Rogaini MM - tehniline pool

Ilm ja riietus
Alla 10 kraadi sooja, öösel öökülm. Paar tiba vihma, väheke tuult. Päeval pilves, a öösel säras täiskuu täies hiilguses, lageda peal võis lambi välja lülida.

Mul seljas spordisärk ja 2 pikka spordipesu särki (õhuke materjal, Odlo ja Craft) üksteise peal. Jalas pikk pesu + liibukad. Kindad, müts vastavalt vajadusele. Külm ei hakanud, jopet kotist välja ei võtnud.

Korra kukkusin üleni vette ja sain kogu komplekti märjaks, aga õnneks kuivasin enne ööd ära. Oleks öösel kaelani sees käinud, oleks külmaga jamaks läinud.

Söök ja jook
Meil oli kindel plaan öösel keskusesse sööma minna, läksime rajale üsna kerge moonakotiga. Plaan jäi plaaniks, seega pidime üpris kasinalt läbi ajama. A sai hakkama. Minu 24h menüü siis: 3 2-poolset võileiba, 2 geeli, 150g shokolaadi, 1 energiabatoon. Järgmine kord võtan umbes kilo jagu rohkem :) Õnneks sõin enne starti kõhu punni ja see oli hea.

Jooki läks väga vähe. Kokku jõin 3.5 liitrit kogu võistluse peale. Mu 1.5l pudel ei saanud kordagi päris tühjaks. Võtsime vaid 2 joogipunkti. Veel ühest kõndisime lähedalt mööda, polnud tarvis sisse minna.

KP 51 järel tegime sinika-pausi. Preemiaks või nii. Nii palju sinikaid pole ma elus näind, ja kui jahedalt maitsvad nad olid! Mmmm! Sinikaid süües unustasime orienteerumise ära ja tegime 1km lisaringi.

Uni ja väsimus
2 kofeiinitabletti aitasid unest üle. Magada ei plaaninud, hästi tegime.

Füüsilise väsimuse tunnet ei tekkinud, puhkama ei pidanud. Kõige pikem paus oli ehk 10 minutit esimeses joogipunktis. Sõime liikudes. Lõpus (1h) kiirkõndisime ja päris lõpus jooksime, jaksu oli veel küll. See-eest puhkasin lõpus igas KP-s oma taldu paar minutit.

Lambid
Mul oli laenatud LED-iga lamp ja eriline "suure prozhektoriga" orienteerumislamp.
LED näitas hirmkaugele, aga kitsas vihk jättis oma jalgealuse pimedaks.
O-lamp näitas kaugele ja laialt, sellega pimedas metsas joosta oli lausa lust, aga ta aku kaalus ligi kilo ja pidas vastu vaid 5 tundi.

Jooksin enamiku aega LED-lambiga, kilo o-lampi ballastiks kotis. Korra panin ette ka, kui üks eriti vastik maastik ette sattus. A pmst oleks ka ainult LED-iga ära jooksnud.

Ülle lamp andis poole öö pealt otsad, LED kooles ja ainult "lähituli" jäi põlema. Ainult selle või sellistega oleks ikka väga raske olnud. Minu LED näitas otsenähtavuse puhul punkti 150-200 meetri pealt kätte ja ka metsa all oli päris hea sellega. Aitäh Ainarile ja Kirtile :)

Tõved ja traumad
Mina jooksin kohe teist KP-d võttes okastraati. Paksus võpsikus, mäe otsas, täiesti absurdses kohas. KP 73 on järsk "nina" seisva veega soojärvede vahel, kes krt sinna okastraati vedas...? Mõlemad jalad veriseks. Õnneks oli plaastreid palju kaasas.

Aeg-ajalt andsid üksikud liigesed ja lihased end veidi tunda, a jätsid siis järele. Lihasevalusid polnud ka pärast võistlust, ega ka järgmisel päeval.

Aga need tallad! Minu omad hakkasid tundma andma umbes 18. tunnil. Pärast seda läks aina hullemaks, käia hästi ei saanud. Mõte sellest, et pean veel 6.. 5.. 4.5.. 4.. tundi selle valuga käima, oli päris kole. Õnneks oli joostes valu väiksem, nii et lõpus Ülle kõndis ja mina sörkisin. Toimis!

Pärast: kogu talla-alune oli pikast märjast "valgeks" muutunud ja kortsus, ja osa siis villis. Mis oleks aidanud? Ise arvan, et kuiv paar sokke + kuivad sisetallad oleks mu hädast päästnud.