Ära
Tagasi 18. juuli kandis.
Kontaktiks sms: +3725058952.
Algus oli ilus. Vikerkaar (vt Leivo pilt), välku lõi, romantika. Start päris esiotsast kanuusse andis lootust -
- a ma ei osand seda riista seekord juhtida. Kallas - kallas - kallas. Lõpuks läksime okstesse ja ümber. Saime püsti, aga vesi jäi sisse ja siis ei juhtind ma enam üldse. K alguses käras, siis tegi sarkastilisi märkusi ja lõpuks oli vait.
Jooksus panime algul hirmsasti punuma - nii taga olles liikusime täiesti lõdva sörgiga kõigist kiiremini - ja hakkasime kohti tagasi võtma, aga see lõbu sai kohe otsa. Hanerida jõeäärsel mülgastikul (Kaja nägi pokusid, meie mitte) ei lasknud kellesti mööda minna. Kõnniti sügavas võsas, piki loha, pimesi, tagumisi hoiatades: oks - auk - oksad - mätas...
Ja siis selgus, et mu SI on kadunud! Ilmselt kättpidi mülkas käies ära rebenend... Otsimine ei tundunud võimalik.
Edasi läks veel lamedamaks. Mingit huvi orienteeruda pole, sörkisime suvalt teiste sabas. KP 11 "el liinide hargnemine" - mõni kammis seda tunnikese, meie saime suht kohe kätte. KP 12 saiasaba - ligi veerand tundi lihtsalt seisa, kuni teised mulgustavad - oli täiesti haige. Jõeületused olid lihtsad ja mülkad meeldiv vaheldus sabas kõndimisele. El karjusesse astusin 2x sisse, seegi oli vaheldus :) KP 15 jooksime mööda ja tagasi minna ei viitsinud. Lisaülesandel oli saba ja SI puudumisel ei viitsinud me seda seista. Seega saime võsast välja väga vara, 19. kohal, kaks KP-d võtmata.
Rattas tiksusume raja läbi, tegime ühe väga vale ja mõne kaheldava rajavaliku. Puud lugesime täpselt & trahvita, aga jalgsi-valiku-etapi puhtalt kõndisime.
Tulemus 8:15 + 6:30 trahvi, tabeli täiesti lõpus.
- Kaisa on kanuus täiesti turbmootoriks. Ja see, kuidas ta punkte võtab, on täiesti ime
- Erik aitas rattas Kaisat. Ma korra proovisin ka, ei tulnud üldse välja; aga E lükkas väga edukalt.
Ähh.
- Vähemalt ei saanud haiget enne Elbrust.
- Füüsiline vorm on vist enam-vähem.
- Keegi leidis mu SI üles ja tõi finishisse. Super, aitäh! Vähemalt tuju tegi heaks pärast võistlust!
Peaks tegema eraldi blogi "kurinurm sõimab internetti", kus ma siis kiruksin ettejuhtuvaid halbu veebilehti. A noh, kes mu sõimu ikka loeks...
Antud juhul - fiskars. .com. Täiesti hoomamatu navigatsioon. Saamatu disain. Ja mittetöötav otsing. ServletException in:/Fiskars/fragments/Garden/header.jsp] null', aitäh, aga sind ma EI otsinud!
Õnneks aitas ka seekord google: "snow shovel" site:fiskars.com andis laksust õige lehe.
Inimesed - kui te ei oska otsingut progeda, oske GSA. Ei maksa palju ja f'ng TÖÖTAB.
Nipernaadi kirjutab:
Seisuga 15.06.09 on registreerumine lõppenud ning grupp on järgmine:
Veiko Orn, Imre Kaldmaa, Piret Värnomasing, Pii Müller, Kaja Kaldmaa, Margit Kohjus, Tiit Karja, Marit Kasemets, Aire Hint, Johani Hint, Kaur Virunurm, Kaarel Kaasik
Vägesid juhatavad Kalle ja Karu.
Karulas nägi neid pea kõiki - toredad inimesed on. Tundub hästi "tasakaalus" grupp olema. Kalle ja Karu tandem on ilmselt grupijuhi ideaal (noh niipalju kui enne reisi otsustada saab).
Mehed on vist hirmus härjad. Osad teevad enne Elbrust aklimati Alpides, rada on neil pmst palju raskem kui Elbrus ise. Eks mägedes näeb...
Võtsin selle kevade viimasesse sisetrenni kaamera kaasa ja proovisin midagi pildile saada. Ehk jäi kah, aga keeruline oli.
Ronijad on ühes kahest poosist:
kas seisavad, köis käes, nina taeva poole (kole)
liibuvad vastu seina, jalad harkis (kole, ja nägu pole näha)
Ilu on liikumistes, aga neid ma pildi peale saada ei oska.
Valgus on keeruline. Seinal on teda üldse vähe ja ta on neutraalne (hall). All on aga palju ja ta on tülikalt värviline.
Lainurk oleks ehk abiks, samas - selle jaoks on valgust vaja.
Järgmine kord tuleks üles ronida, rippe jääda ja sealt alla vaadates klõpsida.
Tehnilised jamad kah. Parasiitvalgus astus hullult kaadriss (vt pildid Karuga) ja tegi seda miskipärast peeglilaksu ajal. Imelik? Ära minnes viskasin kaamera objega vastu maad, objektiiv tuksis muidugi.
1) Uus kaamera on andnud pildistamisele täiesti uue hoo. Väga hea!
2) On parem kui vana, palju parem. ISO800 on täiesti müravaba. Lahe!
3) Kukutasin kaamera betoonile. Tulemus - 35/2 obje fookus on lukus 4m peal ja ei liigu sealt ei AF ega MF rezhiimis kuhugi. Remonti!
4) Overall ütles, et vana kaamera hakkas ülevaatuse käigus tööle ja on täiesti korras. Hmmm. Keegi vajab 300D keret, odavalt?
5) CompactFlash vs SecureDigital. Ma olen alati arvanud, et kaardilugeja on piltide arvutisse saamiseks üks õige asi ja kaamera enda soft / otse kaamerast lugemine on nõrkadele. Nüüd on aga nii, et ükski kombinatsioon SD kaardi otse lugemiseks lihtsalt ei tööta. Otse kaamerast tulevad pildid aga ludinal. Imelik.
6) Lainurka tahaks, ja telet tahaks. Tõsi, telet tahaks vaid korraks (1 pilt vaja teha) ja lainurka vaid reisile. Fotohaus aga enam ei laenuta. Kui kellelgi on juulikuus Canonile sobiv 18mm või laiem toru üle (zoom sobib), siis paluks kirjutada, kaur@obs.ee.
Käia:
hamba-arstil
silma-arstil
Osta:
paksud sokid x mitu
pesu x väga mitu
buff
pikad pesupüksid
seljakoti vihmakate
pakkekott veekindel
julgestusköis, 5m
fotoka varuaku
telefoni varuaku
pealambi patareid, 2 x 3 AAA
läätsetops x 2
läätsed x 3
läätsevedelik
unerohi (kui vaja ja kui saab)
veel tipunänni - kommid?
üllatus-söök
söögikauss
Ei olegi väga pikk.
Palju asju on laenatud - suuremad tänud Juhanile! - ja midagi on kodus olemas kah.
Erilise rõõmuna teatas EA check-in, et pagasisse saab anda ka mitu pakki, peaasi et kaal üle 20 kg ei läheks. See lahendab kõik probleemid - ei pea hankima suuremat seljakotti, ei pea asjade valikul hirmsasti optimeerima, jne jne.
Niisiis
- aastane HP doos sai laksust täis
- laup käisime vihmaga ronimas. täiesti võimalik oli
- köienduse A (mitte B ega C), kulus tegelikult ära küll
- ronimise, laskumise, via ferrata harjutused
- "köis üle selja" laskumine
Mu sügisene Lasnamäe seina all passimine on mõjunud. Ronisin kergelt, väsimata, pingeta, jalgadega. Isegi tossuga (mis mul on liiga suur ja viltuse ninaga - ronimiseks 100% ebasobiv) sain vihmamärjast seinast üles. Aga Kalle pakutud harjutust - ronida, üks käsi lahti - teha ei suutnud.
Õppisin Kallelt uue viisi surmasõlme teha.
Sussid tuleb uued osta.
Ja 80cm paelakesi on vaja.
Sain mitu märkust kah.
Kõige valusam vist see, et tallasin köitel.
Ise avastasin korra, et ronimisköie ülemise "jaama" ainus karabiin (ovaalne, rauast) on muhvist lahti. Hmh. Ma seejuures nägin, kui see algselt kinni keerati. Ja jätsin kobisemata, et miks vaid üks karabiin...
Hommikul sadulasse istudes märkasin, et sadulat pole. Ei olnud ka sadulatoru, tagatuld, esiporikat, spidomeetrit, kiivrit, rattakindaid, pumpa, sarvi.
Sammud Veloplussi.
- uus sadul. vana oligi liiga kitsas / sportlik.
- uus sadulatoru ("originaal")
- uus kiiver. kiivrist kõige rohkem kahju, vana MET istus hästi.
- uued sarved.
Lisaks lõigati lenks 2 x 1.5 cm lühemaks ja puhastati-määriti ketti.
Ülejäänud kolast:
- varu-spidokas vist on olemas. Praegune CycloComputer oligi paras saast.
- varu-porikas on olemas.
- pump - tuleb osta.
- kindad - tuleb osta. Sportlandist, kõige lihtsamad.
- tagatuli - saab Dünamost
Kaotus kokku umbes 2k raha.
Küsimus on aga, mida teeb varas minult saadud kolaga. Kas eksisteerib kasutatud rattaporilaudade järelturg? Ju siis...
Hea uudis on, et lukk pidas, raam ja jooksud jäid alles. Erinevalt eelmisest korrast.
Soetasin uue kaamera. Loen siis kokku, mis fotokola mul olemas on.
Uus kaamera: 450D.
Vana (300D) suri maha, ilmselt katik katki, hetkel Overallis uurimisel.
Esimesed 450D muljed võrdluses vana 300-ga:
- kiirem. "shutter lag" on märgatavalt lühem
- lärmakam. peegli laks on päris kõva
- nupundus on ebamugavam. ISO on kuhugi ära peidetud, samas on väljas mingid "picture style" ja "pictbridge" klahvid. amatöörkere värk.
- kõrged ISO-d tunduvad väga head olema.
- SD kaardi lugemisega on mingi häda, ehk on see minu koduarvuti / kaardilugeja kala. CF töötas igast asendist.
Osa asju (live view, MLU, müraeemaldus jne) tuleb veel läbi uurida - ehk on neistki asja.
Välk: Canon 550 EX.
Arvasin, et on katki, a vist on ikka mu akudes / laadijas kala.
Objektiivid:
- Canon 24-85 / 3.5-4.5
- Canon 35mm / 2.0
- Canon 50mm / 1.8
- Canon 85mm / 1.8
Lainurk, tele, makro on puudu. Puudust tunnen just esimesest.
Statiiv: Manfrotto 190 jalad + püstol-kuulpea.
Soft: Adobe PhotoShop Elements 4
Kasutan ainult töötluseks.
Piltide haldus on lihtsalt Win kataloogid aasta / kuu / sündmus kaupa.
27. juuni - Alo sünnipäev
27. - 28. juuni - pikk Xdream
1. - 17. juuli - Elbrusel
25. juuli - 4. august - USA
6. august - Iida sünnipäev
8. - 19. august - Kreekas
Lisaks (kinnitamata andmetel)
18. juuli - Kõrvemaa rogain
8. augustil ähvardavad Pühajärve triatloniga
Siseronimise hooaeg saab läbi. Eile oli kas viimane või eelviimane trenn. Kohal oli massiliselt rahvast - Madis, Karu, Ele, C. koos oma välismaa kutiga, mina. Ja muidugi Rein.
Laekusin varakult, tegin pika soojanduse ja sai jube hea trenn. Mituteist korda üles. Käed ei väsinud liiga ära, keha töötas, mõte jooksis. Roheline rada 2x puhtalt ja suht kergelt, ja seda parempoolset ülekaldega otsa ronisin kah.
Korra tegin "enesejulgestuses traaversit" - ja tasub veel proovida; lintide pikkused olid optimaalsest kaugel ja üldse olin kuidagi koba sellega.
Ja kes ütles, et ronides ei lähe pulss üles? Mitu korda järjest ronides käis 180 peal kenasti ära.
Nädal hiljem:
Päris viimane trenn oli suht sama seltskond.
Käisime Purtses ja koristasime randa. Paarikümne meetri pikkuselt lõigult saime kaks suurt (200l) kotitäit plastpudeleid, vähemal määral ka muud sodi. Enamik on ilmselt mere poolt randa kantud, mitte kohapeal ära tarbitud / maha jäetud.
http://kaart.otsing.delfi.ee/
ja "joonlaud"
Töötab hästi.
Mõõdab / näitab jooksvalt teepikkust.
Vahepunkte saab lisada ja liigutada.
Ainuke trikk - Operaga ei tööta, ehkki on flashi rakendus.
Kui tugevamad (või laisemad?) saavad kuurordis suve nautida, rannas tsillida ja kummikomme pugida, peavad nõrgemad trenni tegema. Seega panin lapsed magama, tirisin tuliuued tossud jalga ja läksin Vanaka nõlvale jalutama.
10 korda joostes alla,
10 korda rahulikul sammudes üles.
Kokku 32 minutit.
Tundub hea trenni-meetod olema. Pehme liiv imiteerib nõlval hästi lund, vajub mõnuga tagasi ja on ebakindel. Vanades jalajälgedes minna on palju kergem.
Korra proovisin üles joosta - ei jaksanud; jala asetus muutus ebatäpseks ja tagasivajumine oli veel tugevam.
Korra kõndisin eriti aeglaselt - et kas saab üles minnes taastuda? oo jaa, vabalt.
Lihased andsid lõpetades kenasti tunda.
(Mõõtsin Mustamäe 1:7500 dh=2.5m o-kaardilt ära: vanakas on umbes 25m (10-11 kontuuri). Suusahüppetorni nõlv on ka 25 ja Glehni lossi lähedane on 8 kontuuri ehk 20 m.)
Järgmine kord seljakotiga - täna sadas niipalju vihma, et ei raatsinud teist märjaks teha :) - ja pikemalt.
Täiesti pärapõrgus Pirita jõe ääres (TOP parklast minnes HE uksest mööda ja paremale) on "New Balance Factory Outlet". Ivari nõuandeta poleks iial sinna sattunud. A tänu talle sain sealt uue tossupaari: NB 909.
Mul on 2 paari vanu NB tosse ja need on jalas head. Enne neid said jalad pikkadel võistlustel väga haiget, nüüd pole 8 tundi märjas metsas mütata mingi probleem. Kuid orienteerumine on mu tossude pealsed täiesti ää lagundand, seega oli uusi vaja.
909 on "a technical trail model designed ... for the ultimate off road enthusiast". Ehk siis metsa-jooksu-toss. Peaks mu praegustest umbes kaks klassi "parem" olema, jäigem ja nuklikuma tallamustriga. Tegelikult määrab tossu headuse siiski rohkem sobivus konkreetse jalaga; nii et eks testimine näitab, kas on abiks või ei.
Poes mõõdeti mu jalga nii- ja naapidi, väga proff värk.
Ja hind on sõbralik: 1000 krooni.
NB-d müüakse veel vanas heas Dünamos.
... väärib eraldi kirjutist.
Rada ja tulemus.
Rada: 8.73 km, 21 KP, enamasti kerge maastik, paar raskemat kohta.
Tulemus: 1:18:31, 19. koht / 26
Pulss: keskmine 175, max 188 (finishis)
Maastik.
Aasta, kaks tagasi oli Nõmme / Trummi mets mu jaoks täiesti must maa. Mäletan eelmise aasta Mustamäe & Trummi päevakuid - ei saanud ööd ega mütsi aru, kus ma jooksen või olen.
Nüüd on needsamad päevakud mu selle kandiga tuttavaks teinud. Ja kolleegid tassisid mu samasse metsa sörkima - aitäh! Nii et olin kogu aja ka "suurel kaardil".
Orienteerumine.
Esimesed viis etapkiirust on: 7:12 min / km (nõlvast üles!), 5:40, 5:16, 5:23, 7:08
Järgmised neli aga: 26:49 min / km, 17:26, 16:33, 14:09
Järeldus on ilmne. Jooksin end esimese 5 etapiga rihmaks, keerukale maastikule sattudes kukkusin orienteerumise mõttes auku ja siis hakkasin tasapisi taastuma.
O-vigu tuli kokku 10 minutit, sellest 5 min andis too esimene "augus" etapp ja siis tiksus minutikaupa juurde. Viimane oli juba puhas väsimusviga - väga kerges kohas (suusabaasi juures) keerasin liiga vara võssa, ehkki orientiire oli nii et tapab.
Jooks.
Käis stabiilselt 180+ pulsi peal. Nõlvast üles joosta muide ei jaksanud! Kuidas see tormamine lõpptulemusele mõjus... pigem halvasti :), aga trenni sai korraliku.
Ja oi kui hea meel mul on A-raja üle. Ikka nagu päris trenn... mitte mingi sutsakas :)
1, E -
2, T - päevak, 9 km + rattaga 25 km + kerge suusamäe laks
3, K - ronimas - täielik taandareng on :(
4, N - kõndimas - Vanaka liivast nõlva 10x
5, R - ronimas - natukene
6, L -
7, P - jooks - 18.5 km, Harkus - 1:50, 153 bpm
8, E - ratas 32 km - ümber Harku järve, Juhaniga, rahulikult
9, T - kõndimas - Vanaka nõlva 12x, Ingridiga - 1:05, 123 bpm
10, K - ronimas - 3.5 tundi - korralik ja hästi õnnestunud trenn
11, N - Soodajärve päevak - 8.4 km 1:16, Vanakal Ingridi ja Juhaniga
12, R -
13, L - Karula ronimis-laager
14, P - Karula ronimis-laager
15, E - jooks - 1 tund - Trummi tõuse 10x joostes, veidi kükke kah
16, T -
17, K - ronimas - 21 maleruut puhtalt. Viimane siseronimine sel kevadel.
T, 1. juuni sai veidi jube päev:
- Rattaga tööle, 11 km kiiresti, pulss kohati üle 170
- Suusamäel 1 x kükid, 2 x niisama trepist üles, pulss 175
- Päevak, Trummi pikk rada, 1:19, pulss 175, max pulss 188, 1366 kCal
- Rattaga rahulikult tagasi.
Päevakul jooksin nii, et vere maitse oli suus; ja sain kohe selle eest karistada kah. A teen eraldi sissekande sest.
P, 7. juuni käisin õhtul Harku metsas. 18.5 km, sellest 2 x 1 km tempoga 4 min/km. Kiirete lõikude lõpus oli pulss 180 peal. Aga rahulikult tiksudes oli alla 150. Win!
Pulsikell andis trenni keskel saba (hangus; cold reset aitas).
T, 9. juuni teine kord Vanakal.
9 korda niisama üles, seljakotiga (11 kg)
2 korda käimiskeppidega
1 kord joostes
Liiv oli märjem ja kergem käia kui eelmine kord.
Üles joosta jaksasin seekord lõpuni. Pulss lõpus - 180.
Rahulikult minnes püsis pulss 125...135 vahel ja pigem alla 130.
N, 11. juuni päevak Soodajärve soodes.
8.4 km (A-rada)
1:16
31. koht / 51 lõpetanut
Keskmiselt raske rada oli. Palju etappe oli "otse läbi soo", kus mina tegin otsuse "suure ringiga mööda teed". Joosta sai küll täie raha eest; kõige pikem etapp oli 2.4 km / 13 min (minu teepikkus, mitte linnulennult).
- pikkadel ümberjooksudel sain keskmisest _parema_ etapiaja (u. 25 koht)
- otseminekutel kulutasin palju aega, keskmisest nadimad etapiajad ja -kohad
- kõige parem etapi-koht oli 18., jooksin täiega ja täiesti otse
Peab õppima reljeefi vaatama ja samme lugema.
See 18. etapiaeg tähendab, et mu kõige parem võimalik koht A-rajal on umbes 20. Ehk - kui ma jooksen nii kiiresti kui üldse jaksan (5:25 / km) ja täiesti veatult, on ikkagi umbes 20 võistlejat minust kiiremad.
N, 11. juuni Vanakal, Ingridi ja Juhaniga
Seal kõrval on trepp, millest kükitades üles tulime. 120 astet / kükki. A trepp on "lõikudega", see hakib ja kaotab asja mõtte üsna ära.
Siis 10x liivas üles:
- 1 x joostes
- 2 x niisama
- 7 x seljakotiga, 12 kg
Järgmine päev annavad jalad kergelt tunda.
Milleks meile raamatuid ja net, kui on olemas targad sõbrad?
Dr. Anikin andis paar valemit, panin oma andmed sisse (aitäh päevik, sinust on siin abi!) ja sain teada oma pulsivahemikud eri sorti trennideks:
- taastuv trenn: kuni 150 bpm
- vastupidavus: 151 - 164
- kiirusvastupidavus: 165 - 172
- lävetreening: 173 - 186
Arvutused käivad mu reaalse võistluspulsi pealt, ehk siis arvestavad sellega, et mul ongi kõrge pulss.
dr Hansen aga käskis
- kõndida. eriti trepikõndi
- teha kükke, eriti hea kui ühel jalal
- sörkida 130-se pulsiga
ja ratas olla ka ok.
Kokku:
- 122 km / 13.5 tundi jooksu
- sealhulgas 1 (üks) päevak
- 325 km ratast (sellest pool roheliste matkal)
- 4 korda ronimas: 2x Astangul, 2x Lasnamäel
Ongi kõik.
Mis arvan?
Normaalne. Võetud eesmärk "rohkem rahuliku ratta- ja jooksutrenni" sai enam-vähem. Päevakutele mittejõudmine on paratamatus (Iidal olid teisipäeviti trennid), ronima mittejõudmine kah. Eriti hea meel on pikkade jooksude (Aegviidu, Sõrve, 2 x Harku) üle. Ja puhata sai nende järel kah, ei tormanud väsinud jalgadele kohe uuesti säru andma.
Väheks jäi jalgade jõutrenni. Samas oli teine kord suusahüppe-trepil tükk maad parem kui esimene. Nõmme metsa kergemaid tõuse ei pane jalad enam üldse tähele.
Mu viimaste kuude telefoniarved on olnud õõvastavad. Kui tahta iphone internetti kasutada, siis tuleks uued veel jubedamad. Võtsin siis kolleegi vihje sisse ja tegin endale "MinuEMT" paketi:
- 300 min (5 tundi) kõnesid
- 20 SMS-i
- 500 MB netti
Eks näis, kas mõjub hästi.
Tõsi, maikuus olen ma juba praeguseks lobisend kaugelt rohkem kui 300 minutit...
Sirvisin "jooksuga tippvormi" trenni planeerimise osad uuesti üle. Nii kordamise mõttes.
Sain siis taas teada, et tuleb
- joosta veel aeglasemalt.
- pärast trenni rohkem venitada.
Pikemalt, nädalas tuleb joosta
- 1 intensiivne keskpikk ots
- 1 pikk aeglane ots (15-20 km)
- 1 kuni mitu aeglast lühemat baasvastupidavuse trenni.
- kui aega üle jääb, siis intervalle ja jõudu.
Baasvastupidavus teha 50%-65% pulsiga, minu puhul siis puhkepulss 65 ja max 185:
50% = 65 + (185-65)x0.50 = 125
50% = 65 + (185-65)x0.65 = 143
Ehk, mahutrenni peab tegema pulsiga 140 ja alla.
Mu praegune koormus vastab sellele teooriale hästi:
- nädalavahetusel teen pika jooksu
- intensiiviks sobib hästi orienteerumine
- aeglaseks mahutrenniks on ratas (kuna 130 pulsiga joosta ma ei viitsi)
- venitan ka enam-vähem korralikult
Nii et kõik läheb nagu peab.
Käisin päevakul jooksmas ja kukkusin. Kiirus oli suur - kruusatee. Jooksu pealt kaarti lugedes jäi jalg kuhugi kinni ja lendasin täiega...
... ja tegin, ime küll, kukerpalli üle õla.
Tulemus: ei midagi. Ainult mullane ranne ja teelehtede puhmas kellarihma vahel tunnistavad, et midagi juhtus. Aga ei mingit valu, marrastust, kriimustust.
Tõusin püsti ja tormasin edasi.
See oli mul kolmas kord sel kevadel täie kiiruse pealt vastu maad käia.
Küsimused siis
- kui kaua läheb, kuni kukun nii, et midagi siiski juhtub?
- kas jooksult kaardi lugemine on ikka mõistlik?
- ehk peaks vähemalt enne Elbrust rahulikumalt võtma?
iphone (mida ma siinkohal sõimama ei hakka, küll jõuab veel) nõuab endale tohutus koguses lisa-softi hankimist ja enda igale poole regamist. muidu on ta lihtsalt mõttetu metallijunn; koos softiga on ta samuti mõttetu junn, aga sa oled tema ümber nii palju tantsu löönud, et ei saa seda enam tunnistada.
tänane proov: trailguru.
ehk siis GPS tracker / sharer. võimaldab
- gps tracki salvestada
- postitada ja teistega jagada
- teha miskit statistikat, vaadata teiste tracke, jne
nagu oleks? aga tegelikult
- andis mingiasi poole raja peal saba. tulemuseks poolik track
- lisaks on osa andmeid (elevation) selgelt puus
- on vaid track ise google mapsi peal. ei ole kiiruse, kõrguse (raja profiili) vms graafikuid
- mul on kuri tunne, et ka mõõdetud osa pikkus on vale.
võib-olla saab graafikuid salvestatud faili pealt siiski näha? kui on olemas {aeg, asukoht} paarid, peaks see ju võimalik olema. eks ma loen foorumeid veidi. ja teen veel ühe katse Pirital, kus ma raja pikkust suht täpselt tean.
Näh, roheliste rattamatkast on kasu! Nüüd tean ma, et maal kraavis kasvav kollane võsa on VARSAKABI. Õrn valge õis maja taga on JÄNESEKAPSAS. Eelmisest korrast on aga meeles LEPIKLILL.
Käisin üle pika aja taas Astangul.
Tähelepanekud:
- Eelmise kevade koristuse efekt on null. Astangu on eramaa, seega ametlik TeemeÄra sinna ei ulatunud. Künnapi klubi suutis sodi kokku koguda, mitte ära viia. Nii on eelmise kevade koristuse hunnikud ikka metsa all - ja uut p@ska on sama palju juures. Masendav, masendav.
- Künnapi rahvast oli väga-väga vähe. Kümmekond ehk. Kulge, kohe on võistlused ju?!
- See-eest oli kohal miski vene klubi. Hullud rsk! Tüübid passisid julgestuseta serva peal, Üks kaheksa lendas ülalt mu kõrvale vastu kivi. Kõik ohutusnõuded käsivad kaheksa selle peale markeerida ja ära visata. Venkud... _viskasid_ kaheksa tagasi üles ja läks kasutusse tagasi.
- Firn toksis kaljusse auke, nii et sädemed lendasid. Ilmselt on kilulinlaste peale kadedad ja tahavad seina maha lõhkuda.
Ronimisest:
Tahtsin vaid näha, kas talvel soojas saalis tehtud trenn välitingimustes ka midagi annab. Annab küll. Seinast, mis eelmisel talvel täiesti ronimatu tundus, sai suht ludinal üles. (Mugavate kohtade peal olid vene skautide köied, seega tuli ronida vastikut rada pidi.)
Aga kõrvalt, kus oli veel veidi siledam koht, üles ei saanud. Pool meetrit jäi puudu... ja jäigi puudu. Kui seda Astangu seina veidi nühkida, siis saaks muidugi sealt ka. Käehaarded on Lasnamäe kaussidel ja Astangu rantidel väga erinevad; seda nägin ma juba talvel, et Lasnamäel treenimine õpetab ainult Lasnamäel ronima.
Siiski oli tore näha noori sportlikke künnapi mehepoegi, kes samal seinal poole peal hämmeldunult seisma jäid ja lõpuks köies alla tulid.
Alpinismist kah.
Köiest ja plokkidest süsteemide ehitajad - ja naelu toksiv, ee, firn - jätsid mind üsna ükskõikseks. Isegi niipalju polnd huvi, et uurida, mida nad seal ehitavad. Kogu tehniline alpinism on minu jaoks endiselt igav. Ehk mitte nii igav kui kaks aastat tagasi, aga ikkagi. Nii et tore on, kui matkagrupis oskab keegi mind kaljulõhest välja sikutada ja repsakatest kanderaami teha, aga mina ise see ei ole...
moot wins, Time Inc. loses
Inside the precision hack
(Kui sa ei tea, mis on 4chan; tubli, sul on lihtsalt elus vedanud.)
hilarious & insightful.
- cookies do work
- organised, optimised manual data entry goes a long way
- client-side flash will be reversed
- gis "vote moot" is relevant
Lingid tänasest crypto-gram-ist.
"Concerning eating after exercise, remember that most carnivorous animals run, kill something, then eat a bunch of meat. It's how we evolved." (fark.com)
Küsisin igasugu inimeste käest nõu, mismoodi kuu ajaga mägivormi saada. Vastused olid muidugi ootuspärased.
- sul jäi talvel põhi tegemata? sry...
- madala pulsiga regulaarset trenni!
- jalgadele jõudu. kükid-väljaaasted-trepid, mäkkejooks
- söö valku! liha, piimavalk
- Ca, Mg on aktiivse trenni ajal vajalikud. preparaatidena siis
- puhka!
Lisaks ütles arst, et mu veresuhkur on liialt kõrgel, tuleb magusaga piiri pidada.
Seega.
- teen kuu aega (juuni keskpaigani) tihedat, kuid rahulikku trenni
- söön, nagu kästud
Siis on nädal puhkust, siis pikk öine xdream, siis mäkke.
Labels:
Elbrus
Ametlik trass Google maps'is
Minu pildid
Enne matka selgus, et mu juhiload on aegund. Kilingi-Nõmme läksin ikka oma autoga, aga saateautot roolisin vaid 1 otsa saunast koju.
Esimene päev: Kilingi-Nõmme - Nigula, 50 km
Kohe alguses lõikasime parklast otse Tihemetsa. Sealt kruusakaid pidi Jäärja mõisa, Veeliksele, Nigulasse. Igav lame võsane rada. Olime hirmus vara laagris. Saun oli suure maantee ääres 22km eemal. Svjata Vatra kontserti kuulasin kuidagi vähe.
Teine päev: Nigula - Jõulumäe, 73 km
Alustuseks ring Nigula rabas, kolm vaatetorni. Jõhvikad olid ikka veel maitsvad :) Aga K sabas annab laudteel sibada, tal on matkamisest kuidagi väga sportlik arusaam.
Hakkas sadama, suht porine olemine oli. Sõidule mõjus see muidugi hästi! Tarbisime lehmavaatetorni, mille sees oli lõke. Massiarult lõikasime aslfalti pidi otse Kapli - sellega jäime ilma mudalõigust enne Iklat, kurb & nõrk muidugi. Kablis osalesime ülemaailmselt rändlinnupäeval, käisime loodusrajal, torni otsas ja lambakarjas ja mere ääres.
Sealt 5+5km sakk Lemmesse, kus Tammekas kostitas ohtra liha, õlle ja saunaga. Mmm! Päike tuli välja ja hakkas natuke soem (enne oli kolekole tuul).
Siis tagant-tuule-asfaldi-etapp läbi Häädemeeste Tolkuse rappa. Raba (K. otsustas siinkohal jooksutrenni teha; (minu jutt laudtee mõnudest kevajooksul oli vist mõjunud)) ja järgmine vaatetorn. Edasi Tahkuranna rand (tuuline-kivine) ja Jõulumäe ja jälle saun. Sõbrad olid selle ägedalt kuumaks kütnud, ainult nõrgemad naised olid Pärnusse ära kadunud.
Jõlkusin toidubussi ees ja tüütasin tuttavaid, mürasin A&R seltsis Justamendi kontserdil (lava ees). Kell pool kaks selgus, et kõik lähevad magama ja mina siis ka.
Kolmas päev: Jõulumäe - Kilingi-Nõmme, 50 km
K leidis üles Jõulmäe geo-aarde. Ootasime natuke Ülle & co kottide järele, siis velosime kruusakaid pidi Rae (?) järvekese äärde - õnneks oli tuul tagant. Varsakabjad on paar päevaga plahvatanud, kraavid puha kollased! Rael laulis 1 onu maailma kõige koledamaid laule ja vaprad ujusid.
Siis Matti käsul asfalti pidi Kilingi-Nõmme.
Lõpp.
Nähtud kohad:
- Nigula ja Tolkuse rabad
- Jõulumäe keskus
- Kabli, Häädemeeste, Tahkuranna
- Ülemiste rdtj
Muljed:
- Lõuna-Eesti loodus koosneb kraavidest ja võsast. Luited? Pole olnd
- Tammekänd on täiesti ingel! ja Sille ka.
- M et al. on vanaks saanud ja suht normaalseks (st igavaks) muutund
- Naiste moraal sulab matkal kui kevadine lumi
- Pea alkovaba üritus (järgmine kord nii ei tee!)
- K on matkakaaslasena nõrk ja telginaabrina täiesti igav, a geopeiturina väga hea
- Jänesekapsa õrnvalged õied
- Jõhvikad
- Varsakabised kraavid
- Jõulumäe geo-värk
- Rattaparandus-poisi ketiõli-huumor
- Elusaid metsloomi ei näind. Põdrad kõik võsas peidus
- Füüsiline pidas hästi vastu
- Pilte tegin vähe ja koledaid. A teised ei teind üldse
Järgmine aasta jälle!