Rabajooks, 6.3 km, 29:01

Rabajooks tabas mind sel aastal väga ootamatult.
Tulin eile õhtul Nõmmelt sörkimast, logisin end Facebooki(*) ja avastasin, et täna on.
Nii olid jalad reede-laupäeva jooksudest (8 ja 11 km) selgelt väsinud. Vaja oleks olnud vähemalt päev puhkuseks jätta.

Startisin 11:40, jooksin kepikõndijate ja väikelaste summas. Mis tähendab, et minust ei möödunud _mitte keegi_. Kah kogemus :)
Reiepealsed andsid kogu aeg tunda, et ma teen neile liiga - kolmas päev järjest joosta on lihtsalt liiast.
Esimene km tuli 4:15, siis võtsin tempo pea 5 min/km peale maha, lõpus jälle kiiremini. Oleks viimase 100 m peal kella vaadanud, oleks spurtides aja alla 29 min saanud, jõudu oli tegelikult küll.

Eelmise aasta tulemus oli 27:20, seega jooksin nüüd poolteist minutit aeglasemalt.
Ausalt - kartsin hullemat.

Need rumalad inimesed, kes ilma tuuliseks või külmaks pidasid:
- metsas tuul ei puhu!
- joostes on alati soe!
- kui hakkab jahe, tuleb lihtsalt kiiremini joosta!

Harku metsa all saab joosta/suusatada ka siis, kui lagedal on täitsa purgaa ja kole. Kuna kogu raba on metsas, siis seal tuult lihtsalt _ei ole_. Puud võtavad kinni ka lumetuisu või kerge vihmasaju.
Ja oma elu ainsa maratoni (42 km) jooksin ma ilmaga +1. Sadas ka. Külm küll ei olnud.

(*) See on esimene kord, kus Facebookist mingi kasu on olnud.