Moositegu

Hetkel küll pigem pizza-tegu... Aga õunad on juba lõigatud!

Ratta-avarii

Sain K käest kätte maratoni kiibi (arvates, et see on 10km oma; K pole ometi nii hull, et maratoni plaaniks; a selgub, et on küll) ja sõitsin kodu poole. Pärnu maanteel Järve Selverist linna poole. Olin _vasakpoolsel_ rattateel, HE ja Expert-i lähedal. Rumal teevalik, olen nõus.

Nägin õuest välja, üle rattatee keeravat sõiduautot. Võtsin kiiruse maha. Tema võttis ka. Järeldasin "nägi mind" ja tahtsin mööda minna. Aga tema ei jäänud seisma, vaid sõitis mulle ninaga ette.

Kuna hoog oli väike, oli kukkumine kerge. Auto jäi terveks (või sai pamperile kriimu). Mul:
- esijooks väga kaheksas
- esipiduri heebel pooleks
- kõhus kaks korralikku haava - kukkusin lenksusarve otsa
- käsi ja jalg marraskil
- vasak õlg ära põrutatud

Juht oli üsna ehmunud, vabandas, tunnistas end süüdi.
Tehniliselt - vist oligi - olin siiski rattateel.

Sisuliselt - olen ise kah. Ma _eeldasin_ autojuhi käitumisest (kiirus maha), et ta näeb mind. Tegelikult ei näinud, ta vaatas teravnurga all teisele poole, et näha Pärnu maanteel sõitvaid autosid. Ehk, ma lugesin tema käitumist täiesti valesti.

Olen alati arvanud, et ise autojuhina saan ma autode (noh, juhtide) liikumisloogikast aru, loen nende ja oskan rattaga olla ettevaatlik. Nagu selgub - ei oska.

Ma nüüd mõtlen veidi, kuidas see mu rattaga linnas sõitmisele mõjub.

* Muidugi olid mul kiiver ja kindad, alati on.
* Ei, klipid ei mõjutanud siin midagi, jalad tulid kukkudes lahti).
* Ei, ei läinud jooksma. Traumapunkt plaasterdas mu kõhu ära ja palus haavadele nädala rahu anda. Hea ettekääne, eks? Läksin hoopis JKA lastematkale.
* Hommikul enne seda arutasime töö juures rattasõidu ohutust. Et kas kõnni- või sõiduteel, või üldse mis. See avarii juhtus siis rattateena märgistatud kõnniteel.

Käekoti sisu

Esimest korda võtan massiga kaasa minna ja postitan siia oma kaasaskantava träni nimekirja.
Käekotti tegelikult pole, kõik mahub taskusse.

Niisiis:
- VISA kaart
- töö uksekaart
- autovõti + koduvõti
- telefon

Koormustest

Medicoveris koormustestil.
Põhiline eesmärk - saada teada, kas süda on korras. (On.)
Teine - oma üldise konditsiooni ja pulsi ja koormusvahemike ja kohta rohkem teada saada. (Ei saanud.)

Süda. Pmst on kõik nii korras nagu saab. EKG on puhas nii puhkes kui koormuse all, taastumine on OK, ja - vererõhu tõus on koormusega normaalne. Infarktiohtu ei ole. Trenni võib teha kõikidel koormustel.

Arvandmetest: Väntasin ergomeetrit vahemikus 50-300 W, vahepeal pakuti küll võimalust lõpetada, aga polnud nagu põhjust.

koormus (W) - pulss - vererõhk
 20 -  71 - 130/75
 50 - 102
 75 - 102 - 135/85
100 - 112
125 - 120 - 150/90
150 - 130
175 - 136 - 180/90
200 - 144
225 - 155 - 190/85
250 - 164
275 - 176 - 220/85
300 - 181

Muu.
Võimsus oli 170 bpm juures 3.09 W/kg.
Veretestid (kolesterool ja suhkur) on mul suve alguses tehtud (ja korras), muud ei määratud.
Aga midagi muud nagu ei määratudki.

Trennipulsiks soovitati mulle 160 bpm. Küsisin, et mida see siis tähendab või mida see 160 bpm peal treenimine täpsemalt annab - vastust ei saanud.
Koormustaluvus olla "väga hea". Mis see tähendab - ei tea.
Mingeid tsoone ei öeldud, ka minu küsimise peale mitte.

Kokkuvõttes: olen terve, see on tore teada ja tähtis.

Sport, september

L 4 - ratas - Vormsil, SSK-ga.
E 6 - ratas - Velolove MTB koolitus
T 7 - ratas - 12 km Randveres, päris hästi läks
P 12 - kõnd - 52 min keskmiselt 128 bpm. Titevankriga Kadriorus 8 km/h. Päris ebamugav.
K 15 - ratas - 16 km, ehk 45 min keskmiselt 130 bpm. Üsna vastik oli, külm ja tuuline.
L 18 - Lasnamäel - 2 tundi, kõike veidikene. Saan jälle joosta!
P 19 - ratas - 16 km - vihmas, kiire õhtune sutsakas
E 20 - jooks - 7 km - Nõmmel, üsna kiiresti. Kontor - 5 km - kontor läks 41 min.
K 22 - jooks ja ronimine - Lasnamäel, lastega
N 23 - ratas - 40 km. 10 km lastega, 30 km pimedas J-ga.
E 27 - jooks - 7 km, Kadriorus, max 189 bpm

E 6 - Velolove MTB koolitus
Natuke hõre, kuna esimesed 20 min läksid minu sisekummi vahetusele ja vahepeal kippus jutt rattavalitsemiselt üldisemale minema. Aga siiski väga hea. Soovitan. Kui tehakse veel, lähen uuesti.
(Ja nüüd on mul tagarehv, mille on alla pannud Raido Kodanipork isiklikult. Ilmselt võtan jooksu alt ja riputan magamistoa seinale.)
Lingid: Velolove info koolitusest, Karmeni muljed.

K 22 - jooks ja ronimine - Lasnamäel, lastega
Võtsin kaasa Iida ja I., kohapeal olid veel sama vana A. Plikad mürasid ja mina sain:
- joosta. 1 km soojendust, siis 1 ring 50s (3:20/min tempo), 40s pausi, 5 kordust. Lõpuks oli pulss 193. Tjah.
- ronida. käed on nõõõõõõrgad. Ä1 kollane tappis kohe ära ja edasi sai vaid lobiseda.
- korralikult venitada, lastega mürada, nendega 2 ringi sörkida...
Tuleb korrata. Tüdrukud said 3 tunniga tõsise trenni.

SSK 10

Vormsil.
Pildid.

Rucola feil

Käisime perega Rucolas.
Läksime sisse,
vaatasime ringi,
võtsime istet.
Ettekandjad jalutasid mööda
ja üldse tundus, et restoran nagu töötaks.
Ootasime 20 minutit lauas,
aga kuna keegi meile tähelepanu ei pööranud,
siis tulime jälle koju ära.

Rattalamp keskea kriisi vastu

Ostsin rattalambi. Busch and Müller's Ixon IQ blah.

Siis postitas kuri käsi velo.clubbersisse selle artikli.
"Middle-aged men in lycra".

Ai!

Jalg viltu all

Jooksin Harku rada, kui kilomeeter enne lõppu hakkas parem jalg valutama.
Mitte päris valutama, aga nii põlv kui puus andsid märku.
WTF?

Vaatlus tuvastas, et astun VILTU.
Parem jalg on normaalse sammu puhul suunatud väljapoole - mitte veidi, vaid palju. Seega ei ole põlv suunatud ette, vaid sissepoole. Jooksmisel tekib sinna külgsuunaline koormus, see väänab omakorda puusa...
Tundub, et ka kõndides on mul samm lombak, aga koormust on siis vähem.

Tulemus pärast jooksu - põlv ongi valus, mitte hullusti, aga annab tunda.

1) Ma ei ole sellist asümmeetrilist valu varem tundnud.
2) Oma jooksusammu olen jälginud, varem pole seda viltusust märganud.
3) Millest see tuleb? "Kaalun liiga palju" ja "jooksin liiga kiiresti" on valed vastused. Kaalust olen viimasel ajal vaid alla võtnud, ja 15 km ühtlaselt 5:30/km pole mingi enneolematu koormus. Aasta tagune poolmaraton (21 km asfadil alla 5 min/km) ei toonud mingeid valusid.
4) Sama rada laupäeval ei näidanud mingeid probleeme.

Ja mida nüüd edasi teha?
1) Spetsialisti juurde jooksusammu parandama?
2) Teha ülehomme uus jooks, hoida hoolikal jala asendit ja vaadata, kas valu on välditav?
3) ...?

Üks on selge. Kui ma tänaseni mõtlesn, et EHK siiski läheks Sügisjooksule, siis nüüd mitte. Saiavorm saiavormiks (170 bpm selle kiiruse juures on haiglaselt nõrk, s.t. mingit arukat tulemust ma üheltki jooksuvõistluselt ei saaks) - võib ju ka aeglaselt joosta, eks. Aga kui juba 15 km teeb jala valusaks, siis 42 teeks mu sandiks. Seda pole vaja!

Teiseks. Jooksupartneri trenn peaks just sedasorti hädasid vältima. Sinna PEAB kuidagi jõudma.

Linke:
- http://www.drbookspan.com/KneePainArticle.html
- http://www.emalapsekeskus.ee/index.php?page=155
- http://www.youtube.com/watch?v=nIuO3KAx6TA
- http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=87&language=estonian

Nädal hiljem:
- 25 km Harku rajal ei teinud jalale liiga.
- aga väike rattaots 2 päeva pärast seda jälle tegi.
Mine võta nüüd kinni.

Satelliidi-pildid

Tehiskaaslane, suunaga vasakult paremale.
Huvitav on esimese otsa virvendus.
Kuna satikas ise lendab ilmselt otse, on see statiivi + kaamera värin. Pildistasin 2s viiteajaga - ilmselt on seda vähe. (Mul on kusagil trosspäästik kah... ja normaalne oleks muidugi raws pildistada..)


KAKS satelliiti praktiliselt kõrvuti.

Mõlemad pildid on 85mm / f5.6 / 8s / ISO800 / jpg.
Manfrotto vanem püstolpeaga statiiv.
Ülemine foto on Luige, alumine Lüüra tähtkujus.

The Great Moveway Jam

Düstoopia,
liiklusteemaline,
link Slashdotist.

Taevas

Vahtisin ja pildistasin Sõrve õuel natuke taevast.

Nägin
- kolme metoori. Üks väga hilinend perseiid, üks kapa-tsügniid ja üks tundmatu elukas.
- palju satelliite, mõned jäid pildile ka
- üksikut välku, mis nägemise korraks täiesti ära pimestas

Taevas on endiselt üsna hästi meeles, see on tore. :)

Pildid: mingit imetulemust minu komplektiga (450d + 85mm fix + statiiv) muidugi ei saa. Mu vilets nägemine ei luba silma järgi teravustada, tuli AF abil Jupiterile teravustada ja loota, et on täpne. Sõrves on Tallinna kuma üsna tugev, Kuu ka paistis, aga Linnutee oli siiski näha  - sellised "keskmised" tingimused siis.

- Jupiter + kuud
- M31 (Andromeeda)
- M45 (Plejaadid)
- satelliidid
- Luik, Lüüra, Kefeus (et näha, kas μ Cephei pildil ka punane tuleb)

Kõige huvitavam pilt sai kahe kõrvuti sati-jäljega. Säri oli kahjuks lühike (6s), nii algas ühe jälg sealt, kus teise oma algas, aga väga lähestikku on nad ikka.

"Tahan endale"

Seoses
- töökaaslasega, kellega vahetasime sõnu pilves nimekirjadest,
- memokraadiga, kes väärt linke jagab,

tuleb "tahan endale" nimekiri.

1) N00ka.

MTB feil Randveres

Käisin Randvere / Viimsi MTB kolmapäevakul.
Katkestasin pärast esimest ringi.
Olin poole aeglasem kui teised, tolknesin kõigil rajal ees ja see oli liiga tüütu, et veel kaks ringi piinelda.

Vastamist tahtnud küsimused ja vastused olid:
1) kas oskan-julgen maastikul sõita? - EI.
2) kas suudan mitte kukkuda? - EI. 3 km peale sain umbes 10 korda käe maha.
3) kas saan kukkudes jalad pedaali küljest lahti? - EI.
4) kas suudan raja läbi sõita? - EI.

Enamik rada oli mättane-juurikane-kivine singel ja seal ma tõesti ei suuda sõita. Ei oska lihtsalt! Korra proovisin joosta, sain edasi kiiremini kui teised mehed rattaga :), kogu distants nii läbida tundus siiski liiga tobe.

Positiivset:
5) Kordagi ei saanud haiget. Minu kiiruselt pehmesse samblasse kukkumine on... noh... pehme. :)
6) Suhtumine rajal ukerdajasse oli mõistev ja toetav. (Või vähemalt tundus nii)
7) Stardis oli Pii!
8) Rajal oli fotograaf - kohas, kus ma ainsa üle lenksu kukkumise tegin. Ehk saab pilti :)

Kogemusena oli muidugi ülikasulik üritus.
Lisaks sain sinna-tagasi sõites 50 km "tavalist" rattatrenni.
Järgmine kord:
- võtan slikid alt. (eile polnud selleks lihtsalt aega)
- võtan klipid alt. (või siis ei?)
- teen enne võistlema kippumist paar aastat trenni - maastikul, mitte Sõpruse puiesteel.

Facebook ja laste pildid

Avastasin Facebookist oma laste pildid.

Ma ei ole suurem asi privaatsuse-fänn. Blogin endast (natukene), blogin lastest, panen ise ka pilte 'netti. Nii et ei peaks ehmatama. Aga mõtlema paneb siiski:

1) Tegin kevadel lasteaia lõpetajatest pildid - portreed - ja panin veebi - peidetult, parooli alla, ühegi lingita sellele kontole. Saatsin teistele vanematele lingi+parooli ja rõhutasin, et on privaatne ja värk.
AINUS tagasiside oli "palun võta minu lapse pildid netist ära, olgu parool või misiganes, mulle ei sobi."

2) Käisin sõbral külas ja tegin tema õuel oma lastest pilti. Ja küsisin naljapärast, et kas võib netti panna.
Vastus - kindel EI: meie õues tehtud pildid paluks avalikust neti-ruumist eemal hoida.

3) Iida veel ei loe vabalt, aga varsti hakkab. Tema sõbrad-tuttavad samuti. See võiks olla viimne hetk, mil lõpetada teda puudutava "materjali" ise netti panemine. Küsimus on vaid, mida teha vanade sissekannete ja piltidega...

Teleka ost

Ostsin maale uue teleka - digiaeg!
Teleka sain, aga ostmine jättis kakase maitse suhu.

1) Käisin läbi kõik Tln suuremad elektroonikapoed ja mõned väiksemad. Tulutu töö ja ajaraisk. Järgmine kord sean sammud lihtsalt RaM Viva & Euronicsi poole ja mujale ei vaata. Sest mujal (ka teistes Euronicsites, ammugi pisipoodides) on sarnane, aga väiksem valik ja _veel_ sitem teenindus.

2) Väiksemaid poode on võimatu üles leida. Ostukeskused ei viitsi poe kaarte (ega poodide nimekirja) välja panna - seega, kui ma konkreetselt EI TEA, kus on pood, siis ma sinna ka ei jõua.

3) Eriliselt imevad Selverid, kes vihastavad-peletavad klienti tasulise WC-ga.

4) Klient, kes astub poodi jutuga "vajan telekat, raha on, müüge mulle midagi" peaks olema ideaalne ohver. Talle saab lisaks telekale maha müüa antenni-antennivõimendi-milleveel. Eesti poed ütlevad sellise võimaluse peale "telekad on seal, minge valige endale midagi". Kui ESIMESES poes oleks müüa mulle öelnud paar julgustavat sõna "ma arvan, et teile on parim valik vot see" -, oleks mu raha SINNA jäänud. Kui VIIMASES poes oleks küsitud "kas teil on maal hea signaal? kui ei, siis ostke veel see-see-see", oleks nad mult ROHKEM raha saanud. Aga meie elektroonikapoed lihtsalt ei taha müüa.

5) Ostsin teleri, mis on üks Samsungi 26" LCD-TV seeriast. Sama kesta sees müüakse viit-kuut sarnast telekat: tootekoodid LE26B350F1WXBT, LE26C350D1WXBT, LE26B450C4WXBT jne. Hoolikalt internetti lugedes selgub, et neil on mingid erinevused (sisendid, parandusalgoritmid jne). Ka poes on need riiulil kõrvuti. Kahe sama suure teleka hind võib erineda üle kahe korra. Poest pilli ostes ootaks, et keegi neid erinevusi selgitaks. Sest kui ei selgita, siis kes ja miks peaks ostma kallima mudeli? Aga ainus nõu, mis mulle anti, oli stiilis "see on hea odav, võtke see"...

Ma arvasin seni, et füüsilist kauplust pidav poemüüja on väärt seda lisa-raha, mida ta neti-kaupmehega võrreldes saab. Pärast eilset... ei.

Sport, august

P 1 - jooks - 16 km lauget Harku metsa - 1:26, ehk umbes 5:30 min/km
E 2 - ratas - 55 km - aeglaselt, umbes nagu puhkuseks. Pääsküla-Tabasalu ringike
T 3 - jooks - Mustamäe päevak. M21B rada (6.3 km) joostes, M21C rada (4 km) kõndides, 25 km ratast ette ja taha.
E 9 - jooks - 11 km Harkus - 0:57, ehk umbes 5 min/km.
T 10 - jooks - Pirita päevak, 6.8 km. Lisaks 30 km ratast
K 11 - ratas - Randvere päevak 5km :( + 50 km linnas. Päevak läks nihu.
L 14 - ujumas - 1.5 km - Rüütli spa-s :)
T 17 - ratas - 43 km, 3 tundi - Harku metsas ja linnas
K 18 - jooks - 9km Harkus, kiirendustega
N 19 - ratas - 60 km - Sütiste ja Harku metsas ja linnas, Elega
R 20 - sörk - 3 km Harku metsas, taastumiseks
L 21 - sörk - 15 km - 2:00, 8 min/km. 15 km Harku rajal, Üllega, väga hea
P 22 - ratas - 10 km Kadrioru pargis, uue edeva lambiga
E 23 - ratas - 12 km Randveres, "päevaku radadel"
K 25 - jooks - 15 km Harkus, 1:22, 5:30 min/km. Pulss 168 bpm, jälgilt kõrge. Lisaks jala-jama.
N 26 - ratas - 40 km - sellest osa Harku tagumise otsa juurikatel
L 28 - ratas - 21 km - öösel Pirita metsas. Pime. Aga uue lambiga saab tõesti sõita kus iganes.
P 29 - jooks - 25 km! - Harkus. 23.5 km 2:12, ja 1.5 km lõdvestuseks otsa.

P 1 - jooks - 16 km lauget Harku metsa
Kaks Harku 8 km ringi. Puhas nauding:
- teine ring oli kiirem kui esimene (45 ja 41 min)
- oluliselt ära ei väsinud
- miski (lihased, liigesed) ai ei ütelnud
Järgmine kord veel pikemalt.
Kes kaasa tahab joosta?

T 3 Mustamäe päevak
Päevak, ilmselt Eesti kõige kergema maastiku peal.
Alustuseks tegin M21B raja ja sain teada:
- Vanakast üles joosta ma ei jaksa. eelmine aasta vabalt jaksasin. -> nõrk!
- Vanakast üles joosta ei tasu!, sest kõrvalt saab kergemini. -> loll
- viimaste punktidega tegin 2:30 viga, väsimus
- aga üldiselt polnud häda. jooksu/mõtlemise vahekord sai enam-vähem õige.
Sadas vihma, olin läbimärg.

Siis tuli J. ja temaga koos jalutasime läbi M21C. Huvitav oli. Ses mõttes, et no mida seda rada jooksvad tüübid seal leiavad? Algajad, saame aru. Aga ülejäänud? Lugupeetud K Postimehest, ma ei mõista teid!
Ja muidugi oli huvitav näha, kuidas inimene seisab jaama kõrval, SI piiksud kajavad kõrvus, ja ta EI SAA ARU, kus on punkt. (Sry J.! :) )
Sõitsin veel rattaga sinna ja tagasi ka. Selgub, et tava-botased sobivad time klipp-pedaalidega (?) suht hästi.

T 10 Pirita päevak
Kaotasin kohe kahes imelihtsas punktis 5-6 minutit. KP 2 (34) ja KP 4 (37), mõlemad imelihtsad, otse suure kruusatee kõrval. Praegu kaardile vaadates on mõlema võtmine imelihtne, jookse lihtsalt kohale. Aga mina tuiasin Pirita metsas ringi nagu tola.

Üsnagi peksaks-pead-vastu-lauda tunne on.
No mida ma seal metsas tegin, NO MIDA???

Lisaks leidsin üles kaardi ainsa soo ja sain jalad mudaseks. Ilmselt ka ainsa võistlejana. Sest vajadust seal käia küll ei olnud.

Raja teine pool - lame Kloostrimets, jooks diagonaalis üle sihtide - läks aga üsna hästi.

T 17 - ratas - 43 km, 3 tundi - Harku metsas ja linnas
MTB-le nagaline rehv alla ja metsa.
Alustuseks kukkusin Trummi kõige laugema tõusu peal ümber. Diagnoos - madalatel käikudel viskab kett üle ja 1:1 peal käib lihtsalt vabalt ringi. Nii juba mäest üles ei sõida. Edasi pidin tagakasseti suuri hammakaid lihtsalt vältima. (Ja ratas tuleb uuesti regulli viia.)
Siis ukerdasin piki Harku raba singlikesi. Neid on kerge leida, sissesõidud on TT käänaku parklast paremal ja vasakul. Sõita ma ei oska (ja ei ole isegi mõtet kirjutada, MIDA ma kõike ei oska), aga ehk oli kasulik. Vahepeal tegin pikki lõike, ratas käekõrval - tuleb tunnistada, et oli tore raba ka seestpoolt vaadata, hoopis teistsugune kui kruusatee pealt :)
Kodutee peal paar ülesmäge kiirendust. Pulss lendas üles, aga jalad protestisid: ei ole rattasõidu lihaseid, ei ole.
Pärast ratast - 15 min sörki ja korralik venitus.

E 23 - ratas - 12 km Randveres, "päevaku radadel"
Normaalne rehv alla, kaart hambu ja metsa. Sõitsin päevaku raja enam-vähem läbi. Ja:
- HOOPIS TEINE TUNNE OLI. Kas vahe rehvis, või selles, et olin üksi ja ei kartnud taganttulijaid - ei tea. Aga suuremal osal singlist, kus "kolmapäeval" täies hädas olin, nüüd.. sõitsin ja no lihtsalt sõitsin.
- Osa eriti mättalist või juuriklikku metsa-alust jäi siiski sõitmata.
- Suurema osa ajast oli vasak jalg klipist lahti. Järgmine kord ilmselt enam mitte.
- Jalga klipist kätte ikka ei saa. Aga seegi paraneb.
- Kohast, kus eelmine kord nipli panin: 1. kord panin jala maha, 2. kord sõitsin üle. On jah vastik. Nagu KaupoR foorumist ütles: "tegelt olid need juurikad strateegiliselt õigesti positsioneeritud. Siis kui esimene ratas oli 2. juurika taga oli tagumine ratas 1. juurika peal (ehk saba oli kõrgel). Kui nüüd ei taibanud raskust taha viia, siis oli üle lenksu lihtne käia. Rajaga tutvumise ajal oleksin isegi peaaegu seda teinud."
- Kraave / sildu kardan.
- Kukkusin kah, aga vähe.

Järgmiseks korraks
- sadul madalale (parem tasakaal)
- käigud korda! praegune tagakasseti jama segab

Aga pmst oli väga hea ja vahe eelmise korraga oli väga suur.

P 29 - jooks - 25 km! - Harkus.
Ammu olen tahtnud ühe pikema otsa teha. Täna siis sai. Eesmärgid...
- kas jalg hakkab valutama? Kui jah, siis katki jätta.
- kui ei, siis teha vastavalt enesetundele 1, 2 või 3 Harku 8 km ringi.
- saada aimu oma jooksupulsist.

1) JALGA hoidsin otse nagu oskasin, valutama ei hakanud. Ka nüüd, õhtul pärast jooksu, on kõik OK.
2) Tegin 1 ringi aeglaselt (46 min), teise kiiremini (41 min), viimase pooleks. 41 min on veidi üle 5 min/km. Lõppu 1.5 km lõdvestus-sörki ja väga korralik venitus (20 minutit).
3) Pulss.
1. ringil hoidsin 160- pulssi. Tulemuseks kiirus 5:30 .. 5:40 min/km. Nukker, eks.
2. ringil lasin nii, et oleks mõnus. 5:05 min/km pulss tuli 170 kanti.
3. ringil tegin paar 180+ pulsiga lõiku. Pikalt nii ei jaksa. Aga mis oluline - need ei tapnud.

Mu mugavus-jooksu kiirus on seega endiselt 5 min/km ja 170 bpm kanti. Aeglasemalt on igav ja tüütab, kiiremalt on raske ja väsitab.
Lisaks mõõtsin ära oma kadentsi, see on 80-85 (ehk 160-170) ja pigem sinna madalama otsa poole. Autoriteetide arvates selgelt liiga vähe.

Ma nüüd mõtlen, mis ma selle teadmisega peale hakkan.

Ratta-asjad

Mul on kaks jalgratast:
- maastikuratas (Merida 500 tfs-d)
- linnaratas (Corratec miskiasi)
Ausalt öeldes pole kahe nii sarnase ratta omamisel suurt mõtet - hoolduskulud ja jupid tulevad topelt, aga olulist sõiduerinevust neil ei ole. Kaks ratast ongi vaid seepärast, et kõigepealt ostsin töölkäimiseks linnaka ja siis tuli varastatud Marini asemele uus maastikuratas hankida.

Nüüd:
- panin Meridale alla universaal-rehvid (laiad, keskelt siledad). Nii sai norm maastikurattast mingi imelik hübriid.
- 150 km järel on Merida amort (rock shox dart-3) taas pehme. Nõme, ausalt.
- kruvisin rattale klipid alla ja sõidan ainult nendega. lihtsalt harjumise mõttes.
_ leidsin üles oma rattapüksid.
- leidsin üles oma Tallinna ümbruse rattateede kaardi :)

Kutsusin siis eile Juhani ja Kaidi sõitma. Selgus aga, et nende rattasõit on minu arusaamisest väga erinev. Kõigepealt nikerdasime Lilleküla ja Pelguranna tagahoove pidi, siis kõndisime Bekkeri sadama raudteel (rattad käekõrval) ja lõpuks passisime Kopli liinidel mere ääres. Huvitav, aga mitte see, mida ma ootasin.

Õhtul sõitsin ringi ümber Ülemiste järve: Kadriorg - Lasnamäe - Laagri - Jüri - Kangru - Järve - kesklinn - Pirita - sadam - Kadriorg. Maanteel tuli keskmine kiirus tiba alla 30.

Koos päevase hoovinikerdamisega 82 km.

Mäed

17. juulil sai aasta minu õnnelikust kukkumisest Elbruse suusaliftil.
Sünnipäeva ei pidanud, ehkki arstid arvasid, et oleks põhjust.

Rääkisin sõbraga, kes käis sel aastal seal & tipus. Ütles, et nägi sama lifti juures sarnast olukorda - sõitjale anti kinnine iste. Tüüp pääses tooli küljest napilt lahti. Ehk, midagi pole muutunud.
Ütles ka, et JK luges kõigile liftide osas sõnad ekstra peale ja tõi mind (anonüümselt) näiteks. Ehk on mu õnnetusest siis niipidi kasu, et keegi teine jätab kukkumata.

Mägedesse kisub endiselt. Loen kiibitsedes siipeli, alpinism.ee, ilmaringi piikse. Sattusin kogemata lennujaama, kui Heleni kamp Matterhornilt tuli. Korra kaalusin Kasahhi matka, aga ei, sel suvel siiski ei.

Olen endiselt terve

Regulaarne sundülevaatus Medicoveris oli päris meeldiv.
- veresuhkur, kolesterool ja (vist) cpr - korras
- EKG - korras
- silmapõhjad - korras. eriti arvestades mu 15a läätse-staazhi
- nägemine - korras. s.t. näen läätsedega nii nagu normaalne inimene peab, tabeli alumist rida.

Rühiga on muidugi jama.
Ja soovitati proovida silindrilisi läätsi.

Suvepäev

Hommik.
Küürin kaks tundi järjest kodu. Aja peale, et saaks enne Ove-Iida kojutulekut valmis. Palav; higi lendab laias kaares; panen korraks pulsoka peale, lootuses, et läheb trenni eest kirja; max 95 bpm pole seda siiski. Aga küüritud saab.

Päev.
Iidaga Harku metsa rattaga sõitmas. Teeme parmudega võidu kiire 8 km ringi, Iida on väga tubli.
Iidaga Tugamanni metsas mustikal.
Iidaga Keila-Joa rannas.

Õhtu.
Korraldan Veikole ja Elele Järve selveri pubis välkkohtamise.
Toon V koju ja annan oma alpivarustuse talle.

Öö.
Veikoga 52 km ratast - Viimsi pimedatel väiketeedel.
Pirital ujumas - võimsad lained!
Koju kell neli öösel.

Triatlon

Sportlane 1: "sõidan teist pärast tsikliga mööda, 160ga, värdjad"
Sportlane 2: "luban ähh et ähh lähen ähh järgmisel ähh aastal ähh trenni ähh söön ähh vähem ähh õpin ähh rattaga ähh sõitma ähh värdjad."

Kuna tulemustes on s1 koht kümme KORDA parem kui s2 oma, siis on magus kättemaks selgelt parem kui lihasuretuse oklik tee. Aga järjekorras:

Ujumine - konn/krool, lõpetan tagaotsas, kuid kaotus parematele suht väike, rahul.
Vahetusala - pusin 2 min, jään sellega _kõige_ viimaseks.
Ratas - ei jõua, noh!!! Tagaotsa koht muidugi objektiivselt ära teenitud, mitu korda on siin blogis 2010 kirjas olnud "sõitsin rattaga"? Paar ehk. Mitme-tuhande-km meestega ei saagi sellega võistelda.
Jooks - ämber/haamer/misveel. Ratas on kõrge pulsiga nii ära tapnd, et lihtsalt ei suuda! Süda hüppab siledal maal kõndides rinnust ja tõusul pigem seisan kui jooksen. Kolmandaks ringiks on tunne, et võib lõpuks jooksma hakata, siis saab võistlus läbi.

Kokku võtsin ratta & jooksuga paar selli siiski kätte. Nii et päris viimaseks ei jäänd. Kodanikud, kellega arvasin end samas klassis olema, olid must aga ajas 10% eespool. Nii et objektiivne hinnang sportlikule vormile on ikkagi lähen-trenni-söön-vähem.

Korraldus oli super, rada kah; Kartsin ratast, a viimasel hetkel võeti 1 tehniline koht välja ja muuga sain hakkama. Laskumised tulid iga ring aina kiiremad. Jooksuraja kohta ütles 1 osaline pärast küll "mägironimine"...

Kokkuvõtteks - hea, asju paika panev võistlus.

Rattahooldus

Ratas käis Veloplus-is hoolduses.
- üldhooldus ja regull
- amordi hooldus (kõige vajalikum, kuna pehme amort käib tõsiselt pinda)
- uus kett (xtr)
- uus spido, aastat tagasi varastatu asemel. VDO A8+ juhtmetu
- uued piduriklotsid ette
- uued porikad (õigemini vaid tagumine, aga just seda oligi vaja)

1998 krooni.

Proovisin - ratas sõidab nagu õlitatud :)

Pärnu soe, märg papp

Peab hakkama oma blogisse kohvikuarvustusi kirjutama. Mitte et keegi neid siit loeks. A ehk jääks iseendale meelde, et kohvik Pärnu koka töövahend on ilmselt AD&D "Sustaining Spoon".

(Mäluvärskendus neile, kes tolle imeasja kirjeldus ära unund:
This unremarkable eating utensil is typically fashioned from horn. If the spoon is placed in an empty container the vessel fills with a thick, pasty gruel. Although this substance has a flavor similar to that of warm, wet cardboard, it is highly nourishing and contains everything necessary to sustain any herbivorous, omnivorous, or carnivorous creature.
Faint conjuration; CL 5th; Craft Wondrous Item, create food and water; Price 5,400 gp)

Aga vähemalt on siin töötav wifi.

Sport, juuni

1 T - jooks - 20 km Harkus ja Nõmmel - 1:57, ~6 min/km, 167 bpm
3 N - ratas - 29 km 1:10, 139 bpm (+päeval 10 km Iidaga)
6 P - jooks - 8 km Harkus, lõigud 4:10/min tempole, kokku täpselt 3 km kiiret jooksu
8 T - jooks - 15 km Harkus, sellest 10 km ühtlaselt tempoga alla 5 min/km, pulss 172..181
9 K - ronimas - lastega. Läks täitsa hästi... roheline 5a lõdvalt, 1-2-kollane saja köidekukkumisega.
12 L - jooks - Kadrioru ringil. kokku 8 km, ebaühtlaselt, 0:45
13 P - ujumas - natukene, Iida kõrvalt. ei oska ja ei jaksa :(
14 E - ujumas - 1.5 km, Iida kõrvalt
15 T - ratas - 25 km, 1.20. Hästi aeglaselt, keskmine pulss 121
16 K - ronimas - kollane Ä1 rada (vist 2 pealt varastades)
18 R - sörk - Lasnamäel 2 km
18 R - ratas - 30 km, 1:30. vihmaga. pulss 119

1 T jooks - 20 km
Tahtin ammu ühe pikema jooksu teha, titepuhkus on selleks just õige aeg :)
Tegin 15km ringi ja selle sees veel ühe Trummi 5km ringi. Nii et kõiki Trummi tõuse sain topelt.
- alguses (Harku metsas) püsisin täpselt 6 min/km tempos, pulss ~158
- kõik tõusud sörkisin, alguses pulss alla 180, hiljem üle, max 186
- päev hiljem - ei mingeid liigese- ega lihasvalusid, natuke väsimust ainult

18 R - sörk - Lasnamäel 2 km
Eesmärk oli end natuke mõõta. Tegin 250m ringil 2 ringi järjest eri kiirustega.
Tulemused:
kiirus - pulss
8 min/km - 131
6 min/km - 151
5 min/km - 165
4 min/km - 183

Paremale tagajalale tegin haiget. Tahtsin kükke proovida - esimest korda üle aasta. 10x parema peal.. oli nagu päris kerge.. aga siis ütles jalg "ai" ja jäigi ai. Moraal..?

O-feil, ehk Pääsküla raba päevak

Teisipäevak "Hiiul". Jutumärgid seepärast, et põhitegevus toimub Pääsküla rabas, mitte Hiiul. Mäletasin eelmisest aastast, et maastik on jube: raba, võsa ja mudased kraavid. Ja et just võsa oli see kuri juur.

Esimesi punkte joostes imestasin pulsikella 180-185 näitu ja mõtlesin, et millal tuleb esimene suurem viga. Nii "punases" jooksmine annab enamasti tagasilöögi.

Esimene kerge karistus tuli punktis 7 (KP39, kontuuride piir). Ei saanud pihta võsasele lagendikule ja otsisin koos teistega - päris hea mitu minutit.

Aga päris laks saabus järgmisel etapil. Leidsin hea kruusatee ja panin seda pidi punuma. Omast arust lugesin kaarti ja puha. Jube hea oli joosta pärast võsas sumpamist! Aga äkki lõppes tee ära. Eee...? Ei saanud ööd ega mütsi aru. Tulin tagasi, jooksin veel kuhugi, keerasin igaks juhuks tee pealt ära rappa... ja jõudsin laudtee äärde. WTF, mis, ähh? Lõpuks küsisin abi - asusin täiesti ootamatus kohas ja pool kilomeetrit punktist eemal! Ja vahepeal olin käinud kaardist puhtalt väljas!

Loll tunne oli. Jalutasin, mõtlesin, rahunesin maha.

Järgmises etapis (pikk rabalõik KP40 - KP41) tegin valusa rajavaliku vea, aga seekord teadmatusest, mitte mõtlemise puudumisest. Kaardile valgega (kuiv kergesti läbitav mets) märgitud ala osutus vastikuks tuulemurruseks sooks... Ja rada, mida mööda tahtsin joosta, seal vist polnudki. (Sama kogemus oli aasta tagasi ka, et võsas radu lihtsalt pole, otsi kuidas tahad). Turnisin seal ja vandusin tulist kurja, maandusin korra pehmesse õõtsikusse lapiti pikali, uhh... Maastikku tundes oleks ma punkti läinud hoopis teisiti. Aga siis sain rabast välja, ülejäänud etapid tulid enam-vähem. Finishieelsest punktist korjasin veel minuti viga...

Õpetlik maastik, seega.

Kell arvas, et 1:35 jooksul kulutasin 1650 kCal. Pulss 173 / 188. Vähemalt võhmatrenni sai täiega. Pärast käisin Jooksupartneri trenni tagumises kolmandikus - pmst maha jahtumas ja venitamas.

Dio

Iida koolipanekuga käivad mõtted ümber mu enda koolitee. Paar päeva tagasi tuli raadiost "Rainbow in the Dark". Mispuhul meenus, taas, põhikooli teine pool:

Sattusin korraks istuma Kristjani kõrvale.
Tagapingis sädistas üks tütarlaps teisele umbes nii:
... ja siis prooviti nii, et pandi ta laulama reaktiivlennuki mootori kõrvale! Ja selgus, et Dio hääl oli tugevam kui lennuki mootor! Saad aru, reaktiivlennuki! ÄGE!
Olin mõttes nõus, pöördusin ja küsisin: Kes on Dio?
Ronnie James Dio... Black Sabbathi laulja.
Ebakompetentsemat tunnet kui tol hetkel ei ole ma oma elu sees tundnud. Igatahes pole mul meeles, et too tütarlaps mu'ga kooliajal enam suhelnud oleks.

Tüdrukust sai tore inimene ja mina tean nüüd elu lõpuni, kes on Dio. Mul on vist isegi üks ta kassett alles...

RIP.

Sport, mai

1 L ratas - 1:15 öösel ja rahulikult, umbes 20 km
2 P jooks - 15 km 1:37, Nõmme-Harku ring hästi rahulikult, 6.30 min/km
4 T jooksuharjutuste trenn - Hiiul, jooksupartner.ee-ga
5 R ronimas - Lasnamäel. Alkohol ja ronimine ei sobi kokku.
10 E jooks - 15 km 1:29, Nõmme-Harku ring, vahepeale 1 km 4:10
11 T päevak - 6(*) km 0:45 - puhas jooksukas Sütise metsas
12 K ronimas - esimene normaalne ronimine sel kevadel
15 L sörk - 8 km Ingridiga - 1:15
16 P ratas - 45 km - Sõrve ja tagasi. Sõrve -> Kadriorg 53 minutit
18 T päevak - 7(*) km - Hiiu - jooksin kaardilt välja
19 K ratas - 33 km - aeglaselt, keskmine pulss 120 bpm
20 N sörk - 8 km - 59:30 - üliaeglaselt. pulss 144 bpm
22 L jooks - 8 km - 45:00 - lõigutrenn, 4 min/km tempole.
25 T jooks - 9+3 km - 8 km 39:25, 175 bpm, ühtlane alla 5 min/km tempo. Pärast 3 km sörki & venitus. Ja siis sünnitusele.
29 L jooks - lõigutrenn, Lasnamäel, 4 min/km tempole, 500 m 2:00, kuus korda.

4 T jooksuharjutuste trenn
Mu elu esimene päris kergejõustiku trenn.
Ma arvasin sellest ei-tea-mida ja panin end riidesse rohkem väliloengu kui trenni tarvis. Tegelikult oli rahulik liikumisharjutuste trenn. Hiiu staadioni kõrval saepuru-rajal. Trenni andis margus@jooksupartner.ee ja andis väga hästi (niipalju kui mina otsustada oskan) - tal oli aega ja silma kõikide jaoks, harjutused selgitati ja põhjendati kenasti ära ja üldse oli sõbralik-sportlik õhkkond. Rahvast oli nadist ilmast hoolimata ligi 30.

Trenni käik:
Soojendus (igaüks tegi ise)
Harjutused - kõik liikumise pealt. 2 ringi.
- põlvetõste, sääretõste
- põlvetõste "kraapimisega"
- põlvetõste jalaviske ja plaksuga
- puusaringidega liikumine - otse, selg ees, külg ees (kiba-dachi asend)
- väljaaste - ette, diagonaalis välja, diagonaalis sisse
- külg ees liikumine, sirge jalg kõrvale
- kiirendus

Väga aeglane sörk - 500 meetrit kõndimise kiirusel - et "veri käima saada".

Venitus, alt üles, igat asja 30 sekundit kummalegi poolele:
- sääremari. kummardus ette, varbast kinni
- sääremari. kerge etteaste, tagajala põlv alla
- reietagune. mingi etteaste-painutus kombo, ei saand aru
- reiepealne
- külg, x-asend
- selg. põlvede kallistus
- hooglemine mitmes suunas

Kokku 1:45.

Hiiu (Pääsküla) päevak oli hea feil.
Mäletasin eelmisest aastast, et maastik on jube: raba, võsa ja mudased kraavid. Ja et just võsa oli see kuri juur.

Esimesi punkte joostes imestasin pulsikella 180-185 näitu ja mõtlesin, et millal tuleb esimene suurem viga. Nii "punases" jooksmine annab enamasti tagasilöögi.

Esimene karistus tuli punktis 7 (KP39, kontuuride piir). Ei saanud pihta võsasele lagendikule ja otsisin koos teistega - päris hea mitu minutit.

Aga päris laks saabus järgmisel etapil. Leidsin hea kruusatee ja panin seda pidi punuma. Omast arust lugesin kaarti ja puha. Jube hea oli joosta pärast võsas sumpamist! Aga äkki lõppes tee ära. Eee...? Ei saanud ööd ega mütsi aru. Tulin tagasi, jooksin veel kuhugi, keerasin igaks juhuks tee pealt ära võssa... ja jõudsin laudtee äärde. WTF, mis, ähh? Lõpuks küsisin abi - asusin täiesti ootamatus kohas ja pool kilomeetrit punktist eemal! Ja vahepeal olin käinud kaardist puhtalt väljas!

Loll tunne oli. Jalutasin, mõtlesin, rahunesin maha.

Järgmises etapis (pikk rabalõik KP40 - KP41) tegin valusa rajavaliku vea, aga seekord teadmatusest, mitte mõtlemise puudumisest. Kaardile valgega (kuiv kergesti läbitav mets) märgitud ala osutus vastikuks tuulemurruseks sooks... Ja rada, mida mööda tahtsin joosta, seal vist polnudki. (Sama kogemus oli aasta tagant ka, et võsas radu lihtsalt pole, otsi kuidas tahad). Turnisin seal ja vandusin tulist kurja, maandusin korra pehmesse õõtsikusse lapiti pikali, uhh... Maastikku tundes oleks ma punkti läinud hoopis teisiti. Aga siis sain rabast välja, ülejäänud etapid tulid enam-vähem. Finishieelsest punktist korjasin veel minuti viga...

Õpetlik maastik, seega.

Kell arvas, et 1:35 jooksul kulutasin 1650 kCal. Pulss 173 / 188. Vähemalt võhmatrenni sai täiega.

22 L jooks - 8 km - lõigutrenn, 4 min/km tempole
Ehk siis
- 1 km soojendust
- 1 km 4:05
- 5 tsüklit: 2:30 jooksu, 2:30 aeglast sörki
Jooksu tempo oli ~4 min/km. Usun, et suutsin kõik lõigud umbes sama kiirusega joosta. Pulss läks kõik korrad üle 180, max 185. Viimane kord oli juba päris raske, mis vist tähendab, et koormus sai kokkuvõttes paras.
Sain teada:
- mu max pulss on ilmselt 185
- 4 km/min on täiesti OK joosta
- see on palju lõbusam kui ühtlases tempos jooks
Nädala pärast jälle.
Aga venitada enam ei saa - sääsed!

Rabajooks, 6.3 km, 29:01

Rabajooks tabas mind sel aastal väga ootamatult.
Tulin eile õhtul Nõmmelt sörkimast, logisin end Facebooki(*) ja avastasin, et täna on.
Nii olid jalad reede-laupäeva jooksudest (8 ja 11 km) selgelt väsinud. Vaja oleks olnud vähemalt päev puhkuseks jätta.

Startisin 11:40, jooksin kepikõndijate ja väikelaste summas. Mis tähendab, et minust ei möödunud _mitte keegi_. Kah kogemus :)
Reiepealsed andsid kogu aeg tunda, et ma teen neile liiga - kolmas päev järjest joosta on lihtsalt liiast.
Esimene km tuli 4:15, siis võtsin tempo pea 5 min/km peale maha, lõpus jälle kiiremini. Oleks viimase 100 m peal kella vaadanud, oleks spurtides aja alla 29 min saanud, jõudu oli tegelikult küll.

Eelmise aasta tulemus oli 27:20, seega jooksin nüüd poolteist minutit aeglasemalt.
Ausalt - kartsin hullemat.

Need rumalad inimesed, kes ilma tuuliseks või külmaks pidasid:
- metsas tuul ei puhu!
- joostes on alati soe!
- kui hakkab jahe, tuleb lihtsalt kiiremini joosta!

Harku metsa all saab joosta/suusatada ka siis, kui lagedal on täitsa purgaa ja kole. Kuna kogu raba on metsas, siis seal tuult lihtsalt _ei ole_. Puud võtavad kinni ka lumetuisu või kerge vihmasaju.
Ja oma elu ainsa maratoni (42 km) jooksin ma ilmaga +1. Sadas ka. Külm küll ei olnud.

(*) See on esimene kord, kus Facebookist mingi kasu on olnud.

Raamat: "Ida läänepiiril", Brigitta Davidjants

Lugesin ühe jutiga läbi Brigitta Davidjantsi "Ida läänepiiril".

Raamat on hea. BD elas-õppis Türgis, käis sealt Gruusias-Armeenias, ise on isapidi armeenlanna. Lõdva, ladusa sulega kirjutatud juttude kogu näitab kohalikku probleemide pundart (türgi-kurdi-armeenia rahvused, ilmalik moslemiriik, demokraat Atatürki isikukultus). Saab üht-teist teada ja saab aru, miks meie neist ega nemad meist niipea aru ei saa.

Raamatu ainus viga ongi see "ühe jutiga": lühikeseks jääb, tahaks veel!

Soovitan kõigile, kel Kaukaasia või Türgi või Lähis-Ida või Balkani kanti asja on!
(Ja kes lugeda soovib, või võib laenata.)