Krista Kodres kirjutab Postimehes Tallinna linna planeerimis-jamadest.
Viktor Kaasik vastab talle "proua professor, teie lihtsalt ei saa aru, mis on kapitalism."
Iroonia on selles, et prof Kodrese artikkel on kõigile vabaks lugemiseks, hr Kaasiku vastus on aga tasuline - pluss.postimees.ee taga.
Mõlemad lingid leiab siit.
Komeedis. Ausalt, ma ei ole nii halba külma lõhesalatit elus saanud. (Soe oli otsas ja tegin ähmis peaga viletsa teise valiku). Aga vein oli hea.
Teatris. "Kõik on täis", Taavi Teplenkovi soolokomöödia. Igav. TT on aga kohalik Jim Carrey.
Meil.
GPS kella mõte on trackide vaatamine, analüüs ja levitamine. Milleks kallis vidin, kui ei saa tehtud trennidega eputada?
Garmini puhul on analüüsi- ja eputamis-keskkonnaks connect.garmin.com.
Või siis connect.garmin.com/explore?owner=kurinurm.
Aga ausõna, ma ei saa aru, kuidas see sait töötab.
Publitseerimine.
Hetkel _tundub_ mulle, et avalikuks lähevad trennid, mille nime ma olen muutnud. Tundub imelik? Seadetes on mul, et _kõik_ on avalik. Mh?
Otsing.
Otsing "kurinurm" ei anna midagi. Mitte midagi! Ka siis mitte, kui end eelnevalt meie kontori pihta ära zoomida!
Ma ei ole veel leidnud kohta, kuhu kirjutada oma nimi. Hoolimata nimest "connect" ei taha Garmin mu andmeid. Seega ei saa keegi mu'ga ka connectida. Ka teiste kasutajate andmeid ma ei näe.
Oma trenne saab levitada otselingi kaudu. http://connect.garmin.com/activity/54624582. Kõik...
Ehk, mingit sotsiaalset aspekti ma sel connect.g.c-l ei näe.
Muud võimalused
Garmin üritab olla mu treeningpäevik ja treener. On sektsioon "goals", kalender, aruanded. Aruannetest saan teada, et mu keskmine kiirus on 1.3 km/h ja et olen viimase kuu jooksul kulutanud 2825 C (sic) (s.t. ma tean, et C on "Celsius" ja ma teen ka Cal ja kCal vahel vahet).
See on täiesti... mõistusevastane. GPS kell on spets-riist, millega saab teha üksikuid trenne valitud spordialadel. Talle treeningplaani funktsioonid külge pookida on lihtsalt liiast, igast mõttes...
1) Vigastused. Kati ütleb, et mul on jalgrattaga kukkumise fetish. Ehk ongi. Viimase haava sain Jane maja taga killustikul. Auto-ratas-avariist jäänud armid on kõhul kenasti alles. Täna kukkusin üleskaevatud Trummi tänaval joostes käe veriseks. Ja sõrmeliigesed on eilsest ronimisest mitte vaid valusaid, vaid suisa paistes.
2) Kaal. Oktoobris teises pooles sain trenni tihti ja regulaarselt. Tulemuseks kehakaalule +2 kg. Tuleb rahulikumalt teha ja rohkem puhata.
3) Vorm. Rogainil jooksime ootamatult palju ja üldse oli väga hea. Ronimisvorm lendab ka üles - paar nädalat regulaarset trenni teeb imet. Samas tõuseb pulss ka kerge sörgi peale taevasse (190+).
E 01 - sörk - 12 km Harkus. GPS track. Raba-osa on piki pisiradu ja kohati lihtsalt otse. Nõges on veel täiesti terav :)
R 05 - jooks - 12 km Nõmmel Kadiga
P 07 - uisutamas - Iidaga. läks täiesti trenni ette kirja.
E 08 - ronimas - kukkumiseni
K 10 - ronimas - kukkumiseni. 3 tundi saalis...
P 14 - sörk-kõnd - 1.5 tundi Pirital
T 16 - ratas-sörk - 1.5 tundi Kadriorus
K 17 - ronimas
L 20 - sörk - 45 min õhtul Kadriorus
P 21 - ronimas - pikk ja veniv ja kuidagi kasutuna tunduv trenn
P 21 - kepikõnd - 45 min Nõmmel. täiesti arusaamatu
E 22 - kepikõnd - 1:10 Nõmmel. Juhaniga. Hakkab juba tulema...
N 25 - ronimas
R 26 - suusk - 6 km Nõmmel, väga rahulikult, umbes 0:45
L 27 - suusk - 21 km Nõmmel-Harkul. Pmst "suusatasin kukkumiseni".
L 02 - rogain - Veikoga. 50 km maastikul.
K 13 - ronimas - käed on nagu pudrust. joostes sain 199 bpm. win.
L 16 - ronimas - sattusin ootamatult vene grupi trenni
E 18 - jooks - 6 km Nõmmel, 29 min, 4:50 min/km, kõrge pulsiga
T 19 - ratas - 32 km. Kodu - töö - Harku mets - kodu. Juurikaid ja kiirendusi.
K 20 - ronimas - juba parem! I&A taas kaasas.
R 22 - sörk - Nõmmel 5 km, 31 min, 5:50 min/km. Lumesadu, 0C, mõnus!
L 23 - ronimas
E 25 - jalutus - 6 km Tondilt koju kiiresti
T 26 - ratas - 35 km, sh Harku ja Astangu maastikud. muda!!!
K 27 - ronimas. Juba saab liigesed (st mitte lihased) hellaks. (loe: arenen.)
N 28 - ratas - 30 km aeglaselt. kodu - töö - kodu - töö. kukkusin metsas kogu käiguosa liivaseks.
L 30 - ratas - 25 km õhtul Pirital
P 31 - ronimas - ai. sai liiast. näppude viimased lülid valusaks
Kuna sportima ei jõua, tuleb meelt lahutada muul moel.
Näiteks ostlemisega.
Seega: Garmin 405 GPS spordikell.
Kell ise ja UI
- Kerge.
- Randmerihm on lühike. Palja käe peal on OK, aga talvel jope peal kanda vist ei saa. (Spordikell peab olema riietuse peal ja kogu aeg nähtav, muidu pole tal ju mõtet.)
- Bezel on närviline, aga saab hakkama. Õnneks käib see lukku. Märjalt pole veel proovinud, ütlevad, et läheb katki. Samas ei näe ma põhjust kella liikumise pealt näppida.
- GPS ja muude ühenduste välja-sisse-lülimine võiks mugavam olla.
GPS
Ostsin kella enne Taevaskoja rogaini. GPS pidas 8h kenasti vastu.
Track on täpne.
Aga sat-ide leidmine on tüütult aeglane.
Edit:Lageda taeva alla tulevad satid kätte väga kiirelt.
HR, HR alarmid
Veel proovimata.
ANT+
ANT+ on protokoll, millega andmed saavad kell -> PC -> GC veeb.
Soft on tülikalt salalik. Ilma UI-ta, "lihtsalt töötab". Mind sellised asjad häirivad. Aga pmst - toimib.
Väljund ehk Garmin Connect
See on kogu asja mõte, eks.
Rogain. Saime / näeme:
- 8h tracki.
- päris teepikkuse. See on kõige parem - saab edevalt kekata, et "läbisin 50 km!"
- tehtud vigu, trackil, graafiliselt.
- teepikkust ja aega suvalises punktis rajal. Ei pea meelde jätma, et "sellel käänakul olin 10:20"
- asimuudiga minnes tehtud vingerdusi ja vigu.
- vigade hinda. (olime punkti kõrval ja siis patserdasime 2 minutit vale puu all")
Lisaks näeb:
- Rajaprofiili. Rogaini puhul igav, Nõmme-Harku jooksuraja puhul päris huvitav. Olen ammu nuputand, kus on 15km raja madalaim koht. (Muidugi ei ole see päris täpne, GPS olla vertikaalis suurema veaga kui horisontaalis).
Puudu / halb:
Ei saanud kiiruse ajalist jaotust. ("jooksime 30% ajast üle 8 min/km")
GC "playeri" peal on track väga sakiline. Andmefail ise on väga detailne, see sakilisus tundub olema joonistamise optimeerimiseks.
Edasi
Tuleb vaadata, mis lisa-utikaid olemas on. Andmed saab mitmes eri XML formaadis välja eksportida.
Kokkuvõttes
Lahe mänguasi!
Võistkond: mina + Veiko, "Kus ma küll olen???" sildi all, HH
Tulemus: 97 punkti, koht 84 / 377
Rajal: 7 tundi 43 minutit
Teekond: 50 km (GPS-ilt), 37 km (linnulennult)
(Rogain on pikk orienteerumisvõistlus. Tuleb maastikul võtta 8 tunni jooksul nii palju etteantud punkte kui võimalik. Võistkondlik, üksi ei tohi. Orienteerumine ise on enamasti kerge, aga raja planeerimine on keeruline ülesanne. Ja 8 tundi võistlustempos liikuda on raske. Meiesuguste jaoks tähendab see, et maastikul - teed, metsad, sood ja võsa - tuleb läbi sörkida 45-50 km. Päevane söök-jook kaasas, jalad kogu aeg märjad, kaart ja kompass silme ees.)
Ettevalmistus
Plaanisin minna preili R-ga, aga tol kallistati nädal enne võistlust kaks roiet sisse. (Noorte naiste asi, mind ei emba keegi nii... innukalt.) Uueks kaaslaseks sai Veiko, et pea perevõistkond siis.
V on sport-o-d teinud väga vähe, rogainikogemus null. Minu 2009 ja 2010 kogu o-trenn on paar kevadist päevakut Tallinna parkmetsades. Sisuliselt kaks aastat ilma orienteerumata. Füüsiline vorm mõlemal keskpärane. Rogaini rajaplaneerimise oskus olematu.
Lootsin aga, et V loomulik orienteerumis-oskus on abiks, ja et pikk distants võiks mõlemale hästi sobida.
Nii ka oli.
Varustus ja taktika
Võtsime kahe peale kaasa ühe koti - vaheldumisi kandmiseks. Oli hea mõte.
Võtsime kaasa vaid 1.5L vett - plaaniga ojadest tankida. Oli hea mõte. (Tõsi, tehniliselt on ojast joomine reeglite rikkumine.)
Söök, riided, jalanõud jne olid kõik parajad. Nälga ega külma ei jäänud, liiast asju kaasas ei olnud.
Püüdsime punkte võtta üksi, muidugi "nägemisulatuses" reeglit järgides. See oli väga kasulik; paljud KP-d olid "mäe otsas" või "järsaku all" - nii sai alla/üles jäänu puhata ja süüa-juua-venitada. SI mees sai aga ilma kotita tõuse võtta. Üldiselt kandis V kotti ja mina noppisin KP-sid.
Raja plaan
Kuna me tõesti ei osand oma võimeid hinnata, siis plaanisime ära vaid pool rada: vasakult (läänest) ümber veehoidla, kaardi idaosa mööda alla välja ja "siis vaatame". Ülemise raba hindasin meie o-oskuste jaoks liiga raskeks. All tundus aga kõik lihtne.
Maastik oli kerge, joonorientiire täis ja üldiselt hästi läbitav. Tõsi, rabas ega kaardi kirdenurgas me ei käinud.
Võistlus ise
Juba kolmanda KP püüdis mu varaväsind aju välja lõigata. V märkas ja parandas. Nii jätkuski: mõlemad olime 100% kaardil; kui üks tegi vea, siis teine parandas.
Vigu tuli kahjuks veidi liiast. 41-31 raiusime metsas, üle uhtoru, oleks pidanud varem tee peale minema. 55-48 sama, see ka me kõige kallim viga, 10 min. Lisaks saime seal nõgest nii, et mu nägu sügeles õhtuse saunani välja. 54-55 kaldusime raudtee juurde alla ja saime ühe tõusu lisaks. 46-47 ei leidnud õiget sihti ja sumasime paralleeli mööda võsas. Ja 39-Finish asemel oleks pidand üle oja kalpsama ja 39-22-Finish tegema. Aga mina lõin põnnama... ja V-l polnd enam teravust mind ära veenda.
Aga muidu läks kõik hiilgavalt! Sörkisime palju, lõpuski polnud jõud päris otsas. (Enam kiiremini joosta ei tohtinud: hapnikupuudus toob vigade näol rohkem kurja kui suurem kiirus võitu annab.) Suuri vigu ei teinud ühtegi. Rada sai meile paras, ainult kaardi keskosa 49 ja 44 võtmata jätt teeb veidi tuska.
Ehk, väga hästi läks!
Kokku
Läks paremini kui plaanitult. Joosta jaksasime V-ga võrdselt ja palju rohkem kui ma ootasin. V hoidis kompassita paremini suunda kui mina kompassiga. Kaardil lugesime erinevaid asju ja täiendasime nii üksteist hästi. Punkte leidma (peen-O) oli minu silm treenitum. Rada valis (jäme-O) V kui elukutseline paremini. Tegime vigu, aga märkasime neid vara. Parandasime üksteist julgelt ja hästi. Tülli ei läinud, jääme sugulasteks edasi.
Tervis pidas ka kenasti. Ville, liigesevalu, lihasekrampe ei tulnud. Varbaküüned jäid alles.
GPS ütles, et läbisime täpselt 50 km.
Linnulennult 37.3 km.
Koefitsient 1.34 on veidi paljuvõitu.
Ka see 37km on pikim distants teiste 97p saanud võiskondade seas (kes läbisid vastavalt 32 34 34 36 km). Nii et raja valik oleks võinud ilmselt parem olla.
Pärast võistlust
Sai Siimu-Tiri juures sauna. Ka katkiemmatud R oli kohal, jõi halba veini ja pani kõik soovijad põrandal naksuma. (Ei, seda ägedat tätoveeringut ei olnud näha.)
Järgmisel päeval ronisin lastega Toome kiriku tornides. Väga teraapiline!
Hilisem analüüs
- Põhiline taktikaline viga oli "sinise" kartmine. Ojadest oleks võind julgelt läbi minna.
- Viimases kolmandikus oleks pidanud rohem jooksma. Jõudu oli, tahtejõudu nappis (minul)!
- Me rikkusime mõnes kohas koosjooksu reeglit ("rinnanumbrid peavad üksteisele nähtavad olema"). Teine kord ei tee. Paha maik jääb.
- Vigu tegid teised ka! Ja seda on rõõm teada :)
Üldised tulemused
Meie võistkonna tulemused
Sain K käest kätte maratoni kiibi (arvates, et see on 10km oma; K pole ometi nii hull, et maratoni plaaniks; a selgub, et on küll) ja sõitsin kodu poole. Pärnu maanteel Järve Selverist linna poole. Olin _vasakpoolsel_ rattateel, HE ja Expert-i lähedal. Rumal teevalik, olen nõus.
Nägin õuest välja, üle rattatee keeravat sõiduautot. Võtsin kiiruse maha. Tema võttis ka. Järeldasin "nägi mind" ja tahtsin mööda minna. Aga tema ei jäänud seisma, vaid sõitis mulle ninaga ette.
Kuna hoog oli väike, oli kukkumine kerge. Auto jäi terveks (või sai pamperile kriimu). Mul:
- esijooks väga kaheksas
- esipiduri heebel pooleks
- kõhus kaks korralikku haava - kukkusin lenksusarve otsa
- käsi ja jalg marraskil
- vasak õlg ära põrutatud
Juht oli üsna ehmunud, vabandas, tunnistas end süüdi.
Tehniliselt - vist oligi - olin siiski rattateel.
Sisuliselt - olen ise kah. Ma _eeldasin_ autojuhi käitumisest (kiirus maha), et ta näeb mind. Tegelikult ei näinud, ta vaatas teravnurga all teisele poole, et näha Pärnu maanteel sõitvaid autosid. Ehk, ma lugesin tema käitumist täiesti valesti.
Olen alati arvanud, et ise autojuhina saan ma autode (noh, juhtide) liikumisloogikast aru, loen nende ja oskan rattaga olla ettevaatlik. Nagu selgub - ei oska.
Ma nüüd mõtlen veidi, kuidas see mu rattaga linnas sõitmisele mõjub.
* Muidugi olid mul kiiver ja kindad, alati on.
* Ei, klipid ei mõjutanud siin midagi, jalad tulid kukkudes lahti).
* Ei, ei läinud jooksma. Traumapunkt plaasterdas mu kõhu ära ja palus haavadele nädala rahu anda. Hea ettekääne, eks? Läksin hoopis JKA lastematkale.
* Hommikul enne seda arutasime töö juures rattasõidu ohutust. Et kas kõnni- või sõiduteel, või üldse mis. See avarii juhtus siis rattateena märgistatud kõnniteel.
Esimest korda võtan massiga kaasa minna ja postitan siia oma kaasaskantava träni nimekirja.
Käekotti tegelikult pole, kõik mahub taskusse.
Niisiis:
- VISA kaart
- töö uksekaart
- autovõti + koduvõti
- telefon
Medicoveris koormustestil.
Põhiline eesmärk - saada teada, kas süda on korras. (On.)
Teine - oma üldise konditsiooni ja pulsi ja koormusvahemike ja kohta rohkem teada saada. (Ei saanud.)
Süda. Pmst on kõik nii korras nagu saab. EKG on puhas nii puhkes kui koormuse all, taastumine on OK, ja - vererõhu tõus on koormusega normaalne. Infarktiohtu ei ole. Trenni võib teha kõikidel koormustel.
Arvandmetest: Väntasin ergomeetrit vahemikus 50-300 W, vahepeal pakuti küll võimalust lõpetada, aga polnud nagu põhjust.
koormus (W) - pulss - vererõhk
20 - 71 - 130/75
50 - 102
75 - 102 - 135/85
100 - 112
125 - 120 - 150/90
150 - 130
175 - 136 - 180/90
200 - 144
225 - 155 - 190/85
250 - 164
275 - 176 - 220/85
300 - 181
L 4 - ratas - Vormsil, SSK-ga.
E 6 - ratas - Velolove MTB koolitus
T 7 - ratas - 12 km Randveres, päris hästi läks
P 12 - kõnd - 52 min keskmiselt 128 bpm. Titevankriga Kadriorus 8 km/h. Päris ebamugav.
K 15 - ratas - 16 km, ehk 45 min keskmiselt 130 bpm. Üsna vastik oli, külm ja tuuline.
L 18 - Lasnamäel - 2 tundi, kõike veidikene. Saan jälle joosta!
P 19 - ratas - 16 km - vihmas, kiire õhtune sutsakas
E 20 - jooks - 7 km - Nõmmel, üsna kiiresti. Kontor - 5 km - kontor läks 41 min.
K 22 - jooks ja ronimine - Lasnamäel, lastega
N 23 - ratas - 40 km. 10 km lastega, 30 km pimedas J-ga.
E 27 - jooks - 7 km, Kadriorus, max 189 bpm
E 6 - Velolove MTB koolitus
Natuke hõre, kuna esimesed 20 min läksid minu sisekummi vahetusele ja vahepeal kippus jutt rattavalitsemiselt üldisemale minema. Aga siiski väga hea. Soovitan. Kui tehakse veel, lähen uuesti.
(Ja nüüd on mul tagarehv, mille on alla pannud Raido Kodanipork isiklikult. Ilmselt võtan jooksu alt ja riputan magamistoa seinale.)
Lingid: Velolove info koolitusest, Karmeni muljed.
K 22 - jooks ja ronimine - Lasnamäel, lastega
Võtsin kaasa Iida ja I., kohapeal olid veel sama vana A. Plikad mürasid ja mina sain:
- joosta. 1 km soojendust, siis 1 ring 50s (3:20/min tempo), 40s pausi, 5 kordust. Lõpuks oli pulss 193. Tjah.
- ronida. käed on nõõõõõõrgad. Ä1 kollane tappis kohe ära ja edasi sai vaid lobiseda.
- korralikult venitada, lastega mürada, nendega 2 ringi sörkida...
Tuleb korrata. Tüdrukud said 3 tunniga tõsise trenni.
Käisime perega Rucolas.
Läksime sisse,
vaatasime ringi,
võtsime istet.
Ettekandjad jalutasid mööda
ja üldse tundus, et restoran nagu töötaks.
Ootasime 20 minutit lauas,
aga kuna keegi meile tähelepanu ei pööranud,
siis tulime jälle koju ära.
Ostsin rattalambi. Busch and Müller's Ixon IQ blah.
Siis postitas kuri käsi velo.clubbersisse selle artikli.
"Middle-aged men in lycra".
Ai!
Jooksin Harku rada, kui kilomeeter enne lõppu hakkas parem jalg valutama.
Mitte päris valutama, aga nii põlv kui puus andsid märku.
WTF?
Vaatlus tuvastas, et astun VILTU.
Parem jalg on normaalse sammu puhul suunatud väljapoole - mitte veidi, vaid palju. Seega ei ole põlv suunatud ette, vaid sissepoole. Jooksmisel tekib sinna külgsuunaline koormus, see väänab omakorda puusa...
Tundub, et ka kõndides on mul samm lombak, aga koormust on siis vähem.
Tulemus pärast jooksu - põlv ongi valus, mitte hullusti, aga annab tunda.
1) Ma ei ole sellist asümmeetrilist valu varem tundnud.
2) Oma jooksusammu olen jälginud, varem pole seda viltusust märganud.
3) Millest see tuleb? "Kaalun liiga palju" ja "jooksin liiga kiiresti" on valed vastused. Kaalust olen viimasel ajal vaid alla võtnud, ja 15 km ühtlaselt 5:30/km pole mingi enneolematu koormus. Aasta tagune poolmaraton (21 km asfadil alla 5 min/km) ei toonud mingeid valusid.
4) Sama rada laupäeval ei näidanud mingeid probleeme.
Ja mida nüüd edasi teha?
1) Spetsialisti juurde jooksusammu parandama?
2) Teha ülehomme uus jooks, hoida hoolikal jala asendit ja vaadata, kas valu on välditav?
3) ...?
Üks on selge. Kui ma tänaseni mõtlesn, et EHK siiski läheks Sügisjooksule, siis nüüd mitte. Saiavorm saiavormiks (170 bpm selle kiiruse juures on haiglaselt nõrk, s.t. mingit arukat tulemust ma üheltki jooksuvõistluselt ei saaks) - võib ju ka aeglaselt joosta, eks. Aga kui juba 15 km teeb jala valusaks, siis 42 teeks mu sandiks. Seda pole vaja!
Teiseks. Jooksupartneri trenn peaks just sedasorti hädasid vältima. Sinna PEAB kuidagi jõudma.
Linke:
- http://www.drbookspan.com/KneePainArticle.html
- http://www.emalapsekeskus.ee/index.php?page=155
- http://www.youtube.com/watch?v=nIuO3KAx6TA
- http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=87&language=estonian
Nädal hiljem:
- 25 km Harku rajal ei teinud jalale liiga.
- aga väike rattaots 2 päeva pärast seda jälle tegi.
Mine võta nüüd kinni.
Tehiskaaslane, suunaga vasakult paremale.
Huvitav on esimese otsa virvendus.
Kuna satikas ise lendab ilmselt otse, on see statiivi + kaamera värin. Pildistasin 2s viiteajaga - ilmselt on seda vähe. (Mul on kusagil trosspäästik kah... ja normaalne oleks muidugi raws pildistada..)
KAKS satelliiti praktiliselt kõrvuti.
Mõlemad pildid on 85mm / f5.6 / 8s / ISO800 / jpg.
Manfrotto vanem püstolpeaga statiiv.
Ülemine foto on Luige, alumine Lüüra tähtkujus.
Vahtisin ja pildistasin Sõrve õuel natuke taevast.
Nägin
- kolme metoori. Üks väga hilinend perseiid, üks kapa-tsügniid ja üks tundmatu elukas.
- palju satelliite, mõned jäid pildile ka
- üksikut välku, mis nägemise korraks täiesti ära pimestas
Taevas on endiselt üsna hästi meeles, see on tore. :)
Pildid: mingit imetulemust minu komplektiga (450d + 85mm fix + statiiv) muidugi ei saa. Mu vilets nägemine ei luba silma järgi teravustada, tuli AF abil Jupiterile teravustada ja loota, et on täpne. Sõrves on Tallinna kuma üsna tugev, Kuu ka paistis, aga Linnutee oli siiski näha - sellised "keskmised" tingimused siis.
- Jupiter + kuud
- M31 (Andromeeda)
- M45 (Plejaadid)
- satelliidid
- Luik, Lüüra, Kefeus (et näha, kas μ Cephei pildil ka punane tuleb)
Kõige huvitavam pilt sai kahe kõrvuti sati-jäljega. Säri oli kahjuks lühike (6s), nii algas ühe jälg sealt, kus teise oma algas, aga väga lähestikku on nad ikka.
Seoses
- töökaaslasega, kellega vahetasime sõnu pilves nimekirjadest,
- memokraadiga, kes väärt linke jagab,
tuleb "tahan endale" nimekiri.
1) N00ka.
Käisin Randvere / Viimsi MTB kolmapäevakul.
Katkestasin pärast esimest ringi.
Olin poole aeglasem kui teised, tolknesin kõigil rajal ees ja see oli liiga tüütu, et veel kaks ringi piinelda.
Vastamist tahtnud küsimused ja vastused olid:
1) kas oskan-julgen maastikul sõita? - EI.
2) kas suudan mitte kukkuda? - EI. 3 km peale sain umbes 10 korda käe maha.
3) kas saan kukkudes jalad pedaali küljest lahti? - EI.
4) kas suudan raja läbi sõita? - EI.
Enamik rada oli mättane-juurikane-kivine singel ja seal ma tõesti ei suuda sõita. Ei oska lihtsalt! Korra proovisin joosta, sain edasi kiiremini kui teised mehed rattaga :), kogu distants nii läbida tundus siiski liiga tobe.
Positiivset:
5) Kordagi ei saanud haiget. Minu kiiruselt pehmesse samblasse kukkumine on... noh... pehme. :)
6) Suhtumine rajal ukerdajasse oli mõistev ja toetav. (Või vähemalt tundus nii)
7) Stardis oli Pii!
8) Rajal oli fotograaf - kohas, kus ma ainsa üle lenksu kukkumise tegin. Ehk saab pilti :)
Kogemusena oli muidugi ülikasulik üritus.
Lisaks sain sinna-tagasi sõites 50 km "tavalist" rattatrenni.
Järgmine kord:
- võtan slikid alt. (eile polnud selleks lihtsalt aega)
- võtan klipid alt. (või siis ei?)
- teen enne võistlema kippumist paar aastat trenni - maastikul, mitte Sõpruse puiesteel.
Avastasin Facebookist oma laste pildid.
Ma ei ole suurem asi privaatsuse-fänn. Blogin endast (natukene), blogin lastest, panen ise ka pilte 'netti. Nii et ei peaks ehmatama. Aga mõtlema paneb siiski:
1) Tegin kevadel lasteaia lõpetajatest pildid - portreed - ja panin veebi - peidetult, parooli alla, ühegi lingita sellele kontole. Saatsin teistele vanematele lingi+parooli ja rõhutasin, et on privaatne ja värk.
AINUS tagasiside oli "palun võta minu lapse pildid netist ära, olgu parool või misiganes, mulle ei sobi."
2) Käisin sõbral külas ja tegin tema õuel oma lastest pilti. Ja küsisin naljapärast, et kas võib netti panna.
Vastus - kindel EI: meie õues tehtud pildid paluks avalikust neti-ruumist eemal hoida.
3) Iida veel ei loe vabalt, aga varsti hakkab. Tema sõbrad-tuttavad samuti. See võiks olla viimne hetk, mil lõpetada teda puudutava "materjali" ise netti panemine. Küsimus on vaid, mida teha vanade sissekannete ja piltidega...
Ostsin maale uue teleka - digiaeg!
Teleka sain, aga ostmine jättis kakase maitse suhu.
1) Käisin läbi kõik Tln suuremad elektroonikapoed ja mõned väiksemad. Tulutu töö ja ajaraisk. Järgmine kord sean sammud lihtsalt RaM Viva & Euronicsi poole ja mujale ei vaata. Sest mujal (ka teistes Euronicsites, ammugi pisipoodides) on sarnane, aga väiksem valik ja _veel_ sitem teenindus.
2) Väiksemaid poode on võimatu üles leida. Ostukeskused ei viitsi poe kaarte (ega poodide nimekirja) välja panna - seega, kui ma konkreetselt EI TEA, kus on pood, siis ma sinna ka ei jõua.
3) Eriliselt imevad Selverid, kes vihastavad-peletavad klienti tasulise WC-ga.
4) Klient, kes astub poodi jutuga "vajan telekat, raha on, müüge mulle midagi" peaks olema ideaalne ohver. Talle saab lisaks telekale maha müüa antenni-antennivõimendi-milleveel. Eesti poed ütlevad sellise võimaluse peale "telekad on seal, minge valige endale midagi". Kui ESIMESES poes oleks müüa mulle öelnud paar julgustavat sõna "ma arvan, et teile on parim valik vot see" -, oleks mu raha SINNA jäänud. Kui VIIMASES poes oleks küsitud "kas teil on maal hea signaal? kui ei, siis ostke veel see-see-see", oleks nad mult ROHKEM raha saanud. Aga meie elektroonikapoed lihtsalt ei taha müüa.
5) Ostsin teleri, mis on üks Samsungi 26" LCD-TV seeriast. Sama kesta sees müüakse viit-kuut sarnast telekat: tootekoodid LE26B350F1WXBT, LE26C350D1WXBT, LE26B450C4WXBT jne. Hoolikalt internetti lugedes selgub, et neil on mingid erinevused (sisendid, parandusalgoritmid jne). Ka poes on need riiulil kõrvuti. Kahe sama suure teleka hind võib erineda üle kahe korra. Poest pilli ostes ootaks, et keegi neid erinevusi selgitaks. Sest kui ei selgita, siis kes ja miks peaks ostma kallima mudeli? Aga ainus nõu, mis mulle anti, oli stiilis "see on hea odav, võtke see"...
Ma arvasin seni, et füüsilist kauplust pidav poemüüja on väärt seda lisa-raha, mida ta neti-kaupmehega võrreldes saab. Pärast eilset... ei.
P 1 - jooks - 16 km lauget Harku metsa - 1:26, ehk umbes 5:30 min/km
E 2 - ratas - 55 km - aeglaselt, umbes nagu puhkuseks. Pääsküla-Tabasalu ringike
T 3 - jooks - Mustamäe päevak. M21B rada (6.3 km) joostes, M21C rada (4 km) kõndides, 25 km ratast ette ja taha.
E 9 - jooks - 11 km Harkus - 0:57, ehk umbes 5 min/km.
T 10 - jooks - Pirita päevak, 6.8 km. Lisaks 30 km ratast
K 11 - ratas - Randvere päevak 5km :( + 50 km linnas. Päevak läks nihu.
L 14 - ujumas - 1.5 km - Rüütli spa-s :)
T 17 - ratas - 43 km, 3 tundi - Harku metsas ja linnas
K 18 - jooks - 9km Harkus, kiirendustega
N 19 - ratas - 60 km - Sütiste ja Harku metsas ja linnas, Elega
R 20 - sörk - 3 km Harku metsas, taastumiseks
L 21 - sörk - 15 km - 2:00, 8 min/km. 15 km Harku rajal, Üllega, väga hea
P 22 - ratas - 10 km Kadrioru pargis, uue edeva lambiga
E 23 - ratas - 12 km Randveres, "päevaku radadel"
K 25 - jooks - 15 km Harkus, 1:22, 5:30 min/km. Pulss 168 bpm, jälgilt kõrge. Lisaks jala-jama.
N 26 - ratas - 40 km - sellest osa Harku tagumise otsa juurikatel
L 28 - ratas - 21 km - öösel Pirita metsas. Pime. Aga uue lambiga saab tõesti sõita kus iganes.
P 29 - jooks - 25 km! - Harkus. 23.5 km 2:12, ja 1.5 km lõdvestuseks otsa.
P 1 - jooks - 16 km lauget Harku metsa
Kaks Harku 8 km ringi. Puhas nauding:
- teine ring oli kiirem kui esimene (45 ja 41 min)
- oluliselt ära ei väsinud
- miski (lihased, liigesed) ai ei ütelnud
Järgmine kord veel pikemalt.
Kes kaasa tahab joosta?
T 3 Mustamäe päevak
Päevak, ilmselt Eesti kõige kergema maastiku peal.
Alustuseks tegin M21B raja ja sain teada:
- Vanakast üles joosta ma ei jaksa. eelmine aasta vabalt jaksasin. -> nõrk!
- Vanakast üles joosta ei tasu!, sest kõrvalt saab kergemini. -> loll
- viimaste punktidega tegin 2:30 viga, väsimus
- aga üldiselt polnud häda. jooksu/mõtlemise vahekord sai enam-vähem õige.
Sadas vihma, olin läbimärg.
Siis tuli J. ja temaga koos jalutasime läbi M21C. Huvitav oli. Ses mõttes, et no mida seda rada jooksvad tüübid seal leiavad? Algajad, saame aru. Aga ülejäänud? Lugupeetud K Postimehest, ma ei mõista teid!
Ja muidugi oli huvitav näha, kuidas inimene seisab jaama kõrval, SI piiksud kajavad kõrvus, ja ta EI SAA ARU, kus on punkt. (Sry J.! :) )
Sõitsin veel rattaga sinna ja tagasi ka. Selgub, et tava-botased sobivad time klipp-pedaalidega (?) suht hästi.
T 10 Pirita päevak
Kaotasin kohe kahes imelihtsas punktis 5-6 minutit. KP 2 (34) ja KP 4 (37), mõlemad imelihtsad, otse suure kruusatee kõrval. Praegu kaardile vaadates on mõlema võtmine imelihtne, jookse lihtsalt kohale. Aga mina tuiasin Pirita metsas ringi nagu tola.
Üsnagi peksaks-pead-vastu-lauda tunne on.
No mida ma seal metsas tegin, NO MIDA???
Lisaks leidsin üles kaardi ainsa soo ja sain jalad mudaseks. Ilmselt ka ainsa võistlejana. Sest vajadust seal käia küll ei olnud.
Raja teine pool - lame Kloostrimets, jooks diagonaalis üle sihtide - läks aga üsna hästi.
T 17 - ratas - 43 km, 3 tundi - Harku metsas ja linnas
MTB-le nagaline rehv alla ja metsa.
Alustuseks kukkusin Trummi kõige laugema tõusu peal ümber. Diagnoos - madalatel käikudel viskab kett üle ja 1:1 peal käib lihtsalt vabalt ringi. Nii juba mäest üles ei sõida. Edasi pidin tagakasseti suuri hammakaid lihtsalt vältima. (Ja ratas tuleb uuesti regulli viia.)
Siis ukerdasin piki Harku raba singlikesi. Neid on kerge leida, sissesõidud on TT käänaku parklast paremal ja vasakul. Sõita ma ei oska (ja ei ole isegi mõtet kirjutada, MIDA ma kõike ei oska), aga ehk oli kasulik. Vahepeal tegin pikki lõike, ratas käekõrval - tuleb tunnistada, et oli tore raba ka seestpoolt vaadata, hoopis teistsugune kui kruusatee pealt :)
Kodutee peal paar ülesmäge kiirendust. Pulss lendas üles, aga jalad protestisid: ei ole rattasõidu lihaseid, ei ole.
Pärast ratast - 15 min sörki ja korralik venitus.
E 23 - ratas - 12 km Randveres, "päevaku radadel"
Normaalne rehv alla, kaart hambu ja metsa. Sõitsin päevaku raja enam-vähem läbi. Ja:
- HOOPIS TEINE TUNNE OLI. Kas vahe rehvis, või selles, et olin üksi ja ei kartnud taganttulijaid - ei tea. Aga suuremal osal singlist, kus "kolmapäeval" täies hädas olin, nüüd.. sõitsin ja no lihtsalt sõitsin.
- Osa eriti mättalist või juuriklikku metsa-alust jäi siiski sõitmata.
- Suurema osa ajast oli vasak jalg klipist lahti. Järgmine kord ilmselt enam mitte.
- Jalga klipist kätte ikka ei saa. Aga seegi paraneb.
- Kohast, kus eelmine kord nipli panin: 1. kord panin jala maha, 2. kord sõitsin üle. On jah vastik. Nagu KaupoR foorumist ütles: "tegelt olid need juurikad strateegiliselt õigesti positsioneeritud. Siis kui esimene ratas oli 2. juurika taga oli tagumine ratas 1. juurika peal (ehk saba oli kõrgel). Kui nüüd ei taibanud raskust taha viia, siis oli üle lenksu lihtne käia. Rajaga tutvumise ajal oleksin isegi peaaegu seda teinud."
- Kraave / sildu kardan.
- Kukkusin kah, aga vähe.
Järgmiseks korraks
- sadul madalale (parem tasakaal)
- käigud korda! praegune tagakasseti jama segab
Aga pmst oli väga hea ja vahe eelmise korraga oli väga suur.
P 29 - jooks - 25 km! - Harkus.
Ammu olen tahtnud ühe pikema otsa teha. Täna siis sai. Eesmärgid...
- kas jalg hakkab valutama? Kui jah, siis katki jätta.
- kui ei, siis teha vastavalt enesetundele 1, 2 või 3 Harku 8 km ringi.
- saada aimu oma jooksupulsist.
1) JALGA hoidsin otse nagu oskasin, valutama ei hakanud. Ka nüüd, õhtul pärast jooksu, on kõik OK.
2) Tegin 1 ringi aeglaselt (46 min), teise kiiremini (41 min), viimase pooleks. 41 min on veidi üle 5 min/km. Lõppu 1.5 km lõdvestus-sörki ja väga korralik venitus (20 minutit).
3) Pulss.
1. ringil hoidsin 160- pulssi. Tulemuseks kiirus 5:30 .. 5:40 min/km. Nukker, eks.
2. ringil lasin nii, et oleks mõnus. 5:05 min/km pulss tuli 170 kanti.
3. ringil tegin paar 180+ pulsiga lõiku. Pikalt nii ei jaksa. Aga mis oluline - need ei tapnud.
Mu mugavus-jooksu kiirus on seega endiselt 5 min/km ja 170 bpm kanti. Aeglasemalt on igav ja tüütab, kiiremalt on raske ja väsitab.
Lisaks mõõtsin ära oma kadentsi, see on 80-85 (ehk 160-170) ja pigem sinna madalama otsa poole. Autoriteetide arvates selgelt liiga vähe.
Ma nüüd mõtlen, mis ma selle teadmisega peale hakkan.
Mul on kaks jalgratast:
- maastikuratas (Merida 500 tfs-d)
- linnaratas (Corratec miskiasi)
Ausalt öeldes pole kahe nii sarnase ratta omamisel suurt mõtet - hoolduskulud ja jupid tulevad topelt, aga olulist sõiduerinevust neil ei ole. Kaks ratast ongi vaid seepärast, et kõigepealt ostsin töölkäimiseks linnaka ja siis tuli varastatud Marini asemele uus maastikuratas hankida.
Nüüd:
- panin Meridale alla universaal-rehvid (laiad, keskelt siledad). Nii sai norm maastikurattast mingi imelik hübriid.
- 150 km järel on Merida amort (rock shox dart-3) taas pehme. Nõme, ausalt.
- kruvisin rattale klipid alla ja sõidan ainult nendega. lihtsalt harjumise mõttes.
_ leidsin üles oma rattapüksid.
- leidsin üles oma Tallinna ümbruse rattateede kaardi :)
Kutsusin siis eile Juhani ja Kaidi sõitma. Selgus aga, et nende rattasõit on minu arusaamisest väga erinev. Kõigepealt nikerdasime Lilleküla ja Pelguranna tagahoove pidi, siis kõndisime Bekkeri sadama raudteel (rattad käekõrval) ja lõpuks passisime Kopli liinidel mere ääres. Huvitav, aga mitte see, mida ma ootasin.
Õhtul sõitsin ringi ümber Ülemiste järve: Kadriorg - Lasnamäe - Laagri - Jüri - Kangru - Järve - kesklinn - Pirita - sadam - Kadriorg. Maanteel tuli keskmine kiirus tiba alla 30.
Koos päevase hoovinikerdamisega 82 km.
17. juulil sai aasta minu õnnelikust kukkumisest Elbruse suusaliftil.
Sünnipäeva ei pidanud, ehkki arstid arvasid, et oleks põhjust.
Rääkisin sõbraga, kes käis sel aastal seal & tipus. Ütles, et nägi sama lifti juures sarnast olukorda - sõitjale anti kinnine iste. Tüüp pääses tooli küljest napilt lahti. Ehk, midagi pole muutunud.
Ütles ka, et JK luges kõigile liftide osas sõnad ekstra peale ja tõi mind (anonüümselt) näiteks. Ehk on mu õnnetusest siis niipidi kasu, et keegi teine jätab kukkumata.
Mägedesse kisub endiselt. Loen kiibitsedes siipeli, alpinism.ee, ilmaringi piikse. Sattusin kogemata lennujaama, kui Heleni kamp Matterhornilt tuli. Korra kaalusin Kasahhi matka, aga ei, sel suvel siiski ei.
Regulaarne sundülevaatus Medicoveris oli päris meeldiv.
- veresuhkur, kolesterool ja (vist) cpr - korras
- EKG - korras
- silmapõhjad - korras. eriti arvestades mu 15a läätse-staazhi
- nägemine - korras. s.t. näen läätsedega nii nagu normaalne inimene peab, tabeli alumist rida.
Rühiga on muidugi jama.
Ja soovitati proovida silindrilisi läätsi.
Hommik.
Küürin kaks tundi järjest kodu. Aja peale, et saaks enne Ove-Iida kojutulekut valmis. Palav; higi lendab laias kaares; panen korraks pulsoka peale, lootuses, et läheb trenni eest kirja; max 95 bpm pole seda siiski. Aga küüritud saab.
Päev.
Iidaga Harku metsa rattaga sõitmas. Teeme parmudega võidu kiire 8 km ringi, Iida on väga tubli.
Iidaga Tugamanni metsas mustikal.
Iidaga Keila-Joa rannas.
Õhtu.
Korraldan Veikole ja Elele Järve selveri pubis välkkohtamise.
Toon V koju ja annan oma alpivarustuse talle.
Öö.
Veikoga 52 km ratast - Viimsi pimedatel väiketeedel.
Pirital ujumas - võimsad lained!
Koju kell neli öösel.
Sportlane 1: "sõidan teist pärast tsikliga mööda, 160ga, värdjad"
Sportlane 2: "luban ähh et ähh lähen ähh järgmisel ähh aastal ähh trenni ähh söön ähh vähem ähh õpin ähh rattaga ähh sõitma ähh värdjad."
Kuna tulemustes on s1 koht kümme KORDA parem kui s2 oma, siis on magus kättemaks selgelt parem kui lihasuretuse oklik tee. Aga järjekorras:
Ujumine - konn/krool, lõpetan tagaotsas, kuid kaotus parematele suht väike, rahul.
Vahetusala - pusin 2 min, jään sellega _kõige_ viimaseks.
Ratas - ei jõua, noh!!! Tagaotsa koht muidugi objektiivselt ära teenitud, mitu korda on siin blogis 2010 kirjas olnud "sõitsin rattaga"? Paar ehk. Mitme-tuhande-km meestega ei saagi sellega võistelda.
Jooks - ämber/haamer/misveel. Ratas on kõrge pulsiga nii ära tapnd, et lihtsalt ei suuda! Süda hüppab siledal maal kõndides rinnust ja tõusul pigem seisan kui jooksen. Kolmandaks ringiks on tunne, et võib lõpuks jooksma hakata, siis saab võistlus läbi.
Kokku võtsin ratta & jooksuga paar selli siiski kätte. Nii et päris viimaseks ei jäänd. Kodanikud, kellega arvasin end samas klassis olema, olid must aga ajas 10% eespool. Nii et objektiivne hinnang sportlikule vormile on ikkagi lähen-trenni-söön-vähem.
Korraldus oli super, rada kah; Kartsin ratast, a viimasel hetkel võeti 1 tehniline koht välja ja muuga sain hakkama. Laskumised tulid iga ring aina kiiremad. Jooksuraja kohta ütles 1 osaline pärast küll "mägironimine"...
Kokkuvõtteks - hea, asju paika panev võistlus.
