Ujumisest
Koolis olid meil ujula ja ujumise tunnid, aga ujuma ma lapsena ei õppinud.
(Ujula oli praeguse õpetajate parkla kohal, ja selle peal oli omakord võimla.)
Õppisin ülikoolis. Esimest korda ujusin üle Külitse järve, olin 20+ ja väga rahul.
1990 keskel hakkasin käima Tallinnas Pirita / TOP ujulas.
See oli tol aja Tallinna kõige edevam ujula, mitme saunaga ja kuidagi "välismaine".
Jube ebamugav oli, sest mul olid alguses prillid ja siis läätsed. Läätsega ei saa pead vee alla panna.
Kvalitatiivne muutus juhtus 2008.
Esiteks, hankisin sõber J utsitusel ujumisprillid.
Teiseks, laenasin kolleeg RR käest ujumise õpiku. See on vist kõige rabavam sporditeemaline teos mu elus. Sain šokeeriva!! teadmise, et oma liikumist ja kehakuju juhtides võib oma energiakulu mõjutada, ja palju muud.
Sellest hetkest sai ujumisest mõnu.
Ma ei karda üle pea vett, ka (Eesti) meres mitte, ammugi mitte järvedes.
Olen mitu korda käinud Purtse "Hülgekivil" - 350 m kaldast, sellest pool üle pea vees.
Aga päriselt ujuda ei oska ma endiselt.
Aga mu ujumise _kiirus_ on kogu aeg olnud sama. Sõltumata sellest, kas olen kõhn või kõhukas, kas jaksu on palju või vähe. Muutub tunne (mõnus-mitte või kerge-raske), aga mitte kiirus.
Niisiis hetkel ja üldse:
25m konna - 45 sekundit mõnuga. Hirmsalt rabeledes tuleb paar sekundit vähem.
1 km konna - 30 minutit.
See on, khm, TÄPSELT SAMA.
(25 m @ 3/4 minutit = 100 m @ 3 minutit = 1000 m @ 30 minutit.)
Ehk, ma ei suuda ka väga pingutades oma ujumise tempot tõsta. See lihtsalt ON selline ja kiiremini ma ei saa!
Kroolis saab mul aga hapnik otsa.
Ükskõik kui rahulikult ma ka ei sulistaks.
25 m - 25..27 sekundit.
Ma võin selle otsa ka kordagi hingamata ära ujuda. Aga pärast jään hingeldades basseini äärde seisma (või ujun konna edasi, sellega pole probleeme.)
50 m - 65..70 sekundit. Rahulikumalt ujudes suudan basseinis edasi-tagasi ujuda.
100 m - 150 sekundit.
Pikemalt järjest kroolida pole ma elus kordagi suutnud.
Ma tunnen kroolis, et mu jalad ei tee üldse tööd (ehkki harjutan seda ekstra!), ma ei hinga ei välja ega sisse, millalgi tekib hapnikupuudus ja paanika, keha vingerdab,
Ehk, jama.
Selili ujuda ei oska ma üldse. Pinnal muidugi püsin, aga edasi ei liigu.
Liblikat ja muid stiile - samuti ei oska.
Aga oluline on, et vähemalt ühes stiilis võin ma ujuda kuitahes pikalt.
Ja et mulle meeldib!
Sel suvel ujusin rohkemates kohtades kui eales varem. Pärnu jõgi. Mingid rabajärved. Rõõsal, näiteks. Kaunissaare veehoidla. Linnamäe. (Sealt saadud külmetus ja seljavalu vaevavad mind siiani.)
Basseinis näeme, eks. Või saunas.
(Ujula oli praeguse õpetajate parkla kohal, ja selle peal oli omakord võimla.)
Õppisin ülikoolis. Esimest korda ujusin üle Külitse järve, olin 20+ ja väga rahul.
1990 keskel hakkasin käima Tallinnas Pirita / TOP ujulas.
See oli tol aja Tallinna kõige edevam ujula, mitme saunaga ja kuidagi "välismaine".
Jube ebamugav oli, sest mul olid alguses prillid ja siis läätsed. Läätsega ei saa pead vee alla panna.
Kvalitatiivne muutus juhtus 2008.
Esiteks, hankisin sõber J utsitusel ujumisprillid.
Teiseks, laenasin kolleeg RR käest ujumise õpiku. See on vist kõige rabavam sporditeemaline teos mu elus. Sain šokeeriva!! teadmise, et oma liikumist ja kehakuju juhtides võib oma energiakulu mõjutada, ja palju muud.
Sellest hetkest sai ujumisest mõnu.
Ma ei karda üle pea vett, ka (Eesti) meres mitte, ammugi mitte järvedes.
Olen mitu korda käinud Purtse "Hülgekivil" - 350 m kaldast, sellest pool üle pea vees.
Aga päriselt ujuda ei oska ma endiselt.
Aga mu ujumise _kiirus_ on kogu aeg olnud sama. Sõltumata sellest, kas olen kõhn või kõhukas, kas jaksu on palju või vähe. Muutub tunne (mõnus-mitte või kerge-raske), aga mitte kiirus.
Niisiis hetkel ja üldse:
25m konna - 45 sekundit mõnuga. Hirmsalt rabeledes tuleb paar sekundit vähem.
1 km konna - 30 minutit.
See on, khm, TÄPSELT SAMA.
(25 m @ 3/4 minutit = 100 m @ 3 minutit = 1000 m @ 30 minutit.)
Ehk, ma ei suuda ka väga pingutades oma ujumise tempot tõsta. See lihtsalt ON selline ja kiiremini ma ei saa!
Kroolis saab mul aga hapnik otsa.
Ükskõik kui rahulikult ma ka ei sulistaks.
25 m - 25..27 sekundit.
Ma võin selle otsa ka kordagi hingamata ära ujuda. Aga pärast jään hingeldades basseini äärde seisma (või ujun konna edasi, sellega pole probleeme.)
50 m - 65..70 sekundit. Rahulikumalt ujudes suudan basseinis edasi-tagasi ujuda.
100 m - 150 sekundit.
Pikemalt järjest kroolida pole ma elus kordagi suutnud.
Ma tunnen kroolis, et mu jalad ei tee üldse tööd (ehkki harjutan seda ekstra!), ma ei hinga ei välja ega sisse, millalgi tekib hapnikupuudus ja paanika, keha vingerdab,
Ehk, jama.
Selili ujuda ei oska ma üldse. Pinnal muidugi püsin, aga edasi ei liigu.
Liblikat ja muid stiile - samuti ei oska.
Aga oluline on, et vähemalt ühes stiilis võin ma ujuda kuitahes pikalt.
Ja et mulle meeldib!
Sel suvel ujusin rohkemates kohtades kui eales varem. Pärnu jõgi. Mingid rabajärved. Rõõsal, näiteks. Kaunissaare veehoidla. Linnamäe. (Sealt saadud külmetus ja seljavalu vaevavad mind siiani.)
Basseinis näeme, eks. Või saunas.
9 comments:
:)
Mul sama lugu, või noh. natuke hullem. Konnaga püsin vee peal umbes igavesti, edasiminek on aeglane, aga järjekindel. Üle mitme järve ma olen ujunud, ei oska kohe kokku lüüagi. Pead vee alla panna väga ei taha (vbla ujumisprillid parandaksid asja - mul on väga tundlikud silmad). Korralikult kroolida ei oska. Selili ujun küll, liigun edasi ka, aga mitte kuigi kiiresti. Ja ausalt - ma ei igatsegi mingeid erivõimeid ujumises, piisab sellest, et ma tean, et püsin vee peal piisavalt kaua (vajadusel tunde) ja suudan ka edasi liikuda. Kogu mu ujumisõpe oli praktiliselt iseõppimine oma tiigis 8-aastaselt. Ainus õpetaja oli ema, kes ise üldse ujuda ei oska, istus kaldal ja seletas, et "pane käsi nagu kulp" :D
Lendav, Sa ei saa ilma prillideta ujuma õppida, keha asend on vale ja basseinis ilma prillideta ei saa. Basseinis ilma prillideta ujuda mitte saamine ei tähenda, et silmad on eriti tundlikud. Kui ma unustan basseini minnes prillid maha, siis üritan koha pealt laenata basseini unustatud prille või tulen tagasi. Ujumiseks peab olema mõnus panna pea vee alla.
Kui tuleb tehnika, siis muutub ujumine meeldivamaks, seda aga ise ilma tagasisideta ei saa, keegi peab kõrvalt vaatama. Iseseisev võimalus tagasiside saamiseks on lugeda tõmbeid, mitme tõmbega saab 25m ja selle järgi õppida, aga mina ei viitsi lugeda.
Üks sõber käib regulaarselt ujumas, iga kord 2x1km, pool konna, pool krooli, ujub minust kiiremini, vist 25min/km. Tema aeg erinevate stiilidega on sisuliselt sama, krool on minimaalselt kiirem.
Ka mina olen kroolis õhupuudusega hädas. Krool kuidagi kutsub pingutama, mina ei oska ja väsin. Mind aitab natukene see, kui mõtlen hoopis jalgadele, et need töötaks rahulikult, vast 1,5hz ja effektiivselt.
Veetakistust võiks hinnata vist kiiruse kuubiga. Sarnaselt on (purje)laevadel oma kere kuju kiirus, võimsusest hoolimata rohkem ei lähe ja see on otseses seoses pikkusega, lühikesed paadid on aeglased. Kahjuks ma seda põhjendust täpsemalt ei tea.
Siin võib nüüd lõpmatuseni vaidlema jääda, mis on ujumisoskus ja mis ei ole. Kas see, kui ma seisan vee peal ja liigun edasi (olenemata liikumise kiirusest ja täpsest kehaasendist) tähendab, et ujuda ei oska? Mu jaoks on ujumisoskuse puudumine pigem see, et upun ära.
Prillidega peaks proovima jah, kui kunagi basseini ligi satun.
Mul ei olnud lapsena pea vee alla panemisega ja vee all välja hingamisega mingit probleemi, aga ühel hetkel tekkisid - nina jäi häirivalt vett täis, ükskõik, kuidas ma hingasin. Ma ei oska seda ajamomenti tagantjärgi täpselt paika panna, aga võimalik, et see langes kokku ninaluumurruga - võimalik, et see lõi mu siinuste kuju teistsuguseks ja nüüd lihtsalt ei õnnestugi enam. Veekukerpalliga sama lugu - väiksena tegin probleemitult, ühest hetkest alates tuli selle peale lõikav peavalu.
Aga kuna ma õnneks ei arva, et ujuma peaks õigesti, vaid jään rahule sellega, et ma jaksan ujuda kaua, siis pole erilist probleemi.
Ma ujun konnas 25 m paariteist tõmbega. Kui ekstra pingutan, siis 9 või 10.
Ujumisoskus on minu arust pingutuseta vee peal püsimine + edasi liikumine.
Stiilid, krool - on juba sport. Kontorirotile on see basseinis sulistamine kasulik, isegi vajalik, rüht on meil kõigil halb ja ujumine natuke aitab. No ja on mõnusam, kui on prillid ja sa tunned, et liigud ikka edasi ka.
Huvitav kui erinev võib olla inimeste ujumisstiilide eelistus. Teises klassis õppisin koolis ujuma. Seliliujumine sai esimesena selgeks ja see oli kaua aega (40'da eluaastani) ainus stiil mida võisin lõdvalt teha.
Krooli õppisin interneti videote abil lastega koos ära, ujumisprillid tohutuks abiks. Konna kulgen aga väsin kiirelt, liblikat ujun paar basseini laiust ja siis kutu. Distantsi suudan ujuda vaid krooli ja selili. Krooli puhul oli oluliseks murdepunktiks hingamissageduse paikapanek ja jalgade töö. Rahulikult ujudes hingan iga 3 tõmbe tagant.
Kaur, kas sa õpetad mulle mõnipäev normaalset kroolitehnikat?
Mul on täpselt sama. Konna võin ujuda tund aega järjest. Basseinis 1 km kuskil 25min. Krooliga olen isegi õpetaja juures käinud, aga ikka üle 2 -3 otsa ei saa, sest õhk saab otsa.
Käingi talvehooajal ujumas vähemalt korra nädalas. 30-40 min järjest + saun. Väga hästi mõjub, eriti põlveprobleemide leevendamiseks.
R kanuumatkalt
Võta ujumiskursused täiskasvanutele. Kindlasti kuskil Tallinna ujulas tehakse ka. Kroolitehnikale mõjus suurepäraselt. Mittet ma nüüd samuti üle 25m jaksaks, aga palju paremaks läks asi.
Post a Comment