Libahundi jälg, Pakri, rattaga

Oi kui pekki see läks. Tulemuse mõttes. Nii halvasti pole varem läinudki.
Muidu oli jälle väga äge!!!

Sebastian + mina, rattaga.
Arvasin, et sõida jaksame, planeerida ja orienteeruda oskame...
Kuid...
- planeerime halvasti,
- orienteerume halvasti,
- tuleme rajalt poolteist tundi varem ära,
- jääme eeleelviimaseks.
Ka kõik lapsed ja naised on meist tabelis eespool.

Plaan. Tahame kindlasti tuletorni juures ära käia. Seega teeme päripäeva ringi. Läänekallas, tipp, põhjakallas, idast tagasi. Kui siis stardi-KP järel KÕIK rattatiimid teises suunas keeravad, võtab kulmu kerkima küll.

Teine KP - Muula mäed. Tundub lihtne. Sõidame sisse, eksime ära. Fck! Abivalmis jalgsi-tiim näitab meile "KP on seal, kus inimesed kõnnivad". Rehman käega - ära sega! Oleme omast arust kaardil, aga ajame segi keeluala ja tarastatud platsi. Sõidame kindluse küngastel kena ringi, vahime täies segaduses kaarti ja maastikku. Lõpuks viib S meid punkti ja saame lendavat taldrikut pilduda.

Käin pärast võistlust samas punktis uuesti. No ongi lihtne! Aga võistluse ähmis ajasime teed ja suunad täiega sassi. Lisaks otsisin punkti "lagendiku äärest", see oli aga vallikraavi põhjas... Oleks vist pidanud legendi lugema? Aga ei - oli vaja sõita, mitte midagi lugeda!

Jätkame singlil piki panga äärt. Puhub!!!! No nagu torm, mitte lihtsalt tuuleke! Ma pole iial sellises tuules rattaga sõitnud ja ka S-l on raske. Aga nii äge on! Juga on tagurpidi ja pritsib alt üles, tee peale. Kõik peavad kinni ja teevad pilti :)

Kuid o-tehniliselt on see rajalõik sula lollus ja kaotatud aeg. Õnneks ei märka me pangast alla viivat treppi ja ei käi KP 72 järel coastaleerimas.

Poolsaare tipus läheb mul rehv katki. Ma ise ei oskaks tubelessiga midagi teha, aga S on hästi varustet ja paneb mulle uue lohvi naksti alla. Aitäh!

Teisel kaldal jätkame lollustega - sõidame asjadest mööda, ajame segi panga pealse ja aluse. Vett on palju, teede asemel on kohati pikad lombid. Siis lööb S jala ära, meie o-isu kaob ja tuleme poolteist tundi varem finišisse. Kusjuures just viimasel tunnil hakkasime enam-vähem orienteeruma, olime kaardimõõduga ära harjunud ja punktid tulid enam-vähem kätte.

Mis siis valesti läks?
- Rattapunktid olid kaardi idaosas, teede lähedal ja vist ka kerged. Sinna me aga ei jõudnudki.
- Olen harjunud sellega, et rattaorienteerumises ei pea legende lugema - need on kaardilt niigi selged. Libahundil nii ei saa!!! Astangu all / peal on väga eri asjad ja 25k kaardilt seda välja ei loe.
- Päevaku 1:10k kaarti näen ma kaardialuselt lugeda, 1:25k kaarti ei näe. Seega tasub juba ette väga täpselt vaadata, mis kohas KP täpselt on, "sõidame kohale ja küll seal selgub" ei tööta üldse.
- Keerukas kohas võiks kasvõi rattalt maha tulla ja kaardi kätte võtta. Kaotad minuti, võidad kümme.

Muidu aga oli väga lahe päev. Ilm hoidis meid. Ennustus lubas lakkamatut vihma. Tegelikult tuli ainus räme sahmakas jalgsi- ja ratta-stardi vahel. Jooksjad said seda nautida rajal, ratturid - Paldiski spordikeskuse fuajees. Pakri maastik on huvitav. Sõit piki panga äärt - äge. Tuttavaid oli palju. Lisaülesanded olid toredad ja meil läks nendega hästi. Supp oli hea. Pärast võistlust sai basseinis ujuda. No on ju tore :)

Tulemused: http://libahunt.kutimuti.ee/results_2019_2/results.htm

Meie rada / planeering. No ei näe normaalne välja eks!

Oeh.
Oleks homme rogain, siis läheks kohe uuesti ja no küll paneks!!!

XT rogain - Kohtla-Nõmme ja Aidu karjäär

Ribid katki, joosta ei saa, aga rattaga sõidan ikka.
Meelisega XT rogainil Kohtla-Nõmmel ja Aidu karjääris.
Sest nii äge maastik.
21. september 2019.

Oligi.
Sõitsime, jooksime järskudel aheraine-mägedel, sumasime metsas.
Tulemused: http://www.xtsport.ee/ftp/S%C3%BCgisrogain2019/web/results.htm

XT rogain on tore, aga mulle jäi veidi lühikeseks.

Kõige ägedam oli parve-etapp.
Üle Aidu tranšeede lähevad ise köiega veetavad parved.
Sportlikus mõttes oli sellega sõit jama, ootasime mitu ringi ja üldse, aga - no nii lahe!!!

Jalgratas ja raudtee

Uurisin jalgrattaga raudtee ületamise teemat.

Panen kirja.

Seaduste väljavõtted on kaldkirjas.

Raudtee jalgarattaga ületamist reguleerivad:
Liiklusseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv
Raudteeseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018060?leiaKehtiv
Raudtee tehnokasutuseeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019026?leiaKehtiv

Liiklusseaduses on raudtee ületamise kohta kolm paragrahvi:
§ 19. Liikleja kohustused raudtee ületamisel
§ 59. Raudtee ületamine
§ 60. Raudtee ületamise piirangud
Mitte ükski neist ei piira raudtee ületamist jalgrattaga sõites.

Vähe sellest - LS lubab ratturil raudteest üle sõita ükskõik ka kõnni- ja kergliiklusteed pidi.

Ratas on LS § 2 järgi sõiduk. Sõidukiga võib raudteest üle sõita raudteeülesõidkohal. See on LS termin: § 2 65) "raudteeülesõidukoht on tee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht". Seega - kui sõidutee, kõnnitee, jalgratta- ja jalgtee ristub raudteega, võib sealt LS järgi ka üle sõita. Muidugi võib märkide või muude vahenditega seda liikluskorraldust konkreetses kohas muuta ja piirata.

LS ei defineeri raudtee üle käimise kohta. Vastavas definitsioonis (LS § 2 65) on raudtee ületus selgelt välja jäetud.

Raudteeseadus ei piira ega korralda liiklust mitte kuidagi. Ei saagi piirata, sest RTS reguleerimisala on väga kitsas. See on seaduse alguses (§ 1. Seaduse reguleerimisala) välja toodud - RTS käsitleb infra haldamist ja raudtee-ettevõtjate enda kohustusi.

RTS küll viitab Liiklusseadusele, kuid vvalesti, sest kasutab terminit "raudteeülekäigukoht", mida LS ei defineeri. 

Niisiis ei piira ei Liiklusseadus ega Raudteeseadus raudtee jalgrattaga ületamist kuidagi, vastupidi, see on lubatud kõikjal, kus on mistahes sorti tee.

Eesti Raudteele see olukord ei meeldi. Seadusi muuta nad ei saa, küll aga tõlgendada.

Tsiteerin neid nüüd.

See tsitaat on avalik, ka mulle vastuseks saadetud kiri oli täpselt sama sõnastusega:

https://www.facebook.com/eestiraudtee/posts/100791221300792

Eesti Raudtee Diskussioon antud teemal on väga tänuväärne, täname probleemi tõstatuse eest! Eesti Raudtee ja teised õiguslikud järelvalveorganid tuginevad siin raudteeseadusele, paragrahv 38 (https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018010), mis ütleb, et raudtee ülekäiku võib ületada ainult jalakäijana, mida teadupärast ratta seljas olevad inimesed ei ole. Oleme tellinud nii raudteeseaduse kui ka liiklusseaduse õigusliku analüüsi, mis tõlgendab seadusi järgnevalt: raudteeülekäigukohal on jalgrattaga sõites raudtee ületamine keelatud. Raudtee ületamine raudteeülekäigukohas jalakäijana (lükates jalgratast) ei ole keelatud. Oleme nõus, et liiklusseadus seda üheselt välja ei too, kuid oleme selle murekoha tõstatanud ning tegeleme sellega, et see ka seal selget sõnastust leiaks. Seniks aga oleme ülekäikudele paigaldanud kollased tahvlid, kus on selgelt viidatud, et ratta seljas ületada ülekäiku ei tohi. 

ER valetab.

RTS ei ütle midagi sellist. RTS ainult viitab Liiklusseadusele:

§ 38. Raudteeületuskohad
(1) Sõidukid, jalakäijad ja aetavad kariloomad võivad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidukohtades ning jalakäijad raudteeülekäigukohtades liiklusseaduse alusel sätestatud korras.

Märkame sõna "raudteeülekäigukoht", mis on mõlemas seaduses määramata.

See lõik ega RTS tervikuna ei üle seega mitte midagi.

Ka raudtee tehnokasutuseeskirjad ei ütle raudtee ületamise kohta midagi uut, vaid viitavad "Liikluseeskirjale":
37. Jalakäijatele raudtee ületamine, sõidukite ja liikurmasinate sõitmine ning kariloomade ajamine üle raudtee on lubatud ainult selleks ettenähtud ja nõuetekohaselt tähistatud kohtades. Liikleja peab raudtee ületamisel täpselt järgima liikluseeskirjas selleks toiminguks ettenähtud korda.
Liikluseeskiri lõpetas olemasolu... ammu.

Ainus paber, mis tegelikult midagi ütleb, on sama tehnokasutuseeskirja lisa nr 4.

Aga määruse lisa ei saa kodanikult võtta ülema astme seadusega antud õigusi.

On veel kolmandad osapooled - politsei ja maanteeamet. Nendega suheldes tuleb välja, et neil pole seadustest üldse aimu. Nemad lihtsalt kordavad Eesti Raudtee soovmõtlemist, et "ei tohi".

Kokkuvõte:

Liiklusseadus ja Raudteeseadus lubavad rattaga raudtee ületamise, sõites, ükskõik millist teed pidi.

ER on tellinud õigusanalüüsi, mis tõlgendab neid seadusi ja muid määrusi nii, et nagu ei tohiks.

Kui Eesti Raudtee peab liiklusseadusest aru saamiseks ja selle enda meele järgi pööramiseks eraldi õigusanalüüsi tellima, siis mida peab tegema tavaline liikleja?

Vetla TAOK rogain, lastega

Viiekesi - Kati, lapsed, mina.
Kaasas tee ja võileivad.
Kaheksa tundi, üle 20 km.

Sinnasõit - lumes!!!
Tallinnas vaid mõni kribal, aga Vetlas oli kõikjal lumi maas! Ja ei suland see päris ära isegi päeval. Valge-hall lumekiht ja kuldselt säravad puud on sürrilt kaunid. Lund tuli päeval lisaks ja ilm oli paari pügala ümber.

Aga lumi tähendas märga metsa ja jalgu. See ei tee aga meeleolule head. Minul olid veel ribid katki - kuu aega tagasi kukutud roided on kord rohkem ja kord vähem valusad. Kokku veidi tujutu rogain. Alguses tahtsime isegi varem rajalt ära tulla, kuid õnneks :) ei jõudnud, ja lõpus oli minek täitsa hoogne.

Ringi tegime kaardi alumisel vasakul poolel. Metsa pidi alla, Matsimäe-Voose oosi pidi üles. Keset maastikku laiutas Jägala jõgi. Augustis kanuu-matkasime poistega samal jõelõigul; eelmisel aastal käisime siin Aloga rattamatkal. Lapsed tundsid tuttavad kohad ära ja rõõmustasid.

Orienteerusime enam-vähem. Suurim eksimine KP 61 juures - läksime valest kohast metsa ja keerutasime väga järsul reljeefil punktist üsna kaugel. Paar halba rajavalikut ka, aga muidu polnud häda. Lõpus jäi aega napiks ja kõndisime kahest KP-st lähedalt mööda. Kõik võtsid kõik punktid ära - ses mõttes puhas sooritus, et polnud ühtegi puuduvat või ajast väljas märget.

Tee jõime ära (ja jäi väheks), võileivad sõime ära, kommi jäi puudu.

https://rogain.ee/2019/preliminary/teamresult_202.htm

Kõik väga tublid!

Dragon Curve && Github

Tegin oma esimese Githubi projekti:
https://github.com/kurinurm/dragon-curve

Ma nagu oleks sinna varem ka midagi pannud...
Aga no pole.
See igatahes on!

Miks ma seda teen?
Ei tea.

Ärasaatmine

Aivar Rehe.
https://et.wikipedia.org/wiki/Aivar_Rehe
Minu ülemus Hansapangas, lühikest aega küll.

Käisin ärasaatmisel Toomkirikus. Rahvast oli palju. Vana Hansapanga juhtkond, sõbrad, töökaaslased, pere. Kirik polnud päris täis, aga peaaegu.

Teenistus oli kiriklik ja pikk ja jättis palju aega mõtelda.
Miks just tema?
Mida arvab asjast Danske juhtkond?
Mis tunne on teada, et sinu alluv on endalt elu võtnud, usutavasti töö asjus?
Kas on ükskõik?
Ma kardan kahjuks küll.

Kirikus lehvis suurelt Taani lipp.

Iga ülemus vormib ja harib meid. Mida mäletan Rehest? Pikk, sirge, korrektne, alati meeldiv, alati tasakaalukas. Riskidirektori töö pole meelakkumine. Esiteks oled sa olemuselt pidur. Teiseks on valgekraeliste valuuta- ja tururiskide kõrval sinu käes ka panga probleemsed kliendid ja nende haldamise meeskond. Rehe haldas seda punti minu arust super hästi.

Aga kõige rohkem mäletan ja hindan ma tema kommet alluvaid juhtkonna eluga kursis hoida. Me teadsime otsuseid, inimesi, probleeme, suundi. Mitte et need ülejäänud pangas saladus oleks olnud, aga Rehe tegi pidevalt tööd, et tema alluvad oleks kursis ja mitte kes kuidas, vaid süstemaatiliselt, läbi tema.

Palju aastaid hiljem nägin selle töö vilju 8. korruse esmaspäevastel koosolekutel. Veidi teises vormis... aga see ongi üks teine lugu.

Mõtteid oli veel palju, aga las nad jäävad, või veel parem - kaovad.

Head puhkust, Aivar. 

Milline on teie Facebook?

Juhuslikke tsitaate minu omast.
Kõik lõigud on inimese / sõprade oma kirjutatud, mitte tsitaadid artiklitest ega copy-paste kusagilt.

"Nüüd NDM ja täpsemini RPD faktor iseloomustab seda, mis kahju tekib organisatsioonile pärast intsidenti. "

"Konflikt EL õiguse territoriaalse/piiratud kehtivuse ja interneti globaalse olemuse vahel on erakordselt ere."

"HadCRUT3, HadCRUT4, ISD, GSOD"

"Seal sõltume üksnes difusioonist ja kontsentratsioonigradiendist selle pinna poolte vahel. Näiteks inimese kopsualveoolides ei ole ühtegi mehhanismi, mis CO2 aktiivselt eritaks. Loomadel on mehhanisme, mis mõjutavad veres CO2 ja O2 hemoglobiiniga seotust (Bohri efekt), kuid läbi hingamispinna viib ikka difusioon ja kontsentratsioonigradient."

Rattaga: Kaberla - Ihasalu - Kaberneeme

Tahtsin mina minna Kõrvemaale - mõtlesin, et sõidan talvise suusaraja rattaga läbi. Kuid Narva maanteelt maha keerates hakkas sadama ja Soodlas kallas nagu kausist. Tudeerisin pilvekaarte ja sõitsin üle maantee tagasi. Seal paistis päike.

Parkisin auto tuttavasse Kalevi-Liiva bussipeatusse ja veeresin:

• Kalevi-Liiva memoriaali juurde
• Piki Kaberla luite / rannavalli (mitte oosi, nagu ma seni arvasin) läänepoolset osa Jägala jõe / maanteeni. Mootorratturid on sinna kenad rajad sisse sõitnud. Mis on natuke tore ka, sest rada on puhastatud ja täiesti suva kohtadesse on tillukesi sillakesi jne tehtud. 
• Maanteed ja uuselamurajoone pidi üles Neeme poolsaareni
• Metsateid pidi Kaberneemeni, vahepeal ronisin puid pidi üle Suurlageda oja
• Kaberneeme poeni. Siin sai vihm mind peaaegu kätte, aga mina istusin poe ees varjualuses ja sõin šokolaadi. Kas teile on kunagi poes pilvekaarti näidatud? -- aga mulle lahke härra Kaberneeme poes näitas. "Sa oota siin ära, kuni see tups mööda läheb."
• RMK Kaberneeme lõkkekohani Ristisoo järve ääres
• Kaberneeme ranna äärsetele luidetele. Siin lustisin tükk aega, sõitsin piki singleid Augu Suurkivini ja jälle tagasi
• Ubari klindini
• Tallukmäe Tondiauguni klindi lääneosas
• Piki Kaberla luidet (mitte oosi) tagasi

Pea kogu tee oli liivas sumamine, mägedes üles-alla vingerdamine ja metsas juurikatel nikerdamine. Pulss oli enamik aega täiesti punases. Alla 30 km, umbes 3 tundi. Kogu see piirkond on maastikuratta (või krossimootorratta) jaoks sobilikke radu täis. Ubari klindi all on toredad singlid, jne. Ka lõuna pool - Ruu ja Kodasoo ning maantee vahel - on hurmav luiteline maastik väikeste radadega. 

Ja mustikaid / pohli oli mets täis!!!
Imehead, jätkuvalt, ja kuna lehed on ära kukkunud, on neid kerge korjata!

Jube tore oli, ausalt!

Rattaga: Kaberla - Ubari - Valkla - Salmistu - Haapse ring

Ilus ilm, paar sõpra ja vaba hommikupoolik.
Kuhu minna, nii et tulek ja sõit mahuks nelja tunni sisse?
Mul on käimata piirkond Kaberneeme ja Andineeme vahel.
Planeerisin siis sinna kolme tunni pikkuse raja.
Kaarti vaadates pole seal midagi huvitavat, aga tegelikult on põnevat kui palju!

• Algus - Kalevi-Liiva bussipeatus. Mälestuskohale täna ei jõudnud.
• Kaberla oos. Käisin seal juunis päevakul ja vaimustusin - milline tore mägi! Selle harjal on tore tehniline enduro-rada, sobib hästi ka jalgrattale.
• Ubari loodustarkuse keskus. Nüüd juba kaks püstkoda oosi nõlval. Täiesti arusaamatu. Aga ju siis on kasutuses - väga tore!
• Ubari panga / klindi pealne. See piirkond on täis metsa sisse peidetud Balti klindi lõike. Sõitsime tunneli moodi tee pidi piki klindi ülemist serva. Aeg-ajalt käisime ja vaatasime alla.
• Valkla mõis.
• Valkla klint jäi nägemata - selle peal ega all ei ole vist ratta jaoks head teed.
• Jaanukse kultusekivi.
• Salmistu sadam.
• Salmistusse sõitsime väikest rada pidi. Poole peal tegime pausi ja sõime mustikaid ja pohli. Mustikaid oli nii et mustab!
• Salmistu hiidrahn. Ootamatu. Seda pole kaardil ja selle kohta ei leia infot. Aga rahn on väga pirakas! Rahn on pooleks, keskelt saab läbi minna. Asub see Valkla-Salmistu loodusraja Salmistu otsas.
• Valkla rand.
• Haapse rändrahnud.
  Kaks tükki, lähestikku, suured: Augu suurkivi ja Kandukivi.
• Tagasi sõites nägime tuttavat Ubari klinti altpoolt. Metsa sees on tume sein!

Kogu ring tuli umbes 27 km, kolm tundi.

Huvitav piirkond, eks?
Aga kogu see ilu avab end, kui tee pealt ära minna. Sa võid maanteel sada korda sõita - sa ei näe ei oosi, klinti ega rahnu. Mis sest, et nad kõik on otse tee ääres. Mets varjab kõik ära, ja tee peal sõitja vaatab üldiselt ainult teed ennast. Jälle olen õnnelik oma jalgratta üle, mis mind tee pealt maastikule ära tirib.

Natuke kriibib hinge eramaa siltide ja väravate rohkus. Ka mõnele teele, mis kaardi järgi tundub avalik, on värav ette pandud või suisa maja peale ehitatud. Kurb!

Riided

Me oleme erakordselt saamatud laste kodus tööle panekul.
Või on me lapsed erakordselt osavad kodus mitte töötamisel.

Täna vaatasin Pika Hermanni kõrgust pestud riiete torni ja:
- laotasin kõik püksid põrandale
- käskisin igaühel omad ära tunda ja kappi viia
- kordasin sama särkidega
- kordasin sama aluspesuga
Kõik, virn kadus välgukiirusel.

Aitäh Kairitile idee / julgustuse eest.

Oranž käkk

Pusin tasapisi progeda, et lastele edasi õpetada.
Eile tegin juhusliku ruudustiku ehitamise programmi.
Lihtne - koodi on umbes ekraanitäis.
Aga kena:

Koodi võiks muidugi githubi'i panna...

Vandjala / Kostivere / Maardu karjäär

Mäletate, kuidas Nataša Rostova sõitis Moskvast Peterburgi ja siis isand Rževski kirjeldas talle Novgorodi? No just samasuguses kohas käisin ka mina. Püdel savi, nagu paekivi-tuha pasteet. Tööstuslikud haisud, ehitusprügi, rehvihunnikud. Ja see kõik on kokku suur auk, ehk karjäär.

Ma olen ammu seda karjäär piielnud. Hästi lähedal - Narva maanteelt peale Maardu järve paremale. Aga kas sinna saab? Kas sinna tohib? Saab seal sõita?
Täna võtsin ratta ja vaatasin üle.

Sai sisse. Aeda ees ei ole. Päris sõidu lõpus nägin mingit keelavat silti ka. Mingit tegevust seal ei toimunud, keegi ei lõhanud ega kaevandanud midagi, isegi valvurit vist polnud. See-eest oli palju kalamehi nii paadiga kui kallastel. Tundus, et ala on külastamise mõttes täiesti vaba.

Selle karjääri ametlik nimi on "Maardu lõunakarjäär". On ka nimed "Vandjala karjäär" ja "Kostivere karjäär".

Maastik on vahelduv. Üldiselt samasugune nagu Jõelähtmel, mis on samasugune karjäär teisel pool maanteed: avatud alad, vett täis tranšeed, nende vahel mets. Karjääri-järved on sügiseselt kenad. Kuldsed puud madalas õhtuses valguses, luiged, mets ja värk. Nende vahel kaevandusmaastik - kruusast mäed, igasugu hunnikud, alasti kraabitud maapind. Sekka mitmesugust prügi ja natuke tehnikat.

Järvede ääres on palju lõkkekohti. Mitte RMK omi, aga on näha, et seal käiakse palju :)

Läksin karjäärist risti läbi - otse lõunasse. Lõunaservast sai üles, aga ronida oli raske. Savine nõlv oli sellise kaldega, et napilt sai üles. Õnneks on rattal hästi karvane rehv all ja sai selle peale toetuda :) Samast aga läks üles ratta-jälg. Krossimootorrattad?

Lühike, aga huvitav sõit.

Rada, umbes

Tranšeed ja mäed

Püüdsin kiirust mitte ületada

Mis teed, kui jääb hulk rehve üles? Karjäär on neile just paras paik!

Karjääri lõunaserv

Paekivide pakkimise koht. Vandjala paekivi kasutatakse "plaatidena".

Vandjala järv

Vandjala järv

Vandjala järv

Mõnus puhkekoht looduse rüpes

Nopu järv

Paljassaare ja Kopli rattaring

Püüan igal aastal vähemalt korra Paljassaare poolsaarel käia.
Seal on alati huvitav.
Täna tegime kahe vihmasaju vahel rattaga ringi.
Kaasa tuli peaaegu-kohalik J (elab Kopli teisel küljel), ja päris-kohalik J pakkus kohvi ja õunu.

Tänase sõidu tegi ilm - päikseline, aga räme tuuline.
Rattaga sõita oli keeruline, eriti küljetuulega avatud lõigul Paljassaare ja Kopli vahel.
Meri müras, oli vahune ja ägedate lainetega.

Pikakaril olid ujujad.
Natuke edasi - lainesurfarid.
Väike-Paljassaare tipus oli ristlainetus; kahelt poolt tulid vahused lained ja said kokku. Tallinna poolt tulnud lained liikusid vastutuult (kuidas see üldse võimalik on??) ja tuul puhus nende harjalt vahu tagasi. Ilus!

Väike-Paljassaarel on nüüd mägiveised. Neid see tuuleke küll ei seganud.
Suur-Paljassaare all käis samuti lainete möll, vesi oli savist hall.
Vahepeal ajas J. meid päris ranna peale käima ja ise kommenteeris, et nii kõrget vett pole tema siin varem näinud. Tuul oli otse niipidi, et lükkas vee lahte sisse.
Paljassaare ja päris-Kopli vahel on väike maariba. Seal puhus tuul küljelt ja tahtis ratta kummuli lükata.
Kopli liinide uus-arendused näevad väga kenad välja.
Lõpuks jõudsin Paljassaare garaažideni välja. Sürr maailm! Igas suunas rauast karpide read. Nende vahel mingid... häärberid - tundub, et keegi elab seal.
Kõige esimene pilt - vaade prügimäe tipust garaažidele - on tehtud aga eelmisel õhtul.

Meil on ribid mitte roided

Kaks nädalat.

Ma arvan, et Mustamäe EMO lihtsalt ei raatsinud mulle öelda, et mul ikka ON kusagil murd või mõra. Valu on täpselt sama nagu aastaid tagasi roidemurruga. Ja ei parane.
Kõndida - saan
Joosta - ei saa
Nuusata - saan
Aevastada või köhida - välistatud
Magada - saan, aga piiratud ulatuses

Hommikuti on halvem, õhtuti parem.

Mul on tunne, et see roidevalu võtab mu küüru ja siis valutab kogu ülejäänud selg tollest küüru-olemisest omakorda ja sõltumatult.
Suht nõme. 

Tallinna Xdream ja kukkumine

tldr: sõidan rattaga tõkkepuusse, lendan üle nipli ja katkestan.

Usun, et Tallinna Xdream tuleb äge, ja tahan osaleda. Linna-võistlused on alati huvitavad! Mulle meeldib tööstusmaastik ja meeldib näha oma kodu selliseid urkaid, mida muidu ei leia.

Tiim - Mare Raimond mina. Läheme vaikselt tiksuma. Minu jaoks on see esimene võistlus pärast 2017 kukkumist. Raimondil pole vormi. Marel tuleb homme päris võistlus ja Xdream on vaid soojendus.

Start. Vaatan kaarti nagu mõistatust... kus me oleme? Millest alustada? Ülejäänud tiimid nagu teaks, kuhu minna..

Jooks / minirogain. Uskumatult lahe maastik Harku karjääri vanas osas. Aheraine mäed, mingid pangad, paeplatood... Ja võsa. Mare orienteerub: mina ei saa kaardi ja oma uue kompassiga läbi, R jaoks on tempo liig. Teiste sabas saame vajalikud KP-d kätte. Liigume koos plikade tiimidega; on silmale ilus, aga harjumatu.

Ratas. Mul on siin jõudu teistest rohkem. Kahjuks ei kasuta ma seda kasulikult... Tiimi mõte võiks olla, et kes hetkel tugevam, see kas veab teisi tuules või orienteerub korralikult. Mina ei tee kumbagi. Esimese etapi sõidame veaga - lähen vale teed pidi üles. Üldse kipun teistel eest sõitma. Idee, et keegi sõidab minust rattaga mööda, ei ole mulle üldse omane, nii tahan kogu aeg kiiremate konkurentidega kaasa minna. (Oli näha, et Marel oli sama soov jooksus.)

O-tehniliselt on rattaralli väga lihtne, ainult pane. Rada on aga huvitav - Tabasalu kallas, Kakumäe rannarada ja Kakumäe poolsaare tipu mets.

Tiskres sõidab meile vastu president. Turvamehe ja -autoga. Jee!

Mu võistlus saab läbi Lõimise tänaval Tiskre ja Kakumäe vahel. Lõimise on vaikne kõrvaltänav uute majade vahel - sirge, ilma haljastuseta, hea nähtavusega, täiesti tühi. Kasutan seda, et kaarti ette lugeda. Ja siis on mu ees tõkkepuu. Valge, sihvakas rauast toru. Risti üle tänava. Sõidan sisse, lendan üle ja maandun maoli.

Kes on süüdi? Ise, ise on süüdi! Mare hõikas mulle tagant. Aga ma olin liiga ees - ja ei kuulnud hoiatust. Karistus on kohane... Tiim olgu koos, lahku minek saab ühel või teisel viisil alati trahvitud, mul ei püsinud see meeles ja nii ta läks.

Puhtast intertsist / lollusest sõidan tiimiga Kakumäe tippu välja, aga on selge, et joosta ma ei saa ja kanuus sõita ka mitte. Rindkere valus, hingata valus, kahtlustan roide mõra. Veeren finišisse, kiidan Harkujärve põhikooli kokkasid tõeliselt maitsva supi eest, lobisen paari sõbraga. Siis sõidan autoga Mustamäe EMO-sse.

EMO on jõle. Tunnen end seal kui liivatera masinas. "Teie dokument! Aadress! Ei olegi Vilmsi? Felmani? Viis eurot palun." Olemine on väga niru. Tahan valust oksendada, aga siis mind märgatakse ja saan valuvaigistit. Aitäh! Vahelduseks saan näha, kuidas kopteriga üks "nukk" kohale tuuakse (maandumisplats on haigla taga). See annab hea võrdluse. Mul läks ikka väga hästi... Kukkusin kätele, ja õnneks olid kindad; pea ei käinud vastu maad; liigesed on ka terved.

Ootan kolm tundi ukse taga ja saan teada, et ka mu roided on terved. Põrutus lihtsalt. Super!

Võistkond on vahepeal võistluse läbi teinud. Kogu harjutuse! On jooksnud, on kahekesi kanuu ära sõitnud, arvutanud, penoplastist maja kokku pannud. Raimond kaotas ühel kukerpallil prillid ära, otsis neid ligi tunni, ei leidnud, ja sõitis-jooksis-orienteerus edasi kuulmise järgi. (Järgmine päev leidis mustikavarte vahelt jälle üles.) Ultra tublid!!!!

Etapp ise oli minu arust väga hea. Maastiku maasikad - Harku karjäär, Kakumäe, Harku järv (kanuuks) - kasutati kenasti ära. Xdream on endiselt lahe. Kui terveks saan, lähen jälle!

Kõnnu järv ja Lohu küla

Hankisin mõlemale poisile sõbra ja paigutasin nad päevaks Vembu-Tembumaale.
Kiidan!!!, hea koht on, palju müramist ja tegevust.
Ise tegin rattaga ringi:
Kurtna - Kohila - Urge kurisu - Lohu küla - Kõnnu järv - Kohila - Kurtna.

Urge kurisu / kuristik / urge on karstiline nähtus. Keset metsa on madalam ala, mille ääres paest paljandid ja põhjaosas kivine jõe.. org? asi. Pole suurem asi vaatamisväärsus, aga no sai nähtud.

Lohu maalinn. Tegelikult on neid seal kaks. Maalinnani viib uhke sild.

Keila jõgi. Käisin ujumas, samas silla juures. Kitsas, mudane ja külm - ei soovita.

Lohu mõis. Väga omapärane teravate dekoratiiv-elementidega suur kompleks. Kahjuks tundus, et eraomanik on ala sulgenud - väravad olid kinni ja nii sain mõisa vaid maanteelt imetleda.

Kõnnu raba. (Mitte segi ajada Kõrvemaal oleva Kõnnu Suursooga.) Üks väga metsane raba. Mustikaid - oli. Läbi raba viib selge, tugev matkarada Kõnnu järveni. Rada läheb tegelikult veel edasi. Sõitsin rattaga pool ringi ümber järve, siis sai küllalt (linnarattaga juurikatel väga pikalt ei taha), aga aerofotol läheb mingi haru veel läbi raba.

Kõnnu järv. Imetore tume metsane rabajärv. Järvel on ujumis-sild. Vesi oli mõnusalt soe - palju soojem kui paar päeva varem Kurtna järvedes. Ujusin üle, edasi-tagasi kokku üle 500 meetri.

Tohisoo mõis. Seal toimetas rootsi-balti avantürist ja gurmaan-grafomaan Carl Mothander.

Kohila asula tundub väga tore olema. Seal on pood, burksiputka ja kohvik, millest ma kahjuks mööda põrutasin. Ja palju tööstust, osa vana ja lagunemist ootav, osa uus ja virgalt toimetav.

Kogu ringi jaoks sain infot ja innustust siit:
https://minurajad.wordpress.com/2018/09/30/konnu-jarv-vihmas-ja-paikeses-lohu-vaatamisvaarsused/

Rattaga sõitsin 40 km, umbes pooleks asfalt / kruus. Lisaks sain männijuurikaid (rabas) ja niisama võsa (Urgel). Ühes kohas läksin üle raudtee selleks mitte ette nähtud kohas.

Sealkandis on vahtimist veel küllalt! Veel karsti (Nõmme kuristik), veel rabasid ja rabajärvi, veel mõisu (Hõreda)... 

Ida-Viru: Kurtna järvedel ja Aidus

Tegime kahepäevase tuuri Ida-Virumaale.
Plaanid olid uhked, aga tegelikult tegime väga vähe ja rahulikult - ja sai väga hea.
Sõbrad olid seal juba ees, nii et võtsime nende sappa ja tegime samu asju.

Aidu sõudekarjäär ja lõunaserva maastik

Kohtla kaevandusmuuseum. "All" käis vaid Ove, Alo oli kevadel klassiga käinud ja mina varem mitu korda. Poisid said ronida hiiglasliku kopa peale (mina ronisin muidugi ka!) ja Belazi otsa ja üldse oli äge.

Aidu karjäär. Alo + mina. Ida-Viru kaevandusmaastik on äge. Mäetööstusse võib suhtuda nii ja naa, aga ägedust see ei muuda. Inimene on ruutkilomeetrite kaupa maad ümber pööranud, et õhukest kihti selle alt kätte saada. "Tuhamäed", kuumaastik, tranšeed ja kanalid - see kõik on põnev. Kuna olin kevadel samas süstamatkal käinud, oskasin rääkida - ja Alo tahtis kuulata.

Nõmme järv hommikul

Kurtna järvestikul. Ööbisime RMK platsil Nõmme järve ääres. Seal oli muud rahvast ka, aga muidu väga privaatne olemine. Õhtul käisime jooksmas, ujumas ja grillimas. Hommikul pugesin enne päikest telgist välja - järvel oli udu, see liikus tasapisi, muidu täielik vaikus, kalamees tiksus paadiga järvel... imeilus!

Järgmisel hommikul tahtsime kümne järve matkaraja kärmelt ära teha, aga lõpetasime alles kell viis õhtul :)

Kuradijärv

Rada oli lihtsalt nii mõnus! Igasugust metsa sai näha. Järvi on suisa üksteist, ja ma käisin kaheksas neist ujumas: Särgjärv, Haugjärv, Ahnejärv, Martiska järv, Kuradijärv, Suurjärv / Peenjärv, Väike-Laugasjärv, Nõmme järv. Saime pohli, mustikaid, virgemad ka kukeseeni... Poisid käisid Pumbajaama kivi otsas. (Sealset veevärki mõjutas väga palju see, kui hakati põhjavett linnadesse pumpama.) Väga lahe!

Käisime Jõhvis (pommiauk, hoiduge) ja Varja kohvikus (super tore, soovitan) ja korjasime Purtses arooniad ära ja viskasime mere ääres lutsu.

Aidu karjääris veealuse metsa vahel ujumas

Imetore nädalavahe!

Mugavustsoonist välja

Sattusin Internetis tervise-gruppi. Grupp on a) ainult naised b) tugeva toidufoto-fetišiga, aga muidu väga tore. Ma iga õhtu mõtisklen, et peaks toidule vastukaaluks sinna joodud õlle pilte panema. Seni pole julgenud. (Õlut joome sõpradega ja vähe, aga see eest hästi imelikke.)

Aga - nagu öeldud - tore grupp on.

"Mine mugavustsoonist välja", käskis kuri treener ükspäev. "Ja reedel raporteeri!"

Mõtlesin kohe mitu asja välja, mis mu tsoonist väga välja viivad. Aga alustasin sellega, et jooksin 10 km. Kõik mu viimased jooksud on olnud mingi sohiga, umbes et pärituult / allamäge / pausidega. Ebamugavus seisnes siis selle, et panin end jooksma järjest ja ühtlaselt. Algus-lõpp samas kohas, kell käis kogu aja.

Tuli välja küll. Kilomeetri ajad 5:35 ja 5:52 vahele, 10 km netoaeg 57:20. Aga oli raske, ausalt.

Tegelt peaks hakkama tervisepäevikut pidama. Põhiliselt tuleks arvet pidada puhkuse üle. Ma rabelen kogu aeg ja puhkan liiga väge. Eelmine nädal: L-P käisime kanuuga Jägala jõel, kanuus lisaks minule Alo ja Ove, sõudsin ja tüürisin ja rabasin kolme eest ja lisaks kõik ületassimised ja kanuu kõrval sumamised ja muu sahmimine. Ja nii iga päev. Reedel enne matka käisin rattaga Kõrvemaal, neljapäeval enne seda lastega orienteerumis-päevakul, kolmapäeval enne seda rattaga Kõrvemaal, saate aru küll. Aga no on suvi, kuidas ma istun ilusa ilmaga toas? Ikka lähen rattaga sõitma või teen midagi. 

Soodla / Mähuste järve rattaring nr 2

Suvine Eestimaa on ühtlaselt roheline, igav, isegi kole.
Nõges kõrvetab, põdrakärbes pureb.
Eks?

EI OLE TEAD!!!

Eilne südasuvine Kõrvemaa oli imeilus. Hurmav! Lummav! Kanarbikumee lõhn, lillad ja kuldsed kõrred madalas õhtuvalguses, imepeene vaibaga kaetud maa. Pilti ma ei teinud ja kirjeldada ei oska, nii et kes näha tahab, mingu sinnasamma. Või mujale - küllap on ilus kõikjal, mitte vaid Kõrvemaal.

Ring tuli selline:
- algus Soodla veehoidla nurgast
- ring Linajärve soost põhja poolt
- imelik konks ümber Kõvera-Käspri talu karjamaa
- hiilime okastraadi alt karjamaale (ratastega), aga lehmade närvide säästuks lõikame läbi metsa
- kaotame raiesmikel raja
- raiume 2 km läbi raba ja soo ja padriku ja kuusevõsa
- vahepeal leiame imeliseee sinikakoha, kasvavad kobaras, pole elus sees sellist näinud
- näeme kahte suurt lindu hämaruses lendu tõusmas. tedred? kotkad? ei tea
- käime Mähuste järves ujumas, soe!
- sõidame pimedas piki Soodla veehoidla põhjakülge autoni tagasi

Mõlemal on telefonid kohe-kohe täiesti tühjaks saamas.
Aga (paber) kaart on, kompass on, lambid on - päris eksimise ohtu seega pole.

Tahan veel!!!!

Soodla / Mähuste järve rattaring

Soodla veehoidla kandis on imeliselt mõnus ratta-maastik.
Tegin vastupäeva ringi ümber veehoidla.
Käisin kaks korda ujumas - veehoidlas endas (risti üle) ja Mähuste järves.
Käisin Koitjärve rabas ja sain paar nirakat murakat.

Samas kohas käisin sel kevadel suuskadega ja eelmisel kevadel samuti rattaga.
Abiks on XT Soodla rogaini kaart ja laia rehviga MTB - teed on seal liivased.
Ring tuli 26 km rattaga + Koitjärve rabas jalgsi + kaks ujumist.

Jube palju rahvast oli veehoidla ümber. Mähuste ääres platsil kerkisid telgid, paar päevitunud ja lõbusat vene perekonda sättisid end ööbima.

Kaart: https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1sP7ifiqMTH_CX292U4p6qIrgj8y7kzo0&usp=sharing

Kevadine suusa-retk oli ka hirmus hea:
https://kurinurm.blogspot.com/2019/03/sookollil-kulas-koitjarve-raba-suusamatk.html

Kõrvemaa päevak

Mina + autotäis sõbrannasid.
Päevak stardiga Kõrvemaa keskusest.

Võtan 6.5 km ja 20 KP raja, M45 / M50.
Kulgeb piki raba ja võsa. Tee-etapid on vaid lõpus.

Esimene KP. Peaks minema mööda raba, sest see on kuiv. Mina ukerdan ülevalt ringi, raiskan aega ja jõudu, ja ei saa oma asukohast hästi aru. Sööme ühe neiuga koos mustikaid (super suured ja head) ja leiame koos ka KP üles, aga aega läheb.. palju.
Teine KP. Esimesest ainult 100 m, kuid piki mikroreljeefi. Jooksen mööda, ei saa oma arukohast aru, siban lähima joonorientiirini ja sealt tagasi. Seekord ei söö isegi mustikaid.

Kahe KP-ga olen teinud 10 min viga. :(
Adun, et kogu rada ma täna läbida ei jõua, ja võtan rahulikult.

Kolmas KP, üle Linajärve ümbruse raba. Siin on MURAKAD!!!!! Valmis ja palju! Kuna kiiret mul enam pole, panen kaardi maha ja veedan tükk aega lihtsalt marju süües. Miskipärast olen siin üksi - mitte keegi teine pole minuga sama rajavalikut teinud. Wtf? Aga no parem on, murakaid mulle rohkem.

Kuid kolmas KP ise tuleb kätte täiesti puhalt, neljas - hästi, viies - hästi... Lohad on ees ja kaarti loen hästi ja kaugusi adun ka hästi. Raja keskosa, 15 KP-d, tuleb minu kohta väga kenasti.

Lõppu jäävad 4 KP-d, mis on Kõrvemaa keskuse discgolfi alal. Teede juures ja vahel, hästi lihtsad...

JA SIIS MA JOOKSEN NEIST MÖÖDA. Nagu, päriselt. Jõuan pmst finišisse välja. Mida asja ma siin teen rsk???! Pööran vihaga tagasi ja võtan tagant neljanda KP ära (sinna läheb tee pealt Laagna tee suurune loha), aga sama vihaga lahkun KP-st suvalises suunas. Nii et tagant kolmandaga läheb jälle aega.

Aga raja saan tehtud!!!
Olen jube rahul!
Käin veel Kõrvemaa keskuse lombis korraks ujumas (sest linnas tuleb kohe külla minna) ja on jube hea!

6.5 km rajal läbin telefoni / Endomondo arvates 11 km. Brr.
Aeg 1:36.

Ehk siis
- maasikad - check
- mustikad - check
- murakad - eriti check
- kõik KP-d käes ja rada kirjas - check
- mitu lolli viga - check
- mitu hästi orienteerutud etappi - check
- natuke nõgesekõrvetust - check
- jalad märjad - check (samas murakajärve juures sain)
- järgmisel päeval ei valuta ei liigesed, ei lihased - check
- endaga jube rahul - check check check!

Rattaga ujuma: Roobuka - Maidla - Pahkla

Viisin Alo sünnipäevale, see aga kestis ootamatult / meeldivalt kaua.
Mõttest minna Maidla järve ujuma sai veidi pikem ring.
Kangru - Kiisa - Maidla - Hageri - Kohila - Pahkla - Tuhala - Kiili - Kangru.
Tee peale jäi veel hulk külasid / asulaid / kohti, kus ma pole iial teadlikult käinud - Luige, Sausti, Sutlema.

Ujumas käisin kolmes kohas:
Roobuka paistiik. Kinnikasvanud lomp Kiisa külje all. Ametlik ujumiskoht olemas, aga ilmselt ei kasutata.
Maidla järv. Suur (200x200 meetrit või rohkemgi), sogase veega. Plaaž, ujumis-sild ja üksjagu rahvast. Ujusin diagonaalis üle.
Alesti järv / Pahkla karjäär. Kõige selgema ja kõige soojema veega. Rahvast - ema lapsega. Alesti on muidu super tore, aga samal järvel (eraldi alal) kihutavad kogu aeg skuutrid.

Teele jäi ujumiskohti veel, näiteks Keila jõe paisjärv Kohilas ja igasugu pisemaid lompe.

Lisaks nägin ära veel Maidla mõisa varemed, Kohila mõisa ja Sutlema karjääri.
Ja sain nii mustikaid kui metsmaasikaid.

 Roobuka paistiik

 Maidla mõisa otsasein

Pahkla / Alesti järv. Järv on üsna suur, siin vaid tema põhjapoolne otsake.

Rattaring tuli korralik.
80 km, Tallinna ringteest lõunas, võrdselt kahel pool Viljandi maanteed. 
Kohilas käisin poes ja ostsin paar pirukat ja veidi juua.

Suvi on ilus!
Põllud on rohekas-kuldsed, põlluääred kollased ja lillad.
Teed, millel sõitsin, olid peaaegu autovabad, välja arvatud Viljandi maantee lõik. 

Kuhu minna ujuma?

Vesi on igal pool soe, nii et ükskõik kuhu!

Sel aastal käidud:
- Vaskjala veehoidla
- Maasi rand Saaremaal (maikuus Roheliste rattamatka ajal)
- Pirita jõekäär Tallinnas (see kõrge liivase kaldaga koht)
- Loo küla ujumiskoht Pirita jõel
- Ännijärv
- Marimetsa raba järved
- Vanasadam Kalamajas
- Järveotsa järv / Selgjärv Ellamaa ja Padise vahel, Valgejärve õpperaja alguses
- Uuesalu järv / lomp
- Maidla järv
- Pahkla / Alesti järv
- Roobuka paistiik
- Kõrvemaa keskuse tagune lombike
- Mähuste järv
- Soodla veehoidla
- Uljaste järv
- Purtse rand Hülgekivini 
- Jägala jõgi Napu laagrikohal (Ardu ja Jäneda vahel)
- Ümarjärv (Paukjärve lähedal Kõrvemaal)
- Aidu karjäär, see veealuse metsaga koht Sipelgamäest kirdes
- Kurtna järved. Ühe päevaga kaheksa: Särgjärv, Haugjärv, Ahnejärv, Martiska järv, Kuradijärv, Suurjärv / Peenjärv, Väike-Laugasjärv, Nõmme järv. Viide: https://media.voog.com/0000/0030/9870/files/A4%20-%20Kurtna%20matkarada.pdf
- Keila jõgi Lohu küla juures (Jaanilinna silla lähedal)
- Kõnnu järv (Rapla maakonnas, Kohilast lõunas - väga ilus metsajärv)
- Pumbuta järv ja Allikajärv Nõval

Lisaks Tallinna lähi-rannad - Pirita, Vääna-Jõesuu, Meremõisa, Roosta.
Lisaks Vahemeri ja mõned Ida-Euroopa järved, eriti Bohinj.

Marimetsas, Järveotsas ja Kõnnu järvel on ujumis-sillad. Saab väga kenasti vette ja tagasi.
Ännijärvest väljusin üsna mudasena.
Pirita jõekäär kasvab suveks ilmselt kinni.

Kuidas osta internetti

See on väga lihtne:
- osta stardipakett, eralda sellest SIM ja pane telefoni
- osta 5 / 10 euro eest krediiti ja kanna see helistades kaardile
- vaheta SMS või kõne abil krediit andmemahuks

Miks mul läks sellega eile pool tundi (või isegi kolmveerand)?

Komeet 46P/Wirtanen, jaanuar 2019

2018 jõulude ajal oli taevas "jõulukomeet" ehk siis https://en.wikipedia.org/wiki/46P/Wirtanen. Meil seda näha ei õnnestunud, sest alates novembri lõpust kuni aastavahetuseni olid KÕIK õhtud pilves. Kõik!!!

Aga 3. jaanuar oli selge!!! Komeet oli selleks ajaks palja silma jaoks nähtamatu ja tema pindheledus nii nõrk, et Tallinnast seest ei saanud teda ka pildile. Läksin linnast veidi välja, Raku järve äärde, ja sealt sain ta ikkagi kätte.

Tehnika: igivana Canoni peegelkaamera, 60mm objektiiv, statiiv ja kaugpäästik.

Jooksmas

Jooksmine on halb!!! Liigestele ja südamele ja üldse. Õnneks ei ole ma pärast 2017 kevade kukkumist joosta saanud. Sest valus.

Aga midagi pole teha - tahaks!! See on nagu mõnuaine. Nii et ma lubasin endale, et kui kaal alla teatud piiri läheb, siis proovin jälle. See hetk jõudis paar nädala tagasi kätte. Nii et ma olen nüüd paar korda sörkinud, umbes korra nädalas.

Ilgelt raske on. Ausalt ka.

Esiteks proovisin Harku ringi, läksin reipa 5 min/km tempoga peale ja koolesin kohe. Ei jaksa! Kõndisin ja sörkisin vaheldumisi.
Olen ka kodus mere ääres jooksnud - sama. Järjest joosta ei suuda. 10 km peale pidi tegema neli puhkust.

Aga - läheb paremaks! Eile sibasin ka 10 km, tegin kaks (pikka) pausi. Oli hea, võhma jagus, viimased kaks km olid kõige kiiremad. Täna on jalad veidi kanged, aga midagi pole otseselt valus.

9. juuli: 10 km 57:30. Järjest, ühtlaselt, vihmas ja tuules. Alustasin allamäge - Ilvese sillalt Lauluväljakule, sealt Piritale ja tagasi Russalka juurde. Hingamine ja pulss kogu jooksu ajal kontrolli all ja normaalsed. Kilomeetri ajad 5:40 ja 5:53 vahele. 8. km tegin kiiremini (5:20), oli kerge. Põlv ei andnud tunda, aga lihased on küll hellad.

Kes tahab umbes korra nädalas minuga koos sörkida, 5-10 km tempoga 6 min/km või veidi alla, võib teada anda.

Augusti alguse lisandus:
Sloveenia mäed tegid jalgadele ainult head - põlved ei andnud / ei anna üldse tunda. Matk ise sai oodatust kergem, sest liikusime enamasti ilma kotita.
Jooksuproov pärast matka oli mõnus-mõnus-mõnus. Esimest korda üle pika aja julgesin ja jaksasin kiiresti joosta. Nauding, eks!

Kotka mäed

Paekivi / liiva / kruusa kaevandamisel jääb järgi auk - suur osa maapinnast viiakse lihtsalt minema. Põlevkivi ja fosforiidi kiht on aga õhuke, meeter või paar. Selle kättesaamiseks tõstetakse ülemine kiht pinnast lihtsalt ümber. Tulemuseks on täiesti segi pööratud pind ja järsud kõrged künkad - kuumaastik. Küngaste vahel on väljasõidu-tranšeed. Mahajäetud karjäärides on need vett täis ja kogu ala muutub labürindiks.

Kõige kaunim on vanu karjääre vaadata reljeefkaardilt.
Siin on jupp Aidu karjääri maa-ameti rakenduses - link:
Mummud on Sõnajalgade tuulikute "padjad"; spiraal nende küljel on juurdesõidutee.

Tallinnast idas on samasugune karjäär fosforiidi jaoks.
Võrrelge:

Hele asi ülal paremal on Jõelähtme prügila.

Nii Aidu kui Jõelähtme maastik on jabur, ilmvõimatu, ebaloomulik. Looduslikel küngastel on oma loomulik kalle - liiv, muld või kruus lihtsalt ei püsi järsemas hunnikus. Aga kopaga pandud paekivi hunnikud võivad olla kuitahes järsud. Nii Aidu kui Jõelähtme on täis teravaid, mitukümmend meetrirt kõrgeid kivihunnikuid.

Tavaline inimene ei satu sinna mitte iialgi. Minusugust aga tõmbab. Kevadel mõõtsime Aidu tranšeesid süstaga, Jõelähtmes käin aga rattaga. Täna siis Kotka mägedes.

Kotka mäed on Strava segment Jõelähtme karjääri põhjaservas, vastu Ülgase looduskaitseala. (Kui sa ei tea, mis on Strava segment, siis siin selgitab.) Sisuliselt on see karjääri "serv" - välja võetud maapinnast tekkinud pikk järsk mägi.

Satun sinna läbi Jõelähtme maratoni lõime velo.clubbersis. Maratoni rada läheb "piki" mäge. Tahan näha, kui hirmus siis on. No ikka väga!!! Rattaga pole mul sinna asja. Ma ei suudaks seal meetrit ka sõita :) Järsud tõusud, järsud laskumised, kõikjal terav kivi väljas, kukkudes veered harjalt paarkümmend meetrit alla. Ma ei suuda ega julge. Siin ei aitaks ka mistahes ratas ega rohkem jõudu - mul lihtsalt pole selle raja jaoks oskusi ega mune.

Aga muidu on huvitav! Jätan vahepeal ratta ja ronin kõige kõrgemasse tippu. 360 kraadi vaade. Otse siinsamas on meie armas Tallinna prügila. Kajakate kisa kuulen, aa haisu pole - ju on tuul mujalt. Põhjas on meri ja Prangli saar, läänes Muuga ja Tallinn, idas Lahemaa algus. Ootamatult lahe vaatekoht!

Hiljem teen ringi metsas, ilmselt Jõelähtme maratoni rajal, ja sebin enne tee peale saamist natuke edasi-tagasi. Lõpuks leian toreda sillakese, vist jalgratta või enduuro meeste tehtud.

Loodus on mõnusalt suvine. Kõik õitseb. Nõgest pole. Karjääri põhjas ehmatan lendu pilvetäie pruunikaid liblikaid. Korra ragistab mu kõrval metsas miski... aga kuna kõik on lehes, siis ei näe, kes. Ehk oli orav? :) Kotkaid siin mägedes pole, aga on kotkasuuruste vareste parved. Rada on nende sulgi täis. Ja no igatahes pole siin inimesi, peale minu.

Põhja-Eesti maastik on omamood sürr. Sile lausk maa. Ja siis äkki sügavalt lõikuv jõeorg, või end maismaale unustanud pank-järsak, või inimese tehtud mägismaa.

Linke:
Fosforiit @ ut.ee
Fosforiit @ Wikipedia
Kotka mäed Strava segment
velo.clubbersi Jõelähtme maratoni lõim
Minu tänane sõit Endomondos

Aitäh kodanikele, kes clubbersis Strava lingi panid / mulle Jõelähtme tracki saatsid!