Londoni ratta-asjandus
Armusin täeiga Londoni rattalaenutusse.
Tahan hirmsasti proovida, et kuidas see on. Liiklus on siin valepidine ja tihe, seega tipptunnil sõit tundub mõeldamatu. Hiilin välja hommikul kell kuus, et ehk saab vaikses varahommikus väikse tiiru teha.
Ratta saab rattajaamast. Kesklinn on neid täis, kuid - !!! - öösel ja varahommikul on need ratastest tühjad. Õnneks näitab online kaart nii jaamade kui rataste asukohti. Äge!
Jaamas on masin, paned kaardi sisse, maksad 2£ ja saad ööpäevaks ratta (restrctions apply). Ei mingit registreerimist ega muud. Juhend on lihtne ja selge. Edasised laenutused on veel lihtsamad. Kaart korraks masinasse, saad ratta koodi, tipid selle sisse ja sõidad.
Ratas on raske mütakas, kolm käiku, kihutada sellega ei anna. Kuid edasi saab ootamatult kärmelt. Velotan vaid veidi - üle jõe ja piki South Banki edasi - ja heidan pilgu selja taha. Issand, ma olen NII kiiresti jõudnud NII kaugele!
Sõidan veidi edasi-tagasi, imetlen lähivaates Toweri silla avamist. Tagasi kulgen juba täies liikluses. Pole üldsegi hull. Ümberringi on pidev mäsu kõikidest liikluse liikidest korraga, kahekordsed bussid ja jalakäijad ja teised velod, aga tunne on kuidagi... ohutu. Ja vasakpidisusega saan hästi hakkama.
Ilmselt on ohutuse tunne petlik, aga nüüd julgen sõita ka tipptunnil. Kell kuus õhtul veeren teatripiletit ostma. Pilet käes, teen pikema tiiru - Big Ben, London Eye, üle kahe silla... Jään jätkuvalt ellu ja olen endaga väga väga rahul.
Plaan rattaga Victoria jaama sõita feilib aga sajaga. Sinna ma saan ja kiiresti - Holbornist 8 minutiga. Hommikusel tipptunnil. Tore on sõida piki Thames'i,
mööda Big Benist ja Westministerist. Siis aga kulutan 20 (kakskümmend!!!) minutit ratta parkimisele. Olen kindel, et küllap on Victori liiklus-sõlmes
rattajaam iga nurga taga. Sittagi! Teen ringi ümbes jaama - ei. Küsin nõu - ei. (Suurlinnades ei tasu üldse abi küsimise peale loota,
iga mats ajab oma kitsast liini ja millestki muust midagi ei tea.) Suurem ring - ei midagi, aga vähemalt leian kaardi, mis viitab rattajaamale.
Kuid selle asemel on tohutu ehitusplats! Tiirutan veel, leian uue kaardi ja uue rattajaama, kuid ka selle leidmisega on raskusi...
Kokkuvõttes 20 min erutatud sõitmist ja läbimärg selg.
Kuidas ma nii lennukile lähen?? :(((
Nõuandeid:- Kasuta KAARTI!!! Seal on peal nii jaamad kui rattad!
- Kohalikud muidugi kasutavad jaamade jaoks äppe (või teavad peast). Mina, töötava nutitelefonita metslane, olen lihtsalt süsteemiväline friik.
- Ratas läheb jaama & tuleb välja jõuga. Ära karda, lükka ja sikuta kõvasti!
- Häbeneda pole vaja. Siniseid laenu-rattaid on linn täis. Ja sõidetakse nii suvalt, et kogenematu eestlane ei torka kuidagi silma.
Tahan hirmsasti proovida, et kuidas see on. Liiklus on siin valepidine ja tihe, seega tipptunnil sõit tundub mõeldamatu. Hiilin välja hommikul kell kuus, et ehk saab vaikses varahommikus väikse tiiru teha.
Ratta saab rattajaamast. Kesklinn on neid täis, kuid - !!! - öösel ja varahommikul on need ratastest tühjad. Õnneks näitab online kaart nii jaamade kui rataste asukohti. Äge!
Jaamas on masin, paned kaardi sisse, maksad 2£ ja saad ööpäevaks ratta (restrctions apply). Ei mingit registreerimist ega muud. Juhend on lihtne ja selge. Edasised laenutused on veel lihtsamad. Kaart korraks masinasse, saad ratta koodi, tipid selle sisse ja sõidad.
Ratas on raske mütakas, kolm käiku, kihutada sellega ei anna. Kuid edasi saab ootamatult kärmelt. Velotan vaid veidi - üle jõe ja piki South Banki edasi - ja heidan pilgu selja taha. Issand, ma olen NII kiiresti jõudnud NII kaugele!
Sõidan veidi edasi-tagasi, imetlen lähivaates Toweri silla avamist. Tagasi kulgen juba täies liikluses. Pole üldsegi hull. Ümberringi on pidev mäsu kõikidest liikluse liikidest korraga, kahekordsed bussid ja jalakäijad ja teised velod, aga tunne on kuidagi... ohutu. Ja vasakpidisusega saan hästi hakkama.
Ilmselt on ohutuse tunne petlik, aga nüüd julgen sõita ka tipptunnil. Kell kuus õhtul veeren teatripiletit ostma. Pilet käes, teen pikema tiiru - Big Ben, London Eye, üle kahe silla... Jään jätkuvalt ellu ja olen endaga väga väga rahul.
Plaan rattaga Victoria jaama sõita feilib aga sajaga. Sinna ma saan ja kiiresti - Holbornist 8 minutiga. Hommikusel tipptunnil. Tore on sõida piki Thames'i,
mööda Big Benist ja Westministerist. Siis aga kulutan 20 (kakskümmend!!!) minutit ratta parkimisele. Olen kindel, et küllap on Victori liiklus-sõlmes
rattajaam iga nurga taga. Sittagi! Teen ringi ümbes jaama - ei. Küsin nõu - ei. (Suurlinnades ei tasu üldse abi küsimise peale loota,
iga mats ajab oma kitsast liini ja millestki muust midagi ei tea.) Suurem ring - ei midagi, aga vähemalt leian kaardi, mis viitab rattajaamale.
Kuid selle asemel on tohutu ehitusplats! Tiirutan veel, leian uue kaardi ja uue rattajaama, kuid ka selle leidmisega on raskusi...
Kokkuvõttes 20 min erutatud sõitmist ja läbimärg selg.
Kuidas ma nii lennukile lähen?? :(((
Nõuandeid:- Kasuta KAARTI!!! Seal on peal nii jaamad kui rattad!
- Kohalikud muidugi kasutavad jaamade jaoks äppe (või teavad peast). Mina, töötava nutitelefonita metslane, olen lihtsalt süsteemiväline friik.
- Ratas läheb jaama & tuleb välja jõuga. Ära karda, lükka ja sikuta kõvasti!
- Häbeneda pole vaja. Siniseid laenu-rattaid on linn täis. Ja sõidetakse nii suvalt, et kogenematu eestlane ei torka kuidagi silma.
No comments:
Post a Comment