Sunday, October 22, 2017

Rattaga Silicon Valley's

Uhasin kolm päeva Mountain View ja Palo Alto vahel rattaga ringi.
Hotelli ja ürituse vahel oli 5 km, Palo Alto / Stanford oli 10 km kaugusel.
Ideaalne ju!

Rattarent: Mike's Bikes MV / El Camino nurgal.
Rendihinnad on korralikud:
- linnaratas - 35 USD/päev
- MNT - 65 USD/päev
- MTB - 100 USD/päev

Mul oli odav Specialized'i linnakas. Rehvid olid täiskummist, õigemini on neil õhu asemel sees mingi tugev vaht. Sõita oli üsna okei. Igal juhul on vaja tulesid - nii esimest kui tagumist. Õhtul läheb kiiresti pimedaks ja kui on pime, siis on ikka on. Kõnniteed on siin valgustamata ja nendel sõitmiseks ongi vaja ka esimest tuld. Lukuks anti lülilukk, töötas hästi.

Kõikidel suurtel tänavatel ja maanteedel on siin rattarada.
Linnatänavatel ei ole, aga seal on liiklus üldiselt hõre.
Nii et sõita sai kõikjal ja mõnuga.
Autod andsid mulle kaugelt teed.
Kiirteele ma rattaga muidugi ei roninud.

Teisi rattureid oli vähe, aga siiski oli. Lapsed käivad rattaga koolis.
Linnast väljas mägedes olid sportratturid. Marin County / Mt Tamalpais on ju maastikuratta-spordi sünnikoht.
Googleplex oli värvilisi Google jalgrattaid täis.

Igatahes tundus ratas siin ohutu ja mugav vahend.
Tõsi - kallivõitu.
Uberiga sõita oleks olnud vähemalt poole odavam.

California - Mountain View

Kohal: P õhtu, ETKNR, L hommik
Hotell: Mountain View Super8, El Camino Real ääres

Lend sinna: olen akna all, näha on nii Gröönimaa kui San Francisco.
Lend tagasi: olen akna all, näha on Vaikne ookean ja virmalised.

Käidud:
- Vaikse ookeani rand / Pescadero State Beach
- Muir Woods / rannikusekvoiade kaitseala
- Point Benito majakas
- Googleplex
- Stanford Dish - käisin jooksmas

Ookeani rand oli täiega tore.
Seal on puhas ja vaba loodus, ei ole maju ega paista mingit eraomandit / keelavaid sildikesi.
Liivarand kaljudega.
Võtsin jalad paljaks ja sulistasin jahedas vees, ujumiseks oli liiga külm.

San Franciscost sõitsime läbi, et Golden Gate Bridge peale saada.
Linnas "sees" ei käinud.
Tagasi tulles tegime ringi ümber lahe.

Sõin aasia toitu. Tai, vietnami, india, türgi köök.

Mountain View peatänav on täiesti linna moodi. Palju restorane, raamatupoed.
Kõige rohkem raha jätsingi raamatupoodi.

Ja sõitsin rattaga ringi.

Vaikse ookeani rand ja Point Bonita

Sõitsime Old La Honda Road'i pidi üle mägede Vaikse ookeani äärde.
Tee on ilus - keerutab suure puude all.

Ma arvasin, et rannik on seal täis ehitatud, aga ei!
Puhas loodus. Half Moon Bay jne on kõrgemal põhjas.
Vesi oli jahe. Käisin jalgupidi vees, ujuma ei kutsuud.

Pescadero State Beach



Point Bonita majaka juures olen ma varem ka käinud.
Aga siis oli sild katki ja majakas kinni.
Seekord sattusime sinna õigel ajal ja sai ka sees ringi vaadata.
https://en.wikipedia.org/wiki/Point_Bonita_Lighthouse

Vaade ühelt poolt ookeanile ja teiselt pool San Francisco linnale / lahele on võimas.
Ja hülged olid ka täiesti olemas.


Kodulend läks üle lahe suudme ja nii sain majaka ka ülevalt pildile:



Friday, October 20, 2017

Computer History Museum

... laksas täiesti ära.
Täpsemalt selle IBM tuba.

(Arvuti-asjandust päriselt õppinu jaoks kõik järgnev ilmselt meh ja wtf. Mismõttes ma seda varem ei teadnud ometigi? Aga noh ei teadnud noh!)

IBM on meie jaoks vana haige hiiglane. Stagnatsiooni sümbol. Suured kolakad, perfokaardid, ranges kostüümis naised lindirulle ühest riiulist teise tõstmas.
Aga kuidas sai IBM selleks mis ta oli?
(Minu värskete teadmiste järgi) oli süüdi USA konstitutsioon ja 30. aastate majandushäda.

USA konstitutsioon nimelt käskis iga 10a tagant rahvaloendus teha. Iseseisvumise ajal tehtav, aga 19. sajandi lõpuks oli rahvast nii palju, et no ei jõudnud, rsk, kuidagi valmis sellega. Appi tulid Herman Hollerith ja tema andmetöötlusmasinad. USA 1890 rahvaloendus tehti masinatega ning andmetöötlus oligi sündinud. Keski ostis Hollerithi ja sarnased üles ja pani ühe mütsi alla ja oligi IBM valmis.

30. aastate kriisi ajal IBM tootis usinalt lattu ja arendas, uskudes, et küll läheb üle. Läks ja kuidas veel! USA nimelt lõi kriisi järel sotsiaalkaitse. Selleks oli vaja rahva üle arvet pidada ja pensione maksta. IBM võitis hanke (kui ainus, kel kriisi järel piisavalt jõudu oli) ja oli ühe laksuga maailmas number 1.

Aga mul ei laksand ära mitte tehnika, riigi mõtlemine ja vajadused.
Mida tegime meie või Venemaa aastal 188x? Must lagi, külakõrtsid, Tallinnas oli Sossi mäel paar pankroti äärel vaakuvat manufaktuuri.
Aga USA, saate aru, otsustas, et neil on vaja automatiseeritud andmetöötlust.
Ja tegi ära!

Ma ei ole eriline suurriikide fänn, aga... aga ikkagi.
See on kuidagi.. võimas.
Hoidsin pead kinni, tatsasin ühe kaadervärgi juurest teiseni, lugesin, vaatasin ära filmi IBM juhist Watsonist ja firma kultuurist ja mõtisklesin ilmaelu üle. Muidugi ka viimase paari päeva konteksts. Sest ega see erinevus mõtlemises, tööjaotuses, keerukuses pole riikide vahel ju kuhugi kadund. Aga nüüdseks on kaalud vastupidised. Väike riik on kiirem, efektiivsem, muutlikum. Või ainult tundub see nii? Mida tunneks ameeriklane, kes käiks Eesti riigi mingil näitusel? ERM-is näiteks? Vaataks Pääsukese pilte ja õllekappade kollektsiooni ja... ja mis?

Muuseum on muide suur.
Huvitavat on seal PALJU.
PDP-1, töökorras.
Napier'i kondid.
Cray.
CP/M ja PC-DOS.
Ada Lovelace / Charles Babbage imemasin.
ENIACi tükid.
USA sõja-arvutid, täiesti ulmesuured, ja raketi-juhtimis-arvutid.
Analoogarvutid.
Pac-man ja Adventure, mängitavad.
Enigma.
Veel sada erinevat IBM süsteemi, DEC, UNIVAC ja sõbrad.
Perforkaartidega kudumismasinad.
Kõikvõimalikud iidsed terminalid, mälud, I/O seadmed. Kõigil pikad jutud juures. Kõige lugemiseks polnud muidugi jaksu.
(Hiire ja muu looja Xerox PARC (Palo Alto Research Centre) oli muide see kinnistu, kuhu ma paar aastat tagasi jooksmast tulles tagant sisse sadasin. Täna sõitsin sealt jälle mööda, rattaga...)
Moodsast ajast olid isejuhtiv auto, Photoshop, Wikipedia...

Väljapanek on üsna USA-keskne, ülejäänd maailma mainitakse mokaotsast. Nokialt üks telefon, Prantsusmaalt Minitel terminal, Jaapanist Atari ja paar mängukonsooli. Eesti kübersõda ei eksponeeritud :)

Kel Google juurde või Mountain View kanti asja, minge kindlasti!
Asukoht ja muu on kirjas siin:
https://en.wikipedia.org/wiki/Computer_History_Museum
http://www.computerhistory.org/exhibits/

Tuesday, October 10, 2017

Osalesin webinaris

ja see oli NII HALB!!!

Ungari - Eesti ühisüritus, teemaks NIS ja andmekaitse.
Kõik imes: tehnilne korraldus nii siin kui seal, kõne kvaliteet (kasutati mingit skype-nimelist käkki ja pmst netiseksi jaoks mõeldud suvakat webcami), ülesehitus (kalanägune ungari onu lugemas järjest ette küsimusi ilma neile vastamata või vastust palumata). Auditooriumit oli väidetavalt kakssada - teisel pool olla olnud mingi "konverents". Lõpus ei tulnud kuulajatelt mitte üht, MITTE ÜHT küsimust.

Ma saan aru, et EU regulatsioonid ongi igav teema. Aga seal on vastuolulisi ja mõtlema panevaid  kohti kuipalju. Näost-näkku rääkides on see teema täiega huvitav. Sellises näotus neti-vormis aga.. ei. 

Sunday, September 3, 2017

Mul on üks Amazon punkt üle

Mul on kaks Amazoni kontot:
- kaur.virunurm@gmail.com
- kaur..virunurm@gmail.com

Esimesega kõik toimib. Saan sisse logida, maksemeetod on küljes.

Teisega... ei saa.
Parooli reset ei toimi - request võetakse vastu, aga e-mail ei jõua iial kohale.
Support'iga ühendust võtta ei saa. Support vorm vingub "sisesta oma nimi". Just - nimi! Kui panna kahe punkti asemel üks, siis saab. Aga seda pole mul ju vaja.
Ja just seda teist kontot on mul vaja.

Moraal?
Ära kasuta häkke.
Gmaili punktitundetus töötab gmailis sees, aga sellest väljas võib kaasa tuua ootamatu jama.


Katarinenthal

Käisin kohvikus. See Luigetiigi nurgas, Poska-Weizenbergi ristis.

Istusin lauas kolmveerand tundi.
Süüa-juua ei pakutud, aga ära ka ei aetud.
Õues sadas vihma. Sees oli kuiv ja soe.
Raha ei küsitud, segama ei tuldud.
Minu võit vist?

Friday, September 1, 2017

Jooksmas

Suvel olen teinud paar sörgisammu. Kolme kuu jooksul kokku ehk kakssada meetrit. Alati leidsin, et põlv teeb haiget ja ei saa.

Nädal tagasi käisin esimest korda päriselt jooksmas. 2.5 km!!! Higi lainetas. Lihased valutasid neli päeva tagantjutti. Aga põlv ei andnud (eriti) tunda.

Täna jälle.
Kõigepealt sörkisime Iidaga 2.5 km, 7 min/km, hästi ühtlaselt. Iida jooksis mõnuga ja mere ääres oli imeilus valgus ja üldse oli hea.
Siis kulgesime Ovega 2.5 km, hästi ebaühtlaselt. See oli keerulisem. Laps kord tormab, kord pidurdab. Aga no kui 7a soovib joosta, siis lapsevanem ei saa öelda "ei".
Ja siis 2.5 km üksi, kiiresti. Nagu "alla 5 min/km" kiiresti.
Näis, mis saab.
(Hiljem: midagi ei saanud, jalg oli selline nagu iga päev - hommikul valus, õhtul mitte.)

Runner's high on igatahes olemas, nii nagu vanasti. Ma tahan, et tuul tuhiseks kõrvus, et süda peksaks kahesajaga, et suus oleks vere maitse, et keha lööks pea kõigest puhtaks.
Kas ma suudan?
Kindlasti.

Järgmisel päeval vedas Ove, 7a, mind uuesti jooksma.
Kulgesime Kadrioru tänavatel - 6.5 km!!!
Vaheldumisi joostes ja kõndides.
Mul ei ole sõnu.

9. september: 10 km, 56 min.
Õhtu, hilja, pime ja vihma sadas.
Kõigepealt koos Iidaga 2 km tempos 7 min/km. Siis 8 km tempoga 5:15 min/km. Iida pidas pool kilomeetrit vastu, siis keeras kodu poole :)
Ma olin lõpuks üsna läbi. Näib, et 54-55 min ongi hetkel minu 10 km aeg. Vähemalt alla tunni, eks. Lihased on valusad - normaalne, nad pole ju koormust saanud. Aga põlv vist pidas kenasti vastu. See tähendab, et ma saangi jooksmas käia.

Kuu lõpus: 
Jah, jooksmine on okei. Olen teinud 8-10 km kandis otsakesi tempoga 5:xx min/km. Kiirust ja vastupidavust on vähe, aga põlveliigese poolest on hästi.

Thursday, August 31, 2017

Fotonäitus: "Saksa negatiivid"


Brüsseli pargis on fotonäitus "Saksa negatiivid".

I maailmasõja läänerinde avas Saksa rünnak Belgia vastu. See ei läinud kuigi libedalt. Liège kaitsmine tegi belglastest üle maailma kangelased. Sakslased vastasid jõhkrusega, mis tegi neist üle maailma mõrtsukad. Wikipedia kirjutab: "Belgian resistance ... led the Germans to implement a policy of terror (schrecklichkeit) ..., in which massacres, executions, hostage taking and the burning of towns and villages took place and became known as the Rape of Belgium."

Millalgi mõtlesid sakslased ümber (osaliselt vähemalt) ja hakkasid hoopis Belgia kultuuri üles pildistama. Enneolematu kvaliteedi ja täpsusega. Need negatiivid on alles ja belglaste käes. Ja neist on nüüd näitus. Koos tekstidega. Mis kirjeldavad sakslaste eesmärke - tõestada belgia-saksa ajaloolisi sidemeid; õpetada belglasi linnu planeerima; aga ka (osalt) siirast akadeemilist ajaloo- ja kultuurihuvi. Tulemuseks 10000 superfotot Belgia kirikutest, linnadest, majadest, sõjast.

Mõtlemapanev. Ma ei ole ei sõja- ega sõja-ajaloo huviline. Aga ikkagi on... mõjuv. Mis kurat see on, mis paneb inimesi üksteist niimoodi tapma? Ja millised kõrval-mõjud sellel kõigel on. Kõigele, kõigile.

Õudne.
Ja huvitav.
Kui on Brüsselisse asja - käige kaege üle.
Kui ei - vahtige nutist.
Sait - https://picturingbelgium14-18.com/
Ülevaade - ühe .pdf failina

Wednesday, August 30, 2017

Telk - Coleman Monviso 3

Olen aastad matkatelki otsinud.
Nõuded:
- kuppel
- kolmene, laius vähemalt 180 cm
- suur eeskoda, eraldi kaarega
- "pikuti" magamine
- kaal alla 4 kg
- alu kaared - mul on katkistest fiibritest siiber
- veekindel
- keskmise hinnaga - paarsada eurot, mitte tuhat

Aastaid ei olnud Eesti turul ühtegi sellist telki. Ausalt!!! Ferrino tõmbas oma kuplite laiuse 160 cm peale. Või siis tegi viiekiloseid mürakaid. Redox, Tatonka, tšehhi firmad (hannah husky pingvin) olid kataloogis ilusad, päriselt olid neil mingid hädad - näiteks risti magamine. Ostsin väikeseks telgiks Coleman Darwin 3 - muidu tore telk, kasutame palju, aga sel pole eeskoda.

Sel suvel ostsin Tatra matkaks Coleman Monviso 3.
Nüüdseks on Matkasport selle oma kodukalt ära korjanud.
Amazoni link: Coleman Monviso 3 at amazon.com.
Vastab kõigile nõuetele. Kaal on 3500 grammi (ise kaalutud).
AGA:
- kahekihiline - sisetelk on väliskatte küljes.
- kaared on "tunnelites".
Kahtlesin pikalt, ostsin ikkagi ära.

Telk on üldiselt okei. Avarust on. Hädaga magab ära neli inimest. Kaks suur inimest ja kaks last mahuvad vabalt. Eeskoda on mõnus - kolm seljakotti mahub ära, priimusel süüa saab ka teha.
Telk sai kohe esimesel ööl korralikult vihma ja teisel tuult. Pidas hästi vastu. Rootsi matkal saime vett ohtralt - jäime kuivaks.

Kahekihilisus on aga nuhtlus.
Üles panek / maha võtmine on kui võitlus mitmepäise nailonist lohega.
Telk ei kuiva. Sõbra tavaline lahtikäiv Ferrino kuivas ammu ära, minu monstrum tilkus igalt poolt.
Kondens koguneb muide välistelgi siseküljele, eriti eeskoja kohale; sisetelk jääb kuivaks.

Väiksemaid vingumisi on veel. Nt igatsen ma taga Ferrino rihmadega kokkutõmmatavat telgikotti. See oli geniaalne - mugav pakkida, läks hästi väikseks kokku. Colemani "toru" vajab aega ja pusimist. Sisetaskuid on vähe... Lambile pole telgi laes "võrku".. jne. Aga need on vaid pisiasju.

Kokkuvõte?
200 euro eest on telki küll ja veel.

Sant

Kolm kuud tagasi "väänasin jala välja" ja kirjutasin optimistlikult: "ehk paraneb kunagi ära".

Ei parane.

Ja ma olen loll, et ma sellest kohe aru ei saanud.
Käisin uuesti traumatoloogi juures, kandsin põlvesidet, sõin mingeid tablette ja lasin endale panna tavalise med-süsteemi arstiaja - kuhugi sügisesse.
Tegelikult oleks pidanud kõik, KÕIK muud asjad pikalt saatma ja end ortopeedi juurde pressima.
Eelkõige täpse diagnoosi jaoks. Selleks on tomograafia, MRT. Mulle tehtud röntgen ei ütle midagi peale selle, et luud on terved. Katsumine-kompamine-vaatlemine ei anna diagnoosi.

Sidemerebend nimelt ei parane ära. Ei parane kuuga, ei parane aastaga. Haud parandab. Või operatsioon. Aga op tuleb teha kohe, kui vigastus on alles armistumata. Op on vastuoluline - keeruline ja riskantne. Seda tehakse vaid aktiivsetele sportlastele või nii. Nii et minu seis on nüüd see, et opi võimalust enam ei ole ja pmst pean ma elama elu lõpuni katkise põlvega.

See ei ole päris lootusetu. Ma ju liigun - sõidan rattaga ja matkan. Aeg-ajalt on tunne, et jalg oleks nagu terve. Aga siis komistan mingi ilmsüütu koha peal - eile tolmuimeja juhtmesse - ja pmst kukun jala pealt. Mul on tunne, et põlv ei taha saada mingit "ootamatut" koormust. Komistusi, kukkumisi, külgmist survet või väänamist.
Mis tähendab, et ei mingit orienteerumist (alusmetsas ja võsas ragistamine), pallimänge, maastikuratast ega ratta-orienteerumist, seiklussporti ega xdreame.
Joosta võib-olla saab. Nädal tagasi proovisin (2 km), ei olnud väga hull.

Et katkise sidemega elada, peavad lihased olema tugevad.
Selleks on mul harjutuste kava.
Panen need iseendale siia kirja:
- venitus-lindiga sirutused. algul piki maapinda, hiljem õhus, hiljem "rattasõit".
- venitus-lindiga jalgade harkiajamine. väga väike amplituud. lamades. kõik neli suunda.
- istudes (jalg ripub) jala sirutus. kolme eri suunda, soovitavalt raskusega (3 kg) ümber pahkluu.
Kunagi hiljem võib poolkükke teha.
Jalgratas on ka hea. Aga sellega uuesti kukkuda ei ole kasuks.
Ideaalis peaks kõike tegema mõlema jalaga.

Google "knee stability exercises" annab veel palju muud. Eesmärk on sama - jalad olgu tugevad.
Soovitatakse ujuda. See on aga valus. Krool oleks okei, aga "konna jalgu" ma teha ei saa.

Harjutused on vajalikud igal juhul. Kui oppi ei tule (tõenäoline), siis peavad lihased sideme töö ära tegema. Kui opp tuleb, siis kiirendavad head lihased selleks valmistumist ja pärast taastumist. Nii et - saan võimelda.

Sain veel teada, et elastiksideme äravõtmine oli õige otsus (see stabiliseerib liigest, kuid hoiab lihased tööta ja sisuliselt nõrgendab neid) ja et kaks suvist matka tulid kasuks, mitte ei lõhkunud mind rohkem ära. Hea seegi.

Nüüd ootan arstiaega, harjutan ja mõtlen, et küll see inimese keha on ikka õrn.
Ja keeruline.
Hoidke ennast!

EDIT:
Sain noomida liigse negatiivsuse eest.
Ilmselt kirjutasin hullemalt kui ma päriselt olen-tunnen.
Luban, et teen usinalt stabiilsusharjutusi!
Ja meelt heita ma kindlasti ei kavatse!
Mu meeleolu on pigem "ma teile veel näitan, rsk!".

Septembri lõpus:
Taastusravi arst ütles, et küllap ma saan terveks ja läheb 8-10 kuud.
Mille pealt ta seda ütles - pole aimugi. Mu jalga ta ei katsunud, uusi uuringuid ei teinud.
Käin laser-ravis ja lähen veel võimlema.

Saan joosta (rajal), rattaga sõita, krooli ujuda.
Konn on kahtlane.
Kõik muu on ka kahtlane. Põrgatasin veidi korvpalli ja kohe oli imelik. Liigutused ootamatus suunas teevad halba.

Friday, August 18, 2017

Vesivärava ekskursioon

Minu tavaline teekond Faehlmanni tänavast välja, nt Gonsiori / bussijaama suunas:

Vesivärava on remondis.
Praegune ainus võimalus välja saada on selline tore ekskursioon:

Et lõbusam oleks, on Faehlmannis ummik.
Autod sõidavad Narva maanteelt sisse ja üllatuvad siis, et Vesivärava / Faehlmanni rist ongi kinni.
Püüavad ümber keerata ja tagasi sõita, aga ei saa, sest uued autod tulevad peale.
Mõned püüavad Köleri kaudu põgeneda... aga ka see on tupik.
Lusti laialt!

Kaks nädalat hiljem:

Uss-kuu-ma-tuuu, kui sassis liiklus on.
Nüüdseks on sildid "Vesivärava - Faehlmanni ristmik suletud" väljas, tupiku märk on paremini nähtavaks tõstetud.
See ei aita!
Autod vuravad endiselt vooridena meie tupikusse, ukerdavad sealt välja, voolavad edasi Köleri tupikusse..
Täiesti lakkamatult!

Sunday, July 23, 2017

Varssavi Poola juutide ajaloo muuseum

Käisime kulturg K.K. mahitusel ja juhtimisel Poola juudi ajaloo muuseumis.

Põhiliselt läksime sinna maja pärast. Hoone on paar kuni paarteist aastat vana. Suure idee- ja arhitektuurivõistluse võitsid Soome arhitektid. Ja KK tahtis näha, millega soomlased siis hakkama said.

Oli huvitav. Euroopa Aasta Muuseum 2016 tiitel on asja eest. Muuseum asub küll Varssavi sõja-aegses juudi getos, kuid vastandub nii vormi kui sisuga süngetele holokausti-muuseumitele. Vorm - maja on ilus, avar, hele, seest põnev. Sisu -  rõhk on juutide kuldajal, kus Poola oli maailma juudi kultuuri keskus. Väljapanek on köitev, igasugu asju sai teha ja käppida, lastele meeldis. 

Kõik siiski ei meeldinud.
Ekspositsiooni põhiosa on maa all. Wtf? (Sama tunne oli mul ERM-is, kus "Uurali kaja" on mingis katakombis. Teil on lennuväli, platsi ja avarust kui palju, ja te ajate mu kaevandusse?)
Ja kõige esimene emotsioon tuli (muidu väga sümpaatsest) kohvikust, kus poola-juudi seltskond meist ennenähtamatu ülbusega ette trügis. Eee... kas te nagu käitutegi nii või? Siis.. noh... eksju. 

Aga kokkuvõttes väga tore. Maailmapilt sai terakese laiemaks. Varssavi / Poola külastus sai ühe külje juurde. Ja Polini restoran-kohvikusse läheks iga kell tagasi. 

Kel sinnakanti asja - soovitan!

Tuesday, July 4, 2017

Noorte laulu- ja tantsupidu

Sattusin Vabaduse platsi isetekkelisele tantsupeole.
Väga võimas, emotsionaalne pidu!

Laulupeo rongkäigus nägime Ellerheina kenasti ära.
Iida kõndis kõige ääres, meie pool.

Laulupeol käisin kaks korda.
Poistega, lühidalt, ja siis veel ise, ka üsna lühidalt.

Pokemon Go uued ajad

Maailma mänguteoreetikutel on head päevad. Ma loodan. Vähemalt võimalus on neile antud. PG muutis mängu põhimehhanismi - gym'e - ja kogukond reageerib käitumise muutmisega.

Kui teooria tegeleb mängijatega, siis kommerts-maailmas on probleem eeskätt mängu tootjal.
Põhilisi küsimus on tal kaks:
- kuidas jätta mängijad pikalt mängima?
- kuidas panna nad maksma?
Tuleb öelda, et Niantic on mõlemal rindel edukas.
Mängitakse, ja tundub, et ka makstakse.

Ehkki ülesanne on aina keerukam.
Aasta tagasi olid kõik mängijad sarnased: algajad. Level null, siis üks, kaks..
Nüüd on ilm täis lev40 tegelasi. Hoolitsema peab nii nende kui uute sisenejate eest. L40 ja L1 mängivad täiesti eri mänge. Kuidas rahuldada mõlemat?
Teine mure on botid, spooferid ja 3rd party appid.


Igatahes on kõik muutumises.
Mida mina näen:
- mängitakse rohkem.
- mängitakse hilisõhtul / öösel. (uus skeem premeerib gym'ide üle-öist omamist.)
- mängitakse koos. (varem seda praktiliselt polnud)
- pole selge, MIKS mängida. Vana eesmärk on kadunud, uut nagu pole.
- mäng sõltub täiesti veidral, värdjal kombel teiste mängijate (tiimide) tegevusest või mitte-tegemisest. Pmst premeerib mäng mind siis, kui "vastane" tegutseb. Kui vastane ei tegutse (nt kui sinine ja kollane tiim võtavad suveks puhkuse), on kõik - minu "sissetulek" on null. Ja mul pole mitte mingit mehhanismi seda muuta. Ma võin saada max-lev-pokemoni ja gymid neid täis toppida, aga kui keegi neid välja ei löö, ei ole mul sellest abi.
- Gym'indus on muutunud mõistatamiseks: tuleb leida gym'id, mille ümber käib tegevus, aga mitte liiga aktiivne.

Igatahes on uus raidide ja TM-ide süsteem huvitav. Samas natuke eesmärgitu. Kui ma teen KÕIK oma kaklused ära 10 pokemoniga, kes on mul nkn cp3000+ ja õigete rünnetega, siis miks veel need TM'id? Keda ma nendega parendan?

Ja kõik nunnud prestiižerid võin ma kuu peale saata. Mu Lanturn ja Clefable, mu Tentacruelide ja Xatude armeed, beebi-laprased, hyperbeamiga Furret ja solarbeamiga SunFlora - olete vabad, mäng ei vaja teid enam. Nuuks!

Igatahes. Ma tõesti loodan, et keegi viitsib online / AR mängude kasutajate käitumist jälgida ja analüüsida ja teooriaga võrrelda. Et seda siis uuendada. Foorumid on arutelu täis, Nianticul on päris andmed käes - materjali on meeletult.

Ah ja shiny magikarbi sain ka :)
Kuna mul on 500+ candyt (usina mere ääres tiirutamise tulemus), siis tuleb kohe ka vastav Gyarados.

Lisa:
Arutelu Silph Roadis.
 

Friday, June 30, 2017

Bussijuhid ja surm

Järjekordne TAK bussijuht püüdis mind tappa.
Rammis mu Narva maanteel sõidutee serva, vastu kõnniteed.
Õnneks nägin seda ette, pidurdasin ja jäin jälle ellu.

Mul ei ole Tallinnas probleeme ühtegi teise liiklejate sordiga.
Sõidan rattaga kesklinnas kogu aeg, iga päev.Sõiduautod, jalakäijad, veoautod, taksod - käituvad normaalselt ja viisakalt.
Muidugi mõni ei märka ratturit ja mõni on liiga uljas, aga keegi ei ole pahatahtlik.
Aga bussijuhid on probleem.
Nad annavad signaali, kui ma sõidan rattarajal.
Nad kihutavad, rammivad, teevad napikaid ja käituvad agressiivselt.
See on pole hoolimatus, vaid otsene pahatahtlikkus.


Millest see tuleb?
Tööstress?
Või pole nad lihtsalt leppinud sellega, et peavad linnaruumi jagama veel ühe liiklejate klassiga?

Sunday, June 25, 2017

Trahv ja avarii

Sain trahvi. 
Üldiselt hoian ma maanteel püsikiirushoidjat +4 kmh peal, aga seekord mitte.
Kiirustasin Iida kontserdile ja...
Enda lollus ja ülbus: oli selge, et reede õhtul on politsei Narva maanteel väljas.

Ma püüdsin paar päeva enne intsidenti meenutada, millal ma viimati trahvi sain. Ei tulnud meelde. Igatahes mitte viimase aasta jooksul. Seepärast märgime nüüd kuupäeva üles: 13. juuni.

Edaspidi sõidan siis korrektselt. See on keeruline. Mitte et ma tahaks hullult kihutada. Aga Tallinn on täis kohti, kus liiklusvoog ületab süstemaatiliselt kiirust 20-30 kmh. Korrektne liikleja on kõigil jalus. Lahendus on vist vähem autoga sõita?

Ja:
Mulle VÄGA meeldis politsei patrulli käitumine. Mind noomiti, veenvalt, siiralt. Räägiti viimati samal lõigul toimunud õnnetustest. (Seal on lauged künkad, mis mõjuvad möödasõitudele fataalselt.) Ma tulin patrulli autost, kõrvad ikka väga longus. Tõsi, trahv tehti tänu puhtale registrile ja longus kõrvadele minimaalne võimalik.

Eesti politseile käitumis eest viis pluss.

Jaanilt tagasi tulles sõideti meile Tartu-Peterburi ristis tagant sisse.
Sõitsin viadukti alt ära ja keerasin paremale, Lasnamäele.
Jäin jalakäijate raja ees seisma - üldse mitte järsult; ma veel viipasin seisvale inimesele, et olge lahke, minge üle.
Ja siis tuli tagant müks.
Meie autol on kaks kriimu. (Muidugi võib olla sisemisi vigastusi, need vaadatakse nädala sees üle.)
Sissesõitunud VW Passati esiosa oli aga põhjalikult sees. Stange, esiosa plekk ja plastik kõik puru.

Thursday, June 22, 2017

Raamat: "Tähetolm"

Ove püsis vaktsiini tõttu öö otsa üleval.
Miska mina sain loetud Neil Gaiman'i "Tähetolmu".

copypasta goodreadsist (warnung - kerge spoiler):

Hea ladus seiklus.
Hästi kirjutatud, hästi tõlgitud.
Lisaks rassidevaheline armulugu koos diskreetselt kirjeldet seksistseenidega.
"Panen tähele" ehk astroporno mõiste sai selle raamatuga minu jaoks sisustatud. 


Monday, June 5, 2017

Pokemon Go lõpp?

Level 35.

Sisuliselt on mäng "läbi".
Järgmise levelini on 1.5M XP. See on paar kuud nüri nühkimist. Ei.
Gen-1 ja gen-2 pokedexid on täis. Peale Unowni. Keda legaalselt saada on pmst võimatu. Ei.
CP3000+ pokemone on terve kari.
Ma ajasin vahepeal end nii paljudesse gym'idesse nii kõrgele kohale, et sain tükk aega iga päev 100 coini. Aga - selle seisu hoidmine on töö. Pikalt seda teha ei viitsi.
Endale veel ägedam gym fighting tiim teha? Pole nagu vaja. Ma saan suvalise L10 gymi üksi maha.
Ajada veel paremate IV-dega magikarpe v larvitare taga? Ehh ei.

Mul ei ole paljusid medaleid.
Isegi joggeri kulda (1000 km) ei ole :)
Ainus pronks on küll pikachude oma. Neil oli vahepeal Kadrioru pargis pesa, aga ma ei vaevund.

12000+ pokemoni.
13000+ pokestoppi.
600 muna.
1000+ trenni.
Ja mis põhiline - ma ei ole end rattaga surnuks kukkunud :)

Kõige "omam" mon on 100 IV golem "Kole Koll".
Kadriorus oli geodude'de infestatsioon ja ma käisin seal, mm, miljon ringi.
Tulemuseks 3 golemit 90+ IV-de ja max leveliga.
Blissey sai aga 400+ km jalutada.

Et siis.
Ootame järgmist eventi.
Seniks..
Teeme midagi muud.

Edit: 
See sissekanne oli muidugi nali. 
Kahe nädalaga on kogunenud 1/3 järgmise leveli XP-st.

Thursday, June 1, 2017

Borgeste võsa

Ritsik ütles: vaadake, avastage ja pange kirja!
Mis siis ikka, saab tehtud.

Jalutasin täna Eesti saatkonnast jõe poole, et Vatikani minna, kui märkasin silti "bioparco".
Mh?
Kas see on lahti?
Astuks sisse?

On lahti!
Endine Borgiate valdus on nüüd linna oma ja rahvale avatud.
Park on suur, 80 hektarit. (Kadrioru park on umbes 70.)
Asub kõrgel künkal. Aeg-ajalt vilksavad siit Roomale kenad vaated.
Tänu ajaloole on siin iga nurga taga mõni villa, tiigisilm, kolonnaad või kuju.
Aga on ka täiesti kasimata ja naatikasvand nurgataguseid!
Mis põhiline - siin on vaikne. Pole liiklust. Ülejäänud Rooma on mootorimüra ja tuutumist triiki täis. Siia see ei ulatu, kui just meelega ei kuulata. Pargi linnapoolsesse külge ulatub jõe ääres üürgav "Nothing Else Matters". Kuid pargi keskel ei ole ümbritsevast liiklusmäsust miskit kuulda.

See-eest on siin oma sõidukid.
Perekonnad kimavad ringi suurte elektrikärudega, neli inimest sees.
Päris lahe!

Ja tiigi peal on paadid.
Tiik on väike ja vesi selles kinnikasvanud roheline löga, aga inimesed naudivad.
Romaaantikaaaa noh.
Oleks mul sularaha, ausalt, laenaks paadi ja läheks sõidaks kah.
(Ja paneme tähele - ei mingeid turvaveste!!!
Ontlik Eesti ei laseks iial paati laenata ilma turvainstruktaaži ja -varustuseta.)



Kuna ma tahan ikkagi Vatikani ka jõuda, ei ole ma siin kaua.
Aga väike laks linnaloodust on saadud.

Ülejäänud linn näeb välja üldiselt selline:

Lisalugemist ja ajalugu:
https://en.wikipedia.org/wiki/Villa_Borghese_gardens

Sunday, May 28, 2017

Patsient R "Rattaäss" Virunurm

Põhidiagnoos:
Põlveliigese ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon, põlve (eesmise; tagumise) ristatisideme distorsioon ja distensioon S83.5

Kaasuv haigus:
Pindmine säärevigastus, põlvekontusioon (põrutus) S80.0

Välispõhjus:
Kokkupõrketa sõidukiõnnetuses vigastatud jalgrattur, liiklusvälises õnnetuses vigastatud juht, puhke- ja vaba aja tegevus V18.01

Inimkeeles:
Läksin Alole näitama, kuidas ei tohi sadulast maha tulla.
Laps istus (käsu peale) ja vaatas, kuidas lapsevanem rattaga seisma jäi, külili vajus ja oma jala välja väänas.

Kolm nädalat hiljem:

Paraneb, aga aegalaselt. Turse, valu. Kui koormust saab, siis eriti. Koormust muidugi ei tohiks saada. Aga no kuidas sa jätad Roomas ringi käimata või Alo sünnipäeval tittedega võidu jooksmata?

Tuleb taastusravi ja värk.

Monday, May 22, 2017

PG killud

Lihtsalt märgin ära, et lõpuks juhtus ära.

Sunday, May 14, 2017

Süstamatk Põltsamaalt Võrtsjärve

Põltsamaa - Võrtsjärv, 43 + 17 km.
30 aprill & 1 mai.
Jätk eelmise aasta Piibe maantee - Põltsamaa matkale.
Pildid: Raivo.

Pidime matkama kolm päeva, sest 1. mai oli esmaspäev. Kahe päevaga Võrtsuni ja kolmandal ring
järve peal. Aga ilmataat ei andnud armu. 29. aprillil peksis üle Eesti lund ja lörtsi, oli kõikide aegade kõige jäledam aprilli lõpp. Seega panime süstad vette pühapäeva hommikul.

Start Põltsamaalt, paisu alt. Jõgi on seal hästi lihtne. Kiire vooluga, vähe takistusi. Kui midagi ei tee, siis jõgi lihtsalt kannab. Ainus takistus oli Kamari paisjärv 5 km Põltsamaalt allavoolu. Pidime süstasid 200m kandma ja paisu all oli huvitav astmeline kärestik. Aga kambaga kandes on ka lastis süst kerge ning ümber ei läinud ka keegi.

Küll aga lõbustas meid ilm. Saime vaheldumisi päikest ja lund, päikest ja lund. Aprilli lõpus! Aga sel aastal ongi külm ja hiline kevad - lund-lörtsi sadas ka mai alguses pea igal päeval, Saaremaal sai maikuus suusatada ja veel 11. mail tuli päev läbi tihedaid lumehooge, nii et maa valge. Viimast lund (mitte lörtsi ega rahet, vaid täiesti lund) nägin 12. mail.

Pool päeva sõitsime kultuurmaastikel, siis jõudsime Alam-Pedja looduskaitsealla. Jõgi hakkas looklema, kaldad läksid sooks. Koprad olid kõva tööd teinud, kohti hirmsuuri puid maha võtnud. Võimsad elukad! Ja nägime kotkast. Ja luiki. Ja parte niipalju, et eluks ajaks on küllalt.

Vasakul Põltsamaa, paremal Pedja

Põltsamaa ühineb paar km enne Emajõge Pedja jõega. Ajalooliselt on peetud küll Pedjat Põltsamaa, küll Põltsamaad Pedja lisajõeks. Kompromissina kannab jõe lõik ühinemisest Emajõega Pede jõe nime.
Vaade Pedelt Rastile

Pidime ööbima Pede ääres RMK Rasti lõkkekohal.
Seal oli aga kanuu-matkajate punt ees.
Liikusime siis paar km edasi RMK Naela majani.

Õhtu oli kuiv ja vaikne.
Lõke oli suur ja soe.
Magasin hästi, nagu matkal ikka.

Järgmisel päeval sumasime Emajõeni ja ülesvoolu Võrtsjärveni.
Jõesuu asula paistab jõe poolt tulles suure uue kaarsillana.
Tegime tiiru Võrtsjärvel,
käisime Jõesuu vaatetornis,
sõime viimase supi.
Teise päeva selge ilm
Süstamatkal on võlu, mida ma ei oska hästi sõnadesse panna. Maailma vaatamine madalalt, veepiirilt, on kuidagi teistsugune. Rahustav. Hõljud vooluga kaasa või teed tublilt tööd - vahet pole - ikka on mõnus.

Aitäh!!!:
Ain - korraldaja
E. - süsta- ja telginaaber
L. - logistik, gastronoomiatiimi pealik

Rada:

Lugemist:
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/okt98/pedja.htm
http://kurinurm.blogspot.com.ee/2016/05/poltsamaa-joe-sustamatk.html
http://kurinurm.blogspot.com.ee/2016/08/sustamatk-black-canyonis.html

Tuesday, May 9, 2017

Demokraatia vs big data

Kunstihoone-Taaniel ja Goethe instituut korraldasid:
a) näituse: Globaalne võim ja tsensuur. http://www.kunstihoone.ee/events/globaalne-voim-ja-tsensuur/
b) filmiõhtu: Demokraatia ja andmeudu. http://www.imdb.com/title/tt5053042/

Näitus
on hea ja soovitan kõigile.
Tsensuur on vaid üks ala-teema.
Kunsti vormi on valatud jälgimine, privaatsus, üksikisik vs võim.

Film 
 jälgib Euroopa uue andmekaitse-määruse tegemist.
Määrus (GPRD) on suur ja vastuoluline tükk. Aga andmekaitsest endast olid filmis vaid lendlaused. Näidatakse eeskätt Euroopa juriidilist vorstivabrikut. Kuidas eri organid koos töötavad, kuidas lehma kaubeldakse ja milline sasipusa see kõik on. Noorjuristidele peaks see olema kohustuslik materjal!

Arutelu 
filmi järel oli ootamatult huvitav. Miskipärast olid inimesed meid kuulama jäänud, ehkki kell oli ligi kaheksa ja pärast filmi oli viisakas 10m paus põgenemiseks. Panelleerisid kaks sakslast, SK-Kalev ja mina, modereeris UrveE. Rahvale vist meeldis.

Info, selle omandus, liikumine, kasutamine mõjutavad ühiskonda aina rohkem. Inimesena ei viitsi me selle üle mõelda. Mul on nutiseade, mis on korraga pärit Koreast (OEM), USA-st (OS ja soft), Hiinast (riistvara) ja kus käib pidevalt üks Jaapani (Nianticu) äpp. Need neli riiki teavad minust kõike - kus ma olen või olin, kellega suhtlen, kellele kirjutan, mida-keda laigin.
Kas see teeb mulle muret?
Ei.
Aga kas see peaks tegema muret meile kui ühiskonnale?
Palun jah.

Lugemist:
https://www.theguardian.com/technology/2017/may/07/the-great-british-brexit-robbery-hijacked-democracy

Friday, May 5, 2017

Valitud anagramme

Anagramm on: https://et.wikipedia.org/wiki/Anagramm
Sõnade allikas: EKI lemmad https://www.eki.ee/tarkvara/wordlist/lemmad2013.txt
Inspiratsioon: tavainimese blogi

katsealune katusenael kutsealane
kultuurmaa maakultuur makulatuur
eestindama teisendama
ametinimetus taimenimetus
mustlaseit seltsimatu
nuumorikas suuromanik
teadmisjanune teenindusmaja
päevakleit talvepäike väliapteek
idaeestlane teiselaadne
moraalitus simulaator
pisiremont sportimine
laevakapten talvepakane
kulinaarne ukrainlane
kinnisvara ninasarvik
melonisort minoorselt
paberinutsak staabipunker
aatomielektrijaam reklaamitoimetaja
ainulaadne laudanaine
aneemiline laienemine
raketindus tunderikas
meessanitar rasestamine
krevetisalat takseerivalt
kapitalism matsiplika
ebarütmiline ületarbimine
lasteasutus taaselustus
intiimteenus tiinestumine
eksamilaud kudemisala
lauatennis naastuline
merelaevastu varemetelasu
meestekari merekaitse
arusaamine naerumaias
kikivarbail vabariiklik
asjatundlik kindlustaja
ruineerima urineerima
antisemiit itsitamine
maiustamine uimastamine
ahvikiirus hiirvaikus
pilpakatus tapluspaik
erektsioon stereokino
ergutamine muretaigen
piiniamets sinepitaim
poisiklutt utopistlik
naaksumine saunaminek
protestilaul trollipeatus
hekilõikur kirikulõhe
andmekaitse kadestamine

NIS - help!

Kas
"Võrgu- ja infosüsteemidel ning -teenustel"
tähendab:
- võrgusüsteemidel, infosüsteemidel ja infoteenustel
- võrguteenustel, infosüsteemidel ja infoteenustel
- võrgusüsteemidel, infosüsteemidel, võrguteenustel ja infoteenustel
- midagi muud
?

Allikas:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016L1148

Tuesday, May 2, 2017

Sain Pede-Rastilt halva haiguse

Talv otsa olen selle nimel pingutanud.
Olen käinud T-särgiga õues tuule, vihma ja miinuskraadidega.
Olen sõitnud jalgrattaga ilma kinnaste ja peakatteta.
Olen sumanud päevade kaupa jalgupidi jääs ja vees.
Asjata!!!!!

Aga eile tuli ära.
Käisime süstamatkal.
Pede jõel (lõik Põltsamaa ja Pedja jõgede ristist Emajõeni).
Ööbisime RMK Rasti lõkkekoha lähedal.

Tulemus - räme nohu, pea on vatti ja tatti täis, mõte ei tööta, ajud jooksevad nina kaudu välja.
Jäle!

Võtke õppust,
ärge tehke,
hoiduge Pede-Rasti eest!

Monday, April 24, 2017

Jooksuvorm

Panin selga kõige ilmetuma tumeda kampsunikese - ei mingit neooni ega sitsi-satsi.
Siiski tabas teravsilmne kolleeg mu Pirita teelt lippamast.

Jah, jooksen, pärast.. eeee... pikka pausi uuesti.
Raske on.
Ja pikki otsi ei taha praegu teha.
Aga lühikesed tulevad täiesti kenasti.
Eilne - 5 km @ 5:15 min/km.
Lisaks kilomeeter sissejuhatavat sörki ette ja taha. 
Täna annavad jalad kergelt tunda, aga ainult kergelt.

Pokemon Go ja eetika, II

Ma ei tahtnud sellest mängust enam kirjutada.
Aga no peab.

PG teavitab mind nüüd iga kord sellise kirjaga:


Ainus äpp, mida olen kasutanud, on ivstats / ivfly.
https://www.reddit.com/r/TheSilphRoad/search?q=ivfly ütleb, et (nüüd) nii ongi.

Arutelu selle üle, mis rakendused on sohk ja mis mitte, on redditis jne piisavalt.
Minu selge seisukoht on, et ivfly ja sarnased ei ole.
Ja et Niantic on lihtsalt loll, pahandades ära kõige kiindunumaid (ja kõige kasumlikumaid) mängijaid.

Tuesday, April 11, 2017

Pokemon Go ja eetika

Kell on 0:40.
Viibin jalgrattaga obskuursel vanalinna kõrvaltänaval. Igaks juhuks tõmban ratta kõnniteele: öösel ei sõida siin ükski auto, a noh, viisakam.
Auto siiski sõidab. Jääb seisma ja laseb akna alla. Habetunud onu küsib mult:
"noh, kas said SELLE kätte?"
ja hakkab telefoni klikkima.

Täiskasvanud inimesed ei pea paljuks end öösel vanalinna ajada, sest Snorlax!

Aga kesklinna Snorlaxi järgi minekuks on vaja infot.
Kust seda saab ja kas see on aus?

Eetika osas on PG-s kaks dimensiooni:
- raha,
- sohk.

Raha.

PG'd saab mängida puha tasuta. Aga saab ka maksta. Makstes saab midagi kiiremini või rohkem. Haud mitte 1, vaid 9 muna korraga; meelitad pokemone enda ümber, saad topelt punkte vms. Maksmine on mängu sisse ehitatud. Võib isegi öelda, et mäng püsib maksjate peal ning tasuta mängijad on alatud freerider'id.
Seega - raha ei tohiks eetika probleem kuidagi olla. Maksmine on okei.
Kuna PG on ka hobi ja trenni eest, on see ka sisuliselt okei. Suvaline saalitrenn maksab 10-15 eurot kord. Miks ma ei võiks siis nädalavahetuseks 5€ eest inkubaatoreid osta?

Aga:
Raha saab mängus ka teenida. Võib öelda, et kõrgematel levelitel on pokecoin'ide teenimine mängu põhiline eesmärk. Sest alguses otsida sa niisama elukaid taga. Aga kui pokedex on täis, siis mida edasi teha?
Vastus: gym play.
Gym'id on see koht, kus sa ennast näitad ja teistega võrdled. Selleks peavad sul olema tugevad poked, kellega gym'e rünnata ja kaitsa. Sul peab olema prestižeerimis-tiim. Sa hakkad arvutama elukate IV-sid, sa tunned huvi nende rünnete tüüpide vastu, sa koostad eri ülesannete jaoks eri pokede komplekte, sa ajad piki linna taga just seda õiget machop'i ja arendad teda ja palvetad, et STAB.  Sa vajad leveleid, stardusti ja candy't, et oma 100% dratiinikesest tõeline dragonite saada.
Tekib nõiaring. Sa tahad teenida raha, et selle eest osta inkubaatoreid, millest haududa uusi pokesid, mida panna gym'idesse, kus teenida raha.

Ehk: pokedex on täis, aga mäng jääb huvitavaks.

Kui raha nüüd lihtsalt sulas sisse maksta, siis kaob kõige selle mõte ära.

Või kas sõita autoga kesklinna, parkida ja mängida seal? Või sõita pokestopist pokestoppi autoga? Tundub imelik. Aga mina elan ikkagi linnas. Netist loen USA äärelinlaste muljeid, kel ainus variant mängida ongi kohalik ostukeskus, mujal on suburbia ja pokekõrb. Ostukeskusse saab aga vaid isa-ema autoga.

Kus on siis piir?
Mis on lihtsalt ebaviisakas või ToS rikkumine, mis on sula pättus?

Piiri pole.
Igaüks ise otsustab.
Redditis https://www.reddit.com/r/TheSilphRoad/ on pikad lõimed "mille eest te makstate ja mismoodi sellest mõtlete?".

Sohk.

Püüdsin Edgar Puuseppa üles prestižeerida, kui nägin, et selle skoor hoopis langeb. Aga kedagi ümbruses polnud. Möhhh?? Tegin järelduse, et mängib keegi lähedasest majast. Vähe tõenäoline küll - aga noh, muud ma oletada ei osanud.

Nüüd olen targem. Linn ja maailm on täis tüüpe, kes "liigutavad" oma telefoni gps-spooferite abil mööda maailma. Tahad mängida Raekoja platsil? Berliinis? Vesivärava tänaval? - mis ikka, lahendus on olemas.

Sohki tehakse sajal viisil ja ka siin on piirid hägused.
GPS spoofimine on selge ja keelatud.
Aga kas on okei:
- öelda sõbrale, et maja taga on Dragonite, rutaku?
- kirjutada Facebooki, et kohas X on dragonite?
- panna sama info üldkasutatavale saidile?
- jälgida netti, et saada teada, kus mis pokemon on?
- jälgida netist gym'ide olekut?
- teha koostööd teisest värvist sõbraga, et see sulle gym'idesse auke teeks?
- mängida ise kahe kontoga?
- osta eBayst PG konto?
- mängida trammis?
- mängida jalgrattal?
- kasutada GPS drifti?
- kasutada lisarakendusi pokede inventuuriks jne?

Jälle on nett arutelusid täis ja on palju arvamusi, aga null konsensust.

Munad

Munade jaotus on muutunud.
Kui varem olid 2km : 5km : 10km munad suhtes 1:8:1, siis nüüd on 1:1:1.
Kasutuid 5km mune vähem, kiiresti hautavaid 2km mune ja põnevad 10km mune rohkem.

Samas - munast midagi head saada on endiselt raske.
Mu viimased 3 10km muna on sisaldanud Mantine'i. :((((((

Bugid
Mäng on endiselt kole bugine.
Ma pole kordagi saanud 30 minutit järjest lucky egg'i kasutada - mäng on alati poole pealt kinni jooksnud.
Lisaks muud bugid. Küll arvab PG, et olen kõndinud negatiivse vahemaa, küll hakkab ja jääbki ekraan virvendama, või ei lase gym'is toimetada ja viskab süstemaatiliselt vigu.


Aga üldiselt on väga fun!

Leian kogu aeg kohti, kus ma pole varem käinud.
Eile jõudsin Toompea nõlvale Hirvepargi ja Šnelli tiigi vahel. Seal on porine rajake, üsna kõrgel - mul polnud sellest aimugi. Kadriorus võin ma nüüd täiesti kinnisilmi ringi lipata ja ma tean täpselt, milliste puude vahelt läheb optimaalne, kõige rohkem pokestoppe läbiv trass.