Monday, December 17, 2012

USA, detsember 2012

Sinna:
- õhtu Frankfurdis
- lennujaama tuisk ja 2-3 tundi ootamist
- etioopia naabrinaine
- polaaröö

Seal:
- Stevens Pass
- Bellevue kesklinna jõulu-möll
- üldine jõulukinkide ostu-orgia
- Bai Tong
- Raamatuid signeeriv Mark Russinovitš
- BH
- Sheratoni jõusaal
- jalutuskäik Washingtoni järve ääres

Tagasi:
- virmalised
- saksa dev

Sunday, December 16, 2012

Stevens Pass

Kui taevas kell 7 hahetama hakkab, olen ma juba kõrgel mägedes. Tähed paistavad vaevuaimatavate lumiste tippude kohal. Aga see pilt petab. Korraks paistab Big Chief'i kohal roosakas kuma, siis kaob see lumesattu ja lõpuks tuisku. Tuiskab päev läbi, sõites on silmad härmas ja valguse mõttes on korralik whiteout.

Lumi on see-eest perfektne. Eelmisel reedel sadas siin ühe ööga maha 39 tolli = 99 cm lund - tehke järele! Kõik on valge, pehme, valgesse mattunud.

Olen kohal liiga vara. Piletimüük avatakse 8, laenutus 8:30. Tark süsteem on mu nime, aadressi, saapanumbri ja suusaeelistuse eelmisest talvest meelde jätnud. Kell 9 olen liftil ja sõidan, ühe lühikese pausiga, kuni pilet kell 17 otsa saab.

Sõit on eelmisest talvest jalgades meeles. Püsin sinistel radadel. Kus veebruaris koperdasin, seal sõidan nüüd vabalt. Olen muidugi aeglasem kui kohalikud ja kardangi inimest, mitte mäge.

Valgus laseb eesolevat mäge kohati ainult aimata. Sellega harjub: jalad õpivad ise reageerima. Kui esimese poole päeva pean mõtlema, mis rada pidi minna ja mis jalga mispidi seada, siis teises pooles töötab keha nagu automaat, ise. Õhtu saabudes pannakse tehisvalgus käima ja see joonistab lume välja ja sõitmine läheb nägemise mõttes palju mugavamaks kui päeval. Siia võib mõnuga tulla ka ainult õhtuseks ajaks, radu on palju ja inimesi vähe.

Käin teisel pool mäge "backcountry"-s ehk Mill Valley's. Siinse sinise Geminiga sain eelmine kord napilt hakkama, puterdades ja kukkudes. Seekord võin seda lihtsalt sõita, ja sõidangi, ja lõpupoole juba nii kiiresti, et ka ülevalt tulijad pole enam probleem.

Pärast Geminit, Aquariust ja Skid Road'i pole esikülje sinised enam üldse probleem. Sõidad, kust tahad ja kuidas tahad.

7.5 tundi puhast sõitu (8 tundi piletit - söögipaus)
Liftid - Hogsback, Skyline, Brooks, Tye Mill, Jupiter, Southern CrossKümneid laskumisi
Hulk kergeid kukkumisi

Ilus päev!

Thursday, December 13, 2012

Jooksulindil

Olen nüüd 3 päeva järjest lindil jooksnud.
Mitte pikalt (ei viitsi), aga nii natukene.

1) Mu jalad on peeglist näha ja avanev pilt on jube. Juuu-bee. Mitte et mul oleks koledad jalad, vaid nad käivad joostes täiesti pilla-palla. Parem jalg teeb suuri ringe, vasak vaatab igal sammul parema poole, tossunina on sissepoole kaldus. Sügisesel rabajooksul narrisin V-d, et too jookseb nagu naine. Tegelikult...

2) Lindilt maha tulles on täiesti purjus tunne. Täna põrkasin raugelt vastu kivist posti, sest ei suutnd otse käia.

3) Kuna ühtlaselt sörkida ma tubasel lindil ei viitsi, siis jooksen palju kiiremini (ja lühemalt) kui "õues".

Lisaks lindile on siin täiemõõduline jõusaal, mida ma siis vaikselt tarbin. Vaikselt, et mitte endale liiga teha. Sest hoolimata valutavad mitmesugused lihased täiesti korralikult.

Wednesday, December 12, 2012

Etioopia taksojuht

Kõigepealt impressisin teda oma teadmistega amhaari keelest. Siis ajasin naerma. Nii saimegi hästi jutule.

Selgub, et onu armastab lund!!! Sest tal on ainsana talverehvid all. Seega lumi == keegi ei sõida == tal on palju tööd == raha ja armastus.
Sain veel teada, et Bill Gatesil on miljon töötajat, ja et ta on üks hirmus hea mees, ja et miljonärid tipivad rohkelt. Aga põhiline oli ikkagi lumi, lumi, lumi.

Monday, December 10, 2012

Etiooplanna

Noor, aga volüümikas.
Imetabase soengu ja kauni erksinise rüüga.
Kohvikarva naha, pikkade ripsmete ja rauge pilguga.
Kena.
Pilti teha ma tast kahjuks ei söandanud.

Kohe lennu alguses pakkusin talle enda pleedi - oli näha, et tal on jahe. Naeratas ja võttis vastu.

Tegin juttu, küsides, mis keeles on raamat ta käes. Raamat osutus Piibliks (nagu olin arvanud) ja keeleks amhaari. Vestlusest ei tulnud aga palju välja. Tundus, et daam ei räägi inglise keelt rohkem kui üksikud sõnad. Naeratasime siis niisama vastastikku.

Püüdsin talle Lufthansa kaardilt näidata, kus on Eesti - sest ta küsis "where are you from?". Pole kindel, kas ta sai aru, mis imelik värviline paber see selline on. See-eest võttis ta kotist oma pulmapiltide albumi ja näitas mulle ette. Lehitses kõik fotod üksipulgi läbi ja rääkis - minu mees! minu ema! minu õde ja mu mehe ema! Pildid olid julgepoolsed, ja inimesed neil tundusid väga õnnelikud.

Ootan juba, et näha, kes tagasilennul kaaslaseks antakse.

Monday, December 3, 2012

"Plahvatus", Yasmina Khadra

Filmi "Rünnak" aluseks olnud raamat.
Mõlemad pealkirjad, nii "Plahvatus" kui "Rünnak", on täiesti suvalised. Sama hästi võiks seal olla "riiul" või tühi string. Prantsusekeelne "L'Attendat" on veidi rohkem teemasse.

Raamat on kergesti loetav (1 õhtu), aga hea.

Esimene pool, Tel Aviv: Filmi on raamatut väga täpselt koopeerinud. Samad stseeenid, tegelased, dialoog. Film on tänu visuaalile isegi haaravam. Ja dramaatilisem.'
Teine pool, Palestiina ja peategelase siseheitlused: siin võidutseb kirjasõna pildilise kunsti üle. Täiega.

Pikki arvustusi on eestikeelses netis palju, googledatagu autorit.

"Kumb pool, kas Palestiina või Iisrael": mu arust ei võtt ei film ega raamat siin üldse mingit poolt. Mõlemad lükkavad klombi nii sügavale kurku just sellega, et ei võta!!!