Kolm raamatut
"Eleanor Oliphant is Completely Fine" - 2/5
"Päeva riismed" - 2/5
"Teenijanna lugu" - 5/5
"Teenijanna lugu" on täiesti vapustav. Super. Soovitan... kõigile. Lastele võib-olla mitte.
Kaks esimest raamatut saaks sisu eest null punkti. NULL. Kuna kirjutatud ja keskkonda kirjeldatud on hästi, siis okei, 0+1+1=2.
Aga:
Mõlemal raaamatul on peategelane, keda ei saa olemas olla.
Eleanor on isehakanud autist; päriselt ei ole, aga tema iseloom ja käitumine on täiesti selgusetud ja ei, tema ajalugu ei selgita neid mitte kuidagi.
Stevens on... suhtlemis- ja mõtlemis- ja empaatiapuudega. Mis pmst oleks võimalik. Aga tema ametikoht ei võimalda. Team lead ei peab lugema oma alluvate ja ülemate tundeid. Ta ei saa joosta igalt, IGALT kohtumiselt minema end ametikohustega vabandades. Ta ei saa käituda nagu... üliviisakas mats. Aga Stevens käitub. Raamatu algusest lõpuni. Tema kinnisideede küüsis mõistust ma usun; aga tema psühhopaatset käitumist ma ei saa.
Mõlemal raamatul sisu, mida ei saa olla.
Eleanor kasvab täiesti arusaamatul viisil ühiskonda tagasi.
Päeva riismetes tõusetub poliitika. Tõusetub täiesti... küündimatult. Mul jääb mulje, et jaapani kirjanik lihtsalt ei mõista lääne ühiskonda, lääne ajalugu, lääne inimesi ega iseloome. Muidu ei saaks ta niisugust naiivset jampsi kirja panna. Kui mina läheks kirjutaks midagi Jaapani ajaloost, oleks see ka ju täiesti mööda? Aga inimene on nobelist, ta ei saa olla loll, nii et ma ei saa aru.
Lugesin arvustusi, nii rahva kui kriitikute omi. Ei saanud targemaks.
Nii et jätke need esimesed kaks ja lugege Atwoodi.
Mina sain sealt elamuse, ehk saate teiegi.
"Päeva riismed" - 2/5
"Teenijanna lugu" - 5/5
"Teenijanna lugu" on täiesti vapustav. Super. Soovitan... kõigile. Lastele võib-olla mitte.
Aga...
Aga:
Mõlemal raaamatul on peategelane, keda ei saa olemas olla.
Eleanor on isehakanud autist; päriselt ei ole, aga tema iseloom ja käitumine on täiesti selgusetud ja ei, tema ajalugu ei selgita neid mitte kuidagi.
Stevens on... suhtlemis- ja mõtlemis- ja empaatiapuudega. Mis pmst oleks võimalik. Aga tema ametikoht ei võimalda. Team lead ei peab lugema oma alluvate ja ülemate tundeid. Ta ei saa joosta igalt, IGALT kohtumiselt minema end ametikohustega vabandades. Ta ei saa käituda nagu... üliviisakas mats. Aga Stevens käitub. Raamatu algusest lõpuni. Tema kinnisideede küüsis mõistust ma usun; aga tema psühhopaatset käitumist ma ei saa.
Mõlemal raamatul sisu, mida ei saa olla.
Eleanor kasvab täiesti arusaamatul viisil ühiskonda tagasi.
Päeva riismetes tõusetub poliitika. Tõusetub täiesti... küündimatult. Mul jääb mulje, et jaapani kirjanik lihtsalt ei mõista lääne ühiskonda, lääne ajalugu, lääne inimesi ega iseloome. Muidu ei saaks ta niisugust naiivset jampsi kirja panna. Kui mina läheks kirjutaks midagi Jaapani ajaloost, oleks see ka ju täiesti mööda? Aga inimene on nobelist, ta ei saa olla loll, nii et ma ei saa aru.
Lugesin arvustusi, nii rahva kui kriitikute omi. Ei saanud targemaks.
Nii et jätke need esimesed kaks ja lugege Atwoodi.
Mina sain sealt elamuse, ehk saate teiegi.
6 comments:
Kas sa pead sellega, et "ametikoht ei võimalda" silmas, et need, kes pole oma töö peale head v on milleski lollid, kaotavad oma töö? "Peteri printsiip" väidab vastupidist - tavaline ebakompetentsus pole töö kaotamiseks mingi põhjus.
Ma kobiseks selle Ishiguro Jaapani kirjanikuks olemise kohta, et ta tegelt emigreerus Suurbritanniasse juba lapsena.
Sa tekitasid täiega huvi "Päeva riismed" uuesti läbi lugeda! Aastaid tagasi tundus sealne suhtlemisvõimetuse kujutamine väga hea, näis, kas see on muutunud.
Mis puudutab seda, et team lead ei saa nii käituda, siis see on küll tänapäeva suhtumise ülekandmine vanasse aega - Sina võid vabalt näha mõisa töötajaid üht asja ajava meeskkonnana, kes töötab köige paremini, kui kõigi võimeid ja oskusi ja tundeid arvesse võetakse, aga selle lähenemise valiidsuse korral olid ka kupjad team leadid, onju. Ajad ja tavad olid teised, emotsioneerimine ei kõlvanud kuhugi, kui just polnud tegemist teismelise tütarlapsega (siis oli see ka pigem mõistetav kui kiiduväärt). Kui mees peab jätma kõik tööd pooleli, sest töökohustused nõuavad, siis see ei tähenda, et ta on ebapädev, vaid et ta on asendamatu ja tõesti peab kohe lahendama veel hullema kriisi :)
Marca: jaa ma tean. Ma tõesti lugesin hea tüki meta-materjali läbi.
Ingrid: Ka kubjas pidi teiste enda taseme meestega kuidagi läbi saama. Ole sa mõisa, tsehhi või orjalaeva pealik - sa ei tööta iial päris üksi. Sa võtad pootsmaniga kortli viina või jagad puid-maid naabertsehhi brigadiriga või mida iganes. Ishiguro aga lõi tegelase (või kirjeldas tegelast), kes ei olnud võimeline mitte mingiks inimlikuks suhtluseks, mitte kellegagi, mitte ühelgi tasemel. Ma ei usu seda. Ja pole vahet, mis sajand või ühiskonnakord.
Huvitav, et see "Teenijanna lugu" käib kõikjalt läbi, aga ma pole ikka veel suutnud seda kätte võtta. Ja seekord ei saa viga isegi kaanekujunduses olla :) Sa võinuks ikka pikemalt argumendid kirja panna.
Maailm on "teenijanna" arvustusi täis, võta üks ja viska teist.
Ma olen nendega üldiselt lihtsalt nõus.
Kirja panen ma midagi siis, kui ma arvan teisiti kui teised, või kui on mingi isiklik mäletamist vääriv kogemus.
Post a Comment