Pehme ratas
(kirjutatud umbes kuu aega tagasi)
Ostsin kasutatud FS ratta, et proovida, kuidas sellisega on.
Esimene katse - Pirita mets.
Ratas on nagu laev. Pehme, ka amordi kõige kangemas seades. Mul on tunne, et ma olen liiga raske tema jaoks, vajutan tagumise amordi läbi ja keskjooks vajub vastu maad. Aga noh, vaatame, vaatame...
Samal õhtul võtsin enda vana ratta. Amordita MTB, raam mulle veidi väike. Nagu siga ja kägu on need rattad, ja vana on tänaval kahtlemata sümpaatsem. Kerge, vilgas ja tundlik - kui vajutad, siis liigub.
Uuele pillile tuleb klipid alla ja laiem sadul peale panna, eks siis näis, kas hakkab meeldima.
Positiivse poole pealt: maastikuratas ajab maastikule. Kohe esimene sõit viis mind Pirital jõe ja Kose tee vahele, kus ma pole iial käinud. Seal on miskid mahajäetud majad, varjend ????, hulk keerulist maastikku. Isegi päevakud pole seda puutunud. Sinna tuleks uuesti minna, ja kohe - suveks on sihuke võss ees, et midagi ei näe.
Ostsin kasutatud FS ratta, et proovida, kuidas sellisega on.
Esimene katse - Pirita mets.
Ratas on nagu laev. Pehme, ka amordi kõige kangemas seades. Mul on tunne, et ma olen liiga raske tema jaoks, vajutan tagumise amordi läbi ja keskjooks vajub vastu maad. Aga noh, vaatame, vaatame...
Samal õhtul võtsin enda vana ratta. Amordita MTB, raam mulle veidi väike. Nagu siga ja kägu on need rattad, ja vana on tänaval kahtlemata sümpaatsem. Kerge, vilgas ja tundlik - kui vajutad, siis liigub.
Uuele pillile tuleb klipid alla ja laiem sadul peale panna, eks siis näis, kas hakkab meeldima.
Positiivse poole pealt: maastikuratas ajab maastikule. Kohe esimene sõit viis mind Pirital jõe ja Kose tee vahele, kus ma pole iial käinud. Seal on miskid mahajäetud majad, varjend ????, hulk keerulist maastikku. Isegi päevakud pole seda puutunud. Sinna tuleks uuesti minna, ja kohe - suveks on sihuke võss ees, et midagi ei näe.
No comments:
Post a Comment