Spordi-ostud 2011

Pulleritsu blogi kommentaaris kirjutab üks heal järjel onu, mis varustust ta 2011 aastal ostnud on.
Hea mõte!
Panen ka kirja.

Aasta ost - pikad õhukesed jooksupüksid. Nike. Uskumatult hingavad! Nendega jooksen, suusatan ja olen kodus teleka all. Odavad ka - paarkümmend €.
Järgmisel kohal on oranž lukuga dressikas. Suusatamiseks ja külma-ilma-jooksuks ideaalne.

Riided
- jooksupüksid, lühikesed, ostetud Newarkist Kalifornias.
- jooksupüksid, pikad, mitte-liibuvad, 2 paari, Nike, Rocca-al-Mare Sportland
- jooksusärke
- jooksu-särk, pikkade varrukatega, erekollane. Et mind pimedas näha oleks!
- jooksu-särk, Skype logoga, toreduse pärast
- sokid, poolõhukesi, 2 paari
- sokid, paksud / mäkke, NG pood Londonis
- dressipluus, oranž, Saucony, Jooksuekspert
- buff, õhuke
- rattakindad, soojad
- tossud, Saucony, Jooksuekspert

Tehnika
- suusakepid, Yoko, klassika / 155 cm, Hawaii
- pulsikell / äratuskell, Polar F6, kasutatuna 40€ eest
- rattarehvid - "universaalid", enne triatloni - väga head!
- vöökott - odav, suusatamiseks - hukkus väga kiiresti
- seljakott - "jooksukott", 18l, rogainidele, Salomon
(ratta-varustust ostsin kindlasti veel, aga enam ei mäleta.)

Mäevarustus
- saapad, La Sportiva Tibet, Matkasport
- käimiskepid, Fizan, Üllarilt
- paksud mäe-labakud, Üllarilt
- tipukott, Tatonka 18 liitrit, 200g, Üllarilt
- ronimis-kola (karabiinid, slingid, repsud)
- kassikott, kassinupud, kirkaotsad - Chamonix'st

Hukka sai ka hulk asju:
- särgid - lähevad higist haisema ja prügikasti ära
- Polari kell - kadus kevadel ära ja ilmus sügisel välja
- Garmini kell - lakkas töötamast
- vöökott - nii vana Halti kui uus no-name läksid hingusele
- isetäituv magamismatt - lekib mitmest kohast

Esimene suusatiir

2010 lõpus jõudsin suuska sõita 200 km.
2011 lõpus suusatasin 200 meetrit (ilma kilota) ja seda ka nutuga pooleks.
Aga eile tuli lõpuks lumi maha - vähemalt korraks. Harku metsas oli rada täies ulatuses valge. Pehme, klassika-jäljeta, kohati vesine, ja kohati õhuke, aga väga sõidetav.

Võtsin oma igivanad Visud ja tegin kaks ringi - 16 km - uisku.
Öösel (rajale 0:07), lambiga, ja muidugi ihuüksi.

Esimene ring: alustasin rahulikult, siis tegin 4 km kiiresti. Lõpus käisin ninali (ja enne oli mitu napikat). Koordinatsioon on täiesti olemata, aga sõita jaksan. 40 min, 5 min/km.

Teine ring: häääästi rahulikult. Tuletasin meelde trennis tehtud "jalalt jalale" harjutusi. Tulemus oli huvitav: ma mitte ei sõitnud, vaid pigem seisin suuskadel. Seni pole ma osanud uisku rahulikult sõita, alati rahmeldan ja väsitan ennast. Aga nüüd - ei mingit pingutust, pulssi polnud vist ollagi, lihtsalt seisad ja tasapisi kulged edasi kah. Ringile 50 min, 6 min/km.

Järeldused :)))
- tulebki rahulikult sõita ja uisu-koordinatsiooni tekitada
- uisu-suuska on vaja. Või vähemalt -saabast. Mu Visu peale pandud klamber + Salomoni saabas on hirmus ebamugavad. Saabas kinnitub suusale ninast kaugel eespool, suuska tuleb tõsta kuidagi imelikult päkaga, tulemuseks krambid sääres (siiamaani on tunda).
- üldiselt - pole viga!

Sport 2011

Eesmärke oli neli:
Tartu Maraton - hindele 5+. Aeg alla 5:30, enesetunne läbivalt hea.
Mont Blanc - hindele 5. Tipus käidud, aga jõudu / vastupidavust oleks võinud rohkem olla.
Tallinna Maraton - hindele 4. Läbitud, aga aeg üle 4 tunni ja enesetunne halb.
Karepa rogain - hindele 3. Olin nõrk ja aeglane.

Blanc muidugi kõige tähtsam, teisel kohal TM kui ikkagi "elu esimene läbitud suusavõistus". Jooksu-maraton ja rogain olid pigem esimese kahe viljad.

Mina, mudilaskoori solist

1977. Läksin esimesse klassi ja sattusin mudilaskoori. Aga mulle ei meeldind seal - ei mäletagi, miks. Niisiis valetasin emale, et mudilaskoor pandi kinni. Vaevalt ta mind uskus, aga ega mina seda ei teadnud!!! Nii sain koorist tulema ja jäin elama hirmus, et äkki ema ikkagi avastab, et. Elasin selle õudsa süü painega kogu kooliaja.

2010. Kati paneb mind kirja Ellerheina mudilaskoori "laulvate lapsevanemate" nimekirja.

2011. Dirigent M teatab, et lähebki laulmiseks. Veel hullem - mind on pandud solistiks, et me Iidaga duetti laulaks. Ellerheina mudilaskoori jõulukontserdil. Mustpeade majas. Brr!!!!!

Õpime. Viisi saame selgeks ja sõnad pähe, aga koos laulmine ei tule ega tule. Eriti hulluks läheb, kui peab koos koori ja klaveriga laulma - O.E. teeb "tempot", kogu koori ees lähevad sõnad sassi ja hääl väriseb, ja mina ei võta madalaid noote välja.

Kontsert Mustpeade majas. Kõigepealt laulavad mudilased ise (hästi) ja ansambel. Selle ajaga hakkab saalis tittedel igav, nad hakkavad kärama ja ringi tormama. Saab selgeks, et pisemad vead lihtsalt ei jõua publikuni.

Kui meie Iidaga lavale saame, hakkab seni vaikne Ove kärama (ta polnd rahul, et talt fotokas käest ära võeti) ja Kati punub temaga ukse poole. See ajab naerma. Samal ajal värisevad mul nii hääl kui jalg. Aga lauldud saame - vist hästi. "Puhtalt", kiidab ämm, ja "ei värisenud sul miski", ütlevad teised. Iida on aga ekstra tubli: proovide-aegne arglikkus on kadund, hääleke kannab ja pilk ei käi piki kinganinasid.


Siis tuleb veel lapsevanemate + laste ühiskoor, kaks laulu. Pärast kurdetakse, et ma olla koorist üle kisanud.

Üldiselt - meeldiv kogemus. Iidaga on aga kokkulepe, et kui mina tulen temaga laulma, siis laseb tema oma hambad ära parandada. Hamba-arsti aeg on kirjas, 3. jaanuaril, siis näeme :)

Adobe Photoshop Elements 10

Vaatasin natuke ringi tasuta foto-töötlus programmide seas.
Seejärel sõitsin õudusest pead raputades Photopointi ja ostsin Adobe PSE 10.

Tasuta foto-töötlus tarkvaral on - alates Gimpi ja Irfanview tekkest - piisavalt võimekust. Aga kasutajamugavus...!!!

Kui sa teed mingit softijuppi, siis mõtle selle kõige lihtsamate, kõige tavalisemate, kõige esimeste kasutus-lugude peale ja optimeeri need ära. Siis on lootus, et inimesed vaatavad ja neile meeldib. Aga kui ma pean kõige lihtsama liigutuse jaoks googlet kasutama... ja siis selgubki, et lihtsat võimalust ei ole ja tuleb kombineerida... nooo kuuulge!!

Lisaks PSE-le tuli koju ka Premiere. Mängimiseks.

Raamat: "Norra mets", Jaapani nohikute obsessiivsest elust

Läks aeglaselt. Tegevust on vähe, aga enamik sellest on arusaamatu ja vajab süvenemist. Tihti jäin kahtlema, et ehk segab mind mu kultuuriline harimatus. Äkki ongi Jaapanis seks nii mittetabu, et esimesel kohtamisel pornokinos S&M filmi vaadata on OK? Ehk nõuabki sealne etikett küsimusele "kas armastad mind?" vastust "ma ei saa sellest praegu rääkida"? Sest mõttes on hea raamat, et pani iseenda nooruse peale mõtlema. Kui jäle nohik peategelane ka poleks - ma ise olin sada korda hullem. Teiseks pani mõtlema, et kuidas areneks tüüpide suhted nüüd, neti-ajal. Nohiklust, obsessioon ja sula lollust on muidugi igal ajal - aga suhtlus on muutunud palju suvalisemaks. Mida see muudaks / muutnuks? Ma olen Murakamilt lugenud vaid ühte raamatut veel - "What I Talk About When I Talk About Running" - see oli samasugune, aeglase vooluga ja endassevaatav.

Suusatrennis, kellaga

Olen nüüd ligi kolm nädalat uuesti trennis käinud. Enne seda oli kaks kuud pausi, sept - nov. Istusin kodus ja sõin peput laiaks.

Kaks kuud on kole pikk aeg ja selle käigus jõuab jääda hullult nõrgaks. Täiesti masendav! Nov alguses võttis paar astet treppi mu ähkima. Kõht hakkas varbaid varjama, ehkki kaal ütles, et numbrid pole eriti kasvanud.

Esimesed korrad sörkida oli tõsine piin. Nüüd on juba hea.

Suusatrenni esimesed paar korda jätsid mulje, et kõik hakkab normi jõudma. Eilne tõi taas maa peale:

Hüppasime Ambrose mäest üles. Uisusammu, keppidega. Teised, nii mehed kui naised, nagu lendasid mäest üles. Kergelt, pingutamata, kiiresti. Mina - ähkisin - ka väga rahulikult liikudes. Kell ütleb, et pulss oli "üleval" 180, 185 ja rohkemgi. See on sama mis mu suvine max pulss! Ehkki Ambrose mägi (see lauge osa ilma ülemise parempoolse tõusuta) on ju päris lühike nukk. Ja hüpete vahel puhkasime. Tegelt pärast viimaseid tõuse (kokku 14x) ei puhanud ma enam midagi...

Mis ikka! Olen alles 3 nädalat uuesti liikunud, terve pikk talv on ees.

Muidu on suusatrenn super abiks: 1) regulaarsus - ma tean ja kodused teavad, et 2x nädalas on mul trenn 2) paras koormus - 1.5 .. 2 tundi rahulikku tegemist 3) võimlemine ja ÜKE, mida ise teha ei viitsiks 4) koos venitamine

Järgmisel päeval: ... olid jalad täiesti värsked - hüppamist poleks nagu olnudki. Hmm? Otsustasin siis veidi sörkida, ja see omakorda läks üle jooksuks: Nõmme keskus - Kadriorg, läbi öise linna, 9.5 km. Joostes tundus, et üldse ei jaksa ja hing on kinni ja mis veel. Aga lõpuks tuli kiiruseks täpselt 5 min/km, bruto, koos valgusfooride ja raudtee-ületuste ja pimedate tänavate ja autode ees sik-sakitamiste ja mõningate ekslemistega Juurdeveo tänava kandis... Ja ka pärast seda, järgmisel päeval, polnud jalgades tunnet, et oleks trenni saanud!

Londonis - Occupy LSX, Primrose Hill

Käisin vaatasin ära Occupy London Stock Exchange laagri.
http://occupylsx.org/

Käisin hommikul jooksmas.
Väljusin puha pimedas. Primrose Hill'i jõudsin ammu enne päikese tõusu. Ilus!

Pöff: Animated Dreams

Pöff'i anima-festivali osa - Animated Dreams - sai läbi.

Nägin ära:

"Coraline ja salajane uks." Iidaga. Laste fantasy/horror. Kena, mõjuv, hirmus, aga kokkuvõttes kuidagi - mõttetu. Pärast filmi sai nukke näppida ja Laika stuudio asjapulka küsitleda. Lastele meeldis.
http://www.imdb.com/title/tt0327597/ ja http://en.wikipedia.org/wiki/Coraline_(film)

Jaapani p-anime läbilõige. Täiesti arusaamatu.

Võitnud filmide programm. Ka arusaamatu. Kunst pole ikka mulle.

Suusatrennis

Sattusin CFC suusatrenni.
Esimene kord oli selline - natuke kõike:
- pool tundi jooksu
- veidi hüppamist - mäest üles - ühel jalal, kahel, külg ees
- paarteist minutit võimlemist
- kiire venitus
Kokku 1:45.

Eks näis, mis edasi saab ja kas ma saan seal käima hakata.
Tahaks küll.

Facebooki alatud kavala listid

Vihastasin täiega Facebooki peale.
Põhjus: "Smart groups" meelitab mu sõpradelt minu andmeid välja.
See on kuratlikult kaval ja alatu ja sellest ei ole mingit mõistlikku pääsu.

Algas nii:
FB ütles, et neiu K on mu kodulinnaks pannud Tallinna.
Vihastasin.
Kust võtab K jultumuse FB-le minu andmeid anda!
Ja panin neiu K blokki (isegi topelt; unfriendisin, ja nüüd kirjutan tast siin blogis).

Sain muidugi aru, et pahandan vales suunas. Süüdi pole K. Süüdi on Facebook ise, mis KÜSIB mu sõpradelt minu kohta. Aga mis viisil? Ma polnud seni märganud.
Veidi Googlet ja selgus:
1) Facebooki on tekkind featuur "smart lists". See grupeerib su sõpru asukoha, töö, kooli ja pere järgi.
2) Smart = automaatne. Võtab profiilist andmed ja koostab sellekohased grupid.
3) Kuna K kodulinn on Tallinn, on tal grupp "Tallinna ümbrus", kus sees sama kodulinnaga sõbrad.
4) Gruppi saab sõpru lisada ka käsitsi. K võttis ja lisas mind "enda Tallinna sõprade" listi.
5) Sellega õppis Facebook ära, et ka minu kodulinn on Tallinn.
6) Facebook küsis mu käest kinnitust, et kas ta tõesti elab Tallinnas. Ja seda ma siis nägingi.

Tundub mõistlik, eks.

Miks ma siis arvan, et see funktsioon on geniaalselt kaval ja alatu?

Sest see paneb MINU sisestama andmeid MINU SÕPRADE kohta.

Ma tegelikult ei häbene ennast. Mu kodune aadress, telefon, e-mail, laste nimed, mini-CV on kõik netis väljas. Aga ma tahan, et see info oleks MINU kontrolli all. Tahan - kirjutan (ja lasen Googlel indekseerida), ei taha - ei kirjuta.

Facebook toimis seni samal põhimõttel.
Aga enam mitte.
Nüüd on mu sõpradel huvi minu profiili ise muuta.
See on väga põhimõtteline vahe.

Ei aita ka see, kui ma sõprade muutusi ei kinnita - mis öeldud, see öeldud, isegi kui profiilis välja ei paista.

FB võidab sellega mitmel viisil:
- sõprade grupeerimine on kasulik, aga väga tüütu. Automaagia on siin abiks.
- FB saab kätte profiili-info ka nende kasutajate kohta, kes seda ise sisestada ei taha.
- FB saab kasutajate graafi palju täpsemaks. 
Ja kasutajale endale tundub, et see kõik on tema mugavuse huvides!
Tõesti, nupukas.

Ma ei teagi, mida teha. Mul tegelt tõesti poleks probleeme Facebooki kogu oma avalik info sisse kirjutada. Olekski nagu teema läbi. Aga ma ei taha. Sest ma olen tige. Sest Facebook on pannud mu tuttavad mu privaatsust rikkuma. Ja nii kavalalt, et nad ei saa ise arugi.

Mida siis teha?
Variandid:
- kustutan konto - oli esialgne reaktsioon, aga seda vist ei tee
- kirjutangi, et elan Talinnas, töötan Skypes, õppisin TÜ-s
- täidan profiili valeandmetega.

Neiu K ees tuleks vist vabandada...
Või siis ikka ei tuleks!!!
Ise on süüdi, et sellist värdjalikku sotsvõrku kasutab!

Palju pulsikelli

Mu aprillikuu spordi-logi lehel on kirjas:
"E 11 - sörk - 6 km, 45 min, 7 min/km, 145 bpm. Nõmmel. Esimest korda Garmini pulsokaga"

Garminiga seepärast, et vana Polar F11 kadus veidral kombel ära.

Täna - leidsin üles.
Õigemini, oli tagasi toodud.

Nüüd on mul kolm pulsikella:
- Polar F6, ostsin enne Alpe
- Polar F11, see vana
- Garmin Forerunner 405

Karepa rogain

Kogu järgnev tehniline kribu "KP siin, kilomeeter seal" on tegelt hülge möla. Oluline on hoopis, et 

OLI SUPER ILUS SÜGISPÄEV
KAUNIS PÕHJA-EESTI MAASTIKUS
TOREDAS SELTSKONNAS
JA KÕIK MUU ON VAID NUMBRINÄRIMINE!
AITÄH KÕIGILE!!!

Karepa rogain,
Veiko & mina,
84 punkti, 24 KP-d,
aeg 7:59:07 :)

Tulemus - nõrk, a no ei jaksand rohkem. Vt ka "raja planeering";
Maastik - vastik. Joostavat metsa pmst polnud. Raiesmikud, tormimurd, tihnik. Ka ranna ääres oli männiku asemel vaid võsa ja kole. Samas sihid ja kraaviääred olid enamjaolt OK ja üsna kuiv oli ka.
Ilm: super!!! Soe, tuuletu, vist päikseline...
Raja plaan: "liblikas" läänest itta. Alustuseks mereäär, siis Vainupea & Selja jõe punktid, päris lõunasse ei trügi. Üle silla tagasi. Siis liblika teine tiib - Toolse-tagune kallis punkti-pilv. Ja kui jõuab, kaardi keskosa. 40km linnulennult, alla 100 punkti.
Päriselt: väsisime ära, jäime ajahätta ja Toolse punktid jäid võtmata.
Mis läks nässu: 
1) tegime liiga optimistliku plaani,
2) olime lihtsalt nõrgemad kui arvasime,
3) oleks pidanud jõe ületuse sisse planeerima.
Jooksime: Alla 50 km. Linnulennult 125 cm = 37 km. Koefitsient 1.25 .. 1.3 annab 48 .. 49 km.
GPS: jäi koju, laadima...

Rajast läbimisest pole palju rääkida.
Oli valesid teevalikuid ja kohatist puterdamist, aga ei ühtegi suurt viga. 
Starti jäime paar minutit hiljaks.
KP 30 kaotasime kompassi ära (aga leidsime kohe üles),
KP 25 otsustasime rajal välja jätta ja see oli oli meist rumal,
KP 40 - KP 20 kartsime suksusid segada ja ronisime ringiga ümber kopli,
KP 48 otsisime punkti vale sälkoru kaldalt,
KP 59 kandis eksitas meid libalagendik ja kaotasime mitu kallist minutit, nii et
KP 29 ei leidnud üles!!! - puhtalt ajapuudusest!, ja
finišisse lidusime 2 km täiest jõust, jalad tulivalusad.
Pärast finišit lihtsalt kukkusime pikalt, töts, siruli, sest viimane laks oli ikka tõesti valus.

Mina väsisin ära väga alguses, juba teisel tunnil hakkas raske. Kohe algusest oli selge, et V-l on täna parem minek. 2:30 ja 4:30 vahel ei jõudnud ma üldse joosta, pidime kõndima, tõeliselt piinlik oli... Aga pärast topelt-joogipunkti KP 54 juures hakkas parem, ja siis väsis ära hoopis V, lõpus liikusime taas täiesti kenasti.

Sõin 2 suur võileiba ja 3 geeli, oli täpselt paras.

Pärast kodus puurisin kaarti pikalt ja mõtlesin, mis plaanimisel valesti läks ja kas üldse läks. Panin kaardi nööpnõelu täis ja vedasin niidiga erinevaid meie joostud vahemaale vastavaid radu.

Arvestasime, et peame saama u 2.5 punkti kilomeetrile, ehk kaardil 1.5 cm / punkt.

On vist nii, et "liblikat" tehes kaardi mõlemasse otsa - läände ja itta - meie jaksuga ei saanudki jõuda. (Teised leidsid sama.)
Läänes midagi väga ära jätta ei saanud, ring oli loogiline ja selle lühendamine oleks olnud kas kasutu või väga valus.
Idast alustades oleks me võinud rogaini lõpuks "kallis, aga hõredas" lääneosas, finišist kaugel, väga aja-hätta jääda.
Suurima võidu oleks andnud jõe ületamine. Oleks jäänud ära pikk tagasijooks sillani JA oleks saanud kätte punktid kaardi keskel. Aga - otsuse oleks pidanud tegema enne starti. Selleks peaks jõge / maastikku kas tundma (ujuda me ei tahtnud) või enne starti kontrollima...
Ilma jõge ületamata ei suutnudki ma paremat rada teha. Mõne punkti ju pigistaks, aga hinnaks riskid - kas rogaini lõpuks lääneosas ajahätta jäämine, või o-tehniliselt keerukad KP-d, või vastikud pikalt-läbi-kuusevõsa etapid...

Järgmiseks korraks:
Raja planeerimise vidinad - niit ja märkenõelad ja tahvel - kaasa!
Vett ei karda!
Trenni!

Maraton 4:03

Aeg 4:03:30.
S.t. läks täiega nihu.

Olin kindel, et olgu mis on, alla 4 tunni jooksen ikka. 
Aga viimased 10 km oli täielik piin. Pulss ei läinud enam üles (= väsimus), käed surid ära, jalalihased olid tulivalusad.

Aga miks? Suvise vormi pealt pidanuks ma jooksma 3:40..3:45, või isegi alla selle.
Kuhu need 20 minutit kadusid?

Suvi enne maratoni:
Jooksen juuli algul 21km 1:47 - täiesti üksi, ainult käekell motivatsiooniks.
Pärast seda ronin Mont Blanci otsa, võtan mitu kilo maha, saan kõvasti jõudu, aklimatt ka lisaks.
Mu augusti alguse spekulatiivne poolmaratoni aeg on 1:40, augusti lõpu oma (kui aklimati mõju läinud) alla 1:45.
Nende pealt võiks maratoniks arvestada 3:35 .. 3:45 - vt Running Race Time Calculator.
Testjooks veidi enne maratoni - 28 km tempoga 5:30/min (+ soojendus ja lõdvestus, kokku üle 30 km), üsna madala pulsiga - kinnitab, et kõik on hästi. Lõpus jõuan mitte vaid kiirendada, vaid ka pikalt kiiresti joosta, ja pulss on täiesti normaalne.

Nädal enne maraton:
Kati on ära, hoian üksi lapsi.
Magan vähe.
Öö enne maraton - magan 3 tundi - sest Ove otsustas üleval olla...
Hommikul on olemine väga vilets, puhkepulss on 80+ (2 nädalat tagasi oli alla 50), "üldse ei taha täna joosta" tunne.

Maraton ise:
Alustan 300-500 grupist, üsna eest.

Hoian end 3:45 ja 4:00 tempomeeste vahel.
Võtan rahulikult - kõik lähevad järjest mööda, aga ma ei võta järele, vaid tiksun omal kiirusel.
Söön-joon veidi igas TP-s.
Tunne on hea, kuid pulss on ebanormaalselt kõrge. Vähemalt 15-20 bpm rohkem kui selle tempoga peaks.
Algus läheb plaanitud tempos (5.30 min/km): 10 km 0:54, 21km 1:55, 30km 2:47.
Ja siis tuleb haamer.
Käed surevad ära, pulss kukub alla, jalad on valusad - ja joosta ei jaksa.
Tempo kukub 6, 7, 8 min/km peale.

Ma poleks uskunudki, et võin puhtalt joostes nii ära kukkuda!
Paar km enne lõppu möödub must 4:00 grupp, aga kaasa joosta pole lihtsalt jõudu.

Tagantjärele:

Oleks pidanud enne starti taipama, et mul on tõesti vilets päev.
Ja selle järgi plaane kohandama.
End 4 tunni gruppi haakima ja nendega lõpuni jooksma.

Ja enne järgmist võistlust (TAOK rogain Rutjal, 8 tundi võsas sörkimist) - puhkan!

Sport, september

N 1 - sörk - 5 km. lapsed sõitsid ratast, mina sibasin kõrval
L 3 - jooks - 30 km - kodust Paati ja tagasi, lisaringiga Lillepi pargis.

L 3 - jooks - 30 km
~ 5:45 min/km, keskmine pulss 158
Eesmärgid testida:
- testida, kas jaksan järjest joosta - jah
- testida, kas jaksan hoida tempot alla 6 min/km - jah
- leida pikaks jooksuks mõnus pulss - tundub, et 155..160
- leida üles pika jooksu peal hellaks minevad kohad - leitud

Võistlused, sügis

Olen kirjas:
Sügisjooksul, 11. septembril
TAOK rogainil, 1. oktoobril

Nuputan veel, kas minna ka TRM-ile. Rattaga sõitnud ma sel aastal peaaegu ei ole, võistlema minna ei ole sinna mõtet, aga hea pika trenni saaks ja Tartus oleks ka tore näha, eks.

Saksa seks Noblessneri valukojas

Käisime ooperis.
Kõige paremini annab üldmuljet edasi võtmestseen. Neiu (*) veab (**) noormeest (***) voodisse (****). Mesijutu asemel laterdab tüdruk poisile tolle ammusurnud emast. Poiss saab ahastusest krambid, lõtvub lavale pikali ja voodistseen katkeb. Ülejäänd maailm väärmõistab kuti motiive über-moraalsuse pähe. Seks aga jääb ära.

Muusikaliselt oli üritus minu jaoks null, no mul lihtsalt pole kõrvu ega haridust sellise musa jaoks. Kuula kuidas tahad, ikka tundub lihtsalt kui tapeet.

A muidu meeldis:
Setting - äge! - tulid meelde ajad, kui sai Ravenlofti (D&D saksa-gooti horrori maailm) mängitud.
Noblessneri valukoda - vana vabrik ja mereäär - oli huvitav ja sobilik.
Publik - palju noori ooperihuvilisi - oli tore, kuni lavastuse lõpuni, kus pool rahvast kummardamise ajal saalist välja trügis.
Laul & hääled - kandsid hästi välja kogu etenduse (5 1/2 tundi).
Akustika - toimis, ka tagaotsa kostus hästi.
Saksa keel - kole nagu alati, no eks proovi laulda "ritttteeerrrrschhhaffft...".
Lavakujundus ja kostüümid - jätsid esimeses vaatuses mulje "eelarve sai otsa", teises juba meeldisid, ja 3 vaatuse zombirüütlid olid ekstra head.

(*) - mitte päris neiu, vaid maagiliselt preserveeritud elukutseline lits
(**) - mitte ei vea omast tahtest, vaid lihtsalt töö mõttes
(***) - mowgli-laadne looduslaps, olematu hügieeni ja voodipraktikaga
(****) - Noblessneri (muidu super) setting lisab sellele stseenile nõukaliku vabrikuromantika mõõtme

Linke:
Ravenloft
Parsifal, ooper
Noblessneri valukoda
ParsifalEstonia blogi
Parsifali veeb - monsalvat.no, väga hariv
Tekst .de ja .com keeltes, ja kommentaarid

Arvustused:
Alvar Loog
Alaküla ja Laasik
kõik (opera.ee koond)

Mini-rogain Keila-Joal

Tegime K-J päevaku asemel rogaini.
Vaba raja kaart + tund aega.

Jooksin nagu ikka: esimesed pool tundi väga hästi (st liikusin kiiresti ja o-vead olid ajaliselt väikesed). Siis väsisin ära, kaart hakkas silme ees ringi käima, tegin 50m etapil 5 min viga ja jätkasin samas vaimus. Nii jäid viimased 2 punni võtmata.

Aiguille du Lauri

Lisasime Alpidesse uusi vorme.
Aiguille du Midi nõlvake, ~3700m.
Teostus: Lauri ja Meelis,
pilt: Lauri ja tema tark telefon.

Androidi originaal-arusaam mägede värvidest on sihuke punane:

Sama koht pildistatuna natuke hiljem:

Kaks kella

Käisin nädal tagasi jooksmas.
Lidusin kõigest väest ja uskusin, et kellalt loetud pulss - 186 - on minu maksimum. Või väga lähedal.
Käisin eile jooksmas. Kell näitas max pulsiks 203.

- jooksin sama rada (Kadrioru ülemist ovaali), samal ajal, samades tingimustes
- mõlemal korral sama kiiresti, s.t. nii nagu jaksasin
- mõlemal korral olin ise samas konditsioonis (puhanud, polnud mitu tundi söönud-joonud)
- ainus vahe: ühel korral oli käe peal Garmin, teisel Polar.

Järgmisel korral panen mõlemad kellad - ja rihmad - korraga peale.
Vaielge siis, kummal on õigus!

Reisifoto märkmeid

1) Praagi protsent on 0. Kõik korrad, kus mul tuli pähe pildistada, olen ka pildi kätte saanud. Ei ole viltuseid, äralõigatud, haige kadreeringuga või muidu p-ss-s fotosid.

2) Muidugi EI taibanud ma alati pildistada. Aiguille peale ei võtnud kaameratki kaasa, ***tsenseeritud***.

Tiputõusust on 0 pilti. Oleks võind end rahulikult köide lasta - Lauri vedas nii kõvasti, et ta poleks tähelegi pannud, et ma kõndimise asemel järel lohisen.

Õhtul enne tippu vaatasin ma ainukesena päikese loojumist Alpides, täispuhta taeva ja kauni ilmaga. Teised narrid passisid telgis. Seda ma ka muidugi pildistada ei taibanud.

Matterhorn on mul kõikide piltide peal udune, sest tipp oli paljas ainult öösel / õhtul.

3) Uus seebikas - Canon Ixus 220 - on reisil super. Lainurk, töötav IS, väike, jube mugav. Opereerub vabalt kindaga.

4) Järgmisel korral kaasa rohkem akusid!

RO Sõrve - Skype

Mulle tundus, et mu hommikune Sõrve - Skype ots oli kuidagi hirmus eba-optimaalne.
Tegin siis väiksa kaardi-RO, mõõtsin kaart.delfi.ee peal teid Sõrve ja Skype vahel.

Sõrve - maantee (EE juures, (x)) mööda tammi: 5 km
Sõrve - Tabasalu ("Selveri" rist), üle tammi: 7.7 km
Sõrve - Tabasalu, läbi metsa ja Sõrve tee: 6.2 km
Sõrve - Paldiski maantee: 6.7 km nii üle tammi kui läbi Vatsla
(x) - Tähetorni tn algus üle tammi: 3.1 km
(x) - Skype üle tammi ja Tähetorni: 7.8 km
(x) - Skype üle maantee ja Tähetorni: 9.2 km
(x) - Skype üle maantee ja läbi Harku metsa: 9.4 km
Tähetorni tn algus - Skype, läbi Astangu elamute: 5.4 km üle Järveotsa tee: 5.5. km läbi Astangu mülgaste: 5 km
Tabasalu - Skype üle Rannamõisa tee: 10 km
Tabasalu - Skype Harku järve tagant: 9 km

Sõrve - Skype, mets - Rannamõisa tee: 6.2 + 10 = 16.2 km
Sõrve - Skype, tamm - tamm - Paldiski mnt - Järveotsa: 5 + 3.1 + 5.5 = 13.6 km
Sõrve - Skype, tamm - tamm - Tähetorni: 5 + 7.8 = 12.8 km

Ehk
1) Tabasalu kaudu on suur ring
2) Aga kui Tabasallu minna, siis otse, mitte mööda tammi
3) Astangu kaudu lõikamine ei anna tulu
4) Kõige otsem on karjääridest mööda ja siis Tähetornist
5) Harku mets teeb 1.5 km ringi, aga väldib karjääre ja Tähetorni tn kitsast osa
ja
Mu hommikune rada oligi täiesti OK.

Mt Blanc - varustus

Täielik nimekiri on eraldi tabelis, siin on vaid ükskikud märkmed.

1) Alpides ei käida nagu meie, et on kaasas täis-matkavarustus ja siis veel ronimiskola ka! J-lt küsiti, et kas ta veab oma vanaema mäkke kaasa või mis.
2) Muus mõttes oli varustus täielik (kõik oli olemas) ja täpne (pea kõiki asju oli vaja).

Tehnika ja matkavarustus

Kepid - HALB OST! Mont Blanci otsa minnes läheb vaja nii keppe kui kirkat. Ei kuulanud Üllari nõu ja ostsin hästi kerged, keeratava lukuga kepid. VALE OTSUS! Lukud kas ei jäänud kinni (kepp põrus kividel lühemaks) või siis jäid kinni (ei saanud lahti keerata) või siis külmusid päris ära. Kui jõud taga ja minek liustikule, siis võetagu ekstsentrik-lukustusega toikad. Nt Black Diamondid nagu E-l ja P-l.
Matrixi 100L seljakott - tülikalt rihmarohke, aga muidu väga hea. Kõik mahtus ära! Olin vist ainus, kel ei tilpnend osa kola koti küljes väljaspool.
Ronimiskola - vöö karabiinid paelad repsud - kulus kõik marjaks. Puudu oli lai pael kalju ümber panemiseks. 6mm / 8mm tunduvad selle jaoks liiga... õrnad.
Griveli kassid - v head! Enne reisi arvasin, et kerge alu kass oleks seal parem - vale! Saime nii palju haljal kivil turnimist, et alu oleks esimese tunniga lapikuks vajund. Kasside fix (lehtvedru asemele polt) töötas ka täiega.
Kassikott - ostsin Chamonix'st - tegi pakkimise palju kergemaks, kasulik.
Rattakiiver - sai teist palju vastu kive kopsitud, ja korra sain jäätükiga piki kuppu ka.
Kirka - enne reisi ei osand sellega midagi teha, nüüd tahaks magada ka, kirka padja all.
Tattonka 200g tipukott - käis 2x MB tipus.Ja oli üldse kogu aeg kasuks. Võiks vaid veidi suurem olla, termos + sulejope ei mahu hästi koos sisse.

Apteek

Tervis pidas hästi, läätsed ei külmund ära, lihased ei läinud kangeks, no kohe kõik-kõik-kõik oli korras.
Kõige kasulikum lüke oli ilmselt saun pärast allatulekut.
Kasutasin: 1 tbl aspiriini, 1 tbl ibukat, 1 doosi R põlvekreemi, kogu olemasoleva plaastrivaru.

Kõik muu

Jägermeister - väikeste dooside kaupa - oli väga omal kohal!
Fotokas Canon Ixus 220 - täitis oma eesmärki 100%. Väike, kerge, lainurgaga.
Päikeseprillid - tavalised spordiprillid olid täiesti piisavad. Tõsi, tipus polnud päikest, seal võib neist väheks jääda
Sulejope - väga vajalik - nii õhtul laagris, tipus (kogu 4300 - 4800 - 4300 rajal oli jope seljas) kui Aiguille du Midi kandis öösel tšillides
Kaardid - ostsin Helsingist, järgmisel korral kohe kodust kaasa!

Puudu olid:
- väike termos
- vihmakindel jope, või normaalne vihmakeep
- kerge tuulekindel kapuutsiga fliis / shell / pluus
- kaardimängude reeglid. Tuhat ajas pärast viimast sessiooni öökima. (sry sbrad!)

Sport, august

Kaal kuu alguses: kaal: 86 kg
Puhkepulss: 65+

T 2 - o - ARK ümbruses, M21B rada, täpselt tund ägedat sibamist. Jõudu on PALJU rohkem kui mõistust.
(vahepeal) natuke ratast Sõrve & tagasi suunal
E 8 - jooks - lõigukas Kadriorus. Max pulss on mul nüüd 187.
N 11 - jooks - 5 km ring Sõrves, 20:25, win!
R 12 - jooks - 11 km Nõmmel V-ga
P 14 - jooks - lõigukas Kadriorus. Kell (Polar) läks segi. Max pulss on mul nüüd 203.
E 15 - ronimas - kukkumiseni, käed paksuks
T 16 - o - Keila-Joal, tunnine "rogain" valikrajal
K 17 - jooks - 8 km Sütiste metsas
P 21 - jooks - tahtsin joosta 10 km, a jaksasin vaid 5
T 23 - o - Hiiul, õpetlik tund valikrajal
K 24 - jooks - 7 km Nõmmel, kiiresti
L 27 - rattamatk + ujumine, Iidaga, Kakerdaja raba ring + järv
P 28 - jooks - 24 km, 2:38, 149 bpm, kodu - Viimsi - Mähe - kodu
T 30 - ratas - tööle
K 31 - ratas - tööle

Alpidest tagasi!

Reis läks hiilgavalt, kõik plaanitud asjad sai tehtud:
- nägime-katsusime Matterhorni,
- saime natuke tehnilist ronimist ja liustikku,
- kogu grupp käis Mont Blanci tipus ära.

Kõik jaksasid, keegi ei saanud kusagil viga, ega surnud väsimusse, ega nälga ega igavusse.

Aitäh Reinule nii ettevalmistava trenni kui reisi enda eest!

Matkavarustuse kaalu optimeerimise nipid

PITSPESU kaalub poole vähem kui täiskangast pesu. Lõikan trussikutesse mustri sisse! Liustikule lumehelbe-tehnikas, kämpasse Šveitsi rahvusmustrid.

T-särgid amupteerin MAIKADEKS.

Tipukoti asemel kasutan TIPUPOTTI.

TABLETID olgu universaalsed. Et sama pill paneks kõhu kinni, peataks palaviku, sisaldaks vitamiine ja töötaks beebide vastu.

Magamiskotti käeaugud juurde ja eraldi sulejopet polegi vaja! Tulemus on SULE-KROKODILLI-KOSTÜÜM. Öösel pissile minek ka kohe lihtsam.

Kirka otsad saab mässida PLAASTRITESSE.

ISOSTAR või ükskõik mis muu elektrolüüt käib ka KONTAKTLÄÄTSEDE HOOLDUSVEDELIKU eest. Üks füsioloogiline lahus puha.

Triatlon Valgehobusemäel

Olen enne käinud kahel triatlonil: Paunkülas katkestasin (ratas andis alla), Nelijärvel surin.
Seekord läksin kindla teadmisega, et jään tahaotsa.
Ma ei suuda ujuda. Kroolis teen paar tõmmet ja siis on hing väljas. Konnan, aeglaselt.
Ratast, kõige pikemat osa triatlonist, ei ole ma sel aastal pea üldse sõitnud.
Ja jooks ei päästa, kui esimesed kaks ala on nõrgad.

Enne
Stressasin ratta rehvide üle. Mul on mudakummid ja slikid, kumbki pole hea. Rademar andis hommikul kruusakummi ja see sobis. Tegelt oleks mudakaga ka ok olnud.
Proovi-ringil ütles ratta käiguvahetus üles, kett hakkas tõusul ringi käima. Vajusin külili ja sain pika verise kriimu. Õnneks tõesti vaid kriimu.

Võistlus ise
Läks täpselt nagu plaanitud. Ujusin rahulikult konna. Vahetusalas koperdasin, rattasse läksin viimasena. Rattas parandasin veidi kohta. Tõusud olid vastikud, sest käiguvahetus jupsis ja kerimise asemel pidin püsti raiuma. Vähemalt ei kukkunud! Joosta oli suisa mõnus, vaid distants oleks võinud pikem olla. Üldse oli kogu aeg hea, mitte nagu eelmisel aastal :)

Ajad
Ujumine 12:02, 15 / 20, kaotus etapi võitjale 1.7 x
Vahetus 2:38, 20 / 20, kaotus võitjale 4.5 x
Ratas 48:11, 17 / 20, kaotus võitjale 1.4 x
Vahetus 00:56, 16 / 20, kaotus võitjale 3.7 x
Jooks 21:13, 14 / 20, kaotus võitjale 1.4 x
Kokku 1:25:00, 15 / 20, kaotus võitjale 1.46 x

Ja kokkuvõtteks...
Meie triatlonid on alati toredad. Muul viisil ei julgeks minusugune tava-inimene seda ala iial proovida. Aga töökaaslastega kusagil metsa vahel sulistada ja jalutada - ikka ju võib! Ka seekord oli kogu kõik super. Koht - Valgehobusemäe - sobilik. Rada - väga mõnus. Ilm - imeilus. Kogu korraldus - sujuv. Aitäh!

Öö-pool-maraton

21.1 km, 1:47:45, 182 bpm
GPS track

Eesmärk oli ennast testida ja veenduda, et mahun ikka "kontrollaja" sisse.
Ehk siis joosta poolmaratoni nii kiiresti kui saan ja mõõta selle sees 20 km aega ka.
Plaan:
- jooksen 10 km 5 min/km, ehk siis 10 km 50 min
- siis lõpuni km 5:30 min/km või vähem.
Aegades oleks see tulnud 10 km 50 min, 20 km 1:45 min, 21.1 km 1:50.

Tegelikkus oli veidi kiirem:
10 km 0:49:21
20 km 1:41:45
21 km 1:47:45

Jooksin öösel (23-01),
üksi,
asfaldil,
pea tasasel maal - Rannamõisa maanteel pisikese põikega Vabaõhumuuseumi & Kakumäe teele,
kordagi joomata.
Puhkepulss enne jooksu oli 69 bpm, mis on tavalisega võrreldes +10.
Keskmine pulss 182.
Max 190.
Viimase veerandi tiksusin pulsil 187+.

Jalad - lihased - on järgmisel päeval muidugi täiesti kanged. Võimalik, et see on mitte-joomisest.
Aga muid hädasid nagu pole.
Ükski liiges end tunda ei anna.

Iida esimene päevak

Viimsis / Rohuneemes, poolsaare tipus metsas.
N14 rada
1.89 km, 6 KP

Jalutasime muidugi, mitte ei jooksnud.
Kompassi hoidsin endale.
Püüdsin vaadata, et laps:
- saaks aru, kus ta kaardil on
- hoiaks kaarti õigetpidi käes
- teeks ise teevalikuid

Kaardi hoidmine oligi kõige keerulisem. Maastikul läheb lapsel kogu tähelepanu kõndimisele: et ei komistaks, ei kõnniks teelt välja ega vastu puud ega nõgestesse. Seega kaob asukoht kaardilt ära.
Aga muidu sai Iida hästi hakkama.
Põhimõtteid taipas kohe.
Tingmärkidest sai aru - mets, lagendik, tee, oja jne.
Legendist sai aru - "nüüd otsime kivihunnikut, nüüd teede risti".
Püsis kaardil, enam-vähem.
Ja oli pärast väga vaimustuses!
Ja tahtis umbes kohe uuesti metsa minna.

Google+

Facebook -> Google+ tranitsioon käib täiel hool.
Tegin kolm sirklit: sõbrad, mäepeded, trennipeded.
Mõistata ise, millises oled sina!
Justin Bieber x 0.125 läheb kolmeses hängaudis kaunilt genereerima.

Arvutiga peab ikka nalja ka saama.