Tuesday, December 9, 2014

Nodsust

k.k.p.s. narrib inimesi.
Olgu siis öeldud, et minagi arvan, et Nodsu on hirmus tark.
Siiralt arvan. Ta silmaring tundub olema mitmes vallas lai ja samas hirmus sügav, ta kirjutab analüütiliselt ja läbimõeldult. Ja samas igavalt, sest talle midagi lisada ega vastu vaielda ei saa - saab vaid kaasa noogutada ja plaksutada, ei muud.
Aitäh, Nodsu, meie maailma rikastamise eest!

Thursday, December 4, 2014

mina, 28.11.2014

pildistas Jaanus Soots.

Naabrid----

Naaber-naabrid koli(si)vad ära ja sellest on kahju. Head naabrid olid.
Alt-naabrid kolisid ära ja see on... nagu see Hiina vanasõna, jõe ja vaenlasega.

Sunday, November 23, 2014

Pöff 2014

"Paar kuupmeetrit armastust", Iraan, Katiga
http://variety.com/2014/film/reviews/film-review-a-few-cubic-meters-of-love-1201339756/
Ilus ja haarav ja nukker. Illegaalne Afgaani kogukond Iraanis on ekraanile kantud haletsemata, aga kurb on pärast ikkagi.

"Mudilaste multilaegas", Alo ja Ovega.
Põhifilmiks "Elevant ja velo", https://vimeo.com/94838847
Alo turtsus tükk aega, et miks ma ta nii igavat asja vaatama viisin. Aga minu arust on tore. Poff kogub kokku hästi erinevat animet, Elevant on näiteks puhas paber-animatsioon.

"Pekkis päev" / "A hard day", L-Korea, must thriller
Korea politsei raskest elust. Ema sureb ära, siseaudit kiusab ja inimesed koperdavad auto ette. Ja sellega alles algab! Raju, musta nalja täis krimifilm. Paneb küüsi närima ja laginal naerma samal ajal.
http://en.wikipedia.org/wiki/A_Hard_Day

Escobar / Paradise Lost, Kolumbia
Naiivne Kanada kutt kosib narkoparuni libatütre ja siis saavad kõik surma. Parun - hea, aga milleks sinna see kutt? Ja miks nii pikk film? Aga ikkagi hea. Arvustused sõimavad, mu arust veidi ülekohtuselt:
Arvustus-1 http://blogs.indiewire.com/theplaylist/telluride-review-escobar-paradise-lost-starring-benicio-del-toro-and-josh-hutcherson-20140901
Arvustus-2 http://www.technologytell.com/entertainment/53035/

Escobar on huvitav ja film on hea kasvõi sellepoolest, et paneb lugema. Tõesti:
... he and his brother's operation spent $2500 a month purchasing rubber bands to wrap the stacks of cash, storing most of it in their warehouses; 10% had to be written off a year due to "spoilage" by rats that crept in at night and nibbled on the hundred dollar bills.
http://en.wikipedia.org/wiki/Pablo_Escobar

A herd of hippopotamuses once owned by the late Colombian drug baron Pablo Escobar has been taking over the countryside near his former ranch - and no-one quite knows what to do with them.
http://www.bbc.com/news/magazine-27905743

"Praht", "Trash", Rio de Janeiros filmitud
Jumala linn + John Grisham; noored favela-kutid, vaesus ja roppus ja klassiühiskond, mõttetu vägivald. "Jumala linnalt" keskkond ja vägivald ja sotsiaalne vastasseis; Grishamilt läänelik korruptsiooni-lugu ja kunstlik happy end.
Hea film jällegi. Ja ilus. RdJ on maailma kõige filmi-geenilisem koht ja sellest on maksimum välja võetud. Noored mitte-näitlejad teevad samuti imet.
Lastele palun mitte näidata, sest vägivalda pole palju, aga ta on väga jõhker.

"Maidan", Ukraina. Dok.
Staatilised, mitme minuti pikkused kaadrid Maidani väljakult, talv 2014. Fookus on eimillelgi ja kaamera paigutus tundub juhuslik. Mingi uks, laulev rahvahulk, sagimine köögis, väljak, väljak, virn moosipurke... Kaadris olevad inimesed ei adu, et neid filmitakse; mõni laulab, mõni räägib telefoniga, mõni sügab end. Kaamera pole ilmselt varjatud, rahval on lihtsalt kama. Ühtegi otsest tegelast ei ole. Heliks on rahva sagimine või laul.
Poole pealt algab vägivald ja pinge läheb üles. Osavõtmatu stiil hakkab ootamatult tööle. Visatakse, põletatakse, tulistatakse, ja kaamera jääb paigale ja kaadrid on sama kauged kui varem.
Jälle hea film.
Arvustused on ka head:
http://www.theguardian.com/film/2014/may/21/cannes-2014-maidan-film-review-ukraine1
http://variety.com/2014/film/reviews/cannes-film-review-maidan-1201192882/
http://www.latimes.com/entertainment/movies/la-et-mn-maidan-movie-20140731-story.html


"T.S. Spivet," Iidaga.
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Young_and_Prodigious_T.S._Spivet
Ilus, aga õõnes film.

"Ida," tegelikult pärast pöffi ja kodus
Mustvalge draama Poola sõjajärgsest ühiskonnast. Enne vaatamist kuulasin režissööri kommentaari, pärast vaatamist lugesin läbi hulga arvustusi ja ei saa ikka aru, miks see pidanuks hea film olema.

"Vääramatu jõud" / "Turist", jõulude ajal, kinos
Mulle väga ei meeldinud. Inimese piinlikkust näidati hästi ja näideldi ka hästi, aga kokkuvõttes jäi pinnapealseks. Ja publik naeris täiesti imelike kohtade peal.
Kaadrid / plaanid olid tegelikult imelised. Suusapuhkuse tuju võttis pealt ära küll. Ja Vivaldi ftw!!!
https://www.youtube.com/results?search_query=vivaldi+summer+accordion
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kodanluse-lustlik-suusapuhkus/

Tuesday, November 18, 2014

"Köögifüüsika", Tiit Kändler

Kuidas töötab induktsioonpliit? Miks just 21 cm? Mis, õigupoolest, on "kalor" ja miks me neid sööme?
"Köögifüüsikast" neile küsimustele vastust ei saa.

Hea ideega raamat, aga liiga vähe füüsikat ja liiga palju loba.

Wednesday, November 12, 2014

Purukoogi feil

Tegin purukooki, retsept järgmine:
Näpi põja ja katte jaoks pakk Juubeli tordipulbrit ja 200g võid.
Sega sisu jaoks 4 muna, 2 pakki kohupiima.
Lisaks / vahele õunu või muud - ma lõikusin kausitäie Sõrve õunu.

Tulemus tuli jube. Jubedalt magus. Nii magus, et lapsed keeldusid söömast. Ja mulle endale ka ei sobi. Õõõõõk!!!

Kati arvas, et mingeid valmis-pulbreid ei tohigi kasutada. Järgmise purukoogi teen millestki muust... kaerahelvestest näiteks?

Wednesday, October 29, 2014

Riivakas ja napikas

Riivakas.
Veeren vaikselt Vesivärava tänaval. Sel ilma kõnniteeta lõigul, kus jäme valge joon eraldab autoteest kas kõnniteed või rattarada.
Ühel hetkel käib hele kõlks. Möödasõitev auto tegi väikese põike ja sõitis kere või peegliga vastu minu lenksu.
Jään püsti; auto sõidab edasi; ilmselt on tal kusagil kriim.

Napikas. 
Veeren vaikselt Luise tänavat pidi alla Suur-Ameerika risti ja valgusfoori poole. Seal on selge ja lai rattarada. Foori ees seisab liinibuss. Kui sellega kohakuti jõuan, astub bussist välja mees. Sõidan talle lenksuga vastu portfelli. Õnneks ei kuku ei tema, ei mina, harutame ta koti sangad mu ratta ümbert lahti, vabandame vastastikku ja liikleme edasi.
Oleks mees astunud välja sekund või pool varem, oleks me mõlemad pikali olnud.

Tuesday, October 28, 2014

Lugu sellest, kuidas ma spordivarustust ostsin

Rikkurid ostavad spordivarustust Sportlandist,
rotid - Sportsdirectist,
nohikud - Büroomaailmast. 
Pärast mitut aastat kõhklemist hankisin endale selle:
http://www.byrooekspert.ee/korktahvel-puit-raamiga-45x60-p-73218.html
Lisaks veel "Nööpnõelad Värvilise peaga 30mm/100tk".

Korra kasutasin, siis vedeles ta mul pikalt jalus. Lõpuks panin kindlasse kohta ära...

Nädalavahetusel läks jälle tarvis. Ja neetud, no ei leia kodust üles!

Nii võtsin seinalt korteriühistu tahvli, tegin pabereist puhtaks ja viisin metsa.
Õhtul panin kõik jälle tagasi.
F43 / 45 rahvas, kui te laupäeval oma infotahvlit ei näinud, siis sry, süüdi olin mina ja "Libahundi jälg"!

Saturday, October 25, 2014

Libahundi jäljed

Kolga, sügis 2014, koht 37
Viimsi, sügis 2013, koht 24, 29.5 km, http://libahunt.kutimuti.ee/tulemused_2013_sug/results.htm
Paldiski, kevad 2013, koht 23, 27.8 km, http://libahunt.kutimuti.ee/tulemused_2013_kevad/results.htm
Pääsküla, sügis 2012, koht 33, 22 km, http://libahunt.kutimuti.ee/tulemused_2012_sug/results.htm
Vihasoo, sügis 2008, koht 29
Laulasmaa, sügis 2007, koht 28

Kolga Libahunt

Sügisene "Libahundi jälg" Kolgal, Pudisoo ja Viru raba vahel. Ilm hilissügiselt selge ja karge, rabad jääs, mets raagus ja nähtavus suvega võrreldes suurepärane.

Mudamülka - Meelis Luukas, Veiko & Kaur Virunurm.
128 punkti, koht 37 / 150, jooks linnulennult 26.3 km.
Tulemused - http://libahunt.kutimuti.ee/tulemused_2014_sug/results.htm
Meie võistkond - http://libahunt.kutimuti.ee/tulemused_2014_sug/teamresult_340.htm

Raja planeering - päripäeva ring, algusega loodes. Planeerisime rängalt üle. Tulemus - kaardi lage, lauge lõuna- ja edelaosa jäi tegemata. Meie planeering pidi olema VÄGA ebaharilik, sest 90% jooksime me metsas täiesti üksi.

Stardiülesande jätsime tegemata. Kas viga või ei? Meiega sarnased tiimid said sealt 15 minutiga 5 punkti. Me saime kogu raja peale keskmiselt 21 punkti / tunnis, nii et otseselt viga ei olnud.
Küll aga jätsime stardis võtmata KP23 - unus ära!!! Jobukakud...

Esimene ots oli väga hea, vbl ehk liiga kiire. Veiko vedas ja oli selge, et ta on täna kõige teravam. Ring Kolga ja Pudisoo jõgede juures andis meile tunniga 24 punkti.

Suurem feil oli puude lisaülesanne, KP91. (Siin olime muide esimesed.) No ei leia ja ei oska!!! Kulutasime 30 min ja saime 6 punkti. Siis pikk jooks KP53 peale. Ja siis raba!!! Jääseguses vees sumamine KP 57 ümber pani isegi minu varbad külmast valutama. Liikusime aeglaselt, punkte saime vähe, kiruda palju...

Pool aega (3 tundi) läbi, olime väsinud ja rajavalikud ei olnud enam optimaalsed. Aga ikka oli järgmine tund Pudisoo jõe käärus võistluse efektiivseim. Tund ja 26p, seal sees ka Meelise sooritus redelil. Punkte võtsin siin mina. Koprapesa juures sain jalad jälle märjaks. Eriti naljakas oli KP 54, kus M&V hakkasid 15 meetrit punktist "asimuuti seadma"; mina eesliikujana tõstsin pilgu ja nägin KPd enda ees võsas... KP 45 hindasime kaugusi valesti ja kulutasime veidi aega; aga üldiselt oli orienteerumine lihtne ja täpne.

KP82 - õhupallid - mina viskasin, sain 3/4, ehk jätsin 2 punkti saamata.

Nüüd oli tund lõpuni ja olime alles kaardi kagunurgas. Kahjuks ei osanud me seal suurt peale hakata. Viru raba laudteele ei jõudnud, 44-35-36 punktipilve võtta ei jõudnud, saime viimase tunniga vaid 14 punkti. Hämmastav, et ka päris lõpu lähedal olime täiesti üksi. Viimased KPd 38, 25, 43 - no mitte kedagi polnud. Finišisse 16:55.

Tulemusega rahul? Noh. Koht on minu Libahundi-ajaloo kõige viletsam. Aga rohkem joosta poleks jaksanud - raja lõpuosas kimbutasid krambid. Korra kukkusin ja kohe tõmbas säärelihase tulivalusaks. Kaardi põhjaosa raba tundus vale valik, aga lõunaosa on KPdest hõre ja kuidas sinna üldse saada?

Nii et tulemus on ilmselt aus. Parema jaoks tuleks kiiremini joosta ja täpsemalt orienteeruda, muud midagi. 

Emotsioon? Imetore!!!
Päev sügiseses metsas, heas seltskonnas, kauni ilma ja pideva liikumisega - mis võiks olla parem!
Kõige suurem ohhoo oli keset metsa panga avastamine. Oli ta nüüd Tsitre või Muuksi - ei tea - kahes kohas kerkis võsast üles paene sein. Ootamatu ja ilus!!!

"Libahundi jälg" on minu arust Eesti parim rahvavõistlus. Kes pole käinud - tulge, võtke sõbrad ka!
http://libahunt.kutimuti.ee/, järgmine kord kevadel, ja siis jälle sügisel!

Wednesday, October 15, 2014

Rattaga Harku - Pääsküla - Männiku rabades

Sportlove nimeline rühmitus kutsus õhtul rattaga sõitma. Kuulutus oli sihuke leebe, "mõnusalt kerge veeremine hämaras" ja "tuled peale". Noh, läksin. Linnarattaga - amorti pole, rehvis 4at.


Rahva varustust nähes oli aga selge, et siin on tõsised ratturid. Alla 2000lm polnud vist kellelgi lenksul, peale minu siis. Üks hübriid, kõik teised olid MTB-d.

Suur osa sõitu oli asfalt-kruus ja seal oli mul kõik hästi. Vahel roniti aga singlitele (Harkus, ja Männiku-Pääsküla vahelisel nõlval) ja seal olin ma hädas. Ratas põrkab igalt juurikalt, sõita nkn ei oska, jamps. Laudteel olen ma puhalt arg, käed krampis, pole ei kogemust ega julgust. Õnneks oodati mind (ja hübriidi-meest) viisakalt järgi.

Muidu - igati lahe. Ma olen ammu tahtnud Pässa laudteel sõita, ja Hiiu metsa kraavides kah. Nüüd sai tehtud. Ja küllap lähen uuesti. Ainult ratta võtan teise.

* Üks konkreetne puudujääk kah - ma ei oska paremale poole rattalt maha tulla ega paremalt peale minna. Nii et vasakule alla langeval kallakul olen ma hädas.

* Ja tulede test õnnestus. 2h sõitu vaheldumisi täis- ja pooltulega ajasid aku punaseks. Mul oli varu-element taskus, nii et häda polnud, lihtsalt hea teda.

Sunday, October 12, 2014

Spordi- ja poenädal Bellevues


P - õhtu - Bellevue Square kaupluste kiirkülastus
E - hommik - ring Washingtoni järve äärde, umbes 7 km
E - õhtu - Best Buy. Uus hiir, uued kõlarid
T - hommik - öine jooks botaanika-aias, umbes 6 km
T - õhtu - REI. Uus pealamp
K - puhkus ja õgardlus
N - hommik - Kelsey Creek Park, 4 km mägisel maastikul
N - õhtu - botaanikaaed, 9 km ekslemist
R - hommik - Mercer Slough, 4 km soisel rajal
R - õhtu - Seattle linnatiir
L - hommik - Fry's

Saturday, October 11, 2014

Seattle, done

Filip viis meid Seattle Waterfront-ile.
Enne tegime Best Buy ringi ja saime korralikult ummikuid nautida.

1) Sõitsime tõstetud tänavat mööda kaldajoone läbi ja imetlesime autoaknast vaadet.
2) Jalutasime särava vaaterattani.
3) Läksime üles Pike Place turule. Turg oli suhteliselt kinni.
4) Vaatlesime kõige esimest Starbucksi kohvikut Pike ja 1. tänava nurgal.
5) Ja kahtlasevõitu seltskonda lähiümbruses. Kodutud, kodutud, kodutud. Saba ööklubi ukse taga lõhnas kaugele - kanep on USA loodeotsas legaalne kraam.
5) Arutlesime umbes tund aega, kuhu sööma minna.
6) Sõime lõpuks otse vaateratta all "mere" ääres.

Üsna igav on see linn. Seattle + lähiümbrus on 3.5 miljonit inimest. Aga teha pole siin suurt midagi. Vähemalt turisti jaoks mitte. Ma olen nüüd käinud mitu korda kesklinnas, Space Needle'is, Seattle Undergroundis, mõlemal pool vee ääres (Lake Washington ühel pool linna ja Puget Sound teisel pool). Boeingu muuseumis kah. Aga muud... mis on siin muud? Keegi ei tea.


Wednesday, October 8, 2014

Muukimise trenn


A. tegi meile muukimise tunni.
Ma tegelikult teadsin põhitõdesid enne ka.
http://toool.us/resources.html presekad on DefCon-il nähtud, väike turisti-komplekt muukraudu endalgi kapipõhjas ootel.
Aga nüüd andis A. meile kätte kerged õppelukud ja aitas järjele.
Need Basic #1 ... #6 tulid üsna kergesti. # näitab pin-ide arvu.
Paar kergemat tabalukku samuti.
Päris lukkude muukimine on muidugi kunsti, mida tunniga ära ei õpi.

Pildil olevad käerauad on illustratiivsed - loeti muukimisele resistentseteks.

Monday, October 6, 2014

Raamatud mu nooruses

Vene ulme - "Andromeeda udukogu" (I Jefremov), "Totu kuul" (N Nosov)
Lääne ulme - "Linn ja tähed" (A C Clarke), "Lilled Algernonile" (kogumik)
Fantasy - "Kääbik" (JRR Tolkien)
Lasteraamatud - Tove Jansson ja Astrid Lindgren
Loodus - "Minu pere ja muud loomad" (G Durrell), "Lugusid loomadest" (ES Thompson), "Ra" (T Heyerdahl)
Aime - "5000 aastat matemaatikat" (L Hogben), "Huvitav astronoomia" (J Perelman),
Koomiks - "Piilupart Donald jt" (Disney stuudio)
Sõda - "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (J Peegel)
Romantika - "Hüljatud" (V Hugo)
Õpik - K&R (K&R), "Orgaaniline keemia" (H Karik)
"Mirabilia" sari
"Seiklusjuttude" sari, eriti J Verne

Pildilt puudub "tavaline" ilukirjandus. Pole romaane, pole armastuslugusid, pole noortekirjandust. Kas ma seda üldse lugesin? Kindlasti...
Aga kui, siis ajaloolises võtmes. "Sõda ja rahu" on mul loetud, aga kogu tunnete sigrimigri jäi märkamata, lugesin Borodino lahingut.
Poisina ei lugenud ma Rannamaad ega Bronte'd, ei lugenud (ega loe) luulet.
Raamaturiiul oli krimi, ulme ja popteaduse poole väga kaldu.

(copy-paste Facebookist.)

Peaaegu et avarii

Puget Sound oli kusagil selja taga ja vasakul, pilvelõhkujad ja kesklinn hakkasid lõppema. Olime eksinud ja tahtsime parkida. Vasakul paistis P(arking). Võtsin hoo maha, panin suuna sisse, heitsin pilgu peeglisse ja hakkasin keerama -

- kui meist lendas täiel laulul mööda Landrover. Vingerdas, pidurdas, lendas hooga kõnniteele. Ees olnud poe-silt lendas aknasse, mis veidi purunes.

Sõitsime veidi eemale ja jäime asju klaarima. Landikas oli USA mudel, plastikust, mitte rauast Euroopa karp. Plastist põrkeraud katki, kapotikaanel täke. Lahendus tuli rahumeelne. Süüdi olime ilmselt mõlemad. Tema kihutas, mina tegin manöövri kiirustades. Onu sai veidi valuraha (suurem kahju jäi ta enda kanda), juhatas meid Madisoni tänava pargi poole ja lahkusime sõpradena.

Hull vedamine, üldiselt. Keegi ei saanud haiget. Kui oleks ees olnud puu - jalakäija - teine auto - mis tahes... Oleks tulnud vaidlus süü üle, politsei, kindlustus. Nüüd pääsesin 100 USD-ga. Uhhhhh.

Tuesday, September 30, 2014

Nohikud, nohikud, nohikud..

S.t. käisin DevClubil.

Wednesday, September 24, 2014

The Curious Incident of the Dog in the Night-Time

Kitty soovitas; Inga ostis piletid.
Lihtne elu mul!

Oligi hea. Lava tundus alguses nagu Trieri või Stanislavski must kast, aga oli palju rohkem; moodsa tehnika võimalusi kasutati ägedamalt kui ma iial näinud olen. Näitlejad head, sisu huvitav. Meeldiva üllatusena sain kogu tekstist aru, diktsioon oli lihtsalt nii hea.

Curious... @ Wikipedia

Monday, September 22, 2014

Tartu Rattamaraton 2014

Läksin matkama ilma ühegi ootuseta aja / koha / kellelegi ära panemise osas. Tahtsin kukkumata ja "haamrit" saamata läbi sõita, kõik. Spidokat, pulsikella, gepsu ega Endomondot polnud. Stardigrupp 2000+.

Võtsingi rahulikult. Stardis ei rabelenud. Igas TP-s pidasin kinni, sõin, jõin. Mitu korda kohendasin sadulat (vajus alla), korra tuli kett maha. Laskumistel hoidsin ohutut vahet, kruusa-lõikudel ei hoidnud tihedalt tuulde. Ohtrad kukkumised tuletasid meelde, et tormata ei tohi.

Üllatusega märkasin, et jõudu on. Tõusud sõitsin. Laskumistel olen alati teistel jalus koperdand - seekord mitte; vahe tuleb paremast rattast, mitte must endast. Kui laskuda julged, saab ka pärast mäest kergemini üles...

Jõudu jätkus lõpuni; 36. ja 66. km vahel võitsin üle 100 koha. Poole maa peal viirastus aeg alla nelja tunni. Tegelikult 4:02:08, kuid ka see on PALJU parem kui arvata oskan.


Mu eelmised 89 km ajad on 5:12 ja 4:24. Nendega võrreldes oli tänane igas mõttes mõnusam. Kergem, ohutum, enesetunne pärast finišit parem.

Aga kas ma tahan veel kunagi TRM-ile minna?
Vist mitte.
Sest, tsiteerides herr Ruuklit facebookis:
"... ennem uuesti ei tule kui harimäe ja meegaste laskumised välja võetakse. kiirused ja ratturite oskused balansist väljas, mõlemal vedeles ristseliti korisev mees maas ja oodati kiirabi. mul pole soovi oma õnne rohkem proovile panna, pool elu alles ees."

Friday, September 19, 2014

Blogroll 2014

Lisaks paarile isiklikule tuttavale on seal vaid:
- väga väga naine, sest seab nii hästi sõnu
- rents, õpetab küünilisust ja konkreetselt ütlemist
- ritsik, priimula ja indigoaalane

Mis on neil kõigil ühist?
- humanitaarid (vist, ega ma täpselt ju ei tea)
- naised
- elavad provintsis (indigoaalane vist Astangul küll)
- suht täiskasvanud

Mehed on kõik facebookis. Ma ei tea enam ühtegi blogivat meest, või siis ehk mõni, kes blogib ja siis lingib facebooki.

Mida see kõik mu enda kohta ütleb?

Sunday, September 14, 2014

Rattaga tööl - full disclosure

(full disclosure)
Kontor - kodu täpselt 20 min.
Reede õhtul, küll pärast tipptundi, aga ikkagi liikluses.
Pulss - lõpus - umbes 200.
(Hinnanguline, enesetunde pealt, ma ju ei mõõda.)
Kontoririietus, sandaal, MTB. Mitte MNT ja klipid ja lükra.

Ma enamasti käitun enam-vähem viisakalt, sõidan suisa rattateel ja järgin mõistlikus ulatuses liiklusseadust ja üldse, aga mõnikord ikka flipib ära.

Masohhistlik spordipäev / Sügisjooks / maraton

Maailmas on palju mõnusaid asju ja üks neist on jooksmine. On eri pikkusega distantsid, no näiteks 10 km ja 21 km. Mulle meeldivad mõlemad väga ja ma jooksen neid (enda vanuse & ümaruse kohta) üsna hästi. Tulemusest sõltumata on mõlemat HEA joosta. Sügisjooksul on mõlemad valikus ka.

Aga mina valin lolli järjekindlusega täismaratoni, 42,
- mida ma EI jookse hästi;
- mis on alati täielik PIIN läbida;
- mille kohta ma oskan juba väga täpselt ette ennustada, KUIDAS see mul pekki läheb.

ENNUSTUS järgmine:
Sihin aega alla 4 tunni. Tean, et see käib üle mu võimete, aga ikkagi sihin, sest tahan!!! Esimesed 20 km ongi mõnusad; poolmaraton tuleb vabalt alla 2 tunni. Aga 25 km kandis saabub surm. Miski hakkab valutama, siis väga valutama või läheb krampi, pean hakkama kõndima, kõik aja-plaanid lendavad kuradile, lõpetan ajaga 4 tundi ja peale.

NII KA NÜÜD. Vormi test näitas selgelt, et maratoni aeg tuleb 4+ ja lõpp saab olema piin. Aga tühja sest testist! Jookseme!! Eripärana alustasin eriti tagant ja 4-tunni-tempo grupi püüdmine oli omaette kurnav töö. Esimene ring ja teine ring kuni Piritani koos nendega. 27-28 km kandis tulid lihasvalud, kukkusin grupist. Lõpu-kolmandiku pidin jooksma vaheldumisi kõnniga, isegi 4.15 grupp sai mu viimasel tõusul kätte. Tänase iseärasusena surid lõpuks käed ära - kujutate ette - üritad joosta ja käed "surisevad", s.t. nende vereringe ei tööta. Wtf!
Aeg kusagil 4:12...4:13.

Gea leidis mind finišialast tursamaksa söömast (tx Reval Cafe!) ja viis sauna. Aitäh!

MIKS??, tekib loomulik küsimus. Miks inimene nii teeb? Ainus vastus on hetkel see, et vanusega hakkad nautima mitte asja ennast, ja ammugi mitte tulemust, vaid justnimelt seda, et MA TEEN MIS TAHAN. Olen paks, nõrk ja nohik? Peaks spordiürituse ajal vaikselt kodus püsima või siis vähemalt vormile kohase distantsi valima? Hah! - käige te kus! - mina jooksen maratoni ja kogu moos!

Järgmine aasta siis jälle. :)

Hiljem:
Aeg protokollis bruto 4:12:46, neto 4:12:03
http://www.championchip.ee/ftp/liveresults/2014/140914_42km/index3.htm

Friday, September 12, 2014

MinuMaja 2014

Toimus.
MinuMaja juures rannal, nagu ikka.
Üsna napis seltskonnas.
Pilti ei tehtud.
Kook koos Pillekaga viibis kusagil mujal.

Sinna sõites lõhkusin ära enda auto rehvi.

Saturday, September 6, 2014

Koormustest 2014

Käin igal teisel varasügisel / hilissuvel kardioloogi juures koormustestil.
Medicover / Qvalitas, et metoodika oleks sama ja võrreldav.
Alguses tehakse puhates EKG, siis EKG ja vererõhu-pulsside mõõtmine ühtlaselt kasvaval koormusel.

Selle aasta kokkuvõte:
Kõik on parem kui varem.

Võrdluseks: http://kurinurm.blogspot.com/2010/09/koormustest.html
2012 andmed on mul paberil.

Lamades pulss 47; "bradükardia". EKG oli puhas.

Töötades on pilt aastate lõikes muutunud aga nii:
2010 275W - 176 bpm, rõhk 220/85
2012 275W - 169 bpm, rõhk 240/105
2014 275W - 164 bpm, rõhk 200/90


Sama trend on madalamatel koormustel. Sama töö juures on pulss madalam, rõhk madalam.
Kaal on samuti paar kg väiksem.

Friday, September 5, 2014

Olen HAV negatiivne

Laekus nimelt selline kiri:

Terviseameti Põhja talitus teostab epidemioloogilist uuringut seoses Kõrgezstanis viibinud kolme alpinistide grupiliikme haigestumisega A-hepatiiti.  Kuna viibisite koos Kõrgestanis siis on võimalik, et olete nakatunud A- hepatiiti. See haigus levib saastatud toidu, vee, toidunõude ja olmeesemete kaudu.

A- hepatiidil on kõige lühem peiteperiood kaks nädalat ja kõige pikem peiteperiood 45 päeva. Haiguse esmased haigusnähud võivad kulgeda gripitaoliselt (palavik ja lihasvalu) ning muutub uriini ja väljaheite värv: uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Hiljem lisanduvad kõhulahtisus ja kollasus, mõnikord võib haigus kulgeda ilma kollasuseta. Haige muutub nakkusohtlikuks üks nädal enne esimeste haigusnähtude ilmumist.

Lisaks käitumisjuhised ja küsitlustik.
Mille saabumise ajaks olin juba testitud ja hetke seisuga siis hepatiidi-vaba.

(Ma muidu ei kirjutaks seda siia, aga kuna FB-s on juba haiglapildid olemas, siis las olla.)

Tuesday, September 2, 2014

Cooper 2950m

1. september. Lapsevanem magab vähe, ärkab vara. Sööb end õhtul magusast punni, sest 1. september. Ja kui jõmpsikad õhtul voodisse on saanud, läheb õue jooksma.

Soojendus, ja siis 3 km minutiaegadega: 4.01 4.08 4.06
Ehk siis 3 km 12:15
12 min jooksul 2950m.

Õues on Cooperit joosta tõeliselt tüütu. Tempot on raske hoida - peab kella vahtima, see aga segab. Kella täpsust on tundmatu suurus, loodan vaid, et mere ääres on ta enam-vähem. Pingutada kuidagi.. ei julge. Kui spordisaalis olin ma 12 minuti lõppedes täiesti läbi, pmst kukkusin pikali ja nautisin vere maitset suus ja (ilmselt üle 200 bpm) pulsi kukkumisest tingitud veidrat tunnet, siis eile polnud suurt miskit. Jalutasin veidi ja jooksin tagasi koju.

Ehk siis.
Aastatest hoolimata on mu 12 minuti distants püsinud sama: veidi alla 3000 meetri.

Wednesday, August 27, 2014

Pirita MTBO

Joostud on niigi, seega läksin Pirital ratta-orienteerumist proovima. Eelmine MTBO Jõelähtmel oli mu kõigi aegade kõige feilinum päevak, seega tahtsin lihtsalt raja läbida, ei muud.

Kaardialus on kadunud - tuli sõita kaart käes. Maastikul ühe käega ratast ei kontrolli, seega olin kogu aeg üli-ettevaatlik. Lisaks kaob kaarti kokku-lahti voltides ära suunataju. Iga pilk kaardile nõudis pausi tegemist ja iseenda "üles otsimist" - jama.

Kohe KP2 selgus, et ratta-O kaart on teine asi kui jalgsi-O oma. Otsisin kaua teed, mis minu arust pidi olema lai ja pirakas, aga maastikul väljendus raskelt märgatava rajana võsas. Pirita teederohkus on ka jalgsi-kaardil tüütu, rattakaardil oli kohati lihtsalt sigrimigri... Ambrose mäel - mida ma ometi võiks tunda!!! - eksisin täiesti ära ja otsisin KP-d täiesti valest kohast.

Aga raja läbisin, kogemuse sain. Ja kui eelnev tundub kurtmisena, siis - kaks tundi rahulikku rattasõitu (läksin kohale ka rattaga) Pirita maastikul, mis saaks olla parem?

Nägin ka homse kolmapäevaku raja märgistust. Ei, ma ei taha sinna minna.

Monday, August 25, 2014

Ring ümber Lasnamäe

Gea on süüdi!!!
Kutsus inimesi sörkima ümber Viimsi, et 30 km järjest liikuda saaks.
Tema ajastus mulle ei sobind, seega jooksin siis ise.
Samuti 30 km, aga ümber Lasnamäe.
Et huvitavam saaks, siis öösel.

Plaan: Joosta 3 tundi või 30 km (ideaalis üks ja sama), tempoga 6 min/km.

Start 21:26.Ronin trepist Lasnamäe nõlvale, teen auringi ümber Pae järve. Tempo algul 6-7 min/km.
Lauluväljakult mööda ja Maarjamäe nõlvale. Sörgin kaldapealsel vanal teel. Kottpime ja auklik, vahepeal on vene noorte seltskondi.
Hoian kiirust 6 min/km, ehkki see on üsna raske: kogu aeg kipub kiiremaks. Minek on mõnus, pehme, tunne on nagu jalutades.
Piki Vana-Narva mnt kergliiklusteed Iru sillani. Alguses oli plaan siit Viimsi poole pöörata, aga kiriku juures tekib mõte: jookseks ümber Lasnamäe! Et tee liig lühike ei saaks, tuleb minna ka ümber Iru. Seega ületan silla ja pööran Saha-Loo tee peale, päris-Narva mnt suunas.
Kottpime Saha-Loo tee on oodatust lihtsam ja lühem. Mind peatab rekka. Välismaal juht, küsib teed mingi OÜ juurde. Oleme GPS järgi õiges kohas, aga ettevõtet ei leia. Ma ei oska aidata, sest koht on tõesti õige, ainult sissepääsu pole. Aga kabiinist alla ronides astun loiku ja teen jalad märjaks.
See rekka-peatus on ka raja ainus puhkepaus.

Pärast Iru el-jaama läheb põnevaks. Keeran uuele valgustusega kergliikusteele, mis jookseb Narva mntga samas suunas Lasnamäe poole. Kahtlustan küll, et see on mingi lõks... Valgustus lõpeb kerg-liiklus-sillal. Pole hullu - mul on pealamp. Ja olen vähemalt Pirita jõest üle. Aga siis lõpeb ka tee! Fakk... Seiklen võsa vahel ja kirun lolli tee-omanikku, kel on raha panna üles valgus, aga umbtee sildi jaoks mõistust ei jätkunud.
Narva mnt asemel satun liiklus-sõlme ehitusse. Suman liivas ja tunnen esimest korda, et jalad on väsinud. Joostud on ainult 15 km, pool maad.
Narva mnt teepeenart pidi Lasnamäele. 20 km saab täis Sõjamäe raudtee-sillal - 2 tundi. See on ka raja kõrgeim koht. Poolmaraton 2:05.

Siiani oli joosta väga kerge. 20 km peal oli liikumine mõnus, pingutuseta, hingamine korras, miski ei andnud tunda. Aga 23-24 km kandis hakkab raske. Jooksen Lasnamäe nõlva pidi tagasi Lauluväljakule ja nüüd pean 6 min/km tempo jaoks juba pingutama.

Pärast Lauluväljaku laskumist on aga surm. Valutavad varbad; päkad; sääred; reied; puusad. Kogu aeg on tahtmine maha istuda ja puhata. Kuid 30 km jaoks tuleb veel Russalka kandis edasi-tagasi sörkida... Kell saab pool üks, Pirita tee on auto- ja inimtühi, sörgin tühjal teel täiesti üksi.

30 km - 2.58.

Lõpetan jooksu ja astun sisse Petrooleumi Statoili. 
Pilt tahab eest minna. Nii halb pole mul olnud pärast ühtegi jooksu!!! Kõik valutab, silme ees virvendab, tuigun. Istun maha, koju (500m) minna pole jaksu. Tahaks vaikselt maas lamada ja haliseda.
Joon laksust ära liitri õunamahla; saan magusamürgituse ja nüüd tahaks lisaks ka oksendada.
Söön; taastun; kõnnin koju; ja ei saa üldse aru, miks ma seda kõike tegin.
Ah jah.
Süüdi on ju Gea!


http://connect.garmin.com/modern/activity/573329185

Järgmisel päeval:
On ootamatult okei olla; lihased ei valuta; küll aga valutavad varbad. Ilmselt on vaja uut & laiemat tossupaari.

Tuesday, August 19, 2014

Jooksuvorm

Maratonini on alla kuu, aga mina olen UNUSTANUD, kuidas joosta. Arusaadav kah - kuu aja jooksul tegin vaid 50 m sörki, kui jäin ise airaani jooma, Katrin aga murelikult edasi tormas.

Eile, Kadrioru park. Omast arust lippasin üsna hoogsalt, aga kell näitab tempoks 6:xx. Siis 7:xx. Siis kaheksa. Mis!! Kas kell on minutit miili peale näitama hakanud? Ei? Siis mis värk on?

Kolm kilomeetrit läbitud, otsustasin, et nii ei saa. Viskasin kampsuni pingile ja võtsin jalad kõhu alt välja. Selgus, et saab ka kiiremini! Ma varem lihtsalt ei jooksnud, vaid jalutasin, pidades seda jooksuks! Ma olin UNUSTANUD, mis on jooksmine!

Sibasin mere äärde. Istusin pingile, mõõtsin pulssi, mõtlesin elu üle. Siis jooksin tagasi koju. Minu imestuseks tuli 10 km aeg 56 minutit, koos kõikide sörkide ja istumiste ja vahepealse pissipausiga. Nii et ma pmst oskan endiselt joosta küll - kui vaid meelde tuleb, kuidas.

Järgmisel päeval, Kadrioru park. Eelmise aasta maraton feilis just jalakrampide tõttu. Ja aeroobset on vahepeal oksendamiseni saanud. Seega - tuleb jalgadele trenni teha. Kuna eilne 10km ei andnud mingi tuntavat efekti, tuli uuesti ja kiiremini joosta.
1000, 1000, 500, 500, 4 x 200, 500, 500, 1000, 1000 m. Kilomeetrid alla 4:30, 500m alla 4 min/km, 200m lõigud täiel kiirusel. Kokku 13 km ja järgmisel päeval oli juba tunda küll.

Kaks päeva puhkust, siis:

Nõmme ringrajal 8 km. 
Suvega on palju muutunud. Rajale on laotatud hobusesõnnikut, rada on tehtud 500m lühemaks ja selle äärde on kleebitud VANGLATEENISTUS sildid. Rattasõitu keelavad märgid on endiselt üleval.
Jooksin 1 km soojendust, siis 7 km ühtlase tempoga 4:30...4:50 min/km. Hingamine korras, jõudu oli, ainult gps-kell näitas täiega teibaid.

Sõrve ringrajal 5 km. Max kiirusel. Iida vedas rattaga. 22 min õuest "lõpuni", 21 min 5 km ring. See on hea tulemus!!! Kell, ******, valetas jälle. 

(Nende lühikeste kiirete otsade mõte on vältida eelmise aasta õnnetust, kus võhma nagu oli, aga jalad läksid 25 km kandis krampi ja sinna läks ka kogu jooks. Joosta tuleb ka kiiresti!)

Monday, July 14, 2014

Nelijärve triatlon

Tegelikult mini-triatlon. 200-250m ujumist, 15 km ratast, 4.5 km sörki.

Eelmine triatlon samas kohas samal rajal:
http://kurinurm.blogspot.com/2010/07/triatlon.html

Seekord on kõik teisiti.
Ujun rahulikult. Endiselt konn-krool pooleks. Lõpetan sabas, aga kaotus võitjale alla 2 min, täpes. Ja hingamine on korras.
Ratas - 6 ringi, kokku 15 km. Tõusud on rasked, aga laskumistel puhkan, jällegi ei võta viimast välja. Stardi-finiši alast mööda lipates hõisatakse, loetakse ringe, kõik on tip-top.
Jooks - või siis tegelikult sörk - 3 ringi ümber Purgatsi, 4+ km. Minust möödub rahvast - naisi, võistkondliku omi, paar mulle ringiga pähe tegevat härrat. Siban rahulikult, pulssi päris punasesse ei lase, ja lõpetan kiirendusega.

Tulemusi täpselt veel ei tea, aga ega ma võitma ei läinud.
Füüsilise vormi testina - tundub, et on okei!

Saturday, July 5, 2014

10 km

Prooviks jooksin ka 10 km.
Seekord keset päist päeva.
Mitte päris ausalt: start @Ilvesesild, lõpp @Vesivärava kohvik, dH kümmekond meetrit.
0:49, või isegi veidi vähem.

Ma siinkohal ei ole väga kindel GPS kauguse mõõtmises.
Kell annab Kadrioru ovaali pikkuseks 1.25.
Kaardilt mõõdan 1.29.
Rattaga olen saanud 1.3.
Ja GPS kiirus kukub nõlva all (kus levi viletsam) ligi minut / km võrra.
Kui ovaal oleks 1.29, jooksnuks ma 0.04 x 6 = 0.24 km rohkem, üle minuti vahet.

Ehk siis, 10 km jooksen endiselt alla 50 minuti.

Tuesday, July 1, 2014

Jalgpall

on kõikide mängude kuningas, on.

Mulle ei meeldi tugitoolisport, no kohe üldse ei meeldi.
Mul on ükskõik, kes saab Eesti, Euroopa või Maailma meistriks, no kohe täiesti ükskõik.
Aga...
Käib Saksa - Alžeeria viimane lisaminut ja no.. milline mäng! millised mehed! ja emotsioon!
Uhh!!!!

Thursday, June 26, 2014

Poolmaraton 1:59

Siin: http://connect.garmin.com/jsPlayer/528570995
Öösel,
Pirita tee ääres.

Rõõmustada pole millegi üle.
See mu elu seni kõige aeglasem poolmaraton.
Plaan oli tegelikult 6 min / km ehk ajaks üle 2:05.
Esimesed 10 km jooksingi 1:00, aga siis vaatasin, et jõudu on ja teine 10 km tuli 0:53.

6 km peal hakkas puus valutama. Jäin seisma, kallistasin veidi posti ja liipasin kodu poole tagasi; õnneks sain end taas jooksma; aga pausi ajal kell seisis, s.t. tegelik aeg on veel paar minutit pikem.

Poolmaratoni saaks tegelikult kiiremini ka, aga teist samasugust kindlasti otsa ei jookseks. Seega päris-maratoni aja saaks ma praegu kaugelt üle 4 tunni.

Ja kehal on pärast jooksu erakordselt halb. Kõik kohad valutavad, süüa ei jaksa, väkk.

Ja kõik algas üleüldse sporditibide arutlusest trenniriietuse üle.

Thursday, June 19, 2014

Protsendid ja punktid

Lubadusi võib jagada igaüks.
Isegi raha võib maksta igaüks.
Tõsiseks läheb alles siis, kui su nimi on ühes paberivirnas Pärnu maanteel ja kuupäev sellel on värske.

88% - 140p
87% - 220p
86% - 210p
(Või umbes nii.)

... ei, ei muutunud perekonnaseisu, ei ole see virn, ei ole see maja!!!!!

Monday, June 16, 2014

Cooper 2880 m

http://connect.garmin.com/activity/522159620

Pirita tee ääres, kerges külg- ja taganttuules.
Kaugus GPS-ilt, pärast kontrollisin kaardi pealt üle, tuli täpselt sama.
Kui arvestada tuulest 5 s/min maha, tuleb 15 sekundit ehk 60 meetrit vähem.

Kõik mu Cooperi testid on joostud 2800 ja 2900 m vahele.
Mu VO2max tuleb selle pealt 52.5 .. 53.
http://www.brianmac.co.uk/gentest.htm

Friday, June 13, 2014

Põhikooli mata

Renee kutsus inimesi põhikooli matemaatikat tegema.
http://www.innove.ee/UserFiles/mat_PK_2014.pdf
Stressist hoolimata (kass käis klaviatuuril ja K ähvardas arvuti käest võtta) proovisin.

1 - avaldise lihtsustamine - võttis veidi aega, harjumatu
2 - ruutfunktsioon - nullkohtade valem ei olnud meeles :(
3 - peenra pindala - lugesingi valesti, diagonaal vs külg
4 - võrrandisüsteem
5 - tabel
6 - taskuraha-funktsioonide võrdlemine
7 - karpide geomeetria - paberikulu triviaalne lahendus (1 m x 50 cm) on ilmselt õige, aga miks?

Tuleb olla nõus: väga head ülesanded on.
Ei testi mitte matemaatikat, vaid matemaatikast arusaamist ja selle kasutamist.
Erandid vast 1 ja 2, mis on abstraktsemad ja "lihtsalt trenni küsimus".

2048


Andres kirjutas 2048-st,
proovisin siis kah üle tüki aja.
Esimene katse läks 256 pealt sassi ja korrastamine oleks võtnud rohkem aega kui uus katse.
Teine katse andis 4096.

Thursday, June 12, 2014

Orava 24h rogaini EM

Rogaini Euroopa meistrikad toimusid sel aastal Põlvamaal. Piusa ja Meenikunno vahel, keskusega Oraval. Kuna eelmine 24h rogain - MM Karulas - on mu elu kõige ägedam spordi-üritus üldse, siis regasin end Veikoga ära ja olin laupäeval stardis.

Tavalised rogainid on 8 tundi, tiitlivõistlused - 24.
Start laupäeval kell 12:00.
Finišis olime pühapäeval 11:40.
Kogu vahepealse aja müttasime metsas, võsas ja rabas.
Läbisime umbes 100 km.
Linnulennult 76.6 km. (Oletan koefitsienti 1.3, GPS-i meil ei olnud.)
Saime 212 punkti,
112. koht 285 lõpetanud võistkonna seas.


Plaan
Vedasime 260 cm niidi uhkelt ümber kaardi. Päripäeva ring, et hommik oleks finišile lähemal ja saaks vajadusel koju ära. Sisse said kaardi kõik nurgad - Meenikunno raba loodes, raudtee-tagune idas, Piusa mäed lõunas.
Tundus aferistlik.
Aga tegelikult käisime kõike enam-vähem ära ka!!
Tagantjärele oleks võinud paar kulukat KPd muu vastu vahetada, aga üldiselt sai hea plaan.


Sooritus
Algul sörk, lõpus jooks, kuid suurem osa kõnd. Veiko on must kiirem ja vastupidavam ja lisaks on ta ka hästi orienteeruma hakanud. Kui siledal teel olin ma sama kiire või enamgi, siis metsas ja rabas läks ta kogu aeg eest. Nii et Veiko lippas ja leidis punkte, mina sörkisin sabas. Kuid kaardis püsisin ja kontrollisin ma kogu aeg.

Orienteerusime hästi, vigu tuli tõeliselt vähe. Mitu korda leidis V asimuudiga minu arust väga raske KP, aga üldiselt oligi tehniliselt kerge rada, punktid sirasid mäe otsast kaugele kätte. O-vigadest hullemad olid paar väga läbimatut etappi kaardi keskel, kus kaotasime jaburalt palju aega. Aga no kes see oskab ette öelda, milline siht on võsas ja milline ei! Suurema kogemusega mehed ehk...

Võtsime teadlikult sisse kogu Meenikunno. Noh et kui on Lõuna-Eesti rogain, siis ei saa seda tegemata jätta! Veiko oli rabas nagu kala vees, puhkas. Mina aga vaevlesin... Samas tee peal kõndisin ma tal endiselt eest ära. Selgelt on tema element maastik ja minu oma - sile tee.

Öö läks hästi, aga punkte saime vähe, kuna võtsime vastikut maastikku. Lampe oli meil palju, külm ei hakanud. Riideid vahetades tahtsid kihulased nahka panna, WP on kihulaste-rohkem koht, mida üldse näinud olen. Ja tänud taevaisale, et ilm oli selge, valge ja kuiv!

Kuna kõndisime, oli aega ringi vaadata. Nägime kitse. Päikeseloojang Meenikunno rabas, päikesetõus Kõvera järve juures, Ilumetsa meteoriidikraater, Piusa liivakarjäärid. Aga üldiselt ikka võsa, ja raba, ja võsa.

Käisime mitmes talus vett küsimas. See võttis muidugi aega. Kõige rohkem KP 333 juures, kus laupäeva-õhtuses tujus peremees hakkas meile rada planeerima. Meenikunno, jaa-jaa, küll tema juba teab, kuidas sinna kõige otsem saab!!!

Vead - suuremad:
- 333, otsisime kaardimeistri fanaasiast sündinud sihte
- 601, kuhu läksime ohutu ringiga piki teed, aga sattusime valesse rist - ei teagi kuidas
- 507, otsisime punkti lagedalt, oli puha metsas
- raudtee, mille äärsest tarast jooksime ümber ja sai jube halb
- 203, kus kaart oli vale, mitu teed puudu
O-vigu oli meie kohta uskumatult vähe, päris ära ei eksind kordagi ja üle 10 min vigu polnud vist ühtegi.

Head:
- 508, jätsime minemata - sõbrad öös ei leinduki seda üles ja kulutasid palju aega
- 604, kuhu Veiko meetripealt kohale astus
- 704, sama
- 331, mida võtsime koos Hirv-Sootsiga, tegime teise rajavaliku ja neist kiirema
- 318, mille ma öösel lambiga vehikides kergelt kätte sain

Viimasel kolmandikul kukkusin ma üsna ära. Süda ei töötanud, pulss ei läinud üles, olin tühi mis tühi. Veiko toitis mind oma varudest ja see aitas. Päris lõpp, Piusalt Oravale koos KP501 põikega, tuli aga taas joostes. Kodu poole minnes oli äkitselt jõudu küll!
Lõpp 11:40, ehk väikese varuga. Aga see tuli ainult tänu jooksule.

Pärast finišit 
... sain tossud jalast, kukkusin murule ja jäin magama.
Villid olid korralikult - finišis lonkasin, ja järgmised kolm päeva samuti lonkasin.
Ühtegi liigese- ega lihasevalu aga polnud!
Millalgi saabus rängim rahe, mida elus näinud olen.
Õhtul läksime O&T poole sauna.

Analüüs
Esimese 10 tunniga saime 121 punkti.
Ülejäänd 14 tunniga saime juurde vaid 91 punkti.
Oleks me öösel võtnud paar tundi puhata, süüa, kuivad jalatsid jalga.. Usun, et et kaotatud aeg oleks tulnud kuhjaga tasa. Eriti just läbi kuivade jalgade - valu kurnab ja segab liikumist.
Kaardi lõuna-ääre Piusa raudtee ääres oleks pidanud ära tegema. Veiko tahtiski, mina jonnisin vastu - ei jaksa, mäed ei meeldi.
Sihte oleks pidanud veel rohkem vältima, nende läbitavus kuusemetsas oli täiesti jube.
Oleks sadanud, oleks mul hakanud rängalt külm.

Tunne on kokkuvõttes uhke.
Oleme tulemustes kindlalt esimeses pooles.
Euroopa meistrikatel!
Ja pidasime 24 tundi liikumist vastu.
Jee!

Järgmiseks korraks
- rohkem süüa kaasa!
- öösel paksemalt riidesse
- või magama.


Lingid
http://www.erc2014.com/erc2014-results/
http://www.erc2014.com/erc2014est/wp-content/uploads/2014/06/competition/EMRogain_web_eng/web/teamresult_74.htm

Friday, June 6, 2014

Londoni ratta-asjandus

Armusin täeiga Londoni rattalaenutusse.

Tahan hirmsasti proovida, et kuidas see on. Liiklus on siin valepidine ja tihe, seega tipptunnil sõit tundub mõeldamatu. Hiilin välja hommikul kell kuus, et ehk saab vaikses varahommikus väikse tiiru teha.

Ratta saab rattajaamast. Kesklinn on neid täis, kuid - !!! - öösel ja varahommikul on need ratastest tühjad. Õnneks näitab online kaart nii jaamade kui rataste asukohti. Äge!

Jaamas on masin, paned kaardi sisse, maksad 2£ ja saad ööpäevaks ratta (restrctions apply). Ei mingit registreerimist ega muud. Juhend on lihtne ja selge. Edasised laenutused on veel lihtsamad. Kaart korraks masinasse, saad ratta koodi, tipid selle sisse ja sõidad.

Ratas on raske mütakas, kolm käiku, kihutada sellega ei anna. Kuid edasi saab ootamatult kärmelt. Velotan vaid veidi - üle jõe ja piki South Banki edasi - ja heidan pilgu selja taha. Issand, ma olen NII kiiresti jõudnud NII kaugele!

Sõidan veidi edasi-tagasi, imetlen lähivaates Toweri silla avamist. Tagasi kulgen juba täies liikluses. Pole üldsegi hull. Ümberringi on pidev mäsu kõikidest liikluse liikidest korraga, kahekordsed bussid ja jalakäijad ja teised velod, aga tunne on kuidagi... ohutu. Ja vasakpidisusega saan hästi hakkama.

Ilmselt on ohutuse tunne petlik, aga nüüd julgen sõita ka tipptunnil. Kell kuus õhtul veeren teatripiletit ostma. Pilet käes, teen pikema tiiru - Big Ben, London Eye, üle kahe silla... Jään jätkuvalt ellu ja olen endaga väga väga rahul.

Plaan rattaga Victoria jaama sõita feilib aga sajaga. Sinna ma saan ja kiiresti - Holbornist 8 minutiga. Hommikusel tipptunnil. Tore on sõida piki Thames'i,
mööda Big Benist ja Westministerist. Siis aga kulutan 20 (kakskümmend!!!) minutit ratta parkimisele. Olen kindel, et küllap on Victori liiklus-sõlmes
rattajaam iga nurga taga. Sittagi! Teen ringi ümbes jaama - ei. Küsin nõu - ei. (Suurlinnades ei tasu üldse abi küsimise peale loota,
iga mats ajab oma kitsast liini ja millestki muust midagi ei tea.) Suurem ring - ei midagi, aga vähemalt leian kaardi, mis viitab rattajaamale.
Kuid selle asemel on tohutu ehitusplats! Tiirutan veel, leian uue kaardi ja uue rattajaama, kuid ka selle leidmisega on raskusi...
Kokkuvõttes 20 min erutatud sõitmist ja läbimärg selg.
Kuidas ma nii lennukile lähen?? :(((

Nõuandeid:- Kasuta KAARTI!!! Seal on peal nii jaamad kui rattad! 
- Kohalikud muidugi kasutavad jaamade jaoks äppe (või teavad peast). Mina, töötava nutitelefonita metslane, olen lihtsalt süsteemiväline friik.
- Ratas läheb jaama & tuleb välja jõuga. Ära karda, lükka ja sikuta kõvasti!
- Häbeneda pole vaja. Siniseid laenu-rattaid on linn täis. Ja sõidetakse nii suvalt, et kogenematu eestlane ei torka kuidagi silma.

Wednesday, June 4, 2014

Boris Bike

Sõitsin Holborn - South Bank - Tower Bridge ja tagasi.

- ratta leidmine. Tasub kaardilt otsida, öösel on enamik parklaid tühjad. Ja ratas tuleb hoidjast välja sikutada JÕUGA.
- ratas ise. Püstine, aeglane, pidurdamisel tõmbab külje ette. Aga 3 käiku on piisav ja kui liikuma saab, veereb hästi.
- valepidine liiklus polegi nii hull. Sõidan algul kõnniteedel (keelatud!), siis koos tavalise liiklusega.
- autod teevad napikaid, aga liiklus on aeglane ja ei hirmuta.
- olen kõige aeglasem sõitja linnas ja see on niii imelik.

Sõidan üle silla jõe lõunakaldale, sealt Toweri sillani. Sild tehakse lahti! Ootan veidi ja imetlen, kuidas suur kruiisilaev läbi avatud silla sõidab.
Siis veeren läbi kerge vihma tagasi.
Hästi elus tunne on!

Tuesday, June 3, 2014

FOTO-FLEIM

FB-s on mingi fotograafide grupp.
Pildistab siis inimene loojangut.
No tuleb tuleb tugev alasäri ja horisont on ka viltu, a tühja, postitame ikkagi pildi ära.
Suuruses 570 x 342 px.

Ja siis tägib tähtsalt:
50mm, Canon Eos 5D Mark III, carl zeiss, dagö, eesti, estland, estonia, Hiiumaa, Kassari, meri, päikseloojang, sea, Sky, Sunny day, sunset, Taevas,  ZE Planar T* 1.4/50

Härrad Zeiss ja Canon nutavad praegu hauas.
5D!
Planar!
570 px!
Ja viltune horisont!

Putsi, tõesti.
/flame

Edit: 
Ma tean küll, kust Canoni nimi tuleb. See on Avalokitešvara jaapani mugandus, pmst siis budistlik vaste Neitsi Maarjale.

Sunday, June 1, 2014

Aidu Xdream

Olen Virunurm. Mu isa on pärit Purtse külast, mu suvekodu on Purtse rannas Purtse jõe suudmes. No kuidas oleks saanud jätta minemata Aidu / Kohtla järve Xdreamile, stardiga Maidlas, Purtse jõe ääres!!!

Start - rattal. Ja kohe algab... KP3 hajutuses teeme kõik viga, igaüks erinevalt. Mina põrutan suure grupiga vale teed pidi, sõidan edasi-tagasi ja mõtlen juba ette, kuidas Lauri-Meelis mind järgmises KP-s närviliselt ootavad. Aga olen seal hoopi esimene! Sest  L&M võtavad võssi murda ja on must veel aeglasemad!

Jooksu-O. Maastik on lihtsalt jube. Ühtlaselt ebaühtlasel küngastikul paiknev võsa. Otsustame orienteeruda, mitte lammastena teiste sabas käia - ja kaotame ligi 10 minutit.

KP enne ujumist. "Uss" orienteerujaid jookseb punkti, mina ka, aga L&M ei tule. Kõik tulevad, tulevad, tulevad... neid ei ole. Nad on hooga punktist mööda jooksnud ja üle karjääri ujunud! Telefon aitab, ja härrad saavad veel korra ujuda, ja siis veel korra. Ujuda tundub jahe, aga jooks aitab kohe taas sooja saada. Aga koht on meil nüüd erakordselt "taga". Visuaalselt muidugi tore, sest meie ümner on põhiliselt plikade tiimid ujumisest märgades liibukates.

Hajumine 9ABC vahel. Mul tõmmatakse hing kinni ja ma ei saa (korduvast kurtmisest hoolimata) aru, kus ja mispidi me oleme. Plaan "võtame kõik koos kõik punktid" feilib just minu KP-s - jalutame sellest alt mööda, saan taas edasi-tagasi joosta, -6 minutit.

Kaevandusest KP-de otsmine ja maa all sagimine on tore LÜ. Lauril on lamp tühi. Õnneks on mul kaks!!

Mälu-O pole väga mälu-O, sest punktideks olevad mäed paistavad kaugele kätte. Kopa otsa ronimine on aga jälle tore!!! No on alles mürakas!!!

Suusarajalt KP - veab, mina oleks täiega vasakule pand, aga L&M leiavad KP kärmelt kätte.

Odavise - veab, sest me ei saa esimese korraga 20 täis, aga siis lubatakse kaigastega üks vise juurde teha. Muidu oleks end seal lolliks sabatanud.

Kanuu. Tundub esmapilgul absurdne kogus kanuutamist. Täiesti JABURALT absurdne. Siis optimeerime, Lauri jookseb ja meie sõidame. Esimene ülipikk vastutuule-etapp on tüütu, aga edasi on chill. Lauri võtab mägesid ja ujub, meie lesime kanuus ja ajame sõpradega juttu. Puhkuuuuussssss!!!
Piilun pärast A-raja kanuuetappi, vot seal on nalja saanud. Paremad tiimid tassisid kanuud kilomeetrite! kaupa! seljas!

Lõpus läbime veel truubi - polnuks küll vaja, aga noh. Ja ujume üle Purtse jõe. Ja kui ujutud, arvame Meelisega, et _ehk_ jäi meil KP regamata. Ja siis ujume uuesti üle Purtse jõe. Täiesti asjata, sest protokoll ütleb, et regasime küll. Selle topelt-ujumisega ajasime enda aja üle 6 tunni.

Finiš. 
6 tundi rajal. 
0 trahvi, hea saavutus!!
Ja koht kusagil keskel.

Lauri analüüs vigadest:
orienteerumise tala - ~12 min
Kauri passimine enne ujumist: 12min
B punkti möödajooks: 6 min
odavise kokku: 14 min
minu jooksuetapp - 56 min, 7.3 km. Esimesel ujumisel sai molutatud rannas 3 min, siis 5 min ülespoole joostud ja 6 min kraavi ületatud. Pärast 5 min allapoole tagasi joostud. Kokkuvõttes oleks ehk saand optimeerida mingi 9 min sealt ideaalis, kui oleks mõlemad otsad ilma pikema mõtlemiseta otse ujunud 5 + 5 min.

Jooksuetapi jamad kokku siis 30 min..

Veel:
- stardimaterjale saades paistab tuttav nägu. Hr Rõivas, paar meetrit minus!
- kohe esimesel ratta-etapil näen enda ees kukkumist, 2 kodanikku panevad velod risti.
- rattarada oli palju kergem kui arvasin - kruusateed, sõida või maanteerattaga
Moraal 
Kui joosta koos, siis koos.
Kõik peavad kogu aeg aru saama, kus nad kaardil on (minu KP 9B) ja kuhu lähevad.
Igas KP-s, ja eriti lõpus, tuleb selgelt üle kontrollida, kas kõik võtsid punkti.

Friday, May 30, 2014

Mina, Eesti rattaliikluse lipulaev

ECC raames logisin üles kõik oma rattasõidud.
Piinliku hoolega kasutasin jalgratast nii palju kui vähegi sain.
Tulemus: KUU AJA JOOKSUL sõitsin jalgrattaga VIIS KORDA.




Wednesday, May 28, 2014

Mägimatka foto ABC

Ma olen nii palju reisipilte vahtinud, et julgen nüüd üldistada ja iseendale edasiseks nõu anda.

1) Kaamera olgu väike ja alati kättesaadav.
2) Pildistada vahelduvalt! Eri plaanid, eri rakursid. Sada imeilusat pilti lumisest mäest = igav. Pigem 10 mäest, 10 laagrielust, 10 kaaslastest, ...
3) Vähemalt korra päevas vaata fotokas üle. Kas objektiiv on puhas, ega pole mingi imelik seade kogemata peale läinud... Kinnastega tuisus pildistades juhtub.
4) Pildista ka raskel hetkel! Kui rassid / ronid / püüad ellu jääda, läheb pildistamine meelest. Seega jäävad matka / tõusu kõige põnevamad hetked pildilt välja. Sunni end pildistama ka siis, kui on raske, keeruline või mingi jama!
4a) Selleks peab pildistamine olema lihtne, vt punkt 1. Jaamas rippudes peeglit seljakotist kätte ei saa. Kui pead pildistamiseks seisma ja pusima, saab grupijuht su peale kärmelt pahaseks.
5) Inimestele meeldivad teised inimesed. Maastik inimesega on alati parem kui lihtsalt maastik.
6) Tee igast laagrikohast vähemalt üks ülevaate-pilt.
7) Pildista tavalist! Kiputakse pildistama erakordset. Pärast reisi aga tahad, et peal oleks "tavaline". Sest just see tavaline on reisi jaoks päriselt iseloomulik!
8) Reisi esimesel päeval pildista üles kõik kaaslased. Hiljem on mehed habemes, naistel näod punased, mõni on haiglas või surnud.
9) Pildista ka siis, kui reis on juba läbi, oled taas maismaal ja kõik tundub nii kole, nii igav.

Tehnilistest oskustest - kasuta särikompensatsiooni, muuda vajadusel tundlikkust, unusta tele.

Eelnev eeldab, et eesmärk on reportaaž. Kui tahad konkurssi kinni panna, pead pildistama teisiti, aga sellest ma enam ei tea ja ilmselt ei loe konkursi-fotograafid mu blogi ka.

MTBO feil Jõelähtmel

Võtsin 17 KP asemel 3 (kolm), kaotasin kompassi ja kogu eneseusu.

Jõelähtme O-päevakul lubati ägedat rattarada. Soovitusega "ainult spetsialistidele".
"Häh", mõtlesin. Mis seal siis ikka olla saab. Elu esimeseks maastiku-ratta-orienteerumiseks sobib küll.

Kaart. Ei miskit hullu. Planeerin raja - tundub normaalne.
KP1. No ei suuda ma sõites seda sigrimigri kaarti lugeda :( Ehkki mul on kaardihoidja ja puha. Igaks kaardi vaatamiseks pean seisma jääma ja mõtlema. Nii navigeerin esimesse lihtsasse KP-sse üsna tükk aega.
KP2. Metsas, singlil. Sõidan ettevaatlikult. Korra siiski kukun, mu taga olnd neiu kommenteerib "see pidi küll väga valus olema". Tegelikult ei saanud ma kriimugi, maastiku-ratta kukkumised on kuidagi.. valutud.
KP3. Eksin enduro-baigi-radadel lootusetult ära. Tee peab olema tee, mitte mingi sinkavonka nikerdus!!! Ekslen metsas, kõnnin väga vormikal maastikul, kulutan ligi pool tundi...
KPs leian, et kompass on kadunud.
--- ongi kogu päevak. --- 
TAGASITEE. Otsin kompassi ja püüan kõik ekseldud siksakid tagurpidi järele teha. Kompassi muidugi ei leia. Lisaks sajab. Mets on täis rõõmsaid tava-orienteerujaid. Mul aga tuleb nutt kurku. Pidin ma siin sõitma! Oleks võind joosta nagu kõik normaalsed inimesed! Sest maastik on Jõelähtmel tõesti täiega äge!!!

Vead:
- pole harjunud rattakaarti lugema
- kaardimõõtu ega kaugusi ei tunneta üldse. (spido oleks vist abiks?)
- püüdsin kramplikult teid mööda liikuda. Tegelikult tuleb olla valikutes vabam. KP53 tulnuks võtta sirgelt läbi metsa ja üle põllu, nagu jalgsi-O KP. Tegin enda elu ise keerukaks.

Hiljem:
- kompass leitakse üles!!
- nii ma ise kui ratas jäid terveks
- sain poolteist tundi aeroobset tehnilist trenni
Kokkuvõttes on kõik väga hästi. 
Ja hammas, raisk, sai jälle verele.
Ja xdreamile lähen uue rattaga.

Järgmisel päeval käisin samal maastikul, kaardi sõitmata jäänud poolel. Sõit tuli kohati veidi paremini välja. Kaardi lugemine kah. Aga olen kaugel sellest, et neid künkakesi seal teglikult võtta oskaks. Kohati saaks joostes raudselt kiiremini edasi kui ratta seljas... 

Monday, May 26, 2014

"Noorkuu"

Iida viis Videviku ära ja sai teise osa vastu.
Kui mina ta õhtul tabasin, oli ta leheküljel 351.
Õhtuks veel kaugemal.
Ja samal päeval jõudis ta veel 2 tundi trennis käia ja 2 tundi rattaga sõita!!!

Võtsin ise ka raamatu ja lugesin enam-vähem läbi.
Tegelased, nominaalselt 17-18-19 või mitusada aastat vanad, käituvad vaimselt ja emotsionaalselt nagu puhtad tiinekad. Midagi siivutut ei sünni, keel on vanainimeselik ja vandesõnadeta ja naljavaene.
"Ohutu soigumine" on minu diagnoos.

Sunday, May 25, 2014

Männikul ujumas

Mul on sada aastat olnud plaan käia rattaga mingis linnalähedases soojas augus ujumas. Lõpuks sai tehtud ka. Kaasa tuli J., aitäh talle selle eest. Käisime Männiku karjääris - selles väikeses, mis on teest paremal, Trapi tänava juures. Seal on suplus-sillake ja valgustus ja BMX rada. Ja ka pärast keskööd oli seal rahvast. Ujumiskohana kevadel täiesti okei.

Järveke oli meeldivalt soe. Sisse minnes külm, aga sees oli soojem kui välises õhus.

Kadriorg => kesklinn => Männiku => Ülemiste => Kopli => Kadriorg.
40 km.
Start umbes kell 11, tagasi umbes kell 2 öösel.

Friday, May 23, 2014

Odav kohvikukülastus

10:34 Sisenen kohvikusse. Loen silti: "teenindame lauast".
10:35 Istun lauda. Olen ainus klient.
10.36 Miskipärast ei leia kusagilt menüüd. Aga Wifi töötab.
10:40 Minust jalutab mööda tädi, kes võiks olla teenindaja. Võtab naaberlauast mustad nõud. Teeb näo, et mind pole siin.
10:44 Sama tädi möödub ja heidab mulle korraks pilgu.

10:45 Töömeilid on loetud, Facebooki kiigatud.
10:46 vajutan "publish", pakin end kokku ja lähen ära.

Kohvik "Narva", Tallinn, 23. mai 2014

Wednesday, May 21, 2014

Tore, kui leiad kellegi, kes sinusse usub


[15:24:02] Kaur Virunurm: ja ma TEAN, mis on bechdeli test!!!!!!
[15:24:50] Kaur Virunurm: said nüüd

[15:24:54] X Y Z: tubli :)
[15:25:03] X Y Z: ma ei kahtlustanud hetkekski, et sa EI tea

Tuesday, May 20, 2014

Raudalu mini-rogain

Tegime Raudalu päevakust rogaini. Vaba raja kaart, kõik punktid sisse. Kuna Veiko hilines, plaanisin raja mina. Jooksime kahekesi, kordamööda orienteerudes.

V jooksis mu täiesti rihmaks. Mõtlemise halvamiseni siiski ei jõudnud, orienteerusime üsna okeilt. Nähtavus on metsas endiselt hea, ja nõgest pole, ja sääski pole, ja kuiv on, sihuke mugavus-sport.

Harjutus ise tundus mulle kasulik. Sisuliselt oli see mu selle hooaja esimene o-trenn. Libahundil ega rogainidel pole käinud, parkmetsa-päevakud ja xdream ei loe. Orienteeruda ei oska, joosta ei jaksa. Ja on umbes T-20. Brr, õõk!!

Monday, May 19, 2014

Roheliste rattamatk - Märjamaa

Katiga käisime koos rattamatkal viimati saja aasta eest Bosnias. Seekord siis pretensioonitu  Märjamaa. Lauana lauge maastik, kruus ja võsa. Aga Kati arvas, et varakevadine mets annab ise vaatamisväärsuse mõõdu välja. Või vähemalt, et ettekäändeks käib küll.

Reede. 
Hilinemine jättis meid ilma järtade (ajutised karstilised järved) jutust. Õnneks annavad Eesti Loodus ja keskkonnainfo.ee hea ülevaate. Muhamedi kabelis saime kohajutul napilt sabast, ürgmaantee-Praust tuli juba täiega kätte. Maastik oli nagu lubatud: õrnroheline võsa, võilill ja raps, sekka kenad ja heas korras külad. Ja kolhoosi-arhitektuuri laokil jäänukid.


Varbola maalinn on müstiline. Mis ime-inimesed selle küll kokku tassisid! Kui suur pidi sellise töö jaoks olema olema hirm ja tahe end kaitsta!!!

Curly Strings üllatas. Pidasin neid lõuna-eesti ullikesteks, kel omi lugusid vaid paar. Nii vist ongi, aga kontserdi andsid nad hea. Nii Vabarna kui Talsid naudivad mängimist, see paistab välja ja nakatab. Klappidest tundub "Kauges külas" uimasena, aga kohapeal oli kõik väga särtsakas, ja kontserdi edenedes aina enam, kokkuvõtteks hea tuju.

Laupäev.
Plaan oli 100 km lihtsalt läbi uhada, kultuuri võimaluste piires eirates. Ei tulnud välja. Elo vihje suunas meid 16:30 Kasari vanale sillale, kus laulis Kalevi kammerkoor. See oli selle matka maasikas!!!! Istusin sillal, kuulasin "Homset" ja tuletasin meelde, kuidas me seda Dvoinoi kurust üles punnides hingeldamise vahele laulsime. Uhh!!!!

Edasi läks kõik väga aeglaselt. Jäälinnu-peatuses tšillisime ornitoloogide ja külakiige seltsis terve tunnikese. Saime teada, miks süüa laulurästast, mina rabasin linnuteadust uue põrutava teooriaga linnunimetuste etümoloogiast. Ka edasi polnud meil kiiret. Sildadel peatusime. Rattal laisklesime. Vana-Vigala laagrisse jõudsime alles RailBaltica palaveri alguseks. Õhtul oli Audru Jõelaevanduse Pundi simman, et jalg ikka päris pehmeks saaks.

Pühapäev. 
Arvasin, 57 km udime me paari tunniga ära, aga ei miskit. Kõigepealt nautlesime Vigala raudteejaamas. Siis ühe teise Vigala kirikus. (Vigalaid on sealkandis nimelt rohkesti.) Siis Velise õigeusu kirikus. Selle päeva maasikas oli aga Sillaotsa talumuuseum. Erinevalt ülejäänud Märjamaast oli see kaelasadand ratturiteks ette valmistunud. Kiluvõileivad! Rabarbrikook! Kama! Karask! Kui odav ja KUI MAITSEV! Kõik pugisid kahe suupoolega. Muuseum ise on aga täiesti ulme. Koduleht http://www.velise.ee/saurus/ ei anna sellest mingit aimu. Kohalikud fännid on nimelt kogunud MASSSSIIIVSES koguses vana tehnikat. Neil on küünide kaupu ürgaegseid põllumasinaid, isetehtud traktoreid, saane vankreid mootoreid... minge ja imestage ja laske end harida!!!!


Seekordne matk pidi olema sildade matk, seega vaatasime ekstra hoolikalt Konuvere silda, eriti altpoolt - Kati pesi pead ja mina jalgu. Enne Matvere kontserti tegime Märjamaa keskplatsil veel paar 0% õlut, jäime neist purju ja eksisime linna peale ära. Ega nalja ei saa, kui ise ei tee!

Isiklikus plaanis oli pühap muidugi huvitav, sest otsisin kogu aeg silmadega tšikki, kes end mulle eelmisel öösel kaela riputas ja kempsu eskortida käskis. Lühikese teekonna jooksul toimus intensiivne infovahetus, nii et ta kutile sain hiljem teadjalt öelda "sa pole selle daami mees, vaid ainult tema laste isa".

Pudipadi
- Maastik. Läänemaa on tõesti igav. Samas hea ikka, et nähtud sai!
- Programm. Minu arust täitsa piisav.
- Kilometraaž. 230 km, päevade kaupa: 70 + 100 + 60.
- Sport. Kolm päeva aeroobset trenni, kiiremad sutsud vahepeale - rohelised ftw!
- Sõbrad. Neid oli, ja häid, aga võinuks olla rohkem.
- Lapsed. Matkapeerud on vanaks jäänud, aga uus põlvkond kasvab peale. Matk oli täis tittesid, 10a kanti, kes sõitsid kogu distantsi läbi. Respekt, lapsevanemad ja lapsed, mina nii ei oska!
- Korraldus. Kõik sujus suuuuuuurepäraselt!!!!
- Roheline huinamuina. Seda oli parajas koguses ja sellest sai end eemale hoida. Strandbergi polnud, mis on uskumatu ja arusaamatu ühekorraga.
- Alko, prügi jne. Laagriplats oli PUHAS. Matkaliste käitumine üldiselt adekvaatne, hiiepuu otsas ronimine välja arvata. Joodikute jaoks oli mõlemas laagris lõke. Väga viks värk; soovijad said jorutada, kedagi otseselt ei segatud. 

Soovitused
Käige Konuvere vanal sillal!!! Pärnu maantee 78. kilomeetril.
Käige Sillaotsa talumuuseumis!
Käige Curly Stringsi kontserdil! Või siis ükskõik kus, kus Vabarna-kutt esineb.
Minge järgmisel kevadel Haanjasse!

Aitäh
Tiiule-Matile, kes lapsi / lapselapsi hoidsid!!!

Wednesday, May 14, 2014

Akadeemia - Kadriorg

0 @töö
3 Tammsaare rist
5 Järvevana tee rdt
7 pööre Filtrisse
9 Vilmsi ots
10:50 @kodu

Kiiremini ei oska.
Tundub, et vana tee läbi linna oli ikkagi kiirem.

Monday, May 12, 2014

Raamat: "Videvik"

Lugesin, mitte päris läbi ja diagonaalis.
Esimesed 200 lk - ülesehitus ja tegelaste tutvustus - on täiesti okei. Haarav ja huvitav.
Raamatu teine pool on puhas soigumine. Autor tegeleb põhiliselt seksist hoidumisega - tegelased on 17-18-19, aga piinlikult hoolikalt EI aja üksteisele kätt püksi ja isegi ei mõtle sellest. Mida kuradit!
Samas on hea, Iidale paras ja ohutu lugemine.

Arvustus:
https://www.goodreads.com/review/show/26448271?book_show_action=true&page=1
Seletab lahedalt lahti, miks see raamat on selline, nagu on.

https://www.goodreads.com/review/show/2137485?book_show_action=true&page=1
on ka armas.

Sunday, May 11, 2014

Eurovisioon 2014

Mu lemmikud: Sloveenia, Rootsi, Island.
Sloveenia, sest klassikaline šlaager. Hakkab ühe laksuga pähe, ilus, sõnum olemas, ja algkeeles. Laulja pole kõige värskem, aga noh.
https://www.youtube.com/watch?v=6J2OtoNyQD4

Lava & saal - taanlastelt üle mõistuse hea töö.
Laulud - päris head!!! Showd on muidugi ka, aga ka musa mõttes on täiesti kauneid etteasteid.

Vaatasime lastega. Kell on hetkel 1:04 öösel, hääletus käib, kõik lapsed on täiega üleval ja elevil.

Ove (3a) käib ja puurib ekraani ja küsib minult:
Mis maa on slove-niia?
Kas ital-igrek on ka üks maa?
Näe, ar-arme-armeniia!!!
Ehk, meie kolmene kodanik loeb.

Friday, May 9, 2014

Vanakas 1

Mai on käes. Tähendab, et on tagumine aeg uuendada oma sõprust liivase nõlvaga Sütiste metsas. Kolmap istusin seal kännujuurika peal ja imetlesin KES jõudsat sammu. Täna peatusin pikemalt ja viibisin minutit kakskümmend. Tulemuseks selline pilt:


Esimene tõus on poolik.
Seljakott oli kerge - läpakas ja riided - paar kilo.
Nagu näha, pakub kell, et kiirus tõusul on null, õigemini konstantselt "18.38 min/km", mis on mingi imelik Garmini null. 
Pulssi ei mõõtnud.

Vanakas peaks olema veidi üle 20m, nii et 110..120 m tõusu.

Tuesday, May 6, 2014

Fe / Raua tänava sauna kohvik

Käisin üle pika aja hommikul kohviks.
Raua saun on uueks saanud ja näeb kena välja nii seest kui väljast.
Ja kohviku nimi - Fe - on hea leid.

Hommikusöök oli maitsev, ja ülejäänud menüü tundus huvitav. Ainult lastele ei pakutud suurt midagi. Kuid 8.30 avatav kodulähedane kohvik on pmst meeldiv nähtus.

https://www.facebook.com/KohvikFe
http://rauasaun.ee/?page_id=276


Thursday, May 1, 2014

Kevadjooks Liiapeksi - Aegviidu

Igal 1. mail jooksevad mägedega seotud inimesed Liiapeksist Aegviitu. Piki riiklikku matkarada, üle ooside ja rabade ja männijuurikate, kuusevõsas põigeldes ja järskudel nõlvadel turnides. Tee pikkus 30 - 32 km. Kevadjooks ei ole võistlus, aga ikkagi tahab enamik joosta nii kiirelt kui saab.

Seekord ei eksinud ma rajalt, rada ise väga kuiv, ilm jooksmiseks ideaalne.
3:09, kaotus KES põhigrupile (2:58) 11 minutit - olin palju kiirem kui ootasin. 

Buss oli täis liibuvas riides, joogisüsteemide ja gps-anduritega alpiniste. Loendus Liiapeksis andis 21 nägu.
Start. Võtsin end KES kamba sappa. Joosta oli ootamatult kerge, aga ma teadsin, et kaua selles tempos püsida ei tohi, tapab. Umbes poole tunni pärast jätsin punnimise ja jäin kokku Arvi ja Madisega. Järvi järvedel tegid kalamehed meist pilti. Kõnnu suursoo laudteed nautisin, Paukjärve vaatetorni all olime ~1:10. Järgnenud ooside tõusud kõndisin, Jussi järvedel kell 1:30. Seal oli juba raske, küngastel anna mu kõhuke end rohkem tunda kui siledal maal.

Jooksu teise poole vedasime Madisega kordamööda, vahepeal kippus ta maha jääma, aga lõpus oli just tema värskem ja kiirem. Ja tänu talle ei eksinud ma rajalt ära, üksi oleks kindlasti kusagil võssa või vastupidi - otse kihutanud. Arvi läks eest. Kramp ähvardas, aga päris külla ei tulnud. Jaksasin lõpuni joosta ja just selle üle on kõige parem meel üldse.

Väike pesu Mustjões, poetiir, õlu, Vana Tallinn.
Rongiga koju.
Ja 2 km jalutuskäiku Ülemistelt Kadriorgu.

Õhtul - jalad valutavad, väsimus on suur, Tour d'ÖÖ avasõidule minna ei jaksa.
Aga meel on selle eest hea.
Järgmisel 1. mail jälle!

Ürr fesaris https://www.facebook.com/events/572050482893784/
Kuulutus alpinism.ee-s http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?p=4429
Kevajooks 2009 http://kurinurm.blogspot.com/2009/05/liiapeksi-aegviidu-kevadjooks.html
Rada Endomondos http://www.endomondo.com/workouts/332279882/7768241

Sunday, April 27, 2014

Tartu Xdream

Ma olen Tartus elanud ja õppinud, aga sellegipoolest ei tunne ma seda linna üldse. Kohe üleüldse mitte! Olin põhjalik nohik, kulgesin pmst trassil kodu - füüsikahoone - Tähetorn ja sealt välja jäävast polnud suurt aimu. Rattad polnud moes - üks sõber liikus jalgrattaga ja ta tundus ikka täiesti friik seetõttu.

Pärast ülikooli hakkasin autoga Tartus käima ja sellega said mõned tükid linna veidi tuttavamaks.

Tänane Xdream täitis vähemalt ühe laigu mu Tartu kaardil - Raadi.

Meil läks üldiselt hästi. Nagu Lauri kirjutas - suuri vigu ei teinud. Lisaülesanded meeldisid. Ratta-BMX-kross - jaa! Rehvimägi - jaa! Kanuuslaalom - jaa! Monumentide LÜ lahendasime reeglite piiril, kanuuslallis kulutasime aega pliiatsi otsimisele ja joonistamisele, mina ei oska endiselt rattaga maastikul sõita ega mäest üles joosta. Aga no üldiselt - üsna hea.
Finišis 2:38, 24. koht, JEE!!!
Protokollis küll +15 min puuduva märke eest ja 42. koht.
Võitja aeg 2:06, kaotus võitjale seega 25% - vähe.

Iseasi, kas ka minul oli mingi osa või ei. L&M on sedavõrd kiiremad, et tõmbavad mu punasesse ära ja nii ma ei orienteeru, ei mõtle. Ma isegi üllatusin, et jaksasin enam-vähem tempos püsida, aga kas must oli ka kasu? Vist mitte väga.

Ilm oli +19C, tuuletu ja päike. Säh sulle 27. aprilli!
Sai Raekoja platsis päevitada, hästi süüa ja toredaid inimesi näha.
Linna-xdreamid ftw!

Saturday, April 19, 2014

Pirita ratta-test-xdream

Sõitsime ratastel läbi Pirita xdreami testraja. Väga kasulik harjutus; soovitan kõigile. Ehkki võib muidugi joosta ka.
- ratas + kaardihoidja enam-vähem töötab. Ära ei vaju, põlvi ega randmeid ei sega.
- käikudega olen jätkuvalt hädas. Käiguvahetus võtab sekundeid mõtlemist. Pmst üritan kasutada nagu meestekat, ühe (raske) käigu peal.
- pidurid löövad laulu
- sadul on kitsas
- ratta inertsiga harjub ära. No kui ei saa kiiresti kohalt ära, siis ei saa.
- läbivus on muidugi nagu tankil
- asfaldil sõidab pärast hooldust (amortidesse õhku juurde) üsna okeilt

Orienteerumine on muidugi kivine-kännune.

Tuesday, April 15, 2014

Pehme ratas

(kirjutatud umbes kuu aega tagasi)
Ostsin kasutatud FS ratta, et proovida, kuidas sellisega on.

Esimene katse - Pirita mets.
Ratas on nagu laev. Pehme, ka amordi kõige kangemas seades. Mul on tunne, et ma olen liiga raske tema jaoks, vajutan tagumise amordi läbi ja keskjooks vajub vastu maad. Aga noh, vaatame, vaatame...

Samal õhtul võtsin enda vana ratta. Amordita MTB, raam mulle veidi väike. Nagu siga ja kägu on need rattad, ja vana on tänaval kahtlemata sümpaatsem. Kerge, vilgas ja tundlik - kui vajutad, siis liigub.

Uuele pillile tuleb klipid alla ja laiem sadul peale panna, eks siis näis, kas hakkab meeldima.

Positiivse poole pealt: maastikuratas ajab maastikule. Kohe esimene sõit viis mind Pirital jõe ja Kose tee vahele, kus ma pole iial käinud. Seal on miskid mahajäetud majad, varjend ????, hulk keerulist maastikku. Isegi päevakud pole seda puutunud. Sinna tuleks uuesti minna, ja kohe - suveks on sihuke võss ees, et midagi ei näe.

Monday, April 14, 2014

Rootsi suusamatk

Kas minust saab MTB äss?

Betteridge'i seadus ütleb muidugi, et ei, aga eksperiment on ikka parem kui Vikipeedia ja lõbusam ka.
Seega, Kakumäe metsas.
1) Kas ma suudan maastikul sõita? - ei.
2) Mis mind segab? - argus. Mis on osalt objektiivne (tuleb ratta valitsemise puudusest), osalt lihtsalt argus.
3) Millega xdreamile? - ei tea veel.
4) Saab must kunagi päris maastikurattur? - selles elus küll mitte.

Kogu selle segaduse põhjus on uus, pehmemat sorti ratas. Katsetused mu vana rattaga maastikul sõita osutusid nii lootusetuks, et ostsin päris MTB. Kasutatud - et kui ikka üldse ei meeldi, saan ehk suurema kahjuta lahti. Ratas veider, tundub rohkem laev kui jalgratas, pehme, suur. Hirmud FS ebaefektiivsusest mitte-maastikul on kõik õiged, vajutamise järel läheb hulk aega, enne kui kiirust tulema hakkab. Mu vana amordita linna-mtb on ikka väle kui välk selle kõrval. Käikudega on samuti jama, esiteks on neid vähe (vist 20) ja vahetamisel läheb mitu sekundit mõtlemisele, et mis hooba mis suunas.

Aga maastikul ukerdada on lahe.
Kasvõi seepärast, et satub urgastesse, kus muidu ei käi.
Eile siis - Astangu ja Kakumäe.
Nii et eks ma harjutan veidi ja siis otsustan. 

Friday, March 14, 2014

Uus statiivipea: Manfrotto 496RC2

Vana Manfrotto statiivi "püstolpea" vedrud on vedelaks läinud. Kaamera püsis statiivil vaid horisontaalasendis.

Niisiis - uus kuulpea. Selline lihtsake. Ei ole eraldi horisontaalse sättimise nuppu (see oleks olnud suuruselt & hinnalt järgimisel mudelil), ega loodi, ega muud. See-eest tundub mugav, kindel, kerge. Ma usun, et minu väheste vajaduste jaoks piisav.

Manfrotto enda link:
http://www.manfrotto.com/compact-ball-head-with-rc2

Wednesday, March 12, 2014

Rattaga tööle

1) Olen aeglane. Ka täiega pingutades tulevad kiirused vahemikku 16-20 km/h. 20 sirgel asfaldil, 16 väiksematel teedel või kruusal. Masendav. Kolleeg S näitas enda tracki (sama rada, Kadriorg - Järvevana - Järve - Skype), ta on must vähemalt poolteist korda kiirem, ehkki tal on täispehme ratas ja üldse.
Moraal - rohkem trenni!!!

2) Autode vahel sõites tekitan kogu aeg lolle olukordi. Täna näiteks TTÜ ees. Ei midagi ohtlikku, ma isegi otseselt ei seganud kedagi, aga jäin narris kohas passima, autojuhina oleks ma sellise ratturi peale õigustatult tige.
Moraal - hoiduda sõiduteelt metsa & rattaradadele!


Muidu on jätkuvalt tore sõita.
Skype ratta-infra (parkla, pesula) on ikka täiesti super.

Tuesday, March 11, 2014

"Nümfomaan"

Nägin ära, omal veidral viisil. Kõigepealt vaatasin II osa, arvates, et see on I. Imestasin veel, et esimest osa loetakse suht leebeks ja mõtlesin, et kui jube see teine siis veel olla saab. Siis läksin kinno omast arust II vaatama ja sain oma eksitusest aru. No ja lõpuks sattusin õige I osa peale ka.

Ma ei saa aru. Miks selline film? Miks jookseb see tavalises kinos? Kas härra kinokunstnikul on meile midagi öelda? Või ei?
Visuaal on muidugi haarav, ja lugu jutustada oskab Trier ka, ja näitlejad on usutavad, kohati keerab küll lugu ise liiga üle vindi.

Huvitaval kombel on internet selle filmi kohta vait nagu sukk. Imdb-s on sisuliselt üks rida.

IMDB kommentaarid on aga.... maitiamis. "Halb dokumentaal" selle filmi kohta - kas rohkem mööda on üldse võimalik öelda?

Sunday, March 9, 2014

10 km - 56 min

Jooksin, õigemini sörkisin 10 km.
56 minutit ja üldse üle kivide-kändude.
Brr.

Wednesday, March 5, 2014

Rattaga tööle, 1

Läbi kesklinna, 9 km, alla poole tunni. Üsna täpselt 20 km/h.

Esimene ehmatus oli kohe lasteaia ees Raua - Vilmsi ristis. Sõiduauto keeras mulle ilma suunda näitamata ette, minu arust meelega. Uhh!!!

Kristiine ristis tehti mulle kolm tagant mööda sõites kolm napikat järjest.

Sõpakal keeras kaubik hoovi sõites mulle sirgelt ette. Tuli selja tagant ja tegi hoogsa parempöörde. Nägin seda ette ja võtsin hoo maha ja kõik läks õnneks hästi. Aga mida selliste olukordade ennetamiseks päriselt teha - ei tea.

Muidu on tore. Märtsi algus, aga kõik teed on juba kuivad. Vähesed lombid on alles jääs. Asfaldi-auke sel kevadel pole, soe talv on abiks olnud.

Ja ratas on mul hea. Ilma amordita MTB, rehvides 4 at. Mitte nii rakett nagu MNT, aga ikkagi mõnusalt jäik, ja kaevuluuke ei pea kartma, ja väiksemad augud pehmendab ära. Istud sadulasse ja kutsub vajutama :)

Wednesday, February 5, 2014

Suusatunnis

Jälgisin Pirital vene noorte suusatundi. Klassitäis neide ja noormehi viibis metsas, suuskadel, käte ja jalgadega vehkides. Pmst tegid nad kepikõndi, lauad jalas. Mõnel oli suu nutul, mõned lollitasid. Mitte ükski ei osanud suusatada.
Ja ei hakkagi oskama.
Ega tahagi, sellise kogemuse järel.

Miks viia lapsed metsa, kui ei ole mingit plaani neid õpetada?
Kas keka õps tõesti arvab, et kilomeetrise ringi läbimine ilma mingi tehnikata annab lastele midagi?
Kas kehaline kasvatus ei võiks olla samamoodi ÕPPE-aine nagu teised, kus õpetajal on kohustus ka õpetada, mitte lapsi lihtsalt lollustele sundida?

Trmv, tõesti.

Saturday, February 1, 2014

Sharan

Kui ma olin väike, joonistasin tuleviku autosid.
Need nägid välja kergelt lömmis tilga kujulised.

Nüüd mul ongi selline.
VW Sharan
2.0 TSI DSG BMT, s.t. bensiin & automaat.
7 kohta.
Standardile (comfort) lisaks veidi turvavarustust ja navi.
Tumehall - VW värvivalik on nutuselt napp.
Rendifirmaks ja nõustajaks http://rentest.ee/.

Esimene sõit oli Tallinn - Tartu - Tallinn, väga rasketes oludes: tuisk, lumine tee, jäide. Auto on pehmema vedrustusega kui meie eelmised masinad, külgtuult kardab rohkem, aga üldiselt on sõita hea. Tagaistmele minek on väga väga mugav ja ka seitsme reisija korral mahub taga hulk pagasit.

Auto juhend on hulk õnnetust, koosneb põhiliselt ohutus-nõuetest ja on suht raske lugeda. WV on autode konfigureeritavusega täiesti üle võlli läinud, seega on enamik juhiseid stiilis "kui autol on lisa X, aga puudub lisa Y, võib lüliti A välja näha nagu pildil B näidatu, aga ei pruugi" ja "Kui menüüst Einstellung alammenüüst Komfort on välja lülitatud funktsioon ZZZ, siis töötab mehhanism A ainult kinnitatud turvavöö korral." Muide nii ongi, juhend on eesti-saksa-inglise keelte segu.

Navi on üsna käkk. Mu esimene siht oli Kastani 123B. Aga B tähte sisestada ei saa ja nii jõudsin peaaegu, aga mitte päris kohale. Kaardid on vanad - Ülemiste ristmikust pole navil aimugi, Filtri teel tal aju pmst plahvatas. Ka Kadriorus tahtis ta mind vedada läbi ussiaukude ja solgitorude, ehkki seal pole midagi muutunud väga mitu aastat.

Ja ma ei oska raadiot vaikseks panna. Tahaks, et raadio _ei_ mängiks ja navi töötaks. Aga ei oska! Ja navi üritab oma soovituste ajaks raadio vaikseks keerata, aga sellest ei piisa, ei kuule. OK, lähen loen, navi jaoks on _eraldi_ raamat...

Kütusekulu on 9 l / km kanti. Pöörded on tõeliselt madalal, linnas 1300 kandis, maanteel alla 2000. Tartus käimiseks läks alla poole paagi.

Kokkuvõtteks on auto vist hea, aga veidi liiga keeruline.

Ooper: Wagneri "Tannhäuser"


Ametlik arvutus on üsna piisav.
See on kah õige.
Meie nägime Mati Turi - Aile Asszonyi varianti.


Esimese vaatuse unelesin maha, no ei suut tajuda selle "lähen-jään-lähen-jään" kiunumise võlu. Aga edasi läks heaks. Teine vaatus oli väga äkšni-rohke. Kolmandas meeldis mulle muusika, ja orkester meeldis, ja peategelased suutsid oma tunded inimlikuks lahti laulda.

Aga päriselt tegi selle lavastuse ikkagi lavakujundus.
Vaheldumisi oli laval iPadi sisemus ja naise hargivahe.
Lisaks imelised massistseenid istuva kooriga.

Kokkuvõttes sai palju parem kui ma ette arvasin. 

Friday, January 31, 2014

Spordiplahvatus Lasnamäel

Jõusin Lasnamäe saali õhtul kell viis ja jahmusin. See oli TÄIS. Küsisin, et kas mingi võistlus või asi - ei, tavaline koolipäeva õhtu.
Paar aastat tagasi teadsin halli kasutajaid pmst nägupidi. Vene võimlejad, poksiring ja miski idamaine võitlus-kunsti grupike, kes tühjas saalis ringi kargas. Lisaks paar jooksjat ja võimlejat. Kui ma oma lapsed kaasa võtsin, said need tühjade hüppe-mattide peal mürada ja kogu hallis ringi joosta.

Nüüd on saal TÄIS. Enamasti kergejõustiklased - jooksevad, hüppavad ja teevad harjutusi. Aga ka Excite on laienenud ühest nurgast üle kogu saali, ja usin tegevus käib igal pool.
Ei noh, tore, kui hall kasutust leiab. Aga see vana tühjus oli ka omaette sümpaatne...

Ronisin ÜHE korra kõige kergemast vasakust äärest üles. Ja siis ka kukkusin poole peal lahti. Niipalju siis vormist.

Monday, January 27, 2014

Rannamõisa jääl

Hooaja esimene ja vbl ja viimane jääronimine - tehtud.
Rahvast oli üsna palju.
Ilm oli kena, umbes -8C ja ilus ilm.

Kassid ja saapad said tulemuslikult proovitud, s.t. nad ei sobi omavahel ja tuleb midagi välja mõtelda.

Ronida oli hea (kui oma saapad jalga sain). Keha mäletab, mis liigutusi tuleb teha. Lõpuks ronisin 2x järjest üles-alla, ilma vaeva ja väsimata.


Sunday, January 26, 2014

Pidu

13 suurt + 3 last + 1 koer + meie.
Võib järgmine suuremagi teha.

Friday, January 24, 2014

Cooperi test 2760

Jooksin Lasnamäel 12 minutit, sain 11 ringi (ja veidi peale) ehk 2760m.
Vaheajad
4 ringi / 1 km 4.30
8 ringi / 2 km 8.50

Tulemus minu arust üllatavalt hea. Ehkki ilmselt ei ole see mu päris max. Esiteks tegin ma tunnikese trenni (võimlus + kõõlumine) ette. Teiseks sihtisin tempot 4:30 min/km ehk alla 2700, oleks võinud tegelikult 4:15 võtta. Ja kolmandaks olin ma lõpetades üsna okei, võrreldes eelmise korraga, mis oli vist mu elu raskeim jooks ja mille lõpus ma kukkusin jalapealt pikali.

Võrdluseks: Cooper 5 aastat tagasi, 2900 m.

Monday, January 13, 2014

Lasnamäel

Uus aasta, vanad jutud.
Käisin taas Lasnamäel.

Seal on endiselt meeldiv. Valge, avar, just parajalt rahvavaba. Uuendusena on tekkinud sõrmelauad. Ja köied on seinas.
Sörkisin, rippusin, sörkisin, rippusin, võimlesin veidi. Minu piiriks on hetkel edasi-tagasi traavers. Trenni pole selliste näppudega mõtet minna.
Õlg andis tunda ainult alguses. Kui soojaks sai, unus teine täiesti ära.

Õhtuks olin aga haige. Korralikult. Kas on seost - pole võimatu - koormus aitab haigusele alati kaasa :(

Thursday, January 9, 2014

Sõbrad :(

Milleks meile vaenlased, kui on sellised sõbrad!
Mõtlen ma viimased 24 tundi.
Loen erinevaid jubedaid veebilehti ja mõtlen, millise hullusega kaasa minna ja millisega mitte.