mu kodu lähedal lihtsalt ei ole ühtegi Maximat ega Coopi. Rimi vist on, aga nii totaka koha peal (bussipeatuses), et sinna ei õnnestu minna ka siis, kui hirmsasti tahaks.
Ema kodu lähedal on Maxima ja seal ma käin mõne korra aastas. Alati imestan. Miks pannakse kodukeemia toidukaupade vahele? Ma ei osta ju teie saiakesi või salatit, kui mul on ninas odava pesupulbri tugev hais. Indigoaalane ehk teab (kui ta selliste detailidega kursis oli).
Rimi peale olen ma pahane, kuna nad põhimõtteliselt proovivad kliendi poodi ära eksitada. Nende riiulid & sildid ulatuvad laeni (nii et mul kaob suunataju). Ja sildid ütlevad "kõik hõrgutised Rimi köögist!!!!", mitte "PIIM" "LEIB" "PUUVILJAD". Pmst on Rimis ainus võimalus midagi leida lihtsalt kogu pood läbi kõndida. Pean seda teadlikuks disainiotsuseks ja sigaduseks ja vastan sellega, et ei käi seal, kui vähegi saan.
Selver paneb piimariiuli poe tagaotsa, et sa peaks kogu poe läbi käima. Ka see on teadlik, muidugi. Aga ma vähemalt leian selle kohe üles. Ka siis, kui lähen võõrasse Selverisse, on poe struktuur mulle tuttav ja loogiline.
Hinna asjus võrdlen ma kodus söögitegemist ja kõrtsis söömist, ja vahe on suurusjärk, eksju. Ja siis pole vahet, kas piimapakk maksab 0.99 või 1.09 - poest ostmine on niikuinii nii palju odavam, et pole vahet, _kui_ palju odavam.
Selle nimi on kontseptsioon :) mis ideaalis ja paberil toimib imeliselt ja arvestab kõiksugu neurouuringutega, kuidas klient toimib.
Aga, oh õnnetust, poed on erineva suurusega ja valesti ehitatud ja pane siis oma kontseptsioon sinna sisse :) :)
kliendil on sellest muidugi savi.
Loen teid ja imestan, et miks taluda Tallinnas, Pärnus jne teenindusprobleeme? Internet teil ju töötab. Vajuta e..X ja paar tundi hiljem on täiesti teenindusvaba kaup kodu ukse taga :) :)
Maal on teine asi. Kui käive tuleb alkost, siis igasugu naljakd muud kaupa tahtvad kliendid.. mina ka vinguks :) :)
Minul ei ole savi. Ma päriselt ka väldin poode, kus ma pean veini ostmiseks kodukeemia osakonna läbima. Seda ka siis, kui ma veini ei osta. Sest ma pean seda poeketti.. viisakalt öeldes... rumalaks. Ja ma ei taha rumalatele inimestele oma raha anda. Seda ka siis, kui nad müüks sibulat pool senti odavamalt kui naaberpood.
Kodupoes füüsiliselt käimine on tõenäoliselt kiirem kui netist tellimine.
Ei?
Mu kodu-Maximas on kodukeemia saiakestest ja salatitest eemale paigutatud. Tähendab, tundub, et iga Maxima pood paneb kaubad välja mingi oma loogika järgi. Kahjuks käib sellega kaasas nähtavasti see, et uus müügijuht laseb kõik jälle ringi tõsta.
Mulle käivad kõige rohkem närvidele poed, kus üritatakse kuhugi vahekäikudesse kaubahunnikud panna, et hästi kitsas oleks.
Puldi kasutamine - ma ei saa täpselt aru, mida ma peaks muutma, et see poodi sisenedes + makstes sisselogimine mugavaks muutuks, mugavamaks kui rahulikult kauba väljavalimine ja siis maksmine. Sa kirjeldasid, et varasema paari-asja-möödaminnes-haaramise asemele on asunud see, et lähed ostad korraga terve hunniku kraami ära. Noh, kui mina poodi tõsisema koguse kraami järele lähen, olen ma seljakotiga, et kanda jaksaks, ja kõik mu pisividinad on kah kuskil seljakotilahtris - meenutan, et naistel ei ole riietel taskuid, kui just garderoobi ekstra selle järgi ei planeeri. Ükskõik, kas ma regaks ennast telefoni või kliendikaardiga, tähendaks see ikkagi seljakoti äravõtmist ja selle kallal kohmitsemist. Eriti tüütu talvel, kui mul nagunii on juba mantel üle käsivarre.
Ja ega tegelikult iga kord ei jaksa ka nii palju tassida, füüsilselt on ikkagi kergem osta paar asja korraga, kuigi sellega kipub rohkem raha kuluma, sest poekiusatused jäävad sagedamini ette.
Pmst on Selveri kliendikohtlemise sõnum sinu tõlgenduses, et "kui tahad meie poodi tulla, pane selleks ekstra riided selga ja parem ole üldse autoga". Vat see on see koht, kus hoopis mina leian, et pood on nõme, vihastan ja lihtsalt ei lähe sinna, v.a kui mul just ekstra sealt midagi vaja on või ta on lihtsalt hetkel kõige mugavamalt kodutrajektooril. Mingi meestepood raisk (loe: inimestele, kellel on kogu aeg auto ja/või taskud kaasas).
Kallidusest - poe kallidus mulle loeb, sest suurema osa toitu ostan ma poest. Väljas söömine on eraldi rubriik, see võistleb rohkem muu meelelahutusega, à la "kas kohvikusse, raamatukokku jalutama või ujuma" või umbes nii.
Sularaha kasutan ma üldiselt vähe, aga vahel ikkagi juhtub, et keegi annab mulle mingi raha sulas - võib olla nt mingi vana võlg tagasi saada ja inimesel on parajasti lihtsam automaadi juurde kõndida kui ülekanne teha.
no ja siis on mingid erilised ärid, kus saab ainult sularahas. On üks pagariäri näiteks, mis teeb kõige paremaid kohupiimataskuid ja moosipirukaid, on lahti ainult loetud tunnid päevas ja võtab vastu ainult sularaha, selline eksklusiivne värk.
Kiusu pärast panen siia ka EMORi liikumisviiside uuringu (2021). Enamasti autoga sõidab üle poole Eesti meestest, aga alla poole Eesti naistest. Nii et mu tige "meestepoe" märkus on statistiliselt natukenegi põhjendatud (ei, ma ei tea, kes Selveris tegelikult rohkem käib).
Sellest rääkides - mulle meeldib väga ka see, kui poodi pääseb ka kuidagi muudmoodi kui läbi parkimisplatsi.
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2021_liikuvus_liikuvusprofiilid_aruanne.pdf
Soolõhe auto kasutuses on vana ja hästi tuntud teema. Mehed sõidavad autoga, naised-lapsed kõnnivad või sõidavad trammiga. Urbanistide võitlus parema ÜT ja kõnnitavama linna eest on ühtlasi võitlus naiste-laste parema liikuvuse eest.
Ainus võimalus puldiga mugavalt toimetada on võtta käru, mis toimib pulti hoidva lisakäena.
Ma ei tea, kas mul on nõrgad käed või mis, aga mul kipub käru käes alati kuhugi oma suunas põrutama, nii et kui vähegi saan, käin korviga.
(ja korv on käevangus - käe nõrgim osa on ilmselt haare.)
Väga tore kommentaarium, sest siit tuleb ilusasti välja, et on väga hea, et on olemas kõik erinevad poeketid, sest need sobivad erinevatele inimestele.
Toidupoest kulleriga pole ma kordagi elus tellinud. Miks ma peaks, kui minu kodu-töö logistika on selline, et ma sõidan mööda põhimõtteliselt kõikidest Pärnu toidupoodidest (välja arvatud Maksimarket) ja soovi korral veel ka Paikuse või Tammiste omast... Vot kui mul autot ei oleks, siis on teine asi, sest poekotiga täistuubitud linnaliinibussides sõita ei tahaks.
vähe sellest, et erinevatele inimestele - ma käin täiesti üheainsa inimesena eri kaupu eri kettidest otsimas, sest üheski ei ole kõike, mida ma tahan, ja ma olen piisavalt jonnakas, et oma lemmikkauba pärast ekstra kuhugi poodi minna.
nt Paadi Pagari leiba saab ainult suurematest Coopidest ja Selveritest, kõige paremad hummused on Rimis, talvel on kõige paremad tomatid Maximas, seevastu suvel, Eesti tomati hooajal on Eesti tomatid saada Coopis, Selveris ja Rimis; ühed väga head Leedu magustoidud ja suurepärane guacamole ja huvitavad Ukraina kommid esinevad samuti ainult Maximas, A. väidab, et talvel on kõige ilusamad porgandid kah Maximas ja mina ütlen sedasama peterselli kohta. Juustu on mõtet minna ostma suuremasse Coopi, sest sealt saan neid juuste, mida ma tahan, kõige odavamalt. Ja nõnda edasi.
aa ja kõige paremad saiakesed ja värsked nisuleivad on Rimis, mis on müstika, sest tegelikult on neil sama sorti ja vist isegi samade firmade eelküpsetatud saiad, mis nt Selveril või Coopil. Võib-olla on Rimil paremad ahjud. Igatahes ma tean, et poesaiakest ei ole ühestki teisest poest mõtet osta.
A no ma võtan I....lase soovituse sisse ja proovin midagi netist tellida. Ülearu optimistlik ma ses osas küll ei ole.
Tahan siin üldlevinud arvamusele vastu hakata. Kuni selle aastani vältisin Maximat. Suvel sattusin Õismäe ringi juures super-hüper Maximasse. Totaalse üllatusega oli kondiitriosakonna valik ülihea ja maitsev nii et suvilast tagasitulles astusin uuesti läbi. Meeldiva üllatusena oli kõik kondiitrikraam -40% kuna kell üle seitsme. No ja Zlata Praha 99 euro senti purk! Mida muud sa veel tahad :P
Aga muidu tänud Tartu piirkonna söögi ja majutuskohtade tutvustamise eest!
Mina tahaks näiteks, et poekett kohtleks oma töötajaid nagu inimesi. Maxima ei kohtle.
Kambja kohalikuna võin öelda, et Haava kõrts on veel ok. Suurem probleem on Teise söögikohaga, mis on võrdlemisi uus, aga vot lahti on küll nii nagu jumal juhatab. Kõige parem on see, et tee ääres on selline lihtne käsitsikirjutatav reklaamtahvel, koduleht on FBs (elik mõlemad on väga kergelt muudetavad) ja mõlemas on lahtiolekuajad väga ilusad. Reaalsus on paraku aga see, et… avatud see pole enamasti. Kusjuures algusaegadel oli seal väga hea ja mõistliku hinnaga toit, polnud mingi sööklakraam. Nyyd ei tea, sest noh… ma ei tea, millal see lahti on. Loomulikult on loogiline, et koroonaaja ja muude jamadega on väikeses kohas keeruline, aga siis voibki kirja panna, et avame, kui tuju on.
Aga Mul on isiklikult Coopidega hea kogemus, samas on ainult paar tk, kus käin. Elvasse pole sattunud.
Külalise jaoks on põhiline infotallikas ikkagi Google kaart. Seal on iga kõrtsi, muuseumi ja poe avamise ajad päevade kaupa olemas. Turist ju ei näe seda teeäärset tahvlit ega hakka facebookis nuhkima.
Nii et koht, mis vähegi proovib ka läbisõitjatele teenust pakkuma, PEAB hoolitsema, et ta Google kaardi info oleks õige.
Post a Comment