Sunday, September 30, 2018

Rakvere Bike Xdream

Ratta-rogain: nelja tunni jooksul tuleb võistkonnaga maastikult punkte otsida.
Ise valid, mis järjekorras.
Meelis - Lauri - mina.

Ma pole rattaga rogaininud ja polnud aimugi, mis ees ootab. Võtame ära pooled punktid? 2/3? Rohkem? Raja plaan on rogaini alus - ja kui pole kogemust, pole ka plaani. Niisiis on see võistlus meile vaid prooviks.

Kaart on kahepoolne. Linn 1:10k skaalal ühel poolel, maa 1:36k skaalal teisel. Teeme mingi üldise kava ja paneme punuma.

Linna-osa sooritame hindele "3+". Punktide järjekord pole parim, KP35 juures patserdame (mingi imelik teede pusa???), KP37 oleks pidanud lõppu jätma, aga noh. Mina suren linnamäel ronides korralikult, kuid sõidame hästi. Kõige lollim viga tuleb aga välja alles lõpus...

Maa. Vastupäeva ring. Õel rajameister paneb meid sõitma piki oose (üks läheb otse Rakverest lõunasse, linnus on pmst Rakvere oosi põhjaotsa peal). Kohe saab selgeks, et 1:36000 kaardil orienteerumine on raske. Kaart on tegelikult hea, aga minu silm on selle detailide jaoks liiga tönts. KP43 ja KP47 on mõlemad reljeefil "kustahes"; leiame nad üles Lauri hea nina ja teiste võistkondade abiga; ise... ma ei tea. Maastiku seos kaardiga on radade osas üsna õrn. Aga õnneks pole me üksi hädas - ka teised võistkonnad pigem sagivad kui orienteeruvad.

KP48 singlil teen "nipli" ehk kukun järsul laskumisel üle lenksu. Maandun raugelt võssa, ratas kõrvale. Jään terveks, ratas ka. Huvitav kogemus.

Edasi edeneme hästi kuni KP52-ni, mida me ei leiagi üles. Khm. Viimaseks piisaks saab avalik tee, mis läheb läbi õue, mida valvab kuri muri. Keerame pahaselt tagasi. Aitab maastikust, linna tagasi!!!

Linnas saab korraks hapnik ajust täiesti otsa. KP38-st väljudes pole muud kui otse KP39-sse sõita, aga meil saab mõistus otsa. Täiesti. Seisame kolmekesi keset metsa ja sama hästi võiks vist Kuu peal olla. Teised võistkonnad sagivad ümber, kes kust kuhu läheb - pole aimugi. Lõpuks sõidame suvalises suunas metsast välja. Viis minutit kaotust täiesti niisama. Seetõttu jääb võtmata ka viimane, KP41 - ei jõua.

Viimane pauk tuleb aga finišis. Värav paistab - ja siis ütleb korraldaja "siit ei tohi". Vahin teda lollilt. Vaatan kaarti. Keeluala ei ole. MIKS EI TOHI? Kõlab "kontrollajani 30 sekundit". Pärast lühikest sõnelust sõidame ära, täies segaduses, ja läheneme finišile mujalt. Trahv. AGA MILLE EEST?

Lolluse eest, selgub. Kaardil on paks punane joon ja tekst "finišisse pääs". Aga meil kõigil on kaart volditud nii, et see ei paista. Oleks me alguses kaarti lugenud! Sama jutt on etapi juhendis rasvases kirjas, aga kes siis juhendit loeb! Päris O-kaardil oleks siin keeluala või miskit. Me võiks ju teada, et Xdream ei ole iial puhas orienteerumine, sellel on alati "nüansid", et juhendit / legendi PEAB lugema. Ütleme nii, et 1 punkt trahvi on veel hästi saadud...

Jätsime võtmata 6 punkti - 41 (linnas sees ja ei jõudnud), 52 (koeraga), 45 58 56 55 (kaardi ääres). Lisaks 1 punkt trahvi. 30 - 7 = 23p.

Tulemustes oleme teises pooles.
Finiši trahv maksis tabelis 11 kohta.
Kui me oleks 50 & 51 asemel võtnud 52 & 41 (palju lühem ring ja tegelikult see, mida me alguses plaanisime), oleks me olnud pool tundi varem finišis, 1 punkt rohkem. vähemalt 15 kohta kõrgemal...
Nagu Ets stardis ütles - niikuinii lähete ahneks!
Aga õppimiseks oli väga hää!

Ediiiiiiiiiit:
Ma siiski olen Bike Xdreamil käinud!
Kolm aastat tagasi.
Loeme siis vanu muljeid:
"... sain mina alles pärast võistlust teada, et erinevalt päris-rogainist EI OLE Xdreami punktidel kaalu, loetakse ainult võetud KPde arvu. Hästi loeme juhendit, eks..."

Sunday, September 23, 2018

Kõrvemaa rattamaraton

Küsija: "Kuidas siis on, kas 50 aastaselt saab veel sporti teha?"
Allar Levandi: "Mmm.. eee.. niipalju kui keha lubab..."
Küsija: "Ja kui palju siis lubab?"
Allar Levandi: "Tennist lubab mängida... nii umbes ülepäeviti. Rattaga käin läbi metsa Nõmme turul..."

Sellise motiveeriva intekaga algas Kõrvemaa rattamaratoni start.
Mina pole veel 50, seega oli rajal, mitte kõrval.
Tahtsin võistelda, aga ei tahtnud kukkuda. TRM oli seega välistatud. H100 on minu jaoks liiast. Kõrvemaa tundus ideaalne - lühike (45 km), ilmselt kerge rada, vähe rahvast.

2 km stardist arvasin aga, et siia ma suren :) Tempo ilmselgelt liiga suur, nagu võistluste stardis alati. Õnneks tuli siis rattal kett maha ja jäin rahulikumasse gruppi. Kui ka see grupp panema hakkas, tuli kett jälle maha :) Edasi jäin suht omaette ja sõitsin kogu võistluse omas tempos. Ma ei olnud metsa vahel üksi, aga iga mees tegi oma sõitu, keegi ei istunud sul sabas ja mina omakorda polnud hammastega kellelgi perses. Mõnel kruusalõigul võtsin korraks tuulde.

Rada oli väga meeldiv. Ümber Püüsaare raba, üle Jussi nõmme, Riistakõrve raba äärest Aegviitu. Metsateed, kruus, liiv, vahele mõni tehnilisem singel. Järsud lühikesed tõusud, mõnusad lühikesed laskumised. Keegi ei trüginud laskumistel küljelt sisse, sõidul ei olnud ühtegi ohtlikku hetke. Rõõmuga nägin, et isegi ettevaatlikult laskudes olen teistest pigem kiirem. Tehnilistes kohtades võitsin, tõusudel surin jälle täiesti. Ratas töötas vahelduval maastikul väga hästi.

Tulemused
Raja skeem
Minu aeg on 2:14, koht 236 / 347.
Võitjate neljase grupi aeg 1:28. Ka teine punt (1:32) sõitis ilmselt koos. Nii kruusarohkel rajal oli koos sõitmisel kindlasti efekt.
Nii et olen väga rahul.

Mu tuttavaid rajal praktiliselt polnud :(
Seega ei jäänud sauna ega supile, vaid läksin Soodla kunstikohvikusse.
Ülimõnus, soovitan!

Saturday, September 22, 2018

Elektroonika

Elu esimene Arduino projekt: vilguta onboard LED-i. Töötab, lihtne.

Elu teine Arduion projekt: vilguta eraldi LED-i. Ei tööta.

Wtf. Koodi on paar rida. Komponendid (makettplaat, takistid, LED-id) on vana koli hulgast, aga ma just proovisin nad üle, töötavad. Mhhh??
Mõõdan väljundis pinget, pole.
Sean juhtmeid eri PIN-idele - ei miskit.
Googeldan "troubleshooting arduino", loen igasugu (huvitavat) jama - aga ei midagi.
Lõpuks tulen geniaalsele mõttele mõõta 5V ja GND vahelist pinget. See on ka null.
Juhtmete takistused...? Ühel null, teisel -1. Katki, raibe!! Vaid välja näeb nagu uus..

Arduion on ostetud Alole, aga kui lapsed magavad, on vanematel pidu!

Sunday, September 16, 2018

Õunatutele







Õunu on jube palju, aga asja neist ei saa.
Paljud on puu otsas ära mädand, ülejäänd on väiksed vissid või ussitand.
Midagi korjasin - kuldrenette kastitäie, ja erinevaid tundmatuid sügisõunu.
Kui ussitanud pole, saab ehk moosigi.


Monday, September 10, 2018

10k

Mulle vägaväga meeldib, et Tallinnas on Sügisjooks ja maraton.
Ma olen kõikide jooksjate peale nii kade.
Mingu selle korraldajatel hästi ja no üldse, äge värk on!!!

Täna (edit: päev pärast kõik jookse, kui ametlik spordipidu oli ammu läbi) saatsin ***sse kõik oma haiged põlved ja suure kõhu ja läksin ka jooksma.
Poolmaratoni päris ilma trennita ei tee.
Seega 10k.
Eesmärk - ühtlane tempo ja aeg alla tunni.
Nii ka sai.
Esimesed 5 km ajaga 0:29, väga ühtlaselt 5:45 .. 5:50 kilomeetrile.
Kokku 0:57:10.
Jube palav oli, igal sammul tilkus üks higitilk - vasak, parem, vasak, parem :)

Homme valutavad kindlasti nii põlv kui lihased.

Ehk peaks hakkama lühikesi jooksutrenne tegema, et vähemalt lihased toonuses hoida?
2-3 km, rütmis "kilomeeter soojendust, kilomeeter kiiresti, taastumine"?

Thursday, September 6, 2018

Septembris ujumas

Käisin 4. septembril Raku järves ujumas.
Vesi oli soe.

Mul ei tule meelde, et ma oleks iial septembrikuus või hiljem Eestis vees käinud, saunast jääauku minekud välja arvata. Aga nüüd oleks ma võinud seal ujuda kuitahes kaua. Sest soe.

Ülejärgmine päev, 6 sept:
Käisime õhtul ujumas Tallinnas Kalarannas. Jälle soe.

Ja veel ülejärgmine - Nõva rannas.
Seekord on juba külm.

Wednesday, September 5, 2018

Viimane hapupiimane

Halapost.
Proovin jalgrattaga orienteeruda, aga ei tule välja.

On selline kunst nagu rattaorienteerumine. Lühend MTBO, mountain bike orienteering. (Eesti MTB on pigem võsas ja soos sõitmine.)  Kaart; kontrollpunktid; jalgratas. Kompassi pole üldiselt vaja. Punktid on teeradade peal või lähedal. Tundub lihtne? Mulle küll tundub. Aga välja ei tule üldseeeee.

Eeldused on mul nagu täidetud. Xdreamidel olen rattaga orienteerunud kõrimulguni ja hästi. Orienteeruda oskan - keskpäraselt, aga oskan. Rattaga sõita oskan. Ratas on mul suurepärane, klippide ja kaardihoidjaga ja puha. Ja rattatrenni olen teinud sel aastal üksjagu.

Tegelikus elus ei tule aga miski välja. 
- Ma teen vigu. Hullemaid, kui jalgsi iial teeks. Võtan vale punkti, sõidan kaardilt välja, kaon metsa täiesti ära. Kui jalgsi tehtud veast saab enam-vähem aru, siis rattal - ära loodagi. Oled mingis teede sigrimigris ja *** sa tead, kus täpselt.
- Ma ei suuda sõites kaarti lugeda. Jalgsi / joostes püsin ma kaardil kogu aeg, ka kuusemetsas ragistades või laukas ujudes. Rattal - ei suuda. Pean seisma jääma ja end kaardile "saama" ja see võib rahus võtta 30 sekundit või kauem. Halvematel päevadel ei saa ma seisma jäädes üldse aru, mispidi ma olen, kas kaardi ühes nurgas või teises.
- Ma ei taju mõõtkava. Rattaga on kiiruse erinevused väga suured ja peab adapteeruma; ma ei suuda.
- Ma ei suuda tehnilisi radu sõita. Ei oska, ei julge, kardan, tulen rattalt maha ja vantsin jala. Päriselt maastikuratast valdavad kodanikud sõidavad kõikjal ja on singlitel must mitte kaks, vaid viis korda kiiremini. Aga hea rajameister teeb nii, et singleid oleks palju.
- Ma teen lolle rajavalikuid.
Ja nii edasi.

Raudalu päevak
Raku järve ja Viljandi mnt vahelises metsas. Kohe esimeses KP-s lähen õigest teest mööda, satun fatbikede raja peale ja olen täies segaduses. KUS ma olen?!?!? Rähklen täiesti arusaamatus metsas, võtan isegi telefoni välja (aga see ei paku mingit abi, google arust olen ma lihtsalt mingis kasutus võsas). 8 min viga. Enne suman mingis liivas. Trr ma seda asja teen siin, võiks kinos käia samal ajal!!! Tuju nullis, tahan päevaku katki jätta, aga suman ikkagi lõpuni. Vahepeal käin jala, rullun nõgestes ja teen igasugu asju, mis MTBO juurde nagu ei kuuluks.
Tabelis viimane. Võitja on must ligi tunni võrra kiirem.

Männiku päevak
Sama Raku järve teisel pool ja Liiva kalmistu ümber. Sõidan enda kohta suht normaalselt, teen mõne rajavaliku vea ja ei leia mõnda rajakest üles. Aga kaarti sõidu pealt ikka ei loe, teen palju pause ja olen jube aeglane.
Tabelis viimane, pikalt.

Kadrioru - Lasnamäe päevak
Jee! Seda maastikku ma tunnen! Alustuseks jalutan Ovega laste o-raja läbi. Aga ma suudan ka Lasnamäel end mitmel viisil sassi sõita. Kaardil ei püsi, kogu aeg peab peatuma ja mõtlema.
Tulemustesse end ei pane (sest poleks aus), aga kui paneks, oleks kusagil lõpus.

Vääna-Jõesuu päevak
Ka see on tuttav maastik, ma olen siin nii jalgsi orienteerunud kui ise rattaga sõitnud. Ma tunnen end nende juurikaste radade peal hästi. Kuid ei see aita! Suudan end nii punasesse sõita, et lihtsalt ei püsi kaardil. Jätan paar kaugemat punkti võtmata (et autokaaslast mitte pikalt ootama jätta).
Tabelis vaba-klassis, aga kogu raja tegemisel oleks kindlalt viimane.

Muserdav, eksju???

Kõige õudsam on see, kui kiired on konkurendid. 15 km rada tehakse 50 minutiga. 15 km linnulennult teeb ka heal orienteerujal 20 km sõitu (minul pigem 25). Mis tähendab 25 km/h KESKMIST kiirust. Võsas, liivas ja singlitel. Brr!! Ja kui ma metsas teisi sõitjaid näen, siis nad tõesti ONGI kiired. Lendavad sajaga läbi kohtadest, kus mina rattalt maha tulen. Ei peatu kaardi vaatamiseks, vaid sõidavad järjest. Nii et...

Päevakute üks hea külg on kaardid. Saad mingi piirkonna kohta suurepärase, täpse kaardi. Olen siis nendega samadel maastikutel uuesti sõitmas käinud. Mu tulemustele see ei mõju. Aga trenni mõttes on täitsa tore.

Kuidagi loll on tegeleda alaga, kus oled järjest ja suurelt viimane. Aga joosta ma ei saa. Kõrvemaa päevakul proovisin, jube hea tundus, aga järgmised päevad andis põlveliiges selgelt teada, et see oli rumal mõte. Nii et jätkan rattaga orienteerumist. Päris ilma ju ka nagu ei saa. Kino jäägu järgmiseks eluks.

Ah ja. 
Tahan Raudalu päevaku (4. sept) raja uuesti läbi sõita. 
Tule kaasa!

Nädalavahetusel:
Sõitsingi läbi, sõbraga. Saime 5 min parema aja :))) Esimeses KP-s eksisime ikka ära. Ka GPS rada ja kaarti kokku pannes ei saa ma aru, mis värk seal on. Võimalik, et mingi uus rattasingel ongi kaardilt puudu.
Aga mul on kavas seda rada VEEL sõita. Õpetlik on. Saangi aru (ehk), kuidas millimeetrid kaardil ja sekundid rattasadulas kokku lähevad. Ja no hea rada on, ja hea MTB-maastik.
Nii et - tule kaasa!!!

Ja esimese KP-ga on nii. Mets on täis - TÄIS - kaevikuid, kaevikusüsteeme, mingit militaarset jura. Nendesse on ehitatud rattasingel. Kaardil seda pole. Kaevikud ise on (mingil määral). Singel on väga nähtav. See mind / meid segadusse ajaski.
Samas tee, mida pidi sõita, täpsemalt üks ristmik on looduses pea märkamatu. Ehkki kaardil üsna jämeda joonega.
Kui KP-le läheneda teiselt poolt, siis pole sellest kõigest häda, sest, noh, tullakse teiselt poolt. 

Monday, September 3, 2018

Rattaretked

Panin oma sellesuvised Tallinnast alanud rattasõidud kaardile.
Mõned läksid kaugemale kui nooleke näitab, kaardilt välja.

Paljassaare
Tabasalu (matkarada)
Keila-Joa, Naage koopad, Türisalu raketibaas - kaks korda
Laagri - Saue - Keila
Alesti järv / Pahkla karjäär
Männiku / Raku
Kiili - Nabala - Tõdva - Saku
Laste rattamatk Tallinn - Voose - Aegviidu
Vaskjala - Saha
Saha - Loo
Kostivere - Jägala-Joa - Jõesuu
Kallavere - Saviranna - Ülgase
Leppneeme - Tammneeme - Randvere

Lisaks sai sõidetud veel Roheliste rattaretkel Kõrvemaal, Rõõsa / Paunküla mägedes. Lahemaal ja kindlasti kusagil veel.

Kõige lahedamad olid Kostivere - Jõesuu ja Türisalu-Naage matkad.

Enamik sõite oli "koos kultuuriga" - ronisime Saha kabelisse, uurisime raketibaasi varemeid, väisasime kohalikke kõrtse ja käisime ujumas.
Enamik sõite oli kellegagi koos.
Aitäh kõigile, kes kaasa tulid!