Rattamatk eikusagil

Võtsin ja otsisin Tallinna ümbrusest koha, kus ma üldse, mitte kordagi, käinud ei ole. Ei jalgsi, autoga, rattaga, ei meelega ega läbi sõites. Seal ei toimu orienteerumispäevakuid, seal ei ela ühtegi tuttavat, seal ei ole huviväärsusi ega muud põnevat. Tõmbasin kaardile 50 km ringi, kutsusin naabri kaasa ja läksime sõitma. Sai väga huvitav! Ja nägi ka tuttavaid :)

Tiir algusega Ojasoolt sai selline:
- Ojasoo / Vana-Harmi mõis, kena roheline puust maja
- Harmi mõis, kivist koolihoone
- Kõue / Kõue-Triigi mõis
- Virla Siidrifarm
- Aela raba ja järv, kuhu ei jõudnudki, sest parmud ja vastik
- Vahastu Suurkivi
- Kuimetsa küla - pood, sild-heinamaa ja tööstushooned
- vaarikaparadiis
- Habaja viinaköök
- Habaja mõis, võssakasvand ja puine
- Äksi rändrahn

Arvasin, et kesse siin karupepus ikka käib ja et oleme üksi oma ratastega. Aga autod vurasid aina mööda. Selgus saabus Siidrifarmis, kuhu juhuslikult sisse põikasime. Oli Avatud talude päev!!! Kõik Tallinna vurled olid end linnast siia ajanud. Sada külalist, televisioon ja mürts. Seda need autod siin sagivad!

Teine Avatud talu oli Habaja viinavabrik. Letis vaatas sõber vastu - ja ka vabrikandid ise on ääripidi tuttavad - säh sulle "keegi ei ela siin" :) Kohv ja kiluvõileivad olid väga head, lillevein aga otsas. Väga sümpaatne koht igatahes!

Enne Habajat leidsime veel maailma parima vaarikakoha. Profikorilasest naaber kinnitas, et isegi tema pole sellist veel elus näinud. Metsvaarikas on mu lemmimari; üksi olles oleks ma sinna jäänudki.

Aela järves ujumise plaan läks aga lörri, sest parmud. Kuulu järgi võib seal ka murakaid olla, kuid kes jaksab neid otsida, kui on niiiii palav ja kõik ümberringi sumiseb ja hammustab ja nõelab?