Out of sync

Veetsin 20 minutit, püüdes kopeerida ühte pilti telefonist arvutisse.
Harjutuse tingimused on lihtsad. On olemas:
- telefon (Android)
- arvuti (Windows 7)
- USB kaabel
- telefoni kaameraga tehtud pilt
Ja no ei oska / suuda pilti arvutisse saada.

Lõpuks saatsin e-mailiga iseendale.

Õige vastus on panna nii telefonile kui arvutile mingi pilvepõhine failiteenus külge (google, dropbox, whatever) ja faile üle selle "liigutada".
Aga see on ju jabur. Kui mul on kaks seadet ja nende vahel kaabel, siis ma PEAN saama info ühest teise. Mu armas fail peab liikuma 15 cm. Aga nüüd liigub kaks korda 1000 km.

Kuid moodsas maailmas ei pea.
Siin ma siis olen - out of sync. Nii oma failide kui uue maailmaga üldiselt.

Rattahooaeg 2019

Kogun siia järjest killukesi 2019 ratta-hooaja kohta.

29. märts - üllatuuuus!!!!
9. aprill - Merida hooldus, Sportland. Käigud, pidurid, pöiad. 25 eur. Tagumine velg vajab varsti vahetust.
16. aprill - Canyon Sauelt ära. Gripshift, näis kas harjub. Ratas nagu sulg. (Harjub küll.)


Sõidud
17. aprill - tipikad - ümber Ülemiste, 40 km, huvitav "ratas sülle" rada
 

Loivamine

tldr: oskan nüüd aeglaselt krooli ujuda. sügisel seatud eesmärk on käes.

Sõber saatis oma ujumistrenni harjutused. Loen neid ja tunnen end rumalalt. Ma ei oska enamikku neist.

Mu ujumise skillset on väga piiratud:
Ma ujun konna. Rapsides on tempo 2 km/h. Just testisin, 500 m tuli veerand tunniga. Rahulikult ujudes olen veidi aeglasem, aga see-eest on super mõnus. Nagu puhkaks vees, enamiku aega libisen vaikselt vee all edasi, aeg-ajalt haaran veest käte või jalgadega ja annan hoogu juurde. Ei mingit pingutust ega väsimust. (Muidugi pole mul aimugi, kas mu tehnika on korrektne.)
Ma ujun krooli. Päriselt ehk tehniliselt ei oska, aga ma jõuan üsna kiiresti (21-22 sekundit) basseini ühest otsast teise. Ühe korra. Siis on hing väljas. Okei, tagasi solberdan ka. Aga juba aeglasemalt - tagasiteel on hingamine paigast, keha vingerdab vihmaussina, mõte läheb uimaseks, silmad ei näe, mingist rütmist pole jälgegi. Sama tunne mis kõrgmägedes hapnikupuuduses.
Muud stiilid - ei valda üldse. Selili ujuda ei õnnestu (täna proovisin). Liblikas - pole iial proovinudki.

Samas kopsumahuga otseselt ja objektiivselt probleeme pole. 25 m ujun "pimedalt" ehk kordagi hingamata ära küll.

Sügisel oli seis selline, et ka _väga aeglaselt_ krooli ujudes läks hingamine segi, tekkis lämbumise tunne. Pikalt seda teha ei suutnud.

Selgub, et nüüd suudan.
Päris ujumine see muidugi pole. Viibin vees, liigutan väga aeglaselt käsi, natuke ka jalgu. Loivamine. Laisk. Aga hapnikupuudust ei teki. Ja liigun tasapisi edasi. Ma ei tea, kui kiiresti.
Aga midagi on sügisega võrreldes muutunud. Varem ei osanud ma kroolis ilma "kihutamat" üldse olla ega liikuda, nüüd suudan.
Tore!

Nüüd saab mõelda, kuidas / mida edasi.

Edit: 
300m loivasin 8 minutiga. Hmm. 

Filmisoovitus: "Tõde ja õigus. Filmi lugu"

Vaatasin kinos ära "Tõe ja õiguse". Eriti ei meeldinud, pikk ja sünge ja paatoslik. Lõpp venis sajaga. Tahaks..... kiiremat tempot, rohkemat dialoogi, natuke ka lusti ja rõõmu. Kuid häid kohti oli ka, mõned meeldisid isegi väga, no ja ilus oli, ja kohati võttis Tammsaare tekst filmi üle - ja see oli väga hea.

Igatahes on hea meel, et ära nägin.
Ja ka minul tekkis tahtmine raamat kätte võtta.

Aga täna vaatasin ERR järelvaatamisest filmi T&Õ tegemisest.
Ja no see oli juba väga väga hea!!!
Vaadake teie ka:
https://etv.err.ee/908285/tode-ja-oigus-filmi-lugu

Aitäh tegelinskile, kes Manjana blogisabas soovitas!!!

Suusahooaeg 2019

Oli päris kenake!

Kaks suusamatka: Seli raba minu sünnipäeval ja Koitjärve raba märtsi alguses. Üks külma, kirka, vaikse talveilmaga. Teine kevadine kooriku-sõit, uisustiilis üle maastiku. Talvematkalt saadud emotsioon on minu jaoks suusatamise tipp.

Murdmaasuusatamine, üle 500 km, põhiliselt Harku-Nõmme ja Kõrvemaa rajad. Murdmaas tekib mingist kilometraažist alates mõnu ja siis - nauding. Tunned, kuidas kogu keha töötab edasi liikumise nimel, tõusud tulevad kergelt, kõik lihased teevad tööd, tasakaal ja tõuge ja rütm on kenasti olemas. Sel aastal sain selle tunde kätte... umbes kolmandat korda elus.

Käisime mitu korda vara hommikul Kõrvemaal. Oled üksi metsas, libised edasi ja imetled valget maailma enda ümber. Kaif.

Käisin kahel mulle uuel murdmaarajal - Keilas ja Valgehobusemäel.

Käisime laste ja sõpradega Kuutsemäel ja Väiksel Munamäel.

Kõik lapsed said suuskadele.

Tegemata asju jäi ka. Tahtsin minna Ida-Virumaale Kurtna / Pannjärve kanti sõitma - ei jõudnud. Lõuna-Eestis ka ei käinud. Tartu maratoni avatud rada ei sõitnud (sest sel nädalavahetusel oli jube sula ja vesi). Päris võistlema mind enam ei kisu. Kiviõlli see aasta ei jõudnud.

Järgmiseks lumega aastaks, mil see ka ei tule, on siis selline plaan:
- TM avatud rada
- Alutaguse rajad
- matk mõnda uude rappa või või piirkonda

Nüüd on meil lumi vist lõplikult läinud, panin suusad ära ja võtsin ratta välja.
Aga suusahooaja päris maasikas on ikkagi alles ees!

Lapsepõlv Skypes

Skype (web) uuendas ennast.
Ja arvab nüüd, et ma vajan meenutusi minevikust.
Kogu aeg on selline pilt silme ees:

Tereškova, Päts jt

Oh aegu...

Iga paberitüki taga on riik, sündmus, mingi teadmine või saavutus, 

midagi.. olulist.

Margid kaugelt - Austraalia. Burundi. Kuuba. Kanada.

Võõrad keeled, võõrad rahaühikud...

Arengumaade jaoks olid margid välivaluuta allikas, nii et kõige ilusamad margid olid Mongoolial ja Vietnamil ja Nikaraagual.

Margid koostööst. Mul on hea hulk Apollo-Sojuz ühisprojekti marke mitmest eri riigist.

Margid ajaloost. Eesti Vabariik!
Alguses markades, siis sentides, "sepp" oma ületrükiga... 

Hunt alustas. Aitäh!

Pildistasin otse albumist.

http://hundiulg.blogspot.com/2019/03/kirjad-leerivennale-13.html

Tereškova +20, CCCP

Tereškova +20, Bulgaaria

Tereškova +10, CCCP

Tähtede poole!!!

Vähem suureline Tšehhi ja Slovaki liitvaraiik

USA

Riigivanem ise

Õpetatud Eesti Selts

Sookollil külas - Koitjärve raba suusamatk

Lumel on koorik peal!!!

See tähendab, et saab sõita - kõikjal!

Lihtsalt lased sirgelt üle maastiku, ja mitte ei tatsa tasapisi nagu pehme kesktalvise lumega, vaid tõesti sõidad. 

Ü. korraldas oma väljamaa sõbrale suusamatka, ma sattusin kaasa. 

Käisime Koitjärve rabas Piibe maantee ja Soodla veehoidla vahel. 

Sai hirmus hea!

Ilm - ideaalne. Paar kraadi külma, puhas sinine taevas, päike, tuuletu, soe.

Lumi - mõnus. Raba keskel küll napivõitu, mättad olid lahti sulanud, aga sõita sai ikkagi igal pool. 

Laukad ja järved - külmunud. Mõni koht pealt niiske, aga üldiselt kõva jää. 

Loomajälgi - palju. Oli tulnud õhuke kiht värsket lund. Sellel olid käinud kõik, hiirtest ja pisilindudest mingite elevantideni. Käpalisi oli igat suurust ja sorti. 

Kõige põnevam kogemus oli külmunud rabajärvede hääl. Nagu Sookolli hingamine. Jää alt kostis nagu... vuhisemist. Või paukumist. Nagu oleks mingi hirmus suur ürgne loom seal vaikselt puhkamas või ärkamas. Kuulasime seda kõigil kolmel suurel laukal. 

Koitjärve raba on väga suur ja meie käisime vaid selle ühes nurgas. Tegime ringi peale Vahelaukale, Mustlaukale, Pikklaukale ja Kajakalaukale. Raba on kenasti lage, pilk näeb kaugele. 

Suusatamist 10 km, lisaks 2 km suusad-käes kõndimist auto juurest raba äärde ja tagasi. 

Mustlaugas

Pikklaugas

Uisusamm Kajakalauka äärel

Ainus päris lahtine koht

Rabaelevandi jäljed

Rada

Head veebidisaini Swedbank'ilt

Swed ütles, et pean neil oma andmeid uuendama.
Saame aru, rahapesu ja muud seadused.

Ma ei ole vist nii mugavat ja ilusat kliendiandmete ankeeti varem näinudki.
Selge, loogiline, maksimaalselt eeltäidetud, suures kirjas, ilus.

Kiitus tiimile, kes selle ehitas!

Edit:
Tegin ära tuludeklaratsiooni.
Ka Maksuameti veeb on väga hea. 

Youtube ei väsi üllatamast

Ta hakkab vaikselt aru saama, et Netflix pole vist minu teema, ja promob vahele homoerootilisi India tantsufilme.
See oli suisa nunnu - šlaagerjas meloodia ja sõjakas meeste tants:

Aga no ausalt.
Kui loll saab üks reklaamist elav platvorm olla?!?

Käisin SPAAAAS!!!!

Tahtsin minna ujuma, aga sattusin spaha. (Soo - sohu, spaa - spaha eks?). Lahke piletimüügi-preili vaatas mulle peale, nägi mu vanaldlast ja räsit olemist ja lasi mu soodushinnaga sooja vette loksuma.

Oli täpselt nii igav nagu ma arvasin. Soe basseinike, jahe basseinike, kusagil muliseb, kusagil pladiseb. Kaua sa seal oled? Oli mitu sauna, aga kaua sealgi. "Saunavana pühakojas" tehti "saunarituaali" - üks noorhärra viskas leili ja korraldas, millal vihelda ja kuidas olla. Noh... tore on, aga miks peaks ma teise inimese käsu järgi saunas olema?

Olin tunnikese ja tulin tulema. Kuna spa pilet on kolmeks tunniks, sain veel uhkelt ujuda ka. Suusa-kuu on head teinud, käetõmme on tugevam kui varem.

Lähen kindlasti jälle, näiteks kümne aasta pärast. Seni piisab ujulast.

Lohakus ja lodevus maksavat kätte

Olen laisk ja käin saabastega nagu sussidega - lahtiselt, paelu kinni sidumata.
Paelad on kuidagi saapa põhjas krussis või nii.

Täna saabus karistus.
Üks pael tuli välja ja jäi teise saapa taha kinni.
Käisin keset teed käpuli.
Käed verised, põlved katki.

Paras!!!

Enne seda:
Käisime Kuutsemäel ja mini-Munamäel suusatamas. Ainus kukkumine - Otepää Coopi ees. Porilompi. Jää oli all ja nii ma sinna sisse lendasin. Täesti pikali. Sain läbimärjaks - trussikuteni. Saabas voolas vett täis. Ja üks külg oli mitu päeva valus.

Veebruarikuumus Kõrvemaal

Add caption

Ilmajaam lubas täna 5 kraadi sooja.
Aga tuli üle 8!
Päikese käes ja tuuleta kohas oli nagu suvi.

Kutsusin sõpru Kõrvemaale suusatama. Targemad tulid, aremad passisid. Et mis sa selles vees ikka plätserdad...

Kõrvemaa aga üllatas. Lund on endiselt palju. Maapinnal temperatuur miinuses. Rada seetõttu jääs. Uisurada värskest freesist hoolimata nii kõva, et minu uisu-tõuge ei leidnud sellelt tuge. (Uisus peaks suusa maha panema välisele kandile, aga ma ei suuda, seega tõukan sisemise kandi pealt ja see libiseb jää peal ära.)

Klassikarada oli aga nagu raudtee! Natuke okkane ja mõni käbi ka sees, aga muidu - lükka ja kihuta!
Esimese 12 km keskmine tempo tuli 3:50 min / km. Pingutama ei pidanud - lihtsalt libises nii hästi.

Aga jääs olid ka laskumised. Pidurdasin nagu oskasin, kuid see ei aidanud. 12 km peal sõitsin rajalt välja. Pehmelt hange, aga ikkagi. 14 km peal kukkusin uuesti. Mispeale otsustasin, et ei riski ja viimase 5 km mägedele ei lähe. Rekka oja laskumine - millega muidu pole vähimatki häda - ei aitäh. Keerasin suusrajalt ära ja tulin metsavahelisi autoteid pidi keskusse. (Teed muidugi lumised, sai kenasti sõita.)

Pärast tegin 5 km veel. Rada oli seks ajaks pehmem. Ei libisenud nii, see-eest sai uisus jalaga tõugata.

19 km (tänu lõikele 18 km) raja peal ei näinud ma mitte üht inimest. Enne mind rajale läind Jane oli ära eksind ja kedagi teist polnud. Mitte kedagi!!! Totakad linlased arvavad, et kui on plusskraad, siis ei saa suusatada. 

32 minuti piir

tldr: suusatasin 8 km 31 minutiga, alla 4 min/km.

Ma olen monotoonsuse kummardaja ja harjumuste ori. Suustan kõige üksluisemal võimalikul viisil. Harku tagumist 8 km ringi. See on lauge, pea reljeefita, alati sama. Mingi õhtu nühkisin seda 33 km, ühtlases tempos, sama sammuga (Mogren), halva libisemisega rajal. Pmst kordasin ligi kolm tundi täpselt sama liigutust nii käe kui jalaga.

See-eest on kerge eri päevi ja aastaid võrrelda.

Ja kuna rada on täpselt 8 km, saab kiirust ja aega kergelt siduda.
Kiiruse muutus 15 sekundit minutile muudab ringi aega 15 x 8 = 120 sekundi ehk 2 minuti võrra:

5 min / km == 40 minuti

4:45 min / km = 38 minutit

4:30 min / km == 36 minutit
...
4 min / km = 32 minutit.

Kas ma olen iial sõitnud Harku ringi 32 minutiga?
Blogi ajalugu ütleb, et ei ole.
Veebruaris 2011 sõitsin ringi 32:30, ja seda veel klassikat.

Üleeile tuli jube libedal rajal uisku sõites täpselt 32 minutit. Tegelikult sõitsin käte jõul, jalatõuget ma nii jäisel rajal teha peaaegu et ei suutnud. Ja see oli kolmas ring. Esimesed kaks olin proovinud klassikat ja samuti käte abil edasi liikunud.

Täna aga sõitsin värskel lumel, täiesti määrimata suusaga 31 minutit.
Uisku.
Pärast väikest pausi tegin teise ringi järgi, alguses hästi-hästi rahulikult, ja see tuli 33 minutit.

Teisel ringil mõõtsin oma sammu sagedust.
See on normaalselt sõites täpselt 1 jalatõuge sekundis ja paaris-kepitõuge 2-sekundise tsükliga.

Konrad Mägi ja Eero Epner

Käisime Iidaga Kati mahitusel KUMUs.
Konrad Mägi näitus ja Eero Epneri kuraatori-ekskursioon.

Oli erakordselt hea.
Esimest korda elus sain ma mingi - aimduse, nuusutuse - maalikunstist.

Pikk intervjuu:
https://kultuur.postimees.ee/4258907/moistatuslik-konrad-magi-eero-epneri-luubi-all

"Professor, siin te juba olite." ehk Keilas suusatamas

Käisin Keilas suusatamas.
Arusaamatu sasipusa.
Rada läheb mäe otsa... ja siis vist jälle sellesama mäe otsa... ja siis juba päris kindlasti sellesama mäe otsa!!!
12 km, rohkem ei viitsinud.

Sõnad siit: http://web.zone.ee/stemugram/failid/mehedeinuta.htm

Suusatalv

On inimesi, kes julgevad avalikult öelda, et neile ei meeldi lumi. Või talv. Või suusatamine. Ma ei saa neist aru. Ma näen suvi läbi unes, et mu jalge all on valge sillerdav pind ja ma liigun siuh! säuh! selle peal edasi. Kergelt, kiirelt, mõnuga.

Päris elu nii ilus ei ole.
Suusk ei libise. Või libiseb ainult tagasi.
"Kergelt" asemel lendab higi kahte lehte.
Iga tõus võtab hinge kinni.
Ja lund... ei ole. Või on vaid korraks. Ja suusapeded peavad kiimlema Trummi või Kuuse ringil.

Kuid sel nädalavahetusel oli lund, oli paar kraadi külma ja oli vaba aega.
(Sest üks laps Soomes võistlemas ja teine Laulasmaal laagris.)
Käisime kaks päeva Kõrvemaal ja nautisime.

Suusarajad - super head!
Mets - lumine ja imeline!
Saun - korralik!
Kohalik söök pärast sõitu - imemaitsev!

Laupäev: kell 9 kodust minema.
Tegin kaks 19 km ringi, mõlemad uisku, ajad 1:29 ja 1:42, kiirused 4:40 ja 5:20 min/km.
Teisel ringil olin juba üsna kustunud, tõuse kõndisin.

Pühapäev: kell 7:40 kodust minema, et saaks päikesetõusu ajaks metsas olla.
Täiesti lollid eksju?
Tegin 20 km klassikat ja 5 km uisku.
Klassika-ring tuli tempoga 5:20 min/km, uisk 4:20 min/km.

Tuli meelde, miks on klassikastiil nii mõnus. Kui suusk libiseb ja peab, ja kui rada on "õige", siis on see tõesti... pingutusevaba. Lükkad jalakesega, libised. Lükkad keppidega, libised-libised-libised. Väga kiiresti edasi ei liigu, aga pingutus pea puudub, sest enamuse aega sa ju puhkad :)

Kati aga taas-kohtus meie tuttava metsisega!
https://kurinurm.blogspot.com/2018/01/korvemaal-puusaare-rabas-kuri-kana.html

Kolm raamatut

"Eleanor Oliphant is Completely Fine" - 2/5
"Päeva riismed" - 2/5
"Teenijanna lugu" - 5/5

"Teenijanna lugu" on täiesti vapustav. Super. Soovitan... kõigile. Lastele võib-olla mitte.

Aga...

Kaks esimest raamatut saaks sisu eest null punkti. NULL. Kuna kirjutatud ja keskkonda kirjeldatud on hästi, siis okei, 0+1+1=2.
Aga:

Mõlemal raaamatul on peategelane, keda ei saa olemas olla.
Eleanor on isehakanud autist; päriselt ei ole, aga tema iseloom ja käitumine on täiesti selgusetud ja ei, tema ajalugu ei selgita neid mitte kuidagi.
Stevens on... suhtlemis- ja mõtlemis- ja empaatiapuudega. Mis pmst oleks võimalik. Aga tema ametikoht ei võimalda. Team lead ei peab lugema oma alluvate ja ülemate tundeid. Ta ei saa joosta igalt, IGALT kohtumiselt minema end ametikohustega vabandades. Ta ei saa käituda nagu... üliviisakas mats. Aga Stevens käitub. Raamatu algusest lõpuni. Tema kinnisideede küüsis mõistust ma usun; aga tema psühhopaatset käitumist ma ei saa.

Mõlemal raamatul sisu, mida ei saa olla.
Eleanor kasvab täiesti arusaamatul viisil ühiskonda tagasi.
Päeva riismetes tõusetub poliitika. Tõusetub täiesti... küündimatult. Mul jääb mulje, et jaapani kirjanik lihtsalt ei mõista lääne ühiskonda, lääne ajalugu, lääne inimesi ega iseloome. Muidu ei saaks ta niisugust naiivset jampsi kirja panna. Kui mina läheks kirjutaks midagi Jaapani ajaloost, oleks see ka ju täiesti mööda? Aga inimene on nobelist, ta ei saa olla loll, nii et ma ei saa aru.

Lugesin arvustusi, nii rahva kui kriitikute omi. Ei saanud targemaks.

Nii et jätke need esimesed kaks ja lugege Atwoodi.
Mina sain sealt elamuse, ehk saate teiegi.

Kadrioru lahtised 2019

Üritus: https://zazibea.blogspot.com/2019/01/kadrioru-lahtised-2019.html

Valmistusin selleks võistluseks ligi viiskümmend aastat. Kolisin kaks korda - 1972 ja 2000. Käisin Narva kohviku kõrval lastesõimes. Harisin end Raua koolis ja pesin end Raua saunas. Panin kolm last siia lasteaeda ja kooli. Olen rüganud Hundikuristiku nõgestikus, teinud Kadrioru pargis Pokemon God mängides miljon tiiru Adamsoni ja Koorti ausammaste vahel, kuulanud käsitiivalisi, istunud Kadrioru lossis presidendi laua taga presidendi toolis.. Olen lugenud vanu kaarte, mäletan Kiievi poe ehitamist (vaiade vesiliiva tampimise hääl kõlab siiani kõrvus), olen vaadanud Youtubest Vesivärava tänava raudtee videot (see on nüüdseks maha võetud ja mul pole isegi viidet filmile, kust see pärit), mäletan Tšehhi lõbuparki ja Liivaoja laevavrakki ja Tombi tänavat ja üldse.

Ettevalmistus, seega, põhjalik.

Startisime ühel aasta alguse õhtul kell üheksa.
Teatud paanika tõttu sain mina liituda siis, kui paar KP-d oli juba võetud.

Liikumise aeg üle 3 tunni, distants üle 10 km.
Leidsime lumepuruses linnas kõik KPd kenasti üles.
Ühe koha / küsimusega jäime päris jänni ja mõnes jäime kahtlema.
Muudega saime omast arust hakkama.
Sõbralikud olendid, vana sild, valemid ja näitlejad - kõike teadsime või leidsime!

Hea ja hariv harjutus, aitäh korraldajatele!!!

Ja - nii ütlemata hea meel on inimeste üle. Nii nende üle, kes asju välja mõtlevad; kui nende, kes neid ette ja korraldada võtavad; kui nende, kes kaasa kutsuvad ja olemas on!

Robotexil

Käisin Robotexil.
Oli huvitav ja raske.
Rahvast - murdu.
Laupäeva hommikupoolik, vist kõige rahvarohkem aeg.
Mingid asjad ei tööta, miski teine on muul viisil sandisti...
Kogemusena - äge.

Meie putka väljast...

... ja seestpoolt vaadates

Rõngad

1) Uisusamm on meeles
2) Tasakaalu pole, aga tuleb
3) Võhma pole, teen ringide vahele pause, ka laugeid tõuse pigem jalutan
4) Käed töötavad hästi, ujumine ja paar kepikõnni / immi korda on mõjunud
5) Normaalsetest inimestest olen endiselt kiirem

Nõmme - 5 km
Valgehobusemäe - 11 km
Nõmme - 11 km
Nõmme - 15 km
2. jaanuar Pirita - 10 km, õhtul, üksi :), okkasel rajal uisku alla 5 min / km
5. jaanuar Kõrvemaa - 24 km
6. jaanuar Kõrvema - 14 km, Iidaga
10. jaanuar Harku - 24 km, tagumine ring x 3. Ringide (neto) kiirused 4:15, 4:30, 4:30 min/km.
12. jaanuar Kõrvemaa - 2 x 19 km
13. jaanuar Kõrvemaa - 20 + 5 km

Nõmme rada on sajaga nõme, päevasel ajal rahvast täis, kunstlumi on pudruks sõidetud.
Aga ikka parem kui üldse ilma!!!

Edit: 
Õhtul Nõmmel. Linnas +3, sulab ja sajab. Rada aga väga heas korras ja kiiiiiire! Nagu lendaks. Lõpuks olin rajal ihuüksi. Inimesed ei usu, et plusskraadiga on metsas hea..

Jaanuari lõpp:
Nõmme 8 km ring 33:20, ehk 4:10 min/km.
Natuke tuleb veel pingutada, siis saab uisu kiiruse üle 15 kmh :)

ID kaart

Tuleb teha ülekanne ja PIN-kalkulaator on kodus.
ID-kaart appi!

0) ID utikas käima. ID kaart on arvutis, korras, kehtib, utikas loeb-näitab andmeid.

1) Firefox, swedbank.ee ette. Sisselogimine ei õnnestu. "Kasutaja tuvastamine ebaõnnestus! Veenduge, et ID-kaardi lugeja on arvutiga ühendatud ning ID-kaart oleks kaardilugejas blablabla".

2) Chrome, swedbank.ee. Sisse saab logida. Edu!!! Makse allkirjastamine ei tööta.

3) Mul on aktiveerimata mobiil-ID. Aktiveeriks ära?
Google leiab https://www.id.ee/index.php?id=36820, see suunab https://taotlus.politsei.ee/. Politsei leht karjub - insecure connection, SSL issuer unknown. Ilmselt vana leht.

4) Avaks https://taotlus.politsei.ee/ teises brauseris? Leht avaneb. Kinnituseks tuleb anda digiallkiri. See aga ei õnnestu, mingi obskuurse veaga.

5) ID abileht ütleb, et tuleb brauseris extensionid üle kontrollida. Kontrollin. Kõik nagu oleks.

6) Uuendame ID utiliidi ära. Arvutile ka reboot. Ehk see aitab?

7) Firefox - kõik on sama, panka sisse ei saa.

8) Chrome - oo, veateade on muutunud! Annab lootust.

9) Pärast mitut katset õnnestub Chromes makse allkirjastada.
Ma ei tee midagi teisiti kui varem (sest mis seal teha? sisestad andmed ja vajudad "allkirjasta"), aga ühel hetkel küsib arvuti PIN2 koodi ja makse ongi tehtud!

Õnn!

Ajakulu: pool tundi.

Advent of Code

Progemis-võistlus.
Olen täiega võlutud.

Iga päev algab uue ülesandega. Proge ära, leia vastus. Probleemid on suhteliselt kerged ja lahenduvad umbes ühe-kahe ekraanitäie koodiga. Vaja on loogikat + oma keele tundmist.

Ässad võistlevad kiiruses. Lahendused tulevad mõne minutiga. Ma ei loe ülesannet selle ajaga isegi läbi, ammugi ei lahenda / proge / testi.
Ässade tööd saab jälgida kogukonna Redditis: https://www.reddit.com/r/adventofcode/
Kes paneb sinna lahendusi (koodi), kes videoid, kes kirjeldab mõttekäike.

Mõni kirjutab eriti obskuurses või ebamugavas keeles.
Vi makrod, COBOL, Minecraft (!!!), Brainfuck, Whitespace - see on teie tähetund!
Kes soovib proovida, siis siin on hea nimekiri.

Mõni võtab iga päev eri keele, näiteks see hull või siis too.

Mis selle siis minu jaoks huvitavaks teeb?

1) Ülesannete lahendamine on lahe! Mõistus töötab (vähemalt mulle tundub, et).
2) Iga ülesandega õpib midagi. Leksikoloogiline topoloogiline sortimine ftw! Counter class!
3) Huvitav on vaadata, kuidas "need teised" on sama probleemi lahendanud. Mõnikord mõtleb kogukond minuga samamoodi - kõik teevad rekursiooni ja mina ka, mina ka! Mõnikord on mul täiesti ainulaadne lahendus ja selle üle on ka hea meel. Day 6 Part 1 - mulle tundub, et mul on seniloetuist kõige kiirem algoritm. Tegelt kindlasti ei ole, aga ikkagi!
4) Kõige popim keel on Python. See on nii mugav, et selle kasutamine on natuke sohi tegemise moodi. Ma oskan sellest täpselt kolme asja - list, set, dict. Aga seni on piisanud.
5) Ässade koodi on huvitav lugeda.
6) On tore näha, kuidas keegi küsib nõu ja on mõtlemisega umbe jooksnud kohas, mis mulle üldse keerukas ei olnud :)

AoC ümber on elav kogukond.
Inimesed visualiseerivad ülesandeid ja lahendusi.
Ehitavad graafikuid.
Otsivad läbi ajaloo keerukamaid ülesandeid.

Tehke ka!

Edit:
Jõudsin juba rõõmustada, et see pole Project Euler ja saab hakkama ka ilma arvuteooriata, kui nägin esimest viidet Mersenne'i täisarvudele.

Päev 9, marmorkuulid: 
Ei saanud hakkama ja spikerdasin.
1. osa tuli lihtsalt, aga 2. jäi kiiruse taha kinni (runtime oleks olnud tundides, vähemalt.)
Matemaatilist lahendust ei leidnud.
pypy'd installida ei tahtnud (see oleks võib-olla aidanud).
Vihje kasutada kiiremat andmehoidlat viis deque'ni, selle sain küll tööle, aga sama ebaefektiivselt.
Lõpuks lugesin seda lõime ja võtsin selle koodi, st tegin puhtalt maha.

Päev 13, kärud ja rajad: 
Pidanuks panema kirja, mida ma iga päevaga õpin.
Täna vaevlesin pikalt selle käes, kuidas listist mitut elementi korraga eemaldada (vastus: ehita uus list, [x for x in previous_list if condition]) ja kuidas korraga itereerida nii listi kui selle järjekorranumbrit (vastus: i, item = enumerate(list)) ja püüdsin liiga optimeeritud lahendust ehitada. Lisaks harjutasin klasside ja dict'ide kasutamist. Lisaks üks raskesti debugitav loogikaviga - lahendus töötas test-sisendi peal, aga mitte päris-. Lõpuks tuli Alo ja aitas :)

Basseinis

Ujusin täna 1 km 29 minutiga.
Võimas tulemus!!!!!
Olen nüüd kaks kuud käinud basseinis umbes 2 x nädalas. Ja ongi 1 km ajast minut maas!
Kui nii jätkan, ujun 5 aasta pärast valguse kiirusel.

Ehk:
- konna kiirus ei ole muutunud. Mulle TUNDUB, et on, ma ujun hoopis teisiti kui 2 kuud tagasi. Aga päriselt ikka ei uju küll;
- krooli vastupidavus ei ole muutunud;
- üldse mitte miski ei ole muutunud.

Welcome to, ma ei tea, vanadus ilmselt.

Variandid:
- vähem süüa, et ümarujuk keha keskosas kiirust maha ei võtaks?
- veel rohkem trenni (Tümpat mäletate jah)?
- mingeid veel süsteemsemaid harjutusi, nt täiskasvanute trenni minna?
- jätta lootus?

Harkus jalutamas

Harku järvest edelas, Paldiski maanteest põhjas on tükk igikoledat tööstusmaastikku. Seal on lahmakas karjäär, killustikutehas, aherainemäed, mingid tiigid, paetolmused teed... Lisaks pank ja paepaljandid - Balti klindi lõik Astangu ja Tabasalu vahel. Seal toimusid 2015 Tallinna Xdream ja 2008 drytoolingu võistlus.

Tegime seal täna tiiru.

- Kalda all on Tallinna kõige.. õudsam aiamajade rajoon. Nagu vana Lennujaama Pilpaküla, aga rohkem võssa kasvanud ja veel rohkem prahti täis.
- Killustikutehase kant on nõukogude aeg. Kõige stiilsem on valvuriputka - ilmselt üle tee naistevanglast pihta pandud kanajalgadel kuut. Aga putkas oli lahke vene onu, lubas meid tehase alale kolama.
- Tehase taga on aherainemäed. Need paistavad Paldiski maanteele ära. Kõrged paesõelmete künkad, üsna samasugused (ja sama kõrged) nagu Rummu järve ääres.
- Panga pealt paistab kenasti ära Harku järv ja läänepoolne Tallinn.
- Pangast voolab alla väike mägioja - Lepiku kraav.
- Paar sammu edasi algab kapitalism. Tabasalu - Tiskre - Harkujärve vahe on üks katkematu äärelinn.

Pärast tegime veel ringi ümber Harku järve, võsas ja pokustikus.
11-12 km kõndimist, sellest umbes 4 km tee peal ja ülejäänu üsna tülikal maastikul.

Kahjuks jäid pildistamata kaljud.
Seepärast panen lõppu ühe 2008 pildi ka.

Endomondo track.

Mäest üles! Mõni aga ei julgenud.

Harku järv ja Õismäe

Eputab maailma serval

Mägioja ja plekist kuudid

Harku järv

Rada. Tegime päripäeva ringi

2008 - Kaisa paneb konna

Astangul jalutamas

Astangu on Tallinna lähiümbruse kõige looduskoledam, samas väga äge maastik. Seal on koos tsaari- ja nõuka-aegne militaar, kaljupank keset metsa, tunnelid mäe sees, suured karstilaadsed augud, kõrged muldvallid, tiblalikud prügihunnikud.

Et seda kole-ilu näha, tuleb minna siis, kui puud raagus. Muidu varjab võsa kõik ära ja jätab sündsa, täiesti vale mulje.

Kuu aega tagasi käisin seal rattaga, täna - Elo ja Kaaruga.
7 km, sellest enamik lihtsalt võsas või võpsikus.
Endomondo: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/1230481960

Ja linn tungib peale. Igast küljest - Paldiski maanteelt, Kadaka autoturu poolt, Tähetorni tänava suunast. Kus 10a tagasi vaid võsa, on uhke elurajoon. Ka keset alumist metsa on raiesmik.

Lisainfot:
http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel1145_1123.html

Gonsiori tänav jalgrattale

Taust:
Tallinn ehitas kogu Gonsiori tänava ümber; eesmärk eelistada ühistransporti ja kergliiklust.
Kulus 7M eurot, aga tulemus sai jabur. 
MKM tellis projektile Taanist ekspertiisi, mille linn lihtsalt allavett lasi.
Marii Karell ja Hans Lõugas kirjutavad ja Facebooki rattagrupid kajavad.
Tasub lugeda ka Rüütelmaa toredat intervjuud.

Ma sõitsin tänaval juba enne avamist ja märkasin samu asju ise ka.
Täna tegin Gonsiorile edasi-tagasi ringi peale, et üldine mulje saada.

Arvamus: jama.
Lühidalt:
1) rattad on lihtsalt kõnniteel, koos jalakäijatega
2) keset teed on super tüütu konar riba,
3) rattarajal on täiesti totrad takistused - postid ja bussiputka,
4) Maneežist kesklinna poole pole rattaga sõitmiseks mingit võimalust.

Kõnnitee on vaheribaga jagatud kaheks: veerejad ja kõndijad.
Aga ühele poolele on ette pandud post.
Miks, ometigi???

1) Ratturid on pandud lihtsalt kõnniteele. Seal ei ole märgitud selget rattarada, aga piki teed läheb imelik kivist... konarus. Mis vist peaks eraldama rattaid ja inimesi. Aga see ei hakka tööle. Meil lihtsalt pole ratta- ja kõnnitee eristamise kommet ka siis, kui see tänaval piktogrammidega märgitud on. Ja märgid kuluvad kiiresti.. Ja mõlemad (ratta- ja jalgsi-rajad) on nii kitsad, et tegelikult tuleb niikuinii kogu tänavat jagada.

Jalgrattad ja jalakäijad on saavad seega olema täiesti segamini.
Võib-olla pole see üldse probleem? Gonsioris kõnnib inimesi ju nii vähe.

2) Piki teed jooksev kivist konarlik riba on väga halb lahendus. Täna pidin paar korda inimesest mööda põikama (lapsevanker, tõukerattal lapsed jne). Väga ebamugav oli. Tõukeratast ja rula ja rulluisku segab see aga palju rohkem!!! Ideaalis on vist rattad ühel ja kõndijad teisel pool seda, aga see ei hakka tööle, ausalt.
Ma tõesti ei saa aru, miks nii loll lahendus valiti.

Lisaks on kõnniteel üsna ebamugavad vihmaveerennid. Mis taas on tõukeratta jaoks veel tülikamad.

3) Kõige jaburam on bussipeatus Raadiomaja vastas. Sellest EI SAA jalgrattaga mööda, sest inimesed ja jube kitsas. Ainus võimalus on sõiduteele minna. Kogu kvartali ulatuses. Aga see on vastu kogu kontseptsiooni, mis uuel tänaval on!!!!

Väiksem narrus on postid keset teed. Üks kannab näiteks silti "rattatee". Wtf?? Raske oli need meeter maad mujale panna? Aga postidest saab vähemalt kuidagi mööda.

4) Maneeži tänavast kesklinna poole kaob rattasõidu ruum ära. Kõnniteel seal sõita ei saa, bussipeatused ja inimesed. Sõiduteel rattarada pole. Mida ma teen? Hajun õhku?

Kõik see illustreerib hästi linna suhtumist. Tallinn teeb rattateid "linnukese" pärast. Gonsiori tänava remont maksis 7 miljonit eurot, suurem osa neist Euroopa raha. Ju lubasime Brüsselile kergliikluse olude parandamist. Aga kust need ratturid tulevad, kuhu lähevad - selle peale me ei mõtle. Mingi imelik väntav mass on. Ja miks nad ometi autoga ei või sõita?!?!

Kokkuvõtteks:
Kulutasime raha, tegime tööd.
Oleks võinud saada mõnusa keskkonna.
Niiii natukene jäi puudu!!!
Aga tulemuseks saime käki.
Sest linnal on ükskõik...

Film: Tuulte tahutud maa

Väga meeldis!
Tund aega puhast ilu.

Tekkis tahtmine minna ja kõik filmis nähtud kohad ise üle vaadata.

Viied!

Lastel (Iida, Alo) on e-koolis järjest mituteist viit!
Ma ei imestaks, kui viied oleks Alol matemaatikas ja Iidal muusikas.
Aga seal on rasked ained!
Vene keel, kirjandus, Iida mata kontrolltöö ja muu selline.

Õppimine on raske.
Nende viite taga on nii laste kui meie enda töö.
Palju õnne meile!

Film: Seltsimees laps

BMF-i kinos.
Saal puupüsti täis, igal trepiastmel kaks inimest, osa läksid uksel ära.
Moonika Siimets oli kohal ja jutustas natuke.

Film oli... kunstipärane.
See ei olnud lugu ise, vaid illustratsioon loole, mida iga vaataja pidi ise teadma ja mõistma.
Ja eks me ju teame ka.

Kuid siiski on Eesti film pigem teater kinolinal. Ilus, aga mitte ehe. Iga stseen, fraas, dialoog on üle mängitud, mingitpidi võlts. Päris inimesed selles olukorras ei käituks nii, ei ütleks selliseid asju, ega sellise intonatsiooniga.

Mõjuv oli ta siiski.
Ja igav ei hakanud.
Piinlik oli küll, tihti, kuid sellega peab Eesti filmi vaadates juba ette leppima.