Mu aprillikuu spordi-logi lehel on kirjas:
"E 11 - sörk - 6 km, 45 min, 7 min/km, 145 bpm. Nõmmel. Esimest korda Garmini pulsokaga"
Garminiga seepärast, et vana Polar F11 kadus veidral kombel ära.
Täna - leidsin üles.
Õigemini, oli tagasi toodud.
Nüüd on mul kolm pulsikella:
- Polar F6, ostsin enne Alpe
- Polar F11, see vana
- Garmin Forerunner 405
Kogu järgnev tehniline kribu "KP siin, kilomeeter seal" on tegelt hülge möla. Oluline on hoopis, et
OLI SUPER ILUS SÜGISPÄEV
KAUNIS PÕHJA-EESTI MAASTIKUS
TOREDAS SELTSKONNAS
JA KÕIK MUU ON VAID NUMBRINÄRIMINE!
AITÄH KÕIGILE!!!
Karepa rogain,
Veiko & mina,
84 punkti, 24 KP-d,
aeg 7:59:07 :)
Tulemus - nõrk, a no ei jaksand rohkem. Vt ka "raja planeering";
Maastik - vastik. Joostavat metsa pmst polnud. Raiesmikud, tormimurd, tihnik. Ka ranna ääres oli männiku asemel vaid võsa ja kole. Samas sihid ja kraaviääred olid enamjaolt OK ja üsna kuiv oli ka.
Ilm: super!!! Soe, tuuletu, vist päikseline...
Raja plaan: "liblikas" läänest itta. Alustuseks mereäär, siis Vainupea & Selja jõe punktid, päris lõunasse ei trügi. Üle silla tagasi. Siis liblika teine tiib - Toolse-tagune kallis punkti-pilv. Ja kui jõuab, kaardi keskosa. 40km linnulennult, alla 100 punkti.
Päriselt: väsisime ära, jäime ajahätta ja Toolse punktid jäid võtmata.
Mis läks nässu:
1) tegime liiga optimistliku plaani,
2) olime lihtsalt nõrgemad kui arvasime,
3) oleks pidanud jõe ületuse sisse planeerima.
Jooksime: Alla 50 km. Linnulennult 125 cm = 37 km. Koefitsient 1.25 .. 1.3 annab 48 .. 49 km.
GPS: jäi koju, laadima...
Rajast läbimisest pole palju rääkida.
Oli valesid teevalikuid ja kohatist puterdamist, aga ei ühtegi suurt viga.
Starti jäime paar minutit hiljaks.
KP 30 kaotasime kompassi ära (aga leidsime kohe üles),
KP 25 otsustasime rajal välja jätta ja see oli oli meist rumal,
KP 40 - KP 20 kartsime suksusid segada ja ronisime ringiga ümber kopli,
KP 48 otsisime punkti vale sälkoru kaldalt,
KP 59 kandis eksitas meid libalagendik ja kaotasime mitu kallist minutit, nii et
KP 29 ei leidnud üles!!! - puhtalt ajapuudusest!, ja
finišisse lidusime 2 km täiest jõust, jalad tulivalusad.
Pärast finišit lihtsalt kukkusime pikalt, töts, siruli, sest viimane laks oli ikka tõesti valus.
Mina väsisin ära väga alguses, juba teisel tunnil hakkas raske. Kohe algusest oli selge, et V-l on täna parem minek. 2:30 ja 4:30 vahel ei jõudnud ma üldse joosta, pidime kõndima, tõeliselt piinlik oli... Aga pärast topelt-joogipunkti KP 54 juures hakkas parem, ja siis väsis ära hoopis V, lõpus liikusime taas täiesti kenasti.
Sõin 2 suur võileiba ja 3 geeli, oli täpselt paras.
Pärast kodus puurisin kaarti pikalt ja mõtlesin, mis plaanimisel valesti läks ja kas üldse läks. Panin kaardi nööpnõelu täis ja vedasin niidiga erinevaid meie joostud vahemaale vastavaid radu.
Arvestasime, et peame saama u 2.5 punkti kilomeetrile, ehk kaardil 1.5 cm / punkt.
On vist nii, et "liblikat" tehes kaardi mõlemasse otsa - läände ja itta - meie jaksuga ei saanudki jõuda. (Teised leidsid sama.)
Läänes midagi väga ära jätta ei saanud, ring oli loogiline ja selle lühendamine oleks olnud kas kasutu või väga valus.
Idast alustades oleks me võinud rogaini lõpuks "kallis, aga hõredas" lääneosas, finišist kaugel, väga aja-hätta jääda.
Suurima võidu oleks andnud jõe ületamine. Oleks jäänud ära pikk tagasijooks sillani JA oleks saanud kätte punktid kaardi keskel. Aga - otsuse oleks pidanud tegema enne starti. Selleks peaks jõge / maastikku kas tundma (ujuda me ei tahtnud) või enne starti kontrollima...
Ilma jõge ületamata ei suutnudki ma paremat rada teha. Mõne punkti ju pigistaks, aga hinnaks riskid - kas rogaini lõpuks lääneosas ajahätta jäämine, või o-tehniliselt keerukad KP-d, või vastikud pikalt-läbi-kuusevõsa etapid...
Järgmiseks korraks:
Raja planeerimise vidinad - niit ja märkenõelad ja tahvel - kaasa!
Vett ei karda!
Trenni!
Aeg 4:03:30.
S.t. läks täiega nihu.
Olin kindel, et olgu mis on, alla 4 tunni jooksen ikka.
Aga viimased 10 km oli täielik piin. Pulss ei läinud enam üles (= väsimus), käed surid ära, jalalihased olid tulivalusad.
Aga miks? Suvise vormi pealt pidanuks ma jooksma 3:40..3:45, või isegi alla selle.
Kuhu need 20 minutit kadusid?
Suvi enne maratoni:
Jooksen juuli algul 21km 1:47 - täiesti üksi, ainult käekell motivatsiooniks.
Pärast seda ronin Mont Blanci otsa, võtan mitu kilo maha, saan kõvasti jõudu, aklimatt ka lisaks.
Mu augusti alguse spekulatiivne poolmaratoni aeg on 1:40, augusti lõpu oma (kui aklimati mõju läinud) alla 1:45.
Nende pealt võiks maratoniks arvestada 3:35 .. 3:45 - vt Running Race Time Calculator.
Testjooks veidi enne maratoni - 28 km tempoga 5:30/min (+ soojendus ja lõdvestus, kokku üle 30 km), üsna madala pulsiga - kinnitab, et kõik on hästi. Lõpus jõuan mitte vaid kiirendada, vaid ka pikalt kiiresti joosta, ja pulss on täiesti normaalne.
Nädal enne maraton:
Kati on ära, hoian üksi lapsi.
Magan vähe.
Öö enne maraton - magan 3 tundi - sest Ove otsustas üleval olla...
Hommikul on olemine väga vilets, puhkepulss on 80+ (2 nädalat tagasi oli alla 50), "üldse ei taha täna joosta" tunne.
Maraton ise:
Alustan 300-500 grupist, üsna eest.
Hoian end 3:45 ja 4:00 tempomeeste vahel.
Võtan rahulikult - kõik lähevad järjest mööda, aga ma ei võta järele, vaid tiksun omal kiirusel.
Söön-joon veidi igas TP-s.
Tunne on hea, kuid pulss on ebanormaalselt kõrge. Vähemalt 15-20 bpm rohkem kui selle tempoga peaks.
Algus läheb plaanitud tempos (5.30 min/km): 10 km 0:54, 21km 1:55, 30km 2:47.
Ja siis tuleb haamer.
Käed surevad ära, pulss kukub alla, jalad on valusad - ja joosta ei jaksa.
Tempo kukub 6, 7, 8 min/km peale.
Ma poleks uskunudki, et võin puhtalt joostes nii ära kukkuda!
Paar km enne lõppu möödub must 4:00 grupp, aga kaasa joosta pole lihtsalt jõudu.
Tagantjärele:
Oleks pidanud enne starti taipama, et mul on tõesti vilets päev.
Ja selle järgi plaane kohandama.
End 4 tunni gruppi haakima ja nendega lõpuni jooksma.
Ja enne järgmist võistlust (TAOK rogain Rutjal, 8 tundi võsas sörkimist) - puhkan!
N 1 - sörk - 5 km. lapsed sõitsid ratast, mina sibasin kõrval
L 3 - jooks - 30 km - kodust Paati ja tagasi, lisaringiga Lillepi pargis.
L 3 - jooks - 30 km
~ 5:45 min/km, keskmine pulss 158
Eesmärgid testida:
- testida, kas jaksan järjest joosta - jah
- testida, kas jaksan hoida tempot alla 6 min/km - jah
- leida pikaks jooksuks mõnus pulss - tundub, et 155..160
- leida üles pika jooksu peal hellaks minevad kohad - leitud
Olen kirjas:
Sügisjooksul, 11. septembril
TAOK rogainil, 1. oktoobril
Nuputan veel, kas minna ka TRM-ile. Rattaga sõitnud ma sel aastal peaaegu ei ole, võistlema minna ei ole sinna mõtet, aga hea pika trenni saaks ja Tartus oleks ka tore näha, eks.
Käisime ooperis.
Kõige paremini annab üldmuljet edasi võtmestseen. Neiu (*) veab (**) noormeest (***) voodisse (****). Mesijutu asemel laterdab tüdruk poisile tolle ammusurnud emast. Poiss saab ahastusest krambid, lõtvub lavale pikali ja voodistseen katkeb. Ülejäänd maailm väärmõistab kuti motiive über-moraalsuse pähe. Seks aga jääb ära.
Muusikaliselt oli üritus minu jaoks null, no mul lihtsalt pole kõrvu ega haridust sellise musa jaoks. Kuula kuidas tahad, ikka tundub lihtsalt kui tapeet.
A muidu meeldis:
Setting - äge! - tulid meelde ajad, kui sai Ravenlofti (D&D saksa-gooti horrori maailm) mängitud.
Noblessneri valukoda - vana vabrik ja mereäär - oli huvitav ja sobilik.
Publik - palju noori ooperihuvilisi - oli tore, kuni lavastuse lõpuni, kus pool rahvast kummardamise ajal saalist välja trügis.
Laul & hääled - kandsid hästi välja kogu etenduse (5 1/2 tundi).
Akustika - toimis, ka tagaotsa kostus hästi.
Saksa keel - kole nagu alati, no eks proovi laulda "ritttteeerrrrschhhaffft...".
Lavakujundus ja kostüümid - jätsid esimeses vaatuses mulje "eelarve sai otsa", teises juba meeldisid, ja 3 vaatuse zombirüütlid olid ekstra head.
(*) - mitte päris neiu, vaid maagiliselt preserveeritud elukutseline lits
(**) - mitte ei vea omast tahtest, vaid lihtsalt töö mõttes
(***) - mowgli-laadne looduslaps, olematu hügieeni ja voodipraktikaga
(****) - Noblessneri (muidu super) setting lisab sellele stseenile nõukaliku vabrikuromantika mõõtme
Linke:
Ravenloft
Parsifal, ooper
Noblessneri valukoda
ParsifalEstonia blogi
Parsifali veeb - monsalvat.no, väga hariv
Tekst .de ja .com keeltes, ja kommentaarid
Arvustused:
Alvar Loog
Alaküla ja Laasik
kõik (opera.ee koond)
Tegime K-J päevaku asemel rogaini.
Vaba raja kaart + tund aega.
Jooksin nagu ikka: esimesed pool tundi väga hästi (st liikusin kiiresti ja o-vead olid ajaliselt väikesed). Siis väsisin ära, kaart hakkas silme ees ringi käima, tegin 50m etapil 5 min viga ja jätkasin samas vaimus. Nii jäid viimased 2 punni võtmata.
Lisasime Alpidesse uusi vorme.
Aiguille du Midi nõlvake, ~3700m.
Teostus: Lauri ja Meelis,
pilt: Lauri ja tema tark telefon.
Käisin nädal tagasi jooksmas.
Lidusin kõigest väest ja uskusin, et kellalt loetud pulss - 186 - on minu maksimum. Või väga lähedal.
Käisin eile jooksmas. Kell näitas max pulsiks 203.
- jooksin sama rada (Kadrioru ülemist ovaali), samal ajal, samades tingimustes
- mõlemal korral sama kiiresti, s.t. nii nagu jaksasin
- mõlemal korral olin ise samas konditsioonis (puhanud, polnud mitu tundi söönud-joonud)
- ainus vahe: ühel korral oli käe peal Garmin, teisel Polar.
Järgmisel korral panen mõlemad kellad - ja rihmad - korraga peale.
Vaielge siis, kummal on õigus!
1) Praagi protsent on 0. Kõik korrad, kus mul tuli pähe pildistada, olen ka pildi kätte saanud. Ei ole viltuseid, äralõigatud, haige kadreeringuga või muidu p-ss-s fotosid.
2) Muidugi EI taibanud ma alati pildistada. Aiguille peale ei võtnud kaameratki kaasa, ***tsenseeritud***.
Tiputõusust on 0 pilti. Oleks võind end rahulikult köide lasta - Lauri vedas nii kõvasti, et ta poleks tähelegi pannud, et ma kõndimise asemel järel lohisen.
Õhtul enne tippu vaatasin ma ainukesena päikese loojumist Alpides, täispuhta taeva ja kauni ilmaga. Teised narrid passisid telgis. Seda ma ka muidugi pildistada ei taibanud.
Matterhorn on mul kõikide piltide peal udune, sest tipp oli paljas ainult öösel / õhtul.
3) Uus seebikas - Canon Ixus 220 - on reisil super. Lainurk, töötav IS, väike, jube mugav. Opereerub vabalt kindaga.
4) Järgmisel korral kaasa rohkem akusid!
Mulle tundus, et mu hommikune Sõrve - Skype ots oli kuidagi hirmus eba-optimaalne.
Tegin siis väiksa kaardi-RO, mõõtsin kaart.delfi.ee peal teid Sõrve ja Skype vahel.
Sõrve - maantee (EE juures, (x)) mööda tammi: 5 km
Sõrve - Tabasalu ("Selveri" rist), üle tammi: 7.7 km
Sõrve - Tabasalu, läbi metsa ja Sõrve tee: 6.2 km
Sõrve - Paldiski maantee: 6.7 km nii üle tammi kui läbi Vatsla
(x) - Tähetorni tn algus üle tammi: 3.1 km
(x) - Skype üle tammi ja Tähetorni: 7.8 km
(x) - Skype üle maantee ja Tähetorni: 9.2 km
(x) - Skype üle maantee ja läbi Harku metsa: 9.4 km
Tähetorni tn algus - Skype, läbi Astangu elamute: 5.4 km üle Järveotsa tee: 5.5. km läbi Astangu mülgaste: 5 km
Tabasalu - Skype üle Rannamõisa tee: 10 km
Tabasalu - Skype Harku järve tagant: 9 km
Sõrve - Skype, mets - Rannamõisa tee: 6.2 + 10 = 16.2 km
Sõrve - Skype, tamm - tamm - Paldiski mnt - Järveotsa: 5 + 3.1 + 5.5 = 13.6 km
Sõrve - Skype, tamm - tamm - Tähetorni: 5 + 7.8 = 12.8 km
Ehk
1) Tabasalu kaudu on suur ring
2) Aga kui Tabasallu minna, siis otse, mitte mööda tammi
3) Astangu kaudu lõikamine ei anna tulu
4) Kõige otsem on karjääridest mööda ja siis Tähetornist
5) Harku mets teeb 1.5 km ringi, aga väldib karjääre ja Tähetorni tn kitsast osa
ja
Mu hommikune rada oligi täiesti OK.
Täielik nimekiri on eraldi tabelis, siin on vaid ükskikud märkmed.
1) Alpides ei käida nagu meie, et on kaasas täis-matkavarustus ja siis veel ronimiskola ka! J-lt küsiti, et kas ta veab oma vanaema mäkke kaasa või mis.
2) Muus mõttes oli varustus täielik (kõik oli olemas) ja täpne (pea kõiki asju oli vaja).
Tehnika ja matkavarustus
Kepid - HALB OST! Mont Blanci otsa minnes läheb vaja nii keppe kui kirkat. Ei kuulanud Üllari nõu ja ostsin hästi kerged, keeratava lukuga kepid. VALE OTSUS! Lukud kas ei jäänud kinni (kepp põrus kividel lühemaks) või siis jäid kinni (ei saanud lahti keerata) või siis külmusid päris ära. Kui jõud taga ja minek liustikule, siis võetagu ekstsentrik-lukustusega toikad. Nt Black Diamondid nagu E-l ja P-l.
Matrixi 100L seljakott - tülikalt rihmarohke, aga muidu väga hea. Kõik mahtus ära! Olin vist ainus, kel ei tilpnend osa kola koti küljes väljaspool.
Ronimiskola - vöö karabiinid paelad repsud - kulus kõik marjaks. Puudu oli lai pael kalju ümber panemiseks. 6mm / 8mm tunduvad selle jaoks liiga... õrnad.
Griveli kassid - v head! Enne reisi arvasin, et kerge alu kass oleks seal parem - vale! Saime nii palju haljal kivil turnimist, et alu oleks esimese tunniga lapikuks vajund. Kasside fix (lehtvedru asemele polt) töötas ka täiega.
Kassikott - ostsin Chamonix'st - tegi pakkimise palju kergemaks, kasulik.
Rattakiiver - sai teist palju vastu kive kopsitud, ja korra sain jäätükiga piki kuppu ka.
Kirka - enne reisi ei osand sellega midagi teha, nüüd tahaks magada ka, kirka padja all.
Tattonka 200g tipukott - käis 2x MB tipus.Ja oli üldse kogu aeg kasuks. Võiks vaid veidi suurem olla, termos + sulejope ei mahu hästi koos sisse.
Apteek
Tervis pidas hästi, läätsed ei külmund ära, lihased ei läinud kangeks, no kohe kõik-kõik-kõik oli korras.
Kõige kasulikum lüke oli ilmselt saun pärast allatulekut.
Kasutasin: 1 tbl aspiriini, 1 tbl ibukat, 1 doosi R põlvekreemi, kogu olemasoleva plaastrivaru.
Kõik muu
Jägermeister - väikeste dooside kaupa - oli väga omal kohal!
Fotokas Canon Ixus 220 - täitis oma eesmärki 100%. Väike, kerge, lainurgaga.
Päikeseprillid - tavalised spordiprillid olid täiesti piisavad. Tõsi, tipus polnud päikest, seal võib neist väheks jääda
Sulejope - väga vajalik - nii õhtul laagris, tipus (kogu 4300 - 4800 - 4300 rajal oli jope seljas) kui Aiguille du Midi kandis öösel tšillides
Kaardid - ostsin Helsingist, järgmisel korral kohe kodust kaasa!
Puudu olid:
- väike termos
- vihmakindel jope, või normaalne vihmakeep
- kerge tuulekindel kapuutsiga fliis / shell / pluus
- kaardimängude reeglid. Tuhat ajas pärast viimast sessiooni öökima. (sry sbrad!)
Kaal kuu alguses: kaal: 86 kg
Puhkepulss: 65+
T 2 - o - ARK ümbruses, M21B rada, täpselt tund ägedat sibamist. Jõudu on PALJU rohkem kui mõistust.
(vahepeal) natuke ratast Sõrve & tagasi suunal
E 8 - jooks - lõigukas Kadriorus. Max pulss on mul nüüd 187.
N 11 - jooks - 5 km ring Sõrves, 20:25, win!
R 12 - jooks - 11 km Nõmmel V-ga
P 14 - jooks - lõigukas Kadriorus. Kell (Polar) läks segi. Max pulss on mul nüüd 203.
E 15 - ronimas - kukkumiseni, käed paksuks
T 16 - o - Keila-Joal, tunnine "rogain" valikrajal
K 17 - jooks - 8 km Sütiste metsas
P 21 - jooks - tahtsin joosta 10 km, a jaksasin vaid 5
T 23 - o - Hiiul, õpetlik tund valikrajal
K 24 - jooks - 7 km Nõmmel, kiiresti
L 27 - rattamatk + ujumine, Iidaga, Kakerdaja raba ring + järv
P 28 - jooks - 24 km, 2:38, 149 bpm, kodu - Viimsi - Mähe - kodu
T 30 - ratas - tööle
K 31 - ratas - tööle
Reis läks hiilgavalt, kõik plaanitud asjad sai tehtud:
- nägime-katsusime Matterhorni,
- saime natuke tehnilist ronimist ja liustikku,
- kogu grupp käis Mont Blanci tipus ära.
Kõik jaksasid, keegi ei saanud kusagil viga, ega surnud väsimusse, ega nälga ega igavusse.
Aitäh Reinule nii ettevalmistava trenni kui reisi enda eest!
PITSPESU kaalub poole vähem kui täiskangast pesu. Lõikan trussikutesse mustri sisse! Liustikule lumehelbe-tehnikas, kämpasse Šveitsi rahvusmustrid.
T-särgid amupteerin MAIKADEKS.
Tipukoti asemel kasutan TIPUPOTTI.
TABLETID olgu universaalsed. Et sama pill paneks kõhu kinni, peataks palaviku, sisaldaks vitamiine ja töötaks beebide vastu.
Magamiskotti käeaugud juurde ja eraldi sulejopet polegi vaja! Tulemus on SULE-KROKODILLI-KOSTÜÜM. Öösel pissile minek ka kohe lihtsam.
Kirka otsad saab mässida PLAASTRITESSE.
ISOSTAR või ükskõik mis muu elektrolüüt käib ka KONTAKTLÄÄTSEDE HOOLDUSVEDELIKU eest. Üks füsioloogiline lahus puha.
Olen enne käinud kahel triatlonil: Paunkülas katkestasin (ratas andis alla), Nelijärvel surin.
Seekord läksin kindla teadmisega, et jään tahaotsa.
Ma ei suuda ujuda. Kroolis teen paar tõmmet ja siis on hing väljas. Konnan, aeglaselt.
Ratast, kõige pikemat osa triatlonist, ei ole ma sel aastal pea üldse sõitnud.
Ja jooks ei päästa, kui esimesed kaks ala on nõrgad.
Enne
Stressasin ratta rehvide üle. Mul on mudakummid ja slikid, kumbki pole hea. Rademar andis hommikul kruusakummi ja see sobis. Tegelt oleks mudakaga ka ok olnud.
Proovi-ringil ütles ratta käiguvahetus üles, kett hakkas tõusul ringi käima. Vajusin külili ja sain pika verise kriimu. Õnneks tõesti vaid kriimu.
Võistlus ise
Läks täpselt nagu plaanitud. Ujusin rahulikult konna. Vahetusalas koperdasin, rattasse läksin viimasena. Rattas parandasin veidi kohta. Tõusud olid vastikud, sest käiguvahetus jupsis ja kerimise asemel pidin püsti raiuma. Vähemalt ei kukkunud! Joosta oli suisa mõnus, vaid distants oleks võinud pikem olla. Üldse oli kogu aeg hea, mitte nagu eelmisel aastal :)
Ajad
Ujumine 12:02, 15 / 20, kaotus etapi võitjale 1.7 x
Vahetus 2:38, 20 / 20, kaotus võitjale 4.5 x
Ratas 48:11, 17 / 20, kaotus võitjale 1.4 x
Vahetus 00:56, 16 / 20, kaotus võitjale 3.7 x
Jooks 21:13, 14 / 20, kaotus võitjale 1.4 x
Kokku 1:25:00, 15 / 20, kaotus võitjale 1.46 x
Ja kokkuvõtteks...
Meie triatlonid on alati toredad. Muul viisil ei julgeks minusugune tava-inimene seda ala iial proovida. Aga töökaaslastega kusagil metsa vahel sulistada ja jalutada - ikka ju võib! Ka seekord oli kogu kõik super. Koht - Valgehobusemäe - sobilik. Rada - väga mõnus. Ilm - imeilus. Kogu korraldus - sujuv. Aitäh!
21.1 km, 1:47:45, 182 bpm
GPS track
Eesmärk oli ennast testida ja veenduda, et mahun ikka "kontrollaja" sisse.
Ehk siis joosta poolmaratoni nii kiiresti kui saan ja mõõta selle sees 20 km aega ka.
Plaan:
- jooksen 10 km 5 min/km, ehk siis 10 km 50 min
- siis lõpuni km 5:30 min/km või vähem.
Aegades oleks see tulnud 10 km 50 min, 20 km 1:45 min, 21.1 km 1:50.
Tegelikkus oli veidi kiirem:
10 km 0:49:21
20 km 1:41:45
21 km 1:47:45
Jooksin öösel (23-01),
üksi,
asfaldil,
pea tasasel maal - Rannamõisa maanteel pisikese põikega Vabaõhumuuseumi & Kakumäe teele,
kordagi joomata.
Puhkepulss enne jooksu oli 69 bpm, mis on tavalisega võrreldes +10.
Keskmine pulss 182.
Max 190.
Viimase veerandi tiksusin pulsil 187+.
Jalad - lihased - on järgmisel päeval muidugi täiesti kanged. Võimalik, et see on mitte-joomisest.
Aga muid hädasid nagu pole.
Ükski liiges end tunda ei anna.
Facebook -> Google+ tranitsioon käib täiel hool.
Tegin kolm sirklit: sõbrad, mäepeded, trennipeded.
Mõistata ise, millises oled sina!
Justin Bieber x 0.125 läheb kolmeses hängaudis kaunilt genereerima.
Arvutiga peab ikka nalja ka saama.
Normaalsed inimesed pakkisid endale eile kaasa ujukad ja rätiku.
Et saaks pärast tööd randa.
Mina:
- pikad dressid
- teised pikad dressid
- kampsun
- jope
- müts
- kindad
- termosokid
- talvesaapad
Kokku seljakotitäis sooje riideid.
See kõik läks ülestikku selga, lisaks ronimisvöö ja kirka - järjekordne kesksuvine liustikuõppus võis alata.
Sai jälle väga hea. Lisaks ronimisele ja seongus tuiamisele sai seekord ka "lõhet". Mind lasti nööri otsas üle pangaserva alla. Oli kõhe küll. Kui ise laskud, on köis pinges ja kogu kontroll su enda käes. Aga nüüd hoiab su köiskond sind kinni... vist...???.... ja pead usaldama. (No tegelt oli lisa-ankur ka, aga see oleks tähendanud mitut meetrit kukkumist.)
Lõhes oli ootamatult hea olla. Vähem sääski kui "all", jahedam kui "ülal". Siputasin haaravatega köiest üles ja alla, kogu aeg oli tegemist, vöö ei sooninud ja kaunid loodusvaated hõljusid silme ees. Ning siis sikutasid L & M mu üles. Kahekordne köis + šumaar töötasid väga hästi.
Kahekordsest pikast dressist oli aga palju abi. Esiteks, sääski on Astangul endiselt. Teiseks, nõgestesse pikali hüpates on abiks. Ja seinal rippudes on hea pehme, sest aeg-ajalt käid ikka mõne jäseme või kannikaga piki kivinukki ära.
Astangu tunnelites on endiselt jää. Nii kõva, et võib peal trampida. Paar sammu eemal on +25C ja päike.
Minu elus muutuvad kohekohe oluliseks kaks tegelast: M ja L. Kui oluliseks? - Eluliselt oluliseks.
Täna viibisime Emm, Ell ja veel mõnega Astangul. Seekord olin ma paremini riides (kaks paari dressipükse, kapuutsiga jakk) - kasulik nii sääskede, nõgeste kui vaarikavõsa vastu - ja üldse oli kõik hea.
Kava:
1) Rinnasideme ABC: miks ja millal ja mismoodi teha-kanda.
2) Nõgestesse viskumise koolitus.
3) Kirkaga jalutamine.
4) Mitmekesi üle kraavi hüppamine.
5) Virtuaalse minu šahtist sikutamine.
Hirmus huvitav oli, ausõna.
Ja E õpetas mu vahemehesõlme tegema. (Ma kunagi oskasin, aga.)
Sain aru ka C kummalisest hüppamise julgustamise pildist Facebookis. Seal on tõepoolest kraav! Osav fotograaf on selle lihtsalt välja kadreerind! Ja mina veel pidasin C commentaari mingiks irooniaks.
Rrr rääkis lõputu hulga tarka juttu. Meelde jäi, et glisseerida ei tohi - tapab! Ja lõhest võib välja jalutada. Ja tuleb käia sisekurvides. Ja... eee.. ongi vist kõik?.
Enne käisin K-ga Trummis sörkimas, nii et igati asjalik päev.
Kolleeg J soovitusel käisin ratta-orienteerumas.
Valmis polnd ma selleks küll üldse mitte. Rattal on klipi pedaalid, jalas tavaline toss. Spidomeeter ei tööta. Kaardihoidjat pole. Rehv on raja-sõiduks selgelt liiga räme. Ja jalg on eilsest jooksust katki.
GPS track.
Plaan oli võtta pika raja kaart ja teha sellest pool.
Ja tulemust mitte kirja saada.
Ja sõita aeglaselt, et eilsest 180 bpm-ga jooksust taastuda.
Seega ei plaanind ma rada ette ega vaadand isegi üle, vaid võtsin kaardi ja läksin külmalt pealt.
Tegelt sai sport must võitu ja tegin ikka terve raja läbi.
Ainult KP 3 jätsin ärevusest võtmata.
Tulemus seega - DQ.
Muidu:
- kaart näpus / hambus oli ikka väga kehv sõita, eriti rabas juurikate otsas
- mudaseks saand toss tahtis klipilt hirmsasti ära libiseda.
- mu ratas on tõesti liiga pehme.
- sõitsin tasa, keskmine pulss tuli 155.
- teevalikutel polnud väga häda. ette planeerimine oleks muidugi säästnud, aga mitte väga palju.
- "jooksen KP-ni ja tagasi" taktikat võinks rohkem tarbida.
A üldiselt oli hirmus hea, sai keskmise ägedusega trenni, ja natuke rattasõitu ka jooksule vahelduseks. Finišis oli täiesti värske tunne. Erinevalt jalgsi-O-st, kus oled finišis laip :)
Kõige parem video on Kronja oma.
Põdesin ja kudesin, siis viisin tutikad saapad poodi tagasi ja võtsin sealt mingid muud.
Ka La Sportiva
Mudeli nime ei tea, äkki Tibet?
Nr 43.5, mitte 44.
Igatahes.
Kui teised on oma autod ranna- ja grillivarustust täis tankind, on minul pagass täis saapaid.
Uued, ehk siis LaSportiva-vist-Tibet
Vähem uued, ehk siis Garmont-vist-Nebraska
Vanad, ehk LaSportiva Thunder GTX
Viimase mudeli olemasolu Matkasport eitab, ehkki saapad on pärit nende Järve poest.
Hiljem:
Proovisin Astangu võsas ja kividel, töötavad hästi.
Hea, et välja vahetasin!!!
!!! KÕIK ALLJÄRGNEV ON VANA INFO,
!!! SAAPAD LÄKSID POODI TAGASI
!!! JA SAIN SEALT HOOPIS MINGID MUUD.
Üle-eelmised saapad (2007) olid La Sportiva Thunder. Nendega enam mägedesse ei saa - pärast suusamatka hakkasid vett läbi laskma. Niisama talvesaabasteks sobivad, kuid pikalt mägedesse ei kannata. Ja jäikus, mida ma pärast ostmist kiitsin, läks ajaga täiesti allavett.
Eelmised (sügis 2010) olid Garmont (vist Nebraska). Ostsin meelega võimalikult jäigad saapad. Kassidega on head, ronida on hea, jääl-lumel on head.
Aga! - ei sobi jalga. Päka kuju on minu jaoks vale ning saabas surub varvastele peale. Päevakese kannatab nendega olla, aga siis järgmisel päeval enam jalga panna ei taha. Sissekandmine ei aidanud - saabas ei muuda ennast jala järgi mitte vähimalgi määral.
Meel on kurb. Saapaid on kodu täis, aga matkama minna ei kannata. Mida teha? Riskida ja minna küngastele tehniliselt super, kuid ebamugava saapaga? Osta uued? Millised siis?
Pärast pikka nuputamist ja proovimist tuli poest kaasa paar La Sportiva Eco 4.0 GTX saapaid.
Vana käekell kadus imelikul kombel ära, tuli uus osta.
Vahtisin Polari (ja Suunto jne) müüjaid nii netis kui päris-poodides ja no mitte miski ei meeldinud.
Tegin siis säästuotsuse ja võtsin soov.ee-st 40 EUR eest kasutatud Polar F6 ligi.
Kell on peaegu identne mu eelmisega.
Korpuse värv on must (mitte hall), nupud on plastik (mitte metallikarva).
Ja F7-l oli treeningupäevikul mingeid treeneri funktsioone, mida ma iial ei kasutanud.
Viimane orienteerumine juhtus mul täpselt aasta tagasi: Pääsküla päevak, 18. mai 2010.
No sügisel sai korra rogainitud ka.
Eile siis - Raku.
Kui juba mindud, siis võtsin kogu raha eest - M21A.
8+ km, 24 KP.
Kerge maastik - lame, teederohke, kuiv.
Ilm ligi 30C, sääsed, noor äge nõges.
- Algus läks kobamisi, aga suurte vigadeta.
- Siis jooksin loha pidi punktist mööda. Leidsin end keset rohelist võpsikut. Täitsa p-s! Häbi küll, aga küsisin abi.. Sain teada, et olen suurelt üle jooksnud. +6 min kiiremaga, sellest 5 min puhast viga.
- Siis läks jälle normaalselt...
- Ja jälle +4-5 min viga! Täpselt samamoodi. Plagasin loha pidi KP-st mööda ja eksisin ää. Mõistus oli juba nii koos, et ilmakaarte leidmine oli raske. Võtsin end kokku, sain tagasi tee peale, nullist uuesti...
- Viimased 2 km - piin! Kaart & kompass käisid silme ees ringi, enda kaardil hoidmisest polnud juttugi. Väsimus! Joosta jaksasin küll, lihtsalt aju tahtis end välja lülida.
Õnneks olid lõpu-punktid nii lihtsad, et suuri vigu teinud ja midagi vahele ka ei unund.
Tulemuse sain kirja: 1:24.
Tabeli tagaotsas muidugi.
Koos eelmise päeva mäkkejooksuga tuli väga äge trenn.
GPS track:
Näitab kenasti ära, kus ma soperdasin.
Ja üldse on huvitav vaadata :)
Jooksin 10.5 km, koefitsient 1.30.
Kategooriasse "hala tehnika üle":
Käisin Vanakal. Eesmärk - treenida mäest üles jalutamist. Panin GPS-i GPS (mu Garmin Forerunner 405) režiimi, kus ekraanil pulss ja kõrgus (elevation). Tuvastasin, et Vanaka all on kõrgus 33-34 m ja üleval 59-60 m. Seega on iga käik 25-27 m. Käisin kaheksa korda - esimeseks korraks piisab.
Garmin Connect aga raporteeris: elevation gain = 80 m.
No ****!!! Kuhu mu tõusumeetrid jäid?
K 1 - ronimas - Astangul. + natuke ratast ja kõndimist.
N 2 - jalutamas - Vanakal. 8x. Õõk!
R 3 - ratas - tunnikene Pääsküla raba
P 5 - ratas - tunnikene Harku rabas
E 6 - jooks - 9 km, täpselt tund, Trummi nõlvadel
T 7 - päevak - 8 / 11 km, poolteist tundi, Raku
N 9 - sörk - 4 km
L 11 - jooks - 16.5 km, aeglaselt, Stroomi - Kakumäe, Üllega
P 12 - päev lastega - Nõmmel ronimas ja ujumas
E 13 - jooks - 11.5 km Harkus, kiiresti, alla 5 min/km
T 14 - RO päevak - Mustamäel
K 15 - jooks + Astangul - 6 km sörki K-ga, pärast pikk köieskäimise õppus
R / L / P - kolimine, palju kodust füüsilist tegevust
E 20 - kõnd - Vanakal üles-alla
T 21 - jooks - Pääsküla / Harku päevak, M21B rada, 1:04
