2024 Roheliste rattaretk - Tartumaa

Enne Pangodit

Roheliste rattaretk Tartu kui Euroopa kultuuripealinna ümber. 
17. - 19. mai 2024.
220 = 60 + 95 + 60 km.
Ilm oli täis suvine - kõik päevad 25 kraadi ja päike. 
Meil kõik lapsed kaasas, lisaks JT, ja palju sõpru ümber.
Öömaja oli suurepärases Käbliku talus Saverna lähedal. 

Kaks aastat tagasi korraldasin ise siia poiste rattamatka Tartu - Elva - Tartu. Paljud kohad olid seetõttu tuttavad. Aga rohelised leiavad igast piirkonnast uut ja huvitavat, nii ka nüüd:

• Põllumajandusmuuseum Ülenurmel ja "Peedist pesumasin" näitus - nõuka-aegse isetegemise ja nupukuse ägedad näited.
• Karilatsi vabaõhumuuseum ja külakool.
• Luke mõis ja selle tohutu park miljoni kohvikuga.
• Kodas - siidritalu entuka pererahva ja huvitava ekskursiooniga.
• Tõraveres käisime "meie" endise teleskoobi majas. Teleskoobi asemel on tornis nüüd tohutu noku.
• Ma ei jõudnud vaadata Andre juustutalu ja Maajaama tehno-kunsti ega kuulata kohajutte ega pisemaid kontserte. Programm oli rikas - nagu rohelistel ikka.

Süüa anti ka hästi, eriti meeldisid:

• Varbuse muusikamõisa kohvik, üliarmas
• Nunnud burgeri-poisid enne Varbust
• Kalarestoran Pangodis, kes mulle heast tahtest kohvi välja tegi
• Nõo konsum, kuhu poistega jäätisele põikasime
• Luke mõisa miljon kohvikut. Seal pidi olema kohalik kohvipäev ja mõisa valitsemaja avamine. Süüa tehti hingega ja müüdi omahinnaga. Ootamatult saabus kohale kaks tuhat näljast röövratturit. Esimese kohviku supipütt söödi tühjaks enne päeva ametlikku algust. Kohvikute rahvas kirus - neid ei olnud keegi hoiatanud. Kuid noh, parem ratturid ja saba ja tühi saialett, kui tühi park ja müümata pirukad.
• Atlantise kohvik Emajõe ääres, käisime matka lõpus jäätisekokteilil

Muusikaline hailait oli Nedsäjä küla ansambli konsert - korralik simman, nagu peab. Esimesel päeval oli Tartus Jaan Sööt ja viimasel Curly Strings, toredad on nemadki. 

Poisid sõitsid hästi, ehkki pikal päeval valisid lühema raja (65 km, mitte 95). Suurem osa rada oli kruus ja liiv ja mägine. Kutid ronisid jõuliselt ja laskusid julgelt. Keegi meist ei kukkunud, vist ühtegi ohtlikku hetke ka ei olnud. Tublid!

Et endal liiga lihtne ei oleks, sõitsin läbi Kiidjärve - Taevaskoja matkaraja. Ei soovita, kui just väga MTB fänn ei ole. Tõusud nagu seinad, laskumised samuti. Ähkisin ja higi voolas. See-eest olin seal tõesti ainus matkaja :) ja sain uhkelt üksi RMK Sõnajala kempsus käia :) 

Kuna suvi, sai nii jäätist, päikest kui ujuma. Käisin Käbliku talu järves ja viimasel päeval Pangodis. 

Rohelised on endiselt super üritus. Rahvast on palju - aga see on ainult tore. Rajal ollakse hästi viisakad. Tõsi, ohutult sõita enamik ei oska, jäädakse lollis kohas seisma või tehakse järske manöövreid. Kuid rahvasumm on tore nii laagris, peatustel kui tee peal. Muuseume uuritakse himuga, kohajutte kuulatakse, kontserdil tantsitakse kaasa. Hästi palju oli lapsi. Minu rõõmuks oli kohal ka Hansapanga e-kanalite gäng oma vanas headuses :)

Nedsäjä poisid

Saesaare paisjärv matkaraja pealt nähes

Kati kokkuvõte matkast oli palju romantilisem:
"Roheliste rattaretk – meie noorsugu ütles, see on olulisem sündmus kui jaanipäev. Tartust algas, jõudis kaugele lõunapoolsetele mägismaadele, pakkus palju põhjuseid pidada noortele loenguid laskumistest kruusa- ja liivateedel. Viimasel päeval, kui neile järele jõudsin ja nad üle lugesin, olin ääretult uhke – kõik olid alles! Nad saavad ikka veel igas külapoes jäätist. Lendasin vist elu parimail kruusateedel – teisel päeval, kui sai 60 km asemel teha 90, seal kusagil Kanepist edasi. Need ei jäänud pildilegi. Ja linnulaul, mida oli rohkem kui ilu, ei jäänud pildile. Mõlema öö telklaager 2000+ inimesele oli otseses mõttes Tondikakul – kus seda filmiti. Lapsed nägid Taevaskoda ka mujalt kui kanuust ja Luke mõisa kohvikutepäev ei teadnud, et juba enne avamist ründab teda kiivrites rändtirtsuparv, kes sööb hetkega lõkkel keeva paja supist tühjaks ja jõuab mingis koosseisus sinna tagumise tiigi äärde elu rajumasse pop-up kohvikusse, mille hoone oli alles tellingutes. Kohtasin Eesti esimest tõsiseltvõetavat lõvi. Ahh, ja siis need teismelise välimusega tüübid, kes mängisid mõisa ees ehtsa jazzitunnetusega Dave Brubeckit!"

Ametlik päevakava (Roheliste lehelt kaob see kahjuks kärmelt ära):

I. PÄEV 17. mai, 58 km
Start: Tartu Eesti Rahva Muuseum - Toomemägi - Emajõe kaldapealne - Ülenurme - Eesti Põllumajandusmuuseum (lõunapaus) - Lennundusmuuseum - Andre Juustufarm - Käbliku talu (laagripaik)

II. PÄEV 18. mai, 95 km
Start: Käbliku talu laagripaik- Karilatsi - Kiidijärve - Taevaskoja - Postitee - Eesti Maanteemuuseum (lõunapaus) - Kanepi - Maajaam - Kodas'e siidritalu - Käbliku talu (laagripaik)

III. PÄEV 19. mai, 60 km
Start: Käbliku talu laagripaik - Kiirusmägi - Pangodi järv - Luke - Tõravere - Nõo Coop - Tartu - Raadi mõis (lõpetamine)

Kaart: https://www.google.com/maps/d/edit?mid=1_AW7IWvKlKt0abOusOff0W6sJwB54VQ&usp=sharing

Vee peal: Kahala järv ja Loobu maraton

Kevad on vee peal käimiseks kõige ilusam aeg. Linnud, õrn kaldaäärne loodus, lillevaip. Suvel oled jõe peal nagu tunnelis - roheline sein igal pool. Suurvesi on jõgedes läbi (see on märts-aprill), kivid hakkavad välja tulema, kuid voolu veel on. 

Reedel - aerulaud Pirita suudmes J ja Iidaga. Mõlasime Lükat silla lähedalt muulini ja tagasi, üle 6 km. Pirital on tore üleminek linnakärast vaikusesse. Kloostri tagused jõekäärud on tõeline nurgatagune. Sealt välja pöörates kuuled silla poolt liiklusmürga... ja saad aru, et me elame selles müras ju kogu aeg seda ise märkamata.

Neljapäeval - aerulaud Kahala järvel J ja T-ga. Kahala järv on suur (üle 3 ruutkilomeetri), madal ja mudane lomp Kuusalust kirdes. Selle äärde ei vii ühtegi avalikku teed, tal ei ole erilist randa ja teda teavad ainult kalamehed. Küll aga on ta kaldal Kahala hiiemets. Tahtsin ta ammu ära näha. Sõitsime talle siis laudadega ringi peale.

Nägime miljonit lindu. Ma ei ole sellised haneparvi (või laglesid) iial näinud, õhk mustas neist. Järvel olid kullid, luiged, sookurg, haigrud. Kergelt tuulise ja laines järve peal sõitsime 8 km. Kõige ilusamad olid järve ääresed kanalid / soodid, kus sõitsime õrnrohelise puudest lae aell. 

Ring võttis alla kahe tunni - aerulaua kiirus rahulikult matkates ongi kusagil 4 km/h. Kuid üle kahe tunni niisama sügada ei viitsi, see Kahala ringi oligi umbes maksimum.

Reedel - süstatrenn Keila jõel. Keila-Joa poest 4 km üles- ja allavoolu. Eesmärk oli ära testida WK 510 play süst, mida spetsialistid peavad nõudlikuks ja algajale sobimatuks. 

Pühapäeval - Loobu jõe poolmaraton. See oli Kati idee, et läheks süstavõistlusele :) Oli imetore. Loobu poolmaraton on Vahur Leemetsa korraldatud väike võistlus, piki Loobu jõge Kadrina lähedalt Viitna lähedale. Seekord lõpetas 61 paati - süsta, kanuud, aerulauda. Kuid korraldus - autod, kaaslased, toitlustus, tünnisaun... - olid täitsa võistluse moodi.

Sõidu esimene osa piki Udriku oja ja Loobu põldudevahelist osa on tore, kuid ikkagi igav. Poole pealt algab mets, käänakud ja keerutamine. Seal on ühese süstaga mõnus. Mul oli siis too tüürita WK510, sain hästi hakkama. Ainult finišis süstast välja tulles läksin kummuli :) Väga hea päev tuli. 

Fotod: Ivar, Tiri

Loobu, ees kaugel Kati

Kahala järv ja mina

Kahala järv, õhtu

Täiendus:
See Loobu üritus läks mulle kokku päris kalliks. Lisaks kõigele saime Laagna teel ajutiselt kiiruskaameralt trahvi. 79 km/h, 25 eurot Rahandusministeeriumile. "Ilusa pühapäevahommiku maks" või nii.

Pärnu jõe süstamatk

Kaks päeva.

Suurejõe - Pärnu, 36 + 26 km.
19 süsta, 23 inimest.
Öö telgis, kogu elamine süstas kaasas - telk ja varuriideid, mõnel ka aiatoolid ja minigrill...

Matkast pole palju rääkida, oli lihtsalt tore. Head inimesed, sujuv korraldus. Jõgi oli kiire, vesi kõrge, ilm ilus. Esimene päev rohkem voolu ja rohkem vastutuult. Teine päev oli tuult vähem, aga Sindist allapoole on jõgi 200 meetrit lai, vool sisuliselt puudus. Olid mõned vahutavad kohad, kõigist sai suht sirgelt üle sõita. Kaks julget läksid Sindi kärestikku (seal on hullude jaoks eraldi kanal) ja käisid ümber. Ühtegi tahtmatut suplust matka ajal ei olnud.

Linnud! Kured, haigrud, kotkas. Tuhat parti ja tiiru ja varest. Loodus oli õrnalt roheline. 

Vaatasime ära Tori põrgu. Nägime hundi topist ja ilvese nahka (küll olid mõlemad alles suured). Esimesel õhtul tuli paar tiba vihma. Teise päeva õhtuks oli aga Pärnus 20 kraadi sooja. Suviii!!!! :)))))

Kirsiks tordil sõitsime Pärnu vallikraavis ja vaatasime kesklinna vee poolt. 

Aitäh korraldus-tiimile! 

Fotod on sõprade tehtud, ma ise ei pildistanud.