Libahunt Viimsi
"Mudamülka" ehk Meelis Lauri mina
6 tundi, 40 km
153 punkti
22. koht 150 võistkonnast
Viimsi täis-ehitatus on näiv. Suurem osa poolsaart on metsik mülgas ja ürgmets. Rajad on savised, raiesmikud risused. Ehk siis, nagu päris.
Ja sügisel orienteeruda on mõnus. Alusmets on hõre, nähtavus hea, nõgest ei ole. Mere ääres oli vihma ja tuule käes külm, aga paljukest me seda mereäärt ikka saime.
Planeerimine.
Olin teinud 2 m / 40 km niidi. Mõtlemata, et me jookseme 40 km KOKKU, mitte LINNULENNULT. Ring tundus küll veidralt pikk, aga ma ei järeldanud sest midagi. JOBU, ausalt!
Jooksime päripäeva ringi.
2x punktid jätsime pmst planeeringust välja ja võtsime neid vaid siis, kui nad otse rajal olid.
Stardiülesande jätsime ka välja. Vist vale otsus, oleks saanud 10 minutiga 8 punkti. Aga päripäeva ringiga ei klappind stardikas üldse.
Võistlus ise
Esimesed paar punni jooksime kohe vales järjekorras - 55 25 56. Tõus Lubja mäele oli tossuga nii raske, et enne järgmist hooaega ostan nubludega jalatsid. Aga majaka juures oli õunapuu imemaitsvate sibulatega, see tegi tuju taas heaks.
Mets on meie element. KP 82 olime teisena, 57 ja 64 ilmselt esimesena. Punktid tulid kätte üsna puhtalt. Ajaliselt oli metsas ragistada valus, aga neid välja jätta ka ei saanud.
Muuseumisse joostes tegime lolluse ja jäime suletud elurajooni lõksu. Kahjuks ei osanud sellest õppida...
Pärast lihtsat läänekallast ja põhjatippu taas metsa. KP 48 peale läks palju aega, kaart oli nadi. Leppneeme sadamas - käisime. Sihvka-ülesande jätsime vahele. Tõuget sõitis taas Lauri.
Plaan nägi ette KP 95. Õnneks tuli mul mõistus koju ja ma veensin ka teisi, et me ei jõua sinna. Oleks proovind - oleks rängalt hävind. Jooksmine oli juba raske, kohati kõndisin (küll üsna kiiresti). Tegime alumise ringi piki kallimaid punkte ja olime napilt finišigraafikus, kui...
61 - 83 etapil tuli mul tark mõte lõigata. Kaardi järgi SAAB sealt läbi! Otsisime, küsisime teed ja lõpetasime sellega, et jooksime KOERA. Kuudist välja karvane elukas ja otse meile peale. Üsna napilt oleks lugu meditsiiniliseks läinud - olime tal kõik keti ulatuses - põrkasime ummisjalu tagasi. Minu arust olime söötis maal, mitte kellegi krundil, aga kas koer sest küsib!
Edasi ei jamand, läksime teele tagasi, korralik litakas kõige valemal ajal! KP 83 saime ikka ära, aga 32 jäi võtmata ja lisaks saime minuti trahvi.
ANALÜÜS pärast võistlust:
Saime kätte nii poolsaare keskosa kallid punktid kui põhjatipu tiheda pusa, lõunas tegime ka vist optimaalse kaare.
Stardi-ülesanne oleks kaasa toonud vastupäeva ringi ja suurema segaduse raja lõpus. Kusagilt väga võita ma ei oskaks.
Kõige aeglasemalt tulid punktid alguses - 31 p tunniga.
Kõige aeglasemalt kaardi keskel metsas - 20 p tunniga.
O-vigu tegime vähe.Rohkem joosta poleks suutnud. Ma olin lõpus väga väsinud.
Ehk, üsna maksimumi kanti sooritus!
6 tundi, 40 km
153 punkti
22. koht 150 võistkonnast
Viimsi täis-ehitatus on näiv. Suurem osa poolsaart on metsik mülgas ja ürgmets. Rajad on savised, raiesmikud risused. Ehk siis, nagu päris.
Ja sügisel orienteeruda on mõnus. Alusmets on hõre, nähtavus hea, nõgest ei ole. Mere ääres oli vihma ja tuule käes külm, aga paljukest me seda mereäärt ikka saime.
Planeerimine.
Olin teinud 2 m / 40 km niidi. Mõtlemata, et me jookseme 40 km KOKKU, mitte LINNULENNULT. Ring tundus küll veidralt pikk, aga ma ei järeldanud sest midagi. JOBU, ausalt!
Jooksime päripäeva ringi.
2x punktid jätsime pmst planeeringust välja ja võtsime neid vaid siis, kui nad otse rajal olid.
Stardiülesande jätsime ka välja. Vist vale otsus, oleks saanud 10 minutiga 8 punkti. Aga päripäeva ringiga ei klappind stardikas üldse.
Võistlus ise
Esimesed paar punni jooksime kohe vales järjekorras - 55 25 56. Tõus Lubja mäele oli tossuga nii raske, et enne järgmist hooaega ostan nubludega jalatsid. Aga majaka juures oli õunapuu imemaitsvate sibulatega, see tegi tuju taas heaks.
Mets on meie element. KP 82 olime teisena, 57 ja 64 ilmselt esimesena. Punktid tulid kätte üsna puhtalt. Ajaliselt oli metsas ragistada valus, aga neid välja jätta ka ei saanud.
Muuseumisse joostes tegime lolluse ja jäime suletud elurajooni lõksu. Kahjuks ei osanud sellest õppida...
Pärast lihtsat läänekallast ja põhjatippu taas metsa. KP 48 peale läks palju aega, kaart oli nadi. Leppneeme sadamas - käisime. Sihvka-ülesande jätsime vahele. Tõuget sõitis taas Lauri.
Plaan nägi ette KP 95. Õnneks tuli mul mõistus koju ja ma veensin ka teisi, et me ei jõua sinna. Oleks proovind - oleks rängalt hävind. Jooksmine oli juba raske, kohati kõndisin (küll üsna kiiresti). Tegime alumise ringi piki kallimaid punkte ja olime napilt finišigraafikus, kui...
61 - 83 etapil tuli mul tark mõte lõigata. Kaardi järgi SAAB sealt läbi! Otsisime, küsisime teed ja lõpetasime sellega, et jooksime KOERA. Kuudist välja karvane elukas ja otse meile peale. Üsna napilt oleks lugu meditsiiniliseks läinud - olime tal kõik keti ulatuses - põrkasime ummisjalu tagasi. Minu arust olime söötis maal, mitte kellegi krundil, aga kas koer sest küsib!
Edasi ei jamand, läksime teele tagasi, korralik litakas kõige valemal ajal! KP 83 saime ikka ära, aga 32 jäi võtmata ja lisaks saime minuti trahvi.
ANALÜÜS pärast võistlust:
Saime kätte nii poolsaare keskosa kallid punktid kui põhjatipu tiheda pusa, lõunas tegime ka vist optimaalse kaare.
Stardi-ülesanne oleks kaasa toonud vastupäeva ringi ja suurema segaduse raja lõpus. Kusagilt väga võita ma ei oskaks.
Kõige aeglasemalt tulid punktid alguses - 31 p tunniga.
Kõige aeglasemalt kaardi keskel metsas - 20 p tunniga.
O-vigu tegime vähe.Rohkem joosta poleks suutnud. Ma olin lõpus väga väsinud.
Ehk, üsna maksimumi kanti sooritus!
2 comments:
Kui ma õigesti aru saan, oli see koeraga kohtumise koht minu majast ca 200 m kaugusel ja te ei olnud ainukesed, kelle peale ta oma kuudist täie hooga välja kargas. Ja sealt kohast saab jah otse läbi.
Nojah. Seal oli veel üsna mitu kohta, kus kaardi järgi tavalisel teel oli tegelikult värav ees ja tuli ringi joosta. See koer oli tuli lihtsalt valel hetkel, me olime väga täpselt graafikus (KP 61 - 83 - 32 - SF) ja see 3-4 minutit viga maksis meile KP32 ja trahvi. Tavaline rogaini olukord: kui planeerid väga täpselt, siis EI TOHI lõpus midagi valesti minna. Aga kui planeerid varuga, siis jääb selline "oleks tegelikult võinud..." tunne.
Post a Comment