No mida nädalat

Päris terav nädal tuli.
Loeme järjest üles.

Reede - laupäev - pühapäev: kanuu ja lastega Koiva / Gauja jõe peal. Reede õhtul Tallinnast Ligatne kämpingusse kohale. Laupäeval sõidame kanuuga ja satume kontserdile. Pühapäeva jälle kanuu, öösel koju tagasi.

Esmaspäev: mootorpaadiga Noblessner - Kakumäe sadam - Noblessner. Ma ei ole nii kiires veesõidukis varem olnud. Õhtusöök "Purjes" - peen, aga steriilne. Koju kell 10 õhtul.

Teisipäev: Kultuurikatel ja välismaalased ja trall. Koju enne keskööd.

Kolmapäev: päeval Viru väljaku hotellis, õhtul magan kodus väsimust välja. 

Neljapäev: hommikul tööl kriisiharjutus, päeval offsite, õhtul Pirita jõel süstaga sõitmas. Koju kell 10 õhtul.

Reede: Hommikul kibe tööpäev, õhtul jämm "Laevas". Koju enne keskööd. 

Laupäev: hommikul põrutan Pärnusse ritsikulisi kaema, pidu. Õhtuks tagasi Tallinna Iida sünnipäevale, Controvento, pidu. 

Pühapäeval siis sotsiaalne dieet, puhkuseks või nii. Käin maal niitmas (kuus tundi trimmeri ja niiduki seltsis), rattaga sõitmas (65 km üksi sadulas), Vääna-Jõesuus ujumas (rand on õhtuselt inimtühi), poistega metsas mustikal, ehituspoes. Ja elan Paldiski maantee ääres triatleetidele kaasa. Koju enne keskööd.

Koiva - Gauja ja Cesise - Sigulda kanuumatk

Käisime ja kordasime kahe aasta tagust kanuumatka. Koiva / Gajua jõel. Cesis - Ligatne - Sigulda. Öö Ligatne kämpingus. Õhtu Zeiti kohvikus, Ligatne liivakivi-kaljudel ja tööstuspärandi-radadel. 

Seekord olid meil kaasas kõik lapsed ja hulk sõpru. Oli tore. Lapsed on matkadel mõnusad kaaslased. Eriti kui kanuus on lisaks mõladele ka veepüss. 

Sõitsin ise süsta-aeruga. Selleks on vaja pikka kanuud. Aga oli hea.  

Gauja on puhkuseks. Jõel on supp kanuudest, süstadest ja ujuvmajadest. Kaldal on kaljud ja kalamehed. Saab ujuda, saab jõest läbi jalutada, on soe ja ohutu. 

Tiina foto

Süstaga Pöörilaiule, lestaga Kitselaiule

Käisin süstaga merel. Seikluspartner korraldas.
Oli väga tore. Sõitsime Kadariku sadamast Pöörilaiule.
Sai
- sõita kerges laines,
- näha lähedalt suuri kotkaid ja haigruid,
- näha kormoranide kolooniat (jäle),
- näha surnud hüljest (jäle),
- jalutada rohkes lambakakas,
- käia Selglaiul ja Pöörilaiu tuletorni juures.

Mulle oli sõit liiga kerge, seega läksin kohe pärast ujuma ja tegin ringi ümber Kitselaiu. Umbes 2 km, lestadega. Meri oli madal, huvitav ja ilus. Selliste rahnukeste vahel ma polegi varem ujunud - kogu aeg oli hirm pea ära lüüa. Samas sai käega kividest hoogu juurde lükata :)

Pärast avatud taludes - Niida jahimaja ja Kahvatu kõrts. Jälle tore. Need avatud päevad ongi alati.

Kaart süsta ja lesta rajaga:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/jdwSm130

Fotod - Jõgevamaalt Mulgimaale

Ehk siis Estconilt "Triinud 100" üritusele.

Estconi päevane leebe jaur, kedagi vittu ei saadeta.

Mängupõrgulised

Kassinurme linnus

Rattasõidu ilm par excellence!!!

Lubab tisse?

Saare järv. Ujusin diagonaalis üle. 

Parika raba

Valikud valikud...

Parika Ristivälja Suurkivi

Estcon 2022

Väga omapärane kogemus.

Ma olen seda üritust seni kuidagi vältinud. Ulmet lugesin vanuses 15-25 ja pärast eriti mitte. Mind _ei huvita_, kes said 2022 Stalkerid või kas Batman on Ämblikmeest keppinud. Samas on seal palju vanu sõpru, ja neid on tore näha, vähemasti enamust neist. Uusi sõpru on muidugi ka tore näha :)

Ainus huvitav loeng oli täiesti mitte-ulmest.

Tantsitigi. 

Seltskond on m/n segu, aga suhtlusviis on väga maskuliinne. Mind saadeti korduvalt vittu ja lubati munni näidata (tasuta seejuures). 

Olid kerged helkivad ööpilved, mida ma lakkamatult inimestele näitasin. 

Sõitsin ohtralt rattaga - Kassinurme mäed, Saare järv, Palamuse, Luua. Ujusin Prossa, Saare, Kuremäe järvedes.

Kas see üritus paneb mingi uuesti ulmet lugema v vaatama? Kindlasti mitte.
Kas ma tahan kunagi veel? Miks ei, suurem osa inimesi oli toredad.
Kas ma võtaks sinna oma lapsed kaasa, nagu paljud olid teinud? Brr :))))))))))))

Aroomiteraapia Vandjalas

Ma olen mitu aastat tahtnud minna Vandjala karjääri ujuma.

Kes ei tea: see on tohutu kaevandus-ala Maardu järvest idas, Tallinn-Narva maanteest lõunas, ametliku nimega "Maardu lõunakarjäär". Karjäär töötab aktiivselt, kuid selle tagumised osad on valveta ja loodus ja rahvale valla. Ma olen seal rattaga sõitnud, süstaga sõitnud ja korra proovisin ka ujuda. Aga siis peletas mu eemale põhjatuul, mis kandis Jõelähtme prügila rammusa haisu üle kogu piirkonna. Lasin jalga.

Täna oli lõunatuul ja lootsin, et haisu pole. Eksisin!!!! Lõunast tuli teravat virtsahaisu. Ehhh...

Teiseks ootasin, et ala on tühi. Hah! Karjääri idaserv oli puhkajaid täis. Pered lastega - kes püüdis kala, kes telkis, kes otsis maasikaid (oli küll). Tee sinna on auto jaoks super auklik, kuidas nad üldse saavad?, a näe saavad. Iseenesest - miks mitte - looduse mõttes on ala ju huvitav. Paekarjääri tranšeed ja järskude servadega järv ja pesakonnad parte.

Ujuda sain. Sõitsin rattaga kahte kohta. Vesi oli soe ja nähtavus... keskmine. Aga ega seal tore ikka ei ole küll. Parme oli ka, jalad sügelesid tükk aega.

Noh, et tehtud. Aga rohkem sinna minna ei taha. Maastikuratta trenniks on see muidugi super maastik. Aga ma ei taha seda ka :)

Approach on nats sopane

Minu minilestad!

Vandjala järve vaade

Asukoht kaardil

Rattaga rõngaid

Olen sel aastal sõitnud rattaga kordades vähem kui eelmistel aastatel. Ilm on külm ja sada muud häda. Igapäevaseid tarbesõite teen muidugi kogu aeg. Just pikemad matkasõidud ja maastikul pusimine on pea olemata olnud.

Sügisel ostetud uus ratas on linnaks sõitmiseks enam-vähem. Käigud on MNT omad ja tegelikult võiks ratta 1x12 peale ümber teha. Kunagi ehk viitsin. Keskmiselt kõrge sõiduasend - liiklust näeb hästi. Pidevalt on küljes pakiraam, lukk ja suur rattakott, kuhu mahuvad nii läpakas (eraldi seljakotiga) kui riided. Asfaldil ja siledamal kruusal sõitmine on ka okei. Maantee jaoks tahaks pikemat stemmi ja kitsamat lenksu. Metsaraja jaoks tahaks laiemat rehvi ja vähemat rõhku. Ehk - hea kompromiss-ratas.

Aprill: Kalamaja - Kopli nurgatagused - Stroomi - Tabasalu - Rannamõisa - Sõrve - Vääna ja piki Paldiski maanteed koju, vist 80 km 

9. mai: Kadrina - Porkuni piki Neeruti oosi. Kadrina - Neeruti mäed ja matkarajad - Pariisi mäed - RMK Mardihansu plats - Lemküla ja Võhmetu järved - Porkuni - Assamalla - Lasila mõis - Neeruti mõis - Kadrina - karstiväljad Kadrina külje all.

Mai algus: V ja maastikurattaga Pääsküla prügimäel ja rabas, Männiku männikus ja karjäärides. Maastik on väga muutunud. Prügimäel nägime kitsi.

15. mai: Vaida - Vaidasoo karjäär - Suursoo (küla) - Pikavere - Perila - ja Jägala-Pirita kanali äärt pidi tagasi Vaidasse.

16. mai: Kohila - Tohisoo mõis - Aandu karstiala - Hageri karstiala - Rabivere mõis - Adila mõisa vare - Pihali - Hageri - Kohila. Nägin Kohila paisjärves esimest korda elus saarmast. Ujus rahulikult minu ja sumisevate külameeste vahel. 

21.  mai: Kadriorg - Keila-Joa - Sõrve - Kadriorg, 73 km, väga tugeva idatuulega, raske.

22. mai: Keila-Joa - Lohusalu poolsaar. Olen ammu tahtnud Nabe saart näha :) Sõitsime koos Margega. Meremõisa ehk Laulasmaa panga alt läbi, poolsaare idarannikut pidi üles tipuni, läänerannikut pidi alla, Pärdi keskusest kaarega mööda, panga aluseid mtb-radu pidi Keila jõeni ja üle "alumise silla" tagasi. Ossa mu meie kui palju seal eramaa silte on! Poolsaare läänerand on hästi kivine, mitu suurt rändrahnu - Suursääre kivi, lendur Matvei kivi, Sadulakivi. Kuid need nimed on alles ainult vanadel kaartidel, netis nad nimetamist ei leia. Nabe saarel aga ei käinudki - ei tahtnud pesitsevaid linde häirida. Iga kivi otsas seisis haigur :) Suured tänud Ranniku matkaraja tegijatele.

25. mai - Roosta - Dirhami - Roosta, läbi metsa. Roosta rand, Rooslepa rändrahnud, Peeter Suure (nimelise) merekindluse suurtükipatarei jäänused, Dirhami kivikülv.

30. mai -  õhtune 101 km ring :) Kadriorg - Kostivere - Raasiku - Jägala - Jõesuu rippsild - Maardu - Muuga söeterminal - Randvere - Viimsi - Kadriorg. Viis tundi koos pausidega. Ilus õhtune valgus. Aga maanteesõit ikkagi ei ole minu kirg.

5. ja 4. juuni - Purtse ümber - Liimala, Erra, Lüganuse, Hiiemägi, Varja, Moldova, Aa, Voorepere.

9. juuni - õhtune 40 km ring - Kurna. Kurna mõis on põlenud. Nägin sokku, kes jälgis imestusega mu kõlisevaid õllepudeleid. 

10. juuni - Meeriga 60 km: Jüri, Seli, Vaida Kautjala.

13. juuni - Mariaga Lasnamäel ekskursioonil - 50 km

17. juuni - kolleegidega ümber Ülemiste, koos päevaste sõitudega 50 km

18. juuni - laenan Citybike käest gravel ratta ja sõidan sellega Kose ringi, lihtsalt prooviks.

19. juuni - Aegviidult koju. Oo mis päev :) Päeval rabasime I&A heaks võsa hakkida (raske füüsiline töö, higi lahmas). Siis ujusin ringi ümber Venejärve, veidi alla 1 km. Ja siis sõitsin rattaga koju :) Kuni Piibe ja Peterburi mnt ristini piki väikeseid metsateid - liiv, kruus, juurikad, kogu Kõrvemaa loodus. Edasi Tallinna piki vana Narva maanteed. 80 km.

20. juuni - Elega "öine kähkukas", 40 km Männiku - Tõdva - Kiisa

21. juuni - poistega (A+K) Lasnamäe ekskursioon

23. juuni - Vaol. Janega Merja linnamäe vaatetornini

24. juuni - Vao - Järva-Jaani - Väinjärve - Vao. JJ-s vaatasin Orina mõisa - omapärane asümmeetriline hoone. Kahjuks ei pääsenud Schillingite kabeli juurde sest tee sinna läks läbi kellegi õue... Poolel teel JJ ja Koeru vahel on Kuusna mõis, lagunenud ja võsas. Mõisu on seal üldse jube tihedalt - Koeru, Aruküla, Väinjärve, Ervita, Udeva, Preedi, Norra, Vao - kõik üksteisest kilomeetri või paari kaugusel. Lisaks rattasõidule muidugi ujusin Väinjärves ja ajasin kõik sup-lauaga sõitma. 

// paus kaks nädalat -- käisime Kesk-Euroopas mägedes - Slovakkia ja Itaalia

11. juuli - Hawaii õhtune uimane maanteeratta-trenn. Olin ainus pakiraamiga osaleja :) Mind tituleeriti maastikuratturiks ja kästi grupi taga sõita ja mitte ühtegi nuppu vajutada. 50+ km, 2+ tundi, keskmine täpselt 25 kmh, lebo.

15. - 16. juuli: Estconil ja Kilingi-Nõmmel.
Esimesel päeval Kaarepere - Luua - Prossa järv - Palamuse - Udu talu (Kuremaa järve ääres).
Teisel päeval Udu - Kassinurme mäed - Palamuse - Saare järv. Ja siis läks mul rehv katki ja varurehv oli Uttu jäänud! Armas K.P. tuli ja päästis mu ära.

17. - 18. juuli:
Proovisin ühe hooga sõita rattaga Kuremaalt Viljandimaale, 165 km.
Ei saanud hakkama.
Esimene päev: 90 km. Udu talu - Jõgeva - Põltsamaa - Viljandi. Vastutuul oli ühtlane ja tugev. Juba Jõgeval (alla 20 km) olin väsinud. Põltsamaa ristis (40 km) täiesti kutu. Istusin tunni ja taastusin. Broneerisin Viljandis öömaja ja roomasin sinna ja jäin toas hetkega magama.
Tee peal vaatasin ära Parika rändrahnu (lame latakas) ja Parika raba ja vaatetorni. Sain paar murakat ja mustikaid. Parika järve ujuma ei läinud, õõtsik selle ümber tundus liiga kahtlane.
Teine päev: 65 km Viljandi - Vango imedemaa. Tuul oli nõrgem, sõita mõnus, kolm tundi (bruto) ja kohal.
Lisaks: Eelmisel päeval olin ära kasutanud oma varurehvi. Kartsin nii pikka sõitu ilma varuta ette võtta. Mõtlesin Tartust läbi minna ja igasugu skeeme, aga kõik olid jube keeruline. Sõitu alustades Udu talu teeristil pidas mu kinni mootorrattur - oota, kohe läheb siit läbi rattavõistlus! Eesti noortekad mnt-sõidus. Ootasin. Siis nägin naaber-teeristis, 100m, teist ratturite punti. Kes andsid mulle mu kurtmise peale varurehvi. Juhuu! Ilma nendeta oleks ma ikka püsti hädas olnud. 

27. juuli: Kodasoo - õhtul Ruu kandis vaarikal. Leidsin raiesmikult suurepärase koha :) 

28. juuli: Paukjärve ja Jussi järved, koos Hansu, Juhani, Elega. Imelineeeee!!! Järved - auravad - sest vesi on soe ja õhk õhtul jahe. Nõiavärk! Kõige ägedam oli aga Jussi nõmm, kuhu jõudsime suht pimedas. Oranž triip taevast veel paistis, aga mujal olid ainult hämarad udused lained, ülilahe.

Augusti 1. nädal: Veriffi suvepäevad. Sibelen rattaga kesklinna ürituste ja kodu vahel, väga mugav.

7. august: Kadriorg - Sõrve - Vääna-Jõesuus ujumas - Kadriorg.

8. august: mustika-luurel Järvi järvede kandis. Järvi Pärnjärves. Mudane, aga väga romantiline lomp.

Piinlik juhtum selvepoes

Sattusin ostukontrolli.

Mille tulemusel selgus, et mul oli VEERAND kaupadest skaneerimata.
Püüdsin poodi petta ligi pea kümne euroga.

Jeerum kui piinlik mul oli. Ma olin enne maaleminekut lastega poes, hirmus kiire, rutiinist väljas ja pea valutas, aga nagu wtf!!!!

Proua poes - üliviisakalt - hoiatas, et ma võin tulevikus tihemini kontrolli sattuda.
Mina: "jaa! jaa! palun! ma ei taha ju teilt tegelikult varastada! olen pai ja hea ja aus!!!!"

Olen ma jee. :(

Juubilar - 200 tuhat!

Keskea tunnused muidugi esinevad. Mitmesugused alamsüsteemid ei tööta ja vist ei ole mõtet neid ka tööle panna. 

Aga muidu on super auto. Pikka maad sõita, jalgrattaid tassida, oma perele mõni sõber või vanavanem lisaks kaasa võtta - ideaalne. Ja mugav. Mõistusega tehtud. 

Aitäh, Tom @ Rentest, kes sa selle meile kunagi soovitasid ja müüsid!

Purtse ümber, rattaga

Purtse on mu isa-, vanaema- ja suvekodu. Lapsena veetsin siin oma suved. Kahjuks kuidagi üksinda: teiste külalastega ma ei seltsinud. "Suurena" oleme siin käinud aga põhiliselt lühikesi sutsakaid. Kohale, siis töö-töö-töö, ja tagasi linna. Päris puhkus on ju mägedes või mujal välismaal. "Oma maal" käiakse vaid rabamas!

Oleme viimasel ajal proovinud seda mustrit murda, kuid erilise eduta.

Nii ei ole ma MITTE IIAL käinud siin ümber rattaga sõitmas või matkamas.  No mererannas oleme jalutanud, ja isegi mitu korda, ja ehk ka jõeni või Liimala randa või Tulivee uus-restorani. Kuid et läheks kaugemale jalutama või suisa matkama? Kellel see aeg!

Täna võtsin Purtsesse ratta kaasa. Hommikul sõitsime poistega kanuuga Valgejõel (tavaline suvine lõik Suru sillast maanteeni), siis tegin päev otsa tööd ja lõpuks 2.5 tundi rattaga otsa.

• Purtse kalasadam - sinna enam ei pääse, kohe üldse ei pääse. Kogu sadam, vana rippsilla ase, kalatsehhid, pood - kõik on kinni, tara ja sildid ees. Kes tahab siiski minna, siis minu maa poolt (ja piki meie mereranda) aga ikkagi saab, seal pole ühtki keeldu ees.
• Liimala rand ja Tulivesi. Kaks härrat seal otsisid dektektoritega veest asju, kuid ei leidnud mitte.
• Purtse Suurkivi. Mõõtude poolest pea hiidrahn - ümbermõõt 23 m (hiidrahnud on 25 m ja rohkem). Kuid rändrahn on puude salus, selle peal vana põllumajandustehnika jupid, ümber elektrikarjus. Jube kole.
• Purtse vana villaveski - ei pääsenud lähedale, eramaa
• Sillaorg ja Sillaoru veski - ei pääsenud lähedale, eramaa
• Napa paljand - käisin selle peal / kohal. On tõesti kõrge vertikaalne langust, kuid paljandit siitpoolt ei näinud.
• Erra küla ja mõisa-ase.
• Uhaku karstiala Püssi külje all. See oli väga lahe.
• Lüganuse küla ja kirik.
• Külaotsa lohukivid - ei pääsenud lähedale, kuid midagi erilist ei seal ei saanud olla. Siin on üldse muinaspõllud ja palju "ohvrikive".
• Purtse männik - külajutu järgi võtsid Saksa väed siin II MS ajal kuusiku maha ja istutasid männid asemele.
• Purtse hiiemägi ja hiiekallas, kõrge vaatega Soome lahele. Oleks binokkel, näeks siit Vene saari ka.
  

Vaatamata jäi Purtse lõunapoolne linnamägi. Siin on neid kaks tükki, üks maanteest lõunas, teine põhjas.

 Järgmine päev: 

• Varja küla
• Moldova küla
• Aa mõis - ei pääsenud lähedale, eramaa
• Aa rand - see on Kohtla-Järve lemmik-rand. On ilus küll, liiv ja pikk kivikülv
• Voorepere küla - siin peaks olema mõis, a ei ole?
  

Mõlemal päeval sõitsin õhtul, 9 ja 11 vahel. Päike loojus, valgus oli imeilus. Mu ees lippasid rebane, jänes, kitsed. Ning ma pean kiitma maastikuratast. Enamik huvitavaid kohti jääks nägemata, kui ma sõidaks vaid maanteerattaga ja asfaldil. MTB sikutab aga "magistraalilt" ära: tule läheme sinna metsarajale ja kruusateele ja siit läheme üldse otse läbi maastiku! Seal on vana mõisa-ase, paemurd, raketibaas, vesiveski, karstilehter, hiiepuu - kaeme üle! Ja ma siis kuulan oma ratast ja lähen ja kaen.

Mõnus, mõnus. 

Frieda kirjutab veidi pikemalt :)

Mis mõtet on valdusel, kuhu ka omanik ise sisse ei saa...???

Purtse Suurkivi

Erra

Uhaku karstiala

Raps on täiesti domineeriv kultuurtaim, miks???

Aa!!!!!

Piilub ja lahkub

Mõtlemisest

Ma ei saa aru, mismoodi teised inimesed mõtlevad. Miks nad mõtlevad teisiti kui mina? Miks ma ei suuda neid isegi pika veenmise abil enda sarnaseks muuta? Miks nad minust aru ei saa? (Sest mina neist küll ei saa.)

See on mul igapäevane reaalne probleem. Sellest tulevad reaalne stress ja ajakulu. Võimalik, et ka rahaline kahju.

Kas teil on ka nii?

Osmussaar

Pühapäev sõpradega Osmussaarel.
Meilt Kati, Iida, Ove, Katja.

Väikese paadiga sinna, autoga ring saarele peale, kalasupp, tagasi.

Osmussaarel on kaks asja: loodus ja ajalugu. 

Loodus - Osmussaar on geoloogia näitus. Saar liigub tormide mõjul kiiresti itta, 7 cm aastas. Kunagi lääneranda püstitatud kabeli koht on nüüd saare keskel. Kevad on siin hiline. Päris mai lõpus olid puud alles raagus. 

• Klibuvallid, suurimad Eestis, iga suurema tormi järel uued.
• Pank - Põhja-Eesti klindi läänepoolseim lõik. Paar meetrit kõrge, aga ilus. Laine loksub, paekihid on murdunud, kivistised, paekiht on samblast värviline. 
• Rändrahnud - näiteks bretšad. Näiteks Skarvan. 
• Linnud.
• Pooltuhat lammast ja mägiveised. Lambavilla torte on kõik kadakad täis ja tegelikult üldse kogu saar. Lambad on pool-metsikud. 

Ajalugu on saarel keeruline ja verine. Osmussaar on olnud impeeriumi loodeserval. Sinna on läbi ajaloo paigutatud sõjaväge, eeskätt erinvad suurtükke. Mitmesugusel viisil on need kõik hävinud ja tihti koos meestega. Tuhanded eri viisil ja eri lolluste läbi surnud mehed - telkides talvituma sunnitud näljased ehitusväed, iseenda punkrites omade poolt õhku lastud sapöörid, lollide ettekäänete tõttu tapetud eestlased, dessandil hukkunud, evakueerumisel miini otsa sattunud mehed ja laevad. Puruks pommitatud kabel ja surnuaed. Klibus on pommilehtrid, üle saare on pommikesti ja -kilde ja ilmselt veel ka lõhkemata sõjamoona.
Pool aastat tagasi oleks ma seda kõike uudistanud siira ja avala huviga.
Täna...

Sõda on jube.

Aga päev saarel oli imekena. Oli aega väärsustega tutvuda, ajalugu ja kohajutte kuulata, jalutada. Ilm oli päikseline ja tuulevaikne. Nauding...

Kasarm ja tulevased sõdurid

Taimedel on soojustus :)

Kasamu sisekujundus

Põhjakalda pank ja tuletorn

Tuletornist

Üks kahest bretša-"kaksikust"

Põhjakalda värviline pank

Üks nädal

Kaheksa päeva, pühapäevast pühapäevani.

Pühapäev. Hommikul kammime poistega jalgratastega läbi Hiiu metsa, et leida Ove sünnipäeva jaoks kõige lahedam maastik. Leidsime - kaevikutega ala Mait Metsanurga tänava ääres. Siis töötan paar tundi puhtama kodu nimel. Siis haaran kaasa Marge ja sõidame jalgratastega Lohusalu poolsaarele ringi peale; piki hästi väikeseid radu, vahepeal rattaid tassides. Ligi 3 tundi.Väga ilus on! Nabe saarele jätame minemata, sest nii palju pesitsevaid linde ja ei taha neid segada.

Esmaspäev. Käin pärast tööd ujumas ja veendun, et läbin endiselt 1 km alla 30 minuti. 

Teisipäev. Jätan muud plaanid ja valmistan ette homse esinemise; läheb ootamatult kaua aega.

Kolmapäev. KÜDI, Roostal. Avaettekanne - minister, järgmine esineja - mina :) Saan suisa kaks aplausi, ju siis meeldib. Jään õhtuni. Aga vahepeal käin rattaga metsa all sõitmas: Roosta - Dirhami - Roosta. Koju õhtul kell 11+. 

Neljapäev. Ove sünna omadega, kodus. 

Reede. Ove sünna sõpradega. Sealsamas Hiiu metsa all. Laserlahing! Olen kahes lahingus "kaitstav" ja jooksen naha märjaks. Kaevikutest on abi, kuid "maha lastakse" mind ikkagi. Koju õhtul hilja.

Laupäev. "Libahundi jälg" Pranglil. Päev otsa orienteerumist! Õigemini o-formaadis matkamist. Kena kevadilm ja ilus saar ja üldse äge. Karistuseks kasin õhtul poolteist tundi riideid ja jalatseid porist puhtaks. 

Pühapäev. Osmussaare matk-ekskursioon. Me muidu poleks kahte saart järjest päevile pannud, aga kuna Libahunt lükkus edasi, siis nii läks. Hommikul välja, õhtul tagasi. Käime veel Rummu mägedes turnimas. Suurepärane päev!

Külas käib Katja, kes ööbib mõned ööd meie pool. Jutustame õhtuti pikalt.

Külas käib Ea, kes ööbib ühe öö meie pool. Jutustame õhtul väga pikalt.

----

Selline nädal siis. Tants ja trall pmst kogu ärkvel oldud aja. Järgnev ja eelnev nädal on suht samasugused - kogu aeg mingi tegevus.

Prangli "Libahundi jälg"

Libahundi jälg on rogain, sihuke lastepärane, lisaülesannetega ja väga tore. Viietunnine (ehk lühike). Seekord - Pranglil! Olin Alo asendusliige. Algsel kuupäeval oli tuul nii tugev, et saarel ei saanud randuda ja võistlus lükati nädala võrra edasi. Aga täna oli Alo juba Tartus matemaatikaolümpiaadil.

Kati - Ove - mina. 

Hommikul sadas, aga laevasõidu jooksul läks sadu üle ja päeval tuli päike välja.

Prangli on imeilus! Meie eesmärk oli matkata, seega läksime kohe saare lagedasse loodeotsa. Punkte seal eriti polnud, aga milline maastik! Lahed, rändrahnud, linnud! 

Dirhami ja Rooslepa rändrahnud ja suurtükipatarei

Eesti loodenurk - Spithami, Dirhami, Nõva - on ilus, metsane ja kivine. Ma olen siin rattaga varem sõitnud ja oli imetore. Täna tegin väiksema ringi Roostast Dirhamisse ja tagasi.

Nägin ära:

• Põõsaspea suurtükipatarei Dirhami sadama kõrval. (On ka "Dirhami patarei" ja "Rooslepa patarei" nime all.) Tsaariaegne - rajatud 1915, hüljatud 1917.
  Internet: Põõsaspea 6 rannapatarei nr. 37 oli osa Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni lõunatiivast. Patarei jäeti üsna tervelt maha 1917.a. oktoobris.
  Patareist on järel betoonist kahurialused ja üks varjend. Augud on tohutud. Kaitsesuurtükid olid suured jurakad! Ja see kõik on 200 meetrit Dirhami külast.
  Rohkem infot Rindelehe foorumist. 
• Dirhami kivikülv. Neid on mitu, ma käisin kõige suurema juures - sõitsin ringi ümber, edasi-tagasi läbi ja siis kõndisin läbi. No on palju kive küll! Suurematel on oma nimed.
• Dirhami rändrahn - suht mittemidagiütlev mütakas. Ainus eripära, et otse tee ääres.
• Palju väiksemaid rändrahne. Mõnel neist on nimed. Mõni oli väga ilus. Arne Kivistik on kõigist neist põhjaliku ülevaate teinud. (Samasugine ülevaade on tal Nõva kandi kohta.)
• Roosta ja Rooslepa rand. Sõitsin seal rattaga, kuid lääneranniku peen liiv on tavalise MTB jaoks liiga vajuv. Üldse sai ka metsateedel palju liivas sõita ja ka kõndida.

Rändrahn Rooslepa ranna lähedal

Dirhami kivikülv sadama lähedal

Bretša Dirhami kivikülvis

Suurtüki alus Dirhami rannas / Põõsaspea patareis

105 aastat vana betoon Põõsaspea patareis

Dirhami / Põõsaspea patarei suurtükkide asukohad

Dirhami kivide kaart

Polar Grit X - kell ja rakendus ja veeb

Kirjutis jaanuarist 2021:

Ma võiks pikalt ja laialt vinguda Polari kella, rakenduse ja veebi üle, aga pole mõtet.
Kogu mu hala oleks kokku võetav ühe lausega - "palun tehke lihtsamaks".
Kõik need kolm on täis täiesti napakaid ja kasutuid asju.
Mis peidavad ära selle vähese, mida päriselt vaja on.
Või siis ei ole seda vajalikku üldse tehtudki.

Kokkuvõttes - ei meeldi.

Kell ei meeldi ka füüsiliselt.
Ekraan on liiga tume. 
Esimene reaktsioon seda nähes oli "kust heledamaks saab". Ei saagi - ja väiksemat teksti (tume tekst tumedal taustal???) ei näegi lugeda. 
Kell ise on liiga kobakas.
Rihm on imelik. Käe peal pikemalt kandes on vastik tunne.
Ma ei taha seda kanda hetkegi kauem kui "treeningu" jälgimiseks vajalik.

Mis mõttes ei suuda Polari app telefoni gps abil ise mu teekonda salvestada?
Kas te loodate, et mul on kell kogu aeg käe peal või mis?
// Selgub, et salvestamise jaoks on Polaril ERALDI RAKENDUS. Idioodid. //

Jube raske on leida tasakaalu lihtsuse ja paindlikkuse vahel.

2022 kevad: 

Andsin Polari tagasi ja ostsin asemele odava Garmini. Garmin on väiksem ja lihtsam, seetõttu parem. Aga üldiselt on samad hädad. Nii kell mobiilirakendus kui connect.garmin.com on täis mingit kasutut pahna. Strava - sama. Mida kõike nad minu kohta välja ei mõtle!!!

Päriselt kannan ma käe peal igivana Polari mitte-nuti kella. See on lihtsalt kõige mugavam. Ja no kui vähegi võimalik, ei kanna ma kella üldse. 

Juhuslikke kohtumisi saurustega

Täna hommikul:

Sõitsin jalgrattaga tööle. Naabermaja ukse ees seisis mees ja näppis ukselukku. Jalas - Skype dressid. Lükkasin pidurid blokki, mees ehmatas (ma sõidan üsna kiiresti). Pidasin kinni. Ja oligi! Endine kolleeg! Värskelt suurlinnast mulle naabriks kolinud! Viimati kohtusime Berliinis, tema töö juurs.

Mõni nädal tagasi:

Käisin S. kutsel Locked Shields'i VIP tuuril. (Aitäh, S!) (Sellest võiks suisa pildi üles panna, lubati.) Midagi uut seal muidugi ei õppinud, ma olen CR14 urkas neid SCADA laudu näinud küll. Aga tuttavaid oli palju. Ühel hetkel jalutab mööda K.K.!!!! Kes peaks kõigi teada turvaliselt DARPA / AFRL keldris hoiul olema!!! Püüdsin veel telefonitsi kinni A.V. ja Facebookist igavleva Zurguti (kes päriselt ei igavle, vaid vahendab luureseadmeid Harkovisse) ja käisime kõik koos Telliskivis õllel ja oli väga lõbus.

Supervaisorile peaks ka nende kaamera tagasi viima.

Kadrina - Neeruti - Pariisi - Porkuni, rattaga

Pandivere põhjaosas on mitu pikka oosistikku või mõhnastikku: Rakvere oos, Mõdriku-Roela, Viitna-Läsna-Ohepalu-Tapa, Võduvere-Lasila. Oosid on ussina vingerdavad pikad mäed, järskude nõlvadega ja ümbrusest selgelt erinestuvad. Tekkinud on nad jääajal jõgede või järvede põhja - jõgi kandis endas setteid ja need ladestusid põhja. Kui ülejäänud jää (mitme kilomeetri kõrgune!) ära sulas, tekkis settest jõe "negatiiv".

Oosid ja mõhnad loovad huvitava reljeefi, kus on tore matkata ja (maastiku) rattaga sõita. Jussi, Paunküla, Viitna matkarajad käivad piki ooside harju.

Pandivere kõige reljeefsem oos on Kadrinast lõunas, Võduverest Lasilani. Siin on kaks "tuntud" piirkonda: Neeruti mäed ja Pariisi mäed. Tegelikult on igal künkal ja nendevahelisel augul oma nimi. Näiteks on siin oma väike Emumägi :) 
Pikem lugu Eesti Looduses: Neeruti maastikukaitseala

Seal siis täna käisimegi. Kadrinast Porkunini ja tagasi.

• Algus: Kadrina (kus EI OLE avalikku kempsu)
• Neeruti mäed, järved ja matkarada. Siin on koomiksi-sorti infotahvlid ja üldse palju juttu raja ääres.
• Pariisi mäed ja rattarajad.
• RMK Mardihansu lõkkekoht. 
• Lemküla - Võhmetu ajutised järved. Need päris suured järved on siin ainult kevaditi, suvel kuivavad ära.
• Porkuni mõis, järv ja muu. Kuid nii muuseum kui kõik see "muu" on kinni, koht on kui surnud.
• Assamalla. Sööme teeäärses Rita kohvikus lõuna; kiidan ja soovitan.
  
• Assamalla karsti-luht. Ajutine järv miljoni linnuga. Lahe. 
• Lasila mõis, torniga, väga sürr.
• Neeruti mõis. Ee... hm? Samuti sürr. Uhkelt rekonstrueeritud. Aga lähedale ei pääse. 
• Karstinähtused Kadrina külje all. Siin on kümneid karstivälju, lisaks palju üksikuid auke, urkeid, salajõgesid ja allikaid. Midagi me näeme, aga väga muljet ei jää. No ilmselt ei leia me ägedaid asju üles lihtsalt.
• Lõpp: Kadrina. 

53 km. 
Ligi 6 tundi, kiirustamata, pausidega.

On maikuu, aga loodus on varakevadine. Metsa all on lund, mitte ühes kohas, vaid ikka siin ja seal. Sinilill ja ülane õitsevad. Näsiniin ka. 

Pildistada ma ei viitsinud, ei teagi miks. Ilus oli ju küll. Kevad on matkamiseks suurepärane aeg. Minge ka või tulge kaasa!

Vee peal - süsta ja kanuuga, sõprade ja lastega

Kevad on veematkamise aeg! Vesi on kõrgel, kive ja veetaimi pole, sääski ega parme pole. Loodus on alles lehtedeta ja alasti ja paistab läbi. Suvel sõidad jõel nagu rohelises tunnelis; või siis kõnnid jõge pidi ja lohistad oma kanuud järel. Kevadel saab sõita!!!

(Tegelt ja eelnimetet põhjustel on kevad kõige parem matkamise aeg üleüldse. Suve ainus eelis on, et saab ujuda.)

8. jaanuar - Jägala - kanuudega, poolteist tundi edasi-tagasi, Saunja küla lähedal
10. aprill - Valgejõgi - süstaga, Suru sillast Nõmmeveskini, 18 km

19. aprill - Kasari jõgi - kanuude ja lastega - Laastre paisust maanteesillani, 12 km
30. aprill ja 1. mai - Pärnu jõgi, süstaga, Paidest Suurejõeni, 58 km
4. juuni - Valgejõel, Sille ja teiste eksidega ja Alo ja Ovega

9. juuni - Keila jõel, Alo klassiga

13. juuni - Pirita jõel, laia jõesüstaga, Alo trenniga
24. juuli - Varbla ranna merel ja Pöörilaiul, meresüstaga, Seikluspartner
30. ja 31. juuli - Koiva jõel, kanuuga, sõprade ja lastega
4. august - Pirita jõel, süstaga, Veriffi pundiga

Kõik omamoodi ja kõik toredad.

Talvel Jägala peale läksime nalja pärast, enne Kõrvemaal suusatamist. Sest miks mitte :) Isand Reimann andis ujuvvahendid ja kinnituse, et jõgi on keskelt lahti. Oli mingi 6..8 kraadi külma. Jõgi just jäätus ja seda oli lahe vaadata, voolava vee sisse tekkisid niidid ja niidistikud. 

Valgejõe maanteest põhja jäävat lõiku pole ma varem sõitnud. Suvel on see liiga madal ja kivine. Suurveega on kiire ja kõrgem, aga endiselt kivine :) Sõitsime laiade jõesüstadega. Umbes kümnest süstast läks kolm ümber, üks neist kaks korda. Ma ise jäin mingi kivi otsa küljetsi, äärepealt oleks ka ümber läinud :) Äge. Kaasas olid Kati ja Ave ja üks mu uus kolleeg. Kati ütles, et hoidis kogu teise osa (Valgejõe külast Nõmmeveskini) silmad õudusest kinni :) Sellest hoolimata nägi ta jäälindu, sinist ja oranži kõhuga.

Jõe orus oli veel lumi. Ja Suru sillani ei saanud autoga otse sõita, sest tee oli nii paksus lumes. Kevad või asi :)

Kasaril käisime Alo ja ta sõprade ja siis veel mõnede noorte meestega. Kaks täiskasvanut (mina ja E.), kaheksa poissi. Kõigile väga meeldis!!! Alguses vaatasin, et liiga lihtne - tugev ühtlane vool, ilma takistusteta jõgi, ei kive ega oksi. Lihtsalt ulbi lõpuni! Aga siis tuli sisse Vigala jõgi ja vool kadus. Ja siis tegi Kasari väikse käänaku ja tuli vastutuul - TUGEV. Nii kui mõlamise jätsid, kandis su vastutuult üles ja ajas jõega risti. Nii kui kanuu nina otse tuules ei olnud, läks paat käest. Nii et viimased 4 km tuli korralikult tööd teha nii tõmmates kui juhtides. Oli rõõm näha, et Alost on saanud hea sõitja. Pärast käisime veel Lihulas jäätisel ja Kõeral külas. Kõigile väga meeldis. 

Pärnu jõel sõitsime Aini ja tema fännidega. 14 süsta, 19 inimest. Ülimõnus. Jõgi oli kiire (välja arvatud mõned laiad lõigud), Valgejõega võrreldes väga lihtne ja ilm kena. Olime Katiga kahekesi süstas ja koostöö tuli üsna kenasti välja. Nägime kotkast :) Üks küll ütles, et see on "pistrik", aga pistrikulised on väga hajus mõiste ja kotkad on ka pistrikud ja vastupidi. Nii et - kotkas! Istus jõe ääres üksiku puu otsas ja vaatas meid mõtlikult. 

Muidugi oleme näinud igasugu muid elukaid - kurgi, sookurgi, luiki, eri sorti parte, kulle. Kati ka jäälindu. Kasaril lubati kopraid ja kotkaid, aga paar kanuutäit teismelisi poisse peletab kõik loomad kilomeetri ulatuses pakku :) 

Kõik päevad on olnud toredad, rõõmsad.

Vee peal matkamine on mõnuuuuuus!

Jägalal :)

Kati Valgejõel, silmad kõvasti kinni :)

Pärnu jõgi - lai, aga kiire