Monday, October 3, 2011

Karepa rogain

Kogu järgnev tehniline kribu "KP siin, kilomeeter seal" on tegelt hülge möla. Oluline on hoopis, et 

OLI SUPER ILUS SÜGISPÄEV
KAUNIS PÕHJA-EESTI MAASTIKUS
TOREDAS SELTSKONNAS
JA KÕIK MUU ON VAID NUMBRINÄRIMINE!
AITÄH KÕIGILE!!!

Karepa rogain,
Veiko & mina,
84 punkti, 24 KP-d,
aeg 7:59:07 :)

Tulemus - nõrk, a no ei jaksand rohkem. Vt ka "raja planeering";
Maastik - vastik. Joostavat metsa pmst polnud. Raiesmikud, tormimurd, tihnik. Ka ranna ääres oli männiku asemel vaid võsa ja kole. Samas sihid ja kraaviääred olid enamjaolt OK ja üsna kuiv oli ka.
Ilm: super!!! Soe, tuuletu, vist päikseline...
Raja plaan: "liblikas" läänest itta. Alustuseks mereäär, siis Vainupea & Selja jõe punktid, päris lõunasse ei trügi. Üle silla tagasi. Siis liblika teine tiib - Toolse-tagune kallis punkti-pilv. Ja kui jõuab, kaardi keskosa. 40km linnulennult, alla 100 punkti.
Päriselt: väsisime ära, jäime ajahätta ja Toolse punktid jäid võtmata.
Mis läks nässu: 
1) tegime liiga optimistliku plaani,
2) olime lihtsalt nõrgemad kui arvasime,
3) oleks pidanud jõe ületuse sisse planeerima.
Jooksime: Alla 50 km. Linnulennult 125 cm = 37 km. Koefitsient 1.25 .. 1.3 annab 48 .. 49 km.
GPS: jäi koju, laadima...

Rajast läbimisest pole palju rääkida.
Oli valesid teevalikuid ja kohatist puterdamist, aga ei ühtegi suurt viga. 
Starti jäime paar minutit hiljaks.
KP 30 kaotasime kompassi ära (aga leidsime kohe üles),
KP 25 otsustasime rajal välja jätta ja see oli oli meist rumal,
KP 40 - KP 20 kartsime suksusid segada ja ronisime ringiga ümber kopli,
KP 48 otsisime punkti vale sälkoru kaldalt,
KP 59 kandis eksitas meid libalagendik ja kaotasime mitu kallist minutit, nii et
KP 29 ei leidnud üles!!! - puhtalt ajapuudusest!, ja
finišisse lidusime 2 km täiest jõust, jalad tulivalusad.
Pärast finišit lihtsalt kukkusime pikalt, töts, siruli, sest viimane laks oli ikka tõesti valus.

Mina väsisin ära väga alguses, juba teisel tunnil hakkas raske. Kohe algusest oli selge, et V-l on täna parem minek. 2:30 ja 4:30 vahel ei jõudnud ma üldse joosta, pidime kõndima, tõeliselt piinlik oli... Aga pärast topelt-joogipunkti KP 54 juures hakkas parem, ja siis väsis ära hoopis V, lõpus liikusime taas täiesti kenasti.

Sõin 2 suur võileiba ja 3 geeli, oli täpselt paras.

Pärast kodus puurisin kaarti pikalt ja mõtlesin, mis plaanimisel valesti läks ja kas üldse läks. Panin kaardi nööpnõelu täis ja vedasin niidiga erinevaid meie joostud vahemaale vastavaid radu.

Arvestasime, et peame saama u 2.5 punkti kilomeetrile, ehk kaardil 1.5 cm / punkt.

On vist nii, et "liblikat" tehes kaardi mõlemasse otsa - läände ja itta - meie jaksuga ei saanudki jõuda. (Teised leidsid sama.)
Läänes midagi väga ära jätta ei saanud, ring oli loogiline ja selle lühendamine oleks olnud kas kasutu või väga valus.
Idast alustades oleks me võinud rogaini lõpuks "kallis, aga hõredas" lääneosas, finišist kaugel, väga aja-hätta jääda.
Suurima võidu oleks andnud jõe ületamine. Oleks jäänud ära pikk tagasijooks sillani JA oleks saanud kätte punktid kaardi keskel. Aga - otsuse oleks pidanud tegema enne starti. Selleks peaks jõge / maastikku kas tundma (ujuda me ei tahtnud) või enne starti kontrollima...
Ilma jõge ületamata ei suutnudki ma paremat rada teha. Mõne punkti ju pigistaks, aga hinnaks riskid - kas rogaini lõpuks lääneosas ajahätta jäämine, või o-tehniliselt keerukad KP-d, või vastikud pikalt-läbi-kuusevõsa etapid...

Järgmiseks korraks:
Raja planeerimise vidinad - niit ja märkenõelad ja tahvel - kaasa!
Vett ei karda!
Trenni!

2 comments:

Arne said...

Liblikas ei vist kunagi hea plaan. Eriti seekord, kus meri pooled liikumissuunad nullis.

Kaart oli 15km idast läände lai - mõlema serva punktide võtmine oleks tähendanud puhtalt 30km ida-lääne suunas liikumist.

Viimases võistluseelses infos oli öeldud, et üle Selja jõe saab hõlpsalt kolmes kohas - jõesuudmes, Karepa silla kaudu ja veskitammi mööda. See viimane ei olnud kaardil küll tähistatud - pidi teadma, et see on 44 punkti kõrval. Või siis oletama, et see rada seal jõe kohal väga ei katke.

Reinumag said...

Justnimelt see lisainfo ja rajake jõe mõlemal kaldal kallutas meid ringmarsruudi poole. Liblika peale ei mõelnud, kuid ausalt öeldes paistab see täitsa mõistlikuna - eriti kui jõeületus jääb võistluse lõpuosasse.